Ta läks ilmselt reisile NIKOLAI Ja jaa. Rattad teevad rattattaa ja rattattaa... Virvele: Lippa sina koju. Mehele: Võtame viina. PIKK FELIX Viina pole. NIKOLAI On küll, ma käisin poes. Joovad PIKK FELIX Ma siis lahkun. 39 NIKOLAI Kuhu? PIKK FELIX Tundmatus suunas. NIKOLAI Ka mina lahkun tundmatus suunas. PIKK FELIX Selge. Head teed. Raudteelane ehk Pikk Felix võtab välja püssi ja laseb kommunisti maha. Lahkub tundmatus suunas. Madonna tormab Täitevkomitee hoonesse. Tal on seljas uks, käes kiri, suur nael ja haamer. Lööb kirja ukse külge. Hakkab lahkuma. NIKOLAI Tervist, preili! MADONNA-MIRALDA JEEDAS Tere! NIKOLAI Mis te siin nüüd siis teete? MADONNA-MIRALDA JEEDAS Peksan kassi. NIKOLAI Et… ahahh… jaa jaaa. MADONNA-MIRALDA JEEDAS No ja vaatan, et ilmad soojad, lähen vist ujuma, kui isa lubab. NIKOLAI Ujumine on hea
1924. aasta riigipöördekatse 1. detsembri riigipöörde üheks ajendiks oli arvatavasti 10.-27. novembril toimunud 149 protsess, millega mõisteti 149 kommunisti surma ning 30 sunnitööle. See oli üks Eesti Vabariigi suurimaid kohtuprotsesse. Riigipöörde plaani koostajateks olid kommunist Jaan Anvelt ning Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette esiteks sissetungimist Tallinnasse, ning seejärel sooviti korraldada võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnutel oli käes üle 250 erineva relva
2006 aastal asus ta tööle teatrisse NO99 Näitlejana televisioonis "Malev" (2005) Henrik "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Kodu keset linna" (2007) Henri "Ohtlik lend" (2007) Kaaro "Detsembrikuumus" (2008) Tanel "Päikese poole" (2011) - Ronald "Kättemaksukontor" (2012) Karl Suur Näitlejana teatris Mänginud ligi 20 lavastuses Tuntumad neist on "Nipernaadi" "Rehepapp" "Hirvekütt" "Kommunisti surm" "Praht, linn ja surm" Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga ütles, et Sergo Vares on üks väljapaistvamaid Eesti noornäitlejaid, kel on oma suhteliselt lühikese karjääri jooksul täita tulnud väga olulisi ja suuri rolle. "Olemuselt on ta väga pühendunud ja suudab saatejuhi rollis oma karismaga kütkestada ka kõiki vaatajaid." Sergo Varesest saab «Kodu keset linna» Henri Teismelist Henrit asub kehastama 24-aastane NO99
" Raamat räägib sündmustest, mis toimusid aastatel 19361992 ning toob lugejani tolleaegse raske elu. Inimesi küüditati Siberisse ja nendega käituti igati halvasti ja ebainimlikult. Vaimse vägivalla all kannatasid kõik teose peategelased. Aliide Truu, kes elas oma õe Ingli, tema mehe ja nende ühise laspega, oli üksik hing. Ta armastas tegelikult oma õe meest Hansu, kuid mehel olid vaid Ingli vastu tunded ja teose keskosas otsustas Aliide abielluda kommunisti Martiniga, et olla kaitstud küüditamise eest. Ingel ja Aliide pidid aga päevast- päeva Hansu oma kodus peitma, sest teda taheti sõtta värbata. Ingel oma lapsega elas pidevalt hirmus, et peagi astutakse nende majja sisse ja viiakse nad ära Venemaale. Nii nendega juhtuski ja nad polnud ainsad, sest väga paljud eestlased küüditati samal viisil Siberisse. Füüsilise vägivalla all kannatasid need inimesed ning nende lähedased, kes ei olnud n- ö "peremehed"
meeleavaldused,eraisikutelt võeti relvad).Edasise tegevuse juhtimiseks saabus tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov-hakati üles seadma uut valitsust.21.06 korraldati meeleavaldus ultimaatiumis esitatud nõudmiste toetamiseks.(pika hermanni tormis asendati eesti lipp punavalge omaga,üle võeti valitsushooned, politsejaoskonnad jms.)21.06 andis Päts allkirja otsusele, millega tuli uus valitsus.(valitsuses polnud ühtegi kommunisti, peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus)21.07 kuulutas kommunistlik riigivolikogu välja ENSV. 06.08 ühendati eesti Nõukogude Liiduga.Ümberkorraldused:senine riigiaparaat lammutati,ametist tagandati kõrgemad ametnikud jms;augustis 1940 kiideti heaks NL koostatud põhiseadus, riigikogu nim. Ülemnõukoguks, vabariigi valitsusest kujundati rahvakomissaride nõukogu; linna ja vallakogude asemel tulid täitevkomitee.Eesti kommunistlikust parteist sai nö ühiskoda juhtiv partei
julgeolekut ja Poola oli Lätiga tülis 5. Eesti välispoliitika 1934a, probleemid. V: probleemid- oht nõugkogude liit ja Saksamaa. Eesti jäi enne 2. maailmasõda isoleerituks. 6.Landerswher'i sõda. V: Balti-Saksa parunite(mõisnike) armee Ladnerwheri ja Eesti Vabariigi sõjaväe vahel. Lätis 1919a. Eestlaste kõige suurem vaenlane oli läbiaegade: Saksamõisnik 7. Eesti vabadussõda. V: Algas 28 nov, 1)sest Nõukogude venemaa soovis taastda endist võimu. Kommunisti levitamine. Peale Saksa vägede lahkumist. 2) Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. 8.Tartu rahu , millal? Kelle vahel? Põhipunktid? V: Tartu rahu sõlmiti 2veebuar 1920 ja Eesti vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel. Põhipunktid: *Petserina jäi Eestile, Narvatagused alad samuti Eestile( 8-12km) *Eesti sai venemaalt 15 miljonit kuldrubla. *Eesti või Nõukogude Venemaa tunnutsas tingimusteta Eesti iseseisvust
Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. aastal. 1974. aastal sündis tütar Elo. Lõpetas elutee 21. veebruaril 1995. aastal, enesetapuga. Luule
Raudtee peajaam Tallinn-Väike õnnestus hõivata vaid 1.5 tunniks kui nähti lähenemas sõjaväe salka, jätsid mässulised jaama maha ja põgenesid. Politsei ratsareservi ründasid 37 mässajat kolmes löökrühmas. Rünnak ebaõnnestus, sest kasarmu aknast sisse visatud kolm granaati põrkusid tagasi ja plahvatasid tänaval, tugevajõuline lõhkekeha aga ei plahvatanudki. 12 mässulist saadeti vallutama eeluurimisvanglat, et vabastada äsja vangistatud 149 kommunisti. Kui mässajad kuulsid sõjakooli vallutamise läbikukkumisest, loobusid nad oma kaasvõitlejate vabastamisest ja põgenesid. Posti-telegraafimaja – kus ei olnud ka politseivalvet – hõivati, ja kolmveerand tunniks katkestati telefoniühendus. Alates kella 6:45 vallutasid valitsusvägede salgad soomusauto toetusel posti-telegraafimaja tagasi. Toompea võimuasutuste hõivamine nurjus täielikult. Balti jaam suudeti hõivata ent kell 8:15 jõudsid nooremallohvitseride
Üht ja sama propositsiooni võivad väljendada väga erinevad grammatilised konstruktsioonid: a) Suvel sajab vihma, talvel lund. b) Kui on suvi, siis sajab vihma ja kui on talv, siis sajab lund. c) It rains in summer and it snows in winter Laused a) - c) väljendavad üht ja sama propositsiooni; erinevus on ainult keelelises konstruktsioonis. Järgnevad laused väljendavad täpselt sama propositsiooni: 1) Vaprad metsavennad tapsid reeturliku kommunisti. 2) Reeturlikud metsavennad tapsid vapra kommunisti. Erinevus on ainult nendesse lausetesse kätketud hinnangutes: esimeses peetakse metsavendi vaprateks ja teises reeturlikeks; samamoodi: esimeses lauses peetakse kommunisti reeturlikuks, teises vapraks. Autluste põhitüübid 1 Tänapäeva loogikas on üldiselt näidatud, et väitelausete struktuur on märksa keerulisem, kuida siinse sissejuhatava kursuse raames piisab kui teada sellist esitust
Teheran. Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb. Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli...
KARL SÄRE Karl Säre ( sündis 2. juulil 1903 Tartus , surmaaeg ja koht teadmata ) oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane , Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja.1940- 1941 oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee I sekretär.Ta vangistati 1941. aastal Saksa okupatsioonvõimude poolt.Pärast 1943. aastat on tema edasine saatud teadmata. HARIDUS 1921. aastal õppis Karl Säre Leningradis, algul töölisfakulteedis, seejärel Leningradis asuvas Julian Marchlewski nimelises Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, aastatel 1933-1934 Moskva Rahvusvahelises Lenini Koolis. Sai täiendava ettevalmistuse tegevuseks luurajana välismaal. LUURETEGEVUS Karl Säre alustas koostööd OGPU-ga Leningradi õpingute aastatel, 1925. aastal saadeti Hiinasse Nõukogude Liidu saatkonda tööle (on väidetud, et seoses oma luuretööga oli ta sidemeis ka tippagendi Richard Sorgega. 1927. a. vangistati, kuid peagi vabanes. ...
1944 retsensioon Ma olen isiklikult kaua aega juba oodanud , et see film lõppuks välja tuleb ja nüüd see on siin . Film "1944" mis on valmistatud tõsiselt hea rezissööri Elmo Nüganeni poolt ja pajatab nii eestlastele kui ka ülejäänud maailam rahvastele meie kohutavalt masedavat ja sünget ajalugu ning kannatusi teisest maailmasõjast. Kui "1944" kinodesse tuli purustas see nädala või paariga Eesti kõige vaatatuma filmi rekordi mida enne hoidis samuti Elmo Nüganeni poolt direkteeritud " Nimed marvoltahvlil", olgu eestlasele pühaasjaks, et see film on nähtud. Teose väitel ei käi me kaasa ühe kindla protagonisti loole vaid hüppame punaarmee ja Nazi Saksamaa sõjaväe massi "Heeresgruppe Nord" ehk spetsiaalselt moodustatud Wermachti haru Leningradi ja Põhja Venemaa vallutamiseks vahelt. Nendes kahes kooseisus vaatama sõja peale kainelt mõlemal poolel võitlevate eestlaste pilkude läbi rinde joontel 26.07...
juhtunud. Sellepärast korraldas Aliide ka selle, et peale küüditamist Ingel ja Linda enam kunagi tagasi tulla ei saaks. Ta ei tahtnud elada hirmus, et Ingel tuleb tagasi. Aliide tahtis Inglile kätte maksta selle eest, et õde võttis temalt ära ainsa inimese, keda ta armastas. Perekonnasidemed katkesid, Linda ei tunnistanud hiljem Aliidet oma tädina. Aliide kaotas usalduse ning läheduse enda ja õe vahel. Aliide on väga omakasupüüdlik inimene. Ta abiellus kommunisti Martin Truuga vaid selleks, et tagada endale turvalisem elu: võttis omaks kommunistliku maailmavaate, töötas valitsuse heaks, säilitas head suhted võimuga. Aliide ei armastanud oma meest, vaid mängis tema tunnetega: Martin armastas oma naist väga, kuid Aliidelt vastuarmastust ta ei saanud. Kannatas ka nende tütar, Talvi, kellega Aliide ühist keelt ei leidnud. Ainult isa hoolis tütrest tõeliselt, isegi söötmas käis last kodus ise, sest Aliide seda ei osanud.
21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, nõudsid kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Võeti üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. 21 juuni õhtul andis toimuvast sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuse ei olnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiale Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Kui enne okupatsiooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku(kokku 80 liiget). 21 juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja ENSV ja võeti NSV kooseisu 6 augustil. Ümberkorraldused. 1)Võimupartei ümberkorraldamine a) Riigiaparaadi lammutamine b) Tagandati ametist kõrgemad ametnikud,
piiridesse. Üldiselt kaitseti mere äärseid alasid sakslaste eest, selline põhjus toodi nende vajalikusele. 14. juunil esitati Eesti ultimaatum, nõudes uute Punaarmeede sisse lubamist. Vastupanu oli mõttetu ja nii ka juhtus. 21. juunil koguneti Tallinna Vabaduse väljakule, kus Vene võimu pooldavad protestijaid soovisid uut valitsust. Miiting kasvas üle mässuks ja sama päeva õhtuks teatas president Päts valitsuse välja vahetamisest. Algul ei saanud võimule ühtegi kommunisti. Juulis toimusid Riigikogu valimised. Selle võitis Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaadid, kuna tulemusi võltsiti ja rahvast hirmutati. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja ENSV(Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi) ja liideti Nõukogude Liidu kooseisu. 22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda. Punaväed said lüüa ja pidid taanduma. 7. juulil tungisid Saks väed Eestisse. 28. augustil sai Saksa Tallinna oma võimu alla. Eesti langes seega Saksa okupatsiooni alla
Too hoiak on aga nii iseendale kui teistele hambasse puhumine. Armuvalus inimesed tihtipeale valetavad nii oma mõtete kui tunnete kohta. Siinkohal võiks pidada põrguks enesetunnet, mis luiskamisega kaasneb. Raamatus „Puhastus” räägitakse Vene okupatsioonist– ajast, mil toimus suur süütute inimeste küüditamine ja tapmine. Too teos kajastas hästi sellel ajastul elanud inimesi, kes otsisid endale lihtsamat elu. Seda tegi peategelane Aliide abielludes kommunisti Martin Truuga, mis tagas talle teatava turvatunde. Abiellumine ei olnud tema jaoks kerge, sest ta ei armastanud toda meest. Aliidele oli antud olukord raske, sest ta pidi pidevalt valetama Hansu asukoha kohta, sest ta hoidis armastatut oma majas peidus. Sellisele käitumisele järgnesid ka piinavad tagajärjed. Aliide valetamine ei olnud väike vale ning taoline tegevus rusus teda palju ning ta enesetunne oli justkui põrgusse minek, sest sellest oli raske lahti saada. Vassivad
Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid venelaste käe all meeletult palju, kuna kommunistid ajasid Hansu taga, aga Aliide ja Ingel väitsid, et ta on surnud. Kuna Aliide ei tahtnud enam kannatada, abiellus ta kommunisti Martin Truuga. Martini töökoht tagas Aliidele turvalisuse venelaste eest. Natuke hiljem saadeti Ingel ja Linda Siberisse, samal ajal peitis Aliide Hansu konkus edasi. Selliste sündmuste käigus muutus Aliide järjest tugevamaks, ettevaatlikumaks ning ka külmemaks inimeseks: ta pidi oma elu veetma koos mehega, keda ta ei armastanud, teisalt peitma armastatud meest konkus. Zara oli Linda tütar, Eesti päritoluga Vladivostoki tüdruk. Zara oli lihtne ja naiivne neiu, kelle
teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal vga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vgistati ja piinati, inimesi saadeti kditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid venelaste ke all meeletult palju, kuna kommunistid ajasid Hansu taga, aga Aliide ja Ingel vitsid, et ta on surnud. Kuna Aliide ei tahtnud enam kannatada, abiellus ta kommunisti Martin Truuga. Martini tkoht tagas Aliidele turvalisuse venelaste eest. Natuke hiljem saadeti Ingel ja Linda Siberisse, samal ajal peitis Aliide Hansu konkus edasi. Selliste sndmuste kigus muutus Aliide jrjest tugevamaks, ettevaatlikumaks ning ka klmemaks inimeseks: ta pidi oma elu veetma koos mehega, keda ta ei armastanud, teisalt peitma armastatud meest konkus. Zara oli Linda ttar, Eesti pritoluga Vladivostoki tdruk. Zara oli lihtne ja naiivne neiu, kelle unistus oli arstiks ppida
Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid venelaste käe all meeletult palju, kuna kommunistid ajasid Hansu taga, aga Aliide ja Ingel väitsid, et ta on surnud. Kuna Aliide ei tahtnud enam kannatada, abiellus ta kommunisti Martin Truuga. Martini töökoht tagas Aliidele turvalisuse venelaste eest. Natuke hiljem saadeti Ingel ja Linda Siberisse, samal ajal peitis Aliide Hansu konkus edasi. Selliste sündmuste käigus muutus Aliide järjest tugevamaks, ettevaatlikumaks ning ka külmemaks inimeseks: ta pidi oma elu veetma koos mehega, keda ta ei armastanud, teisalt peitma armastatud meest konkus. Zara oli Linda tütar, Eesti päritoluga Vladivostoki tüdruk. Zara oli lihtne ja naiivne neiu, kelle unistus
inimeste elu kõigis selle ilmingutes. STALINI LASTE ELU: Pärast Stalini surma polnud tema kahe lapse Svetlana ja Vassili tulevik roosiline. Vassili arreteeriti kaks kuud pärast isa surma, vanglast vabanes ta 1961. aasta kevadel. Ta suri 19. märtsil 1962 Kaasanis asumisel olles alkoholimürgitusse. Svetlana oli isa eluajal juba kaks korda abielus olnud. Ta oli sunnitud oma esimese mehe, kes oli juut, Stalini nõudmisel maha jätma. Svetlana kohtus India kommunisti Brajesh Singhiga ning nende abielu tõi talle mõned õnnelikud aastad, kuid ta mees suri Moskvas 1966. aastal. Svetlanal lubati viia oma mehe põrm Indiasse. Ta kasutas juhust, et katkestada minevikuga kõik sidemed. 1967. aastal sõitis ta Ameerika Ühendriikidesse. Ta abiellus uuesti, seekord William Petersi nimelise arhitektiga, sünnitas tütre Olga. See abielu jooksis tema suureks meelehärmiks karile. 1985. aastal pöördus ta Moskvasse tagasi, kus KGB sundis
Pärast lavakunstikooli suundus noor ja andekas näitleja tööle teatrisse NO99. Seal oli Varese esimeseks rolliks Michal Katurian etenduses "Padjamees". Sergo kehastab Michalina keerulist heasüdamlikku tegelaskuju, kelle tegudest ja sõnadest pole päriselt aru saada, kas ta oleks heasüdamlik ka ilma vaimupuudeta. Samuti on ta osalenud lavastustes "Keeleuuenduse lõpmattu kurv", "Hirvekütt", "Kuningas Ubu", "Garjatsije estonskije parni", "Totu Kuul" ja "Kommunisti surm". Sergo võtab eeskuju võimalikult paljudelt erinevatelt artistidelt, sest ta teab, et "Eestis on palju häid näitlejaid, kellelt ühtteist õppida." Ta leiab, et tema elukutse juures on lausa vajalik olla enesekriitiline, kui soovitakse olla parim. Noormees tunnistab, et vahel on lava ja eraelu raske lahus hoida. "Kui kell kukub ja lavalemineku aeg käes, tuleb argine elu selja taha jätta, kuid iga kord see loomulikult ei õnnestu. Siis mõtlen jälle, et kui
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli suuresti välisriigist (ehk Nõukogude Liidust) organiseeritud ja kohalikud kommunistid pidid selle ainult täide viima
NV-EE VASTASTIKUSE ABISTAMISE PAKT 28-september.1939 · EE tuleb 25 000 punasõdurlast · Paldiskist lahkuti · EE elas palju baltisakslasi Kui alad Stalinile, peavad, võivad ja saavad baltisakslased lahkuda · UMMSIIDLUNG-ümberasumine (viiakse POL) 1940 EESTI Uueks peaministriks on Jüri Uluots (1890-1945) · 16.juuni.1940 RUS ENSV-le ultimaatiumi = vahetada välja valitsus, tuua EE-see sõjaväelasi · 21.juuni.1940 Päts nim. Ametisse uue valitsuse, pole ühtegi kommunisti aga enamik on vasakpoolsed · 21.juuli.1940 tuleb kokku uus volikogu, EE= ENSV, Päts vabastatakse presidendi ametikohalt, maareform, algab eraomandi likvideerimine, paluti EE vastuvõtmist NL koosseisu · 6.august.1940 võeti ENSV üheks NL liikmeks, EE vabadus on võetud, okupeeritud eri riikid poolt, teiste riikide mõju all EESTI NSV= ENSV 1940-1941 · totalitarism ja fasism käisid käsikäes · kulmineerub küüditamisega '41
punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. 21 juuni õhtul andis toimuvast sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministiks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses ei olnud ühtegi kommunisti. Valitsuse töökavas räägiti kodanikuõiguste kindlustamisest, ainelise heaolu suurendamisest, rahvuskultuuri edendamisest ja heanaaberlike suhete arendamisest välisriikidega. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mis saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised (riigikogu ei moodustatud). Valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propagandad Moskva-meelsete kadidaatide toetuseks. Kõik
USA ei olnud nii suurte sõjaliste vigastustega. Samuti suuruste pärast.??? 4. Külm sõda oli konfliktne seis kommunistlike ja demokraatlike riikide (NSVL&USA) vahel 1946-1991(nsvl lagunemine). Sõda ei läinud kuumaks e tulirelvi ei kasutatud. Toimus kahe erineva riigikorra konfliktsuse pärast. 5. külm sõda algas u 1946 saksamaa jagamise nelja riigi vahele (nsvl, usa, uk, fr), Stalini ja Churchilli kõnedega (õhutati vastase ohtlikkust), trumani doktriiniga (kommunisti vastane välispoliitika doktriin) 6. trumani doktriin usa välispoliitika doktriin, mille eesmärk oli toetada vabu rahvaid nende võitluses sise- ja välispoliitikas välissurve e kommunismi vastu marshalli plaan abiandmisplaan sõjas kannatanud euroopa riikidele, majanduslik ja tehniline abi, hoiti ära kommunismi 7. Berliini blokaas toimus 1948-1949 11 kuud, stalin lõikas lääne-berliini ära lääne maailmast (vesi, transport, söök, elekter, kütus jms)
Berliini müüri 1962 Kuuba kriis, maailm jõuab tuumasõja lävele 1963 Kennedy mõrvatakse seni selguseta asjaoludel, presidendiks saab senine asepresident Lyndon B. Johnson.Sõlmitakse tuumarelvastuse atmosfääris katsetamise keelustamise leping 1964 Leonid Breznev tõuseb NL-i etteotsa Algab Vietnami sõda 1965 Indoneesia sisekriis: kindral Suharto tõrjub kõrvale kommunistide toetusel valitsenud president Sukarno, tapetakse umbes miljon kommunisti ja nende toetajat 1966 Prantsusmaa tõmbub president Charles de Gaulle'i juhtimisel eemale NATO sõjalistest struktuuridest 1967 Iisrael korraldab USA poliitilisel toetusel ennetusrünnaku oma araabia naabritele, nn Kuuepäevane soda.Hukatakse Che Guevara, kellest saab vabadusvõitluse märter 1968 Praha kevad 1969 Richard Nixon astub ametisse USA 37. presidendina.Liibüas kukutatakse USA-meelne monarhia, Liibüa hakkab abi saama NL-ilt.Piirtülid NL-i ja Hiina vahel
Pärast neid öölaulupidusid ei olnud enam tagasiteed. Revolutsioon oli saanud endale nime ja rahvahulkade toetuse. Muinsuskaitse Selts, mida juhtisid Trivimi Velliste ja Mart Laar, pidasid avalikke arutlusi Eesti kultuuri ja ajaloo üle. Eesti Rahvuslik Iseseisvuspartei, mida juhtis Lagle Parek, oli üpris hulljulge. Gorbatsovi üllatas säärane iseseisvuspuhang. Vabadusjanu vaigistamiseks asendas ta vanameelse Eesti kompartei juhi mõõduka kommunisti Vaino Väljasega. Eestisse asustatud venelased aga olid hakanud närviliseks muutuma. 1940. a al oli venelaste % elanikkonnast tõusnud 8%st 40%le, seda peamiselt Nõukogude venestamispoliitika tõttu. Moskva abiga rajas osa neis iseseisvumisvastase Interrinde. Sept, 1988 korraldas Rahvarinne Lauluväljakul massimeeleavalduse. Kokku kogunes üle 300 000 inimese. Vene karu-tuleb otsima mett Euroopast. H. Valk-,,Ükskord me võidame nii kui nii". Ülemnõukogu kinnitas eesti k
Kaitseliidult kästi loovutada relvad. Nüüd hakati looma uut Eesti valitsust, mis pidi saama kindlasti venemeelne. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, kes Punaarmeega hakkasid nõudma Uluotsa eestimeelse valitsuse tagasiastumist. Sama päeva õhtul allkirjastas Päts otsuse, millega nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised. Valimised toimusid ehtnõukogulikult: üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. Väidetavalt hääletas Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt 92,5% valijatest. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja otsustas paluda selle vastuvõtmist NL-i koosseisu. 6
* Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform diktatuuriga * Erakondade paljusus * Sagedased valitsuste vahetused * 01.12.1924- riigipöördekatse * Kultuurautonoomia kehtestamine * Parlamentarismi kriis 01.12.1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre. Umbes 300 relvastatud kommunisti hõivasid valitsusasutused ja sidekeskused. Katse nurjus, kuna töölised ega sõdurid neid ei pooldanud. Tagajärgedeks olid: Kaitseliidu taaselustamine (40 000 liiget), vähenes kommunistide toetus elanike seas, kommunistide võrgustiku hävitamine Eestis, erakonnad unustasid mõnes ajaks omavahelised lahkhelid ning moodustasid „seinastseina“ valitsuse. Kultuuriautonoomia kehtestamine- Kultuuri edendamine 1925. aastal väikerahvaste seas
Läti ja Eesti. Vastupanu ei osutatud. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas alla kirjutama Narva diktatuurile. Stalini esindaja Andrei Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. 21.juuni õhtul andis president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus: peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Põhilised muutused hakkasid siis kui saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised, mille tulemusena olevat Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt hääletanud enamik valijatest. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi(ENSV), uus tekkinud riik liideti Nõukogude Liiduga. Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati
(народная демократия) Varssavi Lepingu Organistasioon (= VLO) – kommunistliku idabloki sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991. (Организация Варшавского договора, ОВД) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (=VMN) – sotsialistlike riikide majanduskoostöö organisatsioon aastatel 1949-1991. (Совет экономической взаимопомощи, СЭВ) inimnäoline sotsialism – Tšehhi kommunisti Aleksandr Dubčeki idee ühendada sotsialism ja lääne demokraatlikud vabadused. Praha kevade üks juhtmõtteid.
kolleegi abil ja väliskohtu otsusel lasti ta maha juba sama päeva õhtul. Viktor Kingissepa hukkamine Tööliste rongkäigu ajal 1. mail 1922 õnnestus Kaitsepolitseil lõpuks kinni võtta mees, kes teadis, kus varjab end Eesti tagaotsituim kommunist Viktor Kingissepp. Kuid sidemees Linkhorst ei andnud KAPOle kedagi üles. KAPO andis asja üle Sõjaväe välikohtule, kes mõistis mehe mõne tunni pärast surma. Hukkamise eel kuulas Tallinna komandant 2. mai hilisõhtul kommunisti veel viimast korda üle. Linkhorst oli kindel kui kalju ja ei andnud komandandile mingit informatsiooni (sellest tulenes ka tema hüüdnimi "Malm"). Kuid siis käis komandant välja trumbi, lubades Linkhorstile tema surmaotsuse tühistamist, kui ta annab välja Kingissepa varjupaiga. "Kas annate ausõna?" nõudis Linkhorst. Selle saanud, teatas mees ülekuulajale, et Kingissepp varjab ennast Karu tänaval kommunistidele Salomonia ja Juliane Tellmannile kuuluvas korteris.
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID: Saksamaa- võim Euroopa mandril Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring. Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest Vene...
Juunis 1940 asi muutub. Saksa väed marsivad Pariisi, Prantsusmaa on alistumas. NSVL näeb head aega, et oma ambitsioone täita. Eestile esitatakse ultimaatum, kus on kaks nõudmist peab välja vahetama valitsuse ja asendama selle Nõukogude-meelse valitsusega ning riiki peab lubama veel 90 000. Aega anti 8 tundi. Vastus sai olla vaid jah, ja nii okupeeritakse riik kiirelt. 21. juuni toimus juunipööre, ametisse saab Vares-Barbaruse valitsus, kuid seal ei ole ühtegi kommunisti. Korraldatakse valimised, 21. juulil asendub Eesti vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga, tagandatakse president ja küüditatakse. 6. augusti tullakse vastu Eesti NSV palvele liituda NSV Liiduga. Johannes Vares, Johannes Lauristin olid sel ajal tähtsaimad poliitikategelased, Lauristin oli valitsuse juht. 1940 1941. Võimukorraldus tehti täielikult ümber, muudeti selliseks, nagu oli NSVL-is. Teiseks
Stalini lapsed Pärast Stalini surma polnud tema kahe lapse - Svetlana ja Vassili tulevik roosiline. Vassili arreteeriti kaks kuud pärast isa surma, vanglast vabanes ta 1961. aasta kevadel. Ta suri 19. märtsil 1962 Kaasanis asumisel olles alkoholimürgitusse. Svetlana oli isa eluajal juba kaks korda abielus olnud. Ta oli sunnitud oma esimese mehe, kes oli juut, Stalini nõudmisel maha jätma. Svetlana kohtus India kommunisti Brajesh Singhiga ning nende abielu tõi talle mõned õnnelikud aastad, kuid ta mees suri Moskvas 1966. aastal. Svetlanal lubati viia oma mehe põrm Indiasse. Ta kasutas juhust, et katkestada minevikuga kõik sidemed. 1967. aastal sõitis ta Delhist Ameerika Ühendriikidesse. Seal avaldas Svetlana kaks sensatsiooni tekitanud raamatut: ,, Only One Year" ja ,, Twenty letters to a friend". Ta abiellus uuesti, seekord William Petersi nimelise arhitektiga, sünnitas tütre Olga
P-Koreast. Sõtta sekkus Hiina.1953 sõlmiti vaherahu ja Koera siiani kaheks jagatud. Sõja ajal tugevnes kommunistlikes riikides läänevastasus ja läänes kommunismivastasus. Sõjast sai tegelikult kasu vaid Jaapan, kes sai vaenlase staatusest välja ja oli USA-le liitlaseks. · 1956 UNGARI ÜLESTÕUS: Ida-Euroopasse tulid muutused seoses Stalini surmaga 1953. Ungaris olid vägivaldsed rahutused, endine juht asendati reformimeelse kommunisti Nagyga, kes alustas reformidega- suleti koonduslaagreid, vabastati vange. Kavas oli ka reform, mis jagaks võimu teiste parteidega. Selle peale Nagy visati parteist välja ja reformid tühistati. Ungaris tekkisid uued rahutused seoses Stalini isikukultuse hukka mõistmisega 1956. Üliõpilaste meeleavaldus, kus nõuti Nagy tagasi pöördumist- see oli avalik meeleavaldus. NSV Liit saatsid Ungarisse oma tankid ja üliõpilased suutsid need tagandada
satelliitriikides. Poola Tekkis lootus vabanemisele. 1956 algasid ulatuslikud streigid. Kommunistide juhiks valiti W. Gomulka, keda rahvas toetas. Nõukogude Liit alustas ettevalmistusi sõjaliseks sekkumiseks, kuid Poola ei andnud alla ja sai Hrustsovi järeleandmisi. Ungari 1956 alustati Poola toetuseks meeleavaldusi. Tekkisid relvastatud tänavalahingud võimuesindajatega. Kasutati Nõukogude Liidu tanke rahva vastu. Ametisse astus uus valitsus rahva poolt toetatud kommunisti I. Nagy juhtimisel. Saavutas algul Nõukogude Liiduga kokkuleppe vägede väljaviimiseks. Lääneriigid teatasid, et ei kavatse sekkuda ja Nõukogude Liit alustas uut pealetungi. 200 000 punaarmeelast ja 2500 tanki ründasid Budapesti, surma sai üle 3000 tsiviilisiku. Lestõus suruti maha ja järgnes terror. Suessi kriis (Põhja-Aafrika, Lähis-Ida) 1956 oli USA hõivatud probleemidega Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida vahel. Egiptuses tuli riigipöördega võimule G
See on ainus siin käsitletav teos, mida ma ise näinud pole. Kindlasti mõjus lavastuse õnnestumisele soodsalt autori persoon, sest Ilmar Külveti hääl oli läbi segajate ragina igale Ameerika Hääle kuulajale tuttavaks saanud. Teksti põhjal jääb mulje, et tegemist on tüüpilise teosega väliseesti kultuuris, kus eesti keeles kirjutamine oli iseenesest nii vajalik asi, et kvaliteedile lisanõudmisi ei esitatud. Loomulikult ei tohtinud laval näidata kommunisti või neegrit, aga seda muret Külvetil ju polnud. Näidendi teksti võib võtta kui peatükki eesti teatri ajaloost, milles erinevad ideed on erinevate isikute suhu pandud. Igatahes on tegu kõike muud kui mängulise teatritükiga. Kui ,,Menning" tõi lavale ideed, siis Jaanus Rohumaa (kaasautor Mari Tuuling) ,,Ainus ja igavene elu" Linnateatris 1996 (täpsemalt selle esimene vaatus) puudutas eelkõige inimesi. Elu ja surma, elu ja kunsti vahelised valikud olid niivõrd
Ainet oma luuletustele sai Enno vanaema muinasjuttudest, legendidest, samuti huvitasid teda juudist poisikese Jankeli jutud Messiast ja Jeruusalemmast ning vanemate vestlused luterlikust Jumalast ja Jeesusest lapsepõlvepäevilt. Enno maailmavaadet iseloomustab sügav humaansus. Emilia Enno mälestustest on pärit üks juhtum kodusõja perioodilt Valgas. Ennoga elas ühes majas kommunist, kellega olid tal head suhted, kuigi nende vaated olid erinevad. Kui kommunisti taheti ,,valgete" poolt süüdi mõista ja ka Ennot kuulati üle, siis Enno tegi omalt poolt kõik, et teine inimene, olenemata erinevast vaadetest, ellu jääks. On teada, et Enno hilisemat loomingut on mõjutanud Bo Yin Ra. Bo Yin Ra, kodanikunimega Joseph Anton Schneiderfranken, oli saksa müstilis-sümbolistliku suunitlusega kirjanik ja maalikunstnik. Ernst Enno olevat hinnanud oma isikliku raamatukogu väärtusi, mida tabas aga kurb saatus, kui Enno pere pidi Eestist põgenema
parteiajakirja Eesti Kommunist lisa. Sinna tööle pääsemise eelduseks oli male valdamine I järgu tasemel, sest põhiline tööülesanne oligi vanemtoimetaja Andres Vanapaga malet mängida. Vahel tuli ka otsida vastuseid rahva küsimustele. Mõistagi kasutati spetsialistide abi, aga küsimusele "Kas ajalooratast saab tagasi pöörata?" ei leidnud ka NSV Liidu Teaduste Akadeemia selget vastust. Veel taheti teada, miks on meestel rinnanibud ja kuhu on kadunud sitasitikad. Ja Kommunisti lisalehe tublid toimetajad tüütasid sääraste küsimustega asjaomaseid teadusasutusi! Eesti luuletajatest on Andres Ehinit enim mõjutanud Jaan Kaplinski, Artur Alliksaar ja Ilmar Laaban. Kaplinski on Ehinist aasta noorem ning nendest said 1958. aasatl head tuttavad. Tänu Kaplinskile hakkas Ehin huvituma eesti luuletajate pagenduses kirjutatud luulest. Andrese sõprus Kaplinskiga avardas ka tema silmapiiri kultuuride ja uskude ajaloo ning lääne poliitika suhtes. Siiski
31. detsembril lõpetasid verest tühjaks jooksnud Punaarmee polgud rünnakud 1920. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahu Eesti Vabadussõda lõppes. tulemused: Venemaa deklareeris, et tunnistab igaveseks ajaks Eesti iseseisvust kõik Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale pöördumiseks Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla Venemaa lubas tagastada Eestist väljaviidud kultuurivarad Eesti võlad Venemaa ees tunnistati olematuiks 1924. 1.detsembril tungis 300 relvastatud kommunisti Tallinnas kallale valitsusasutustele, kuid 20 tsiviilohvriga lõppenud intsident lõpetati veel enne, kui kommud jõudsid Moskvast abi paluda. II MAAILMASÕDA 1939-1945 eellugu: 23. augustil 1939.a. allkirjastati MRP 1. septembril algas II ms. septembris venitas neutraalne Eesti Poola allveelaeva Orzel interneerimisega, Nliit süüdistas. 28. september 1939. allkirjastati baaside leping, NLiidu sõjajõud olid juba Tallinna kohal ja piiridel. 18
kaasa vähesed. Sellegi poolest tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused.Pika Hermanni torni tõmmati punalipp. 4. Uue valitsuse moodustamine. 21. juuni õhtul andis toimunust sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusidvasaksotsialistlikud ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Nõukogude Liidu saatkonnas koostati uuele valitsusele töökava, millega lubati kindlustada kodanikuõigused, suurendada ainelist heaolu, edendada rahvuskultuuri ning arendada heanaaberlikke suhteid välisriikidega. 5. Riigikogu valimised. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, kui saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit,
1940 juuni – september: ajakirjanduse ümberkorraldamine Poliitilised lehed suleti kohe: Uus Eesti : Rahva Hääl, 22.06, kaks erinevat numbrit, nr 1 oli 4-lk, nr 2 8-lk. Isamaaliit suleti 26.06 ja EKP legaliseeriti 04.07: ajakiri Kommunist. Põhimõtteliselt võeti lihtsalt väljaanded üle ja muudeti nende nimesid, lõhuti toimetusi oma põhimõtete järgi. Üks asi on väljaannete nimeline muutus, kuid teine asi ajakirjandusmaastikku ümberkorraldus. Päevaleht suleti, vara jaotati Kommunisti ja Noorte Hääle vahel. Sõja-aastate ajakirjandus: Saksa okupatsioon Saksaaeg on huvitav oma meelelahutustööstuse arenguga. Kui nõukogude periood oli selle Eestis kõik ära lõhkunud siis saksa tõi tagais. Nõukogude perioodi I pool Tsenstraliseeritus ja hierarhilisus, operatiivsus puudus. Kõikides liiduvabariikides sarnane struktuur: kompartei, komsomoli, loomeliitude, talurahva, spordilinnade ja rajoonide. Raske asutada, NLKP KK sekretariaat, ideologiseeritud.
Päts valijameeste poolt ainsa kandidaadina EV esimeseks presidendiks, nimetas ametisse uue valitsuse Karl Eenpalu juhtimisel. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas ,,vaikiva ajastu" lõppu ja teatud sammu demokraatia suunas. VI riigikogu ja presidendi ja valitsuse varju ning kiitis heaks peaaegu kõik valitsuse eelnõud. 1938.a võttis Riigikogu vastu amnestia seaduse, mille alusel vabanesid vanglast poliitilised vangid : 104 kommunisti ja 73 vapsi. 3. Välispoliitika RAHVUSVAHELINE TUNNUSTUS Esimese maailmasõja lõppedes oli Eesti rahvusvaheline seisund ebakindel. Antanti huvi Balti piirkonna vastu tulenes nende Nõukogude- ja Saksa-vastasest poliitikast. Eesti väljumine sõjast ja eraldirahu Nõukogude Venemaaga pahandas lääneliitlasi. 1920. a tunnustasid Eestis Nõukogude Venemaa järel Soome ja Poola. Lääneriigid tunnustasid Eestit ja teisi Balti
Nii surus Aliide oma tundeid kogu aeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi küüditati Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid venelaste käe all meeletult palju, kuna kommunistid ajasid Hansu taga, aga Aliide ja Ingel väitsid, et ta on surnud. Kuna Aliide ei tahtnud enam kannatada, abiellus ta kommunisti Martin Truuga. Martini töökoht tagas Aliidele turvalisuse. Natuke hiljem saadeti Ingel ja Linda Siberisse, samal ajal peitis Aliide Hansu konkus edasi. Selliste sündmuste käigus muutus Aliide järjest tugevamaks, ettevaatlikumaks ja ka külmemaks inimeseks - ta pidi oma elu veetma koos mehega, keda ta ei armastanud, teisalt peitma armastatud meest konkus. Zara oli Linda tütar, Eesti päritoluga Vladivostoki tüdruk. Zara oli lihtne ja naiivne neiu, kelle unistus oli arstiks õppida
viima ulatuslikku reformide programmi, mille üldsuund oli konservatiivne ja tsentraliseeriv. Riigipööre aga ei lahendanud nn. konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933. A. põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud poliitiliste realiteetidega. VI Riigikogu jäi presidendi ja valitsuse varju ning kiitis heaks peaaegu kõik valitsuse eelnõud. 1938 aastal võeti vastu amnestiaseadus, mille alusel vabanesid vanglast 104 kommunisti ja 73 vabadussõjalast. Samal ajal hukati NSV Liidus Eesti juhtkommunistid. Demokraatia kokkuvarisemist ja autoritaarse korra sündi Eestis ja teistes Ida-Euroopa noortes riikides on seletatud kodanikukultuuri traditsioonide ja poliitilise demokraatia kogemuste vähesusega. Välispoliitika Eesti Vabariigi välispoliitikat määrasid geopoliitiline tegelikkus ja väikeriigi ahtad võimalused maailmas, kus juhtivat osa etendasid võimsad suurriigid. Põhiprobleem oli tagada riigi
maast madalast kommunistlikku ideoloogiat sisendada. Majanduslik olukord riigis üha halvenes, lokkas korruptsioon ja varimajandus. Sõjatööstuse eelisarendamise tõttu kannatas rahvas mitmete toiduainete ja tööstuskaupade nappuse käes. Välispoliitikas jätkus külm sõda ja võidurelvastumine. Võidurelvastumist siiski üritati lõpetada, kuid edutult. Oli pikk stagnatsiooni- ehk seisakuaeg. Pärast Brežnevi surma said üksteise järel peasekretäriks kaks raugastunud kommunisti- Andropov ja Tšernenko. Surm: Suri 1982. aastal 10. novembril vanadusse. Ta suri une pealt. ANDROPOV Nimi: JURI VLADIMIROVITŠ ANDROPOV (1982-1984) Päritolu: Stavropoli kubermang, Vene keisririik KGB esimehena oli ta 1970. aastate lõpu-1980. aastate alguse NSV Liidus ainuke mees, kes teadis, millises seisus riik tegelikult on. Partei ja riigi juhtkonna järjest enam gerontofiilset seltskonda see ei huvitanudki. Seetõttu sai Andropov
SISEPOLIITIKA: *Kommunistliku ideoloogia takistamine USAs-: endise aseriigisekretärim Hissi alusetu süüdistamine kommunismi spiooniks olemises, kohtuprotsess E ja J Rosenbergi üle aatomisaladuste reetmise pärast, 1946 Föderaalse Töövõtjate Lojaalsuse Programmi asutamine, 1947 kommunistlike meeleolude uuri mine ka Hollywoodis. Senaator J.R. McCarthy nimekiri 205 väidetava Riigidepartemangus töötava kommunisti nimega. 1952 makartismi tipp-külma sõja halvim liialdus USA-s endas, 1954.a. võeti ta ise vastutusele.*Võitlus demokraadist presidendi ja vabariiklaste kontrolli all oleva Kongressi vahel maksude vähendamise vastu ja õiglase plaani elluviimise nimel. MAJANDUS: Sõda oli jõukuse tagasi toonud ja jäegneval perioodil kindlustati oma positsiooni maailma rikkaima maana. Kasvas USA eksport, 1946.a ületas see 1939.a taseme 3X. 1944.a
Neil õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad, ajalehtede toimetused. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. 21. juuni õhtul andis Päts allkirja otsusele ametisse nimetada uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Peaministriks oli Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus. Sise-, sotsiaal- ja põllutööministriks olid Riigivolikogu liikmed. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel. Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud). Moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis propageeris Moskva-meelseid kandidaate. 14.-15. juulil toimunud valimised (samal ajal kõigis Balti riikides) olid ehtnõukogulikud. Üles seati vaid üks kandidaat, valijaid hirmutati, tulemusi võltsiti. Väidetavalt hääletas Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt 92.5% valijatest. 21
idplokki ja Lääne riikide vahel 1945-1990. Külmasõja pealmiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külmasõja põhivormid: 1. Võidu relvastumine- see puudutas tuuma ja tava relvastust. Usal oli ülekaal tuuma relvades aga NSVL aga tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis- poliitilisi liide( NATO, Varasavi Lepingu Organisatsioon) 2. Idealoogiline võitlus- NSVL propaganda üritas tostada,et ainuõige on kommunisti õpetus, mida peavd järgima kõik rahvad. Ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääne riigid kaitsesid demokraatia ja vaba turu ühiskonna väärtusi. Idealoogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: teadust, kirjandust, massiteabe vahendeid jne. Siia võib arvada ka kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle, seda eriti kommunistlikes riikides 3. Võitlus mõjusfääride laiendamise pärast. See võitlus puudutas eelkõige
annaabi.ee 
