Kolmas Maailm Viktoria Plotnikova, Jessica Pentsop 9c Sisukord Kolmanda Maailma mõiste. Koloniaalimpeeriumite lagunemine. Kolmas Maailm kui külma sõja tanner. Mitteühinemisliikumine . Kolmanda Maailma arengujooned. Kolmanda Maailma mõiste "Kolmas maailm" 1950.a. Arengumaad Rikkad ja vaesed Sõnaõiguse nõudmine Kolooniaalimpeeriumite lagunemine Koloniaalvõim Iseseisvumine Lahkulöömine Kolmas Maailm kui külma sõja tanner Ära kasutamine Abistamine Eesmärk Relvade arendamine. Mitteühinemisliikumine Vastasseis Algatajad
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. (3) Imprealism:suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. *koloniaalimpeeriumite teke *suurriikide majanduslik võim suurenes *sovinism ehk marurahvuslikus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid etttevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus eesotsas on ainult üks inimene.ettevõtjatele oli see hea, est sai ise hinda dikteerida.Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. (3) Imprealism:suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. *koloniaalimpeeriumite teke *suurriikide majanduslik võim suurenes *sovinism ehk marurahvuslikus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid etttevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus eesotsas on ainult üks inimene.ettevõtjatele oli see hea, śest sai ise hinda dikteerida.Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3
sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirkond, ei sõltu nii palju emamaast. Suuremad koloniaalimpeeriumid: *Inglismaa: - dominioon => Kanada, Austraalia, LAV - koloonia => India, Egiptus *Prantsusmaa: - koloonia => Maroko, Alzeeria, Tuneesia. *Jaapan: - koloonia => Korea *Venemaa: - ülemere kolooniaid polnud. *Saksamaa: - koloonia => Saksa Edela-Aafrika 2. Koloniaalimpeeriumite tekke eeldused ja põhjused? Tehnika ja majanduse arengu (näidetega) seos imperialismi arenguga? Kuidas majanduse arenguga kaasnev konkurents võis viia riikidevaheliste konfliktideni? - Eeldused: *Suured maadeavastused 15.saj. * Euroopa tõusis juhtpositsioonile nii majanduses, poliitikas kui ka teaduses. Põhjused: *Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust laiendada majanduspiire. *Tekkis vajadus uute turvalisemate mereteede järele.
Tekkisid võimsad rahvusriigid. Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle, nimetatakse seda sovinism. Sovinism ehk marurahvuslus. Sovinism õigustas imperialismi teket.(Püüd saavutada maailmas suur mõjuvõim) Vähemarenenud maad muudeti tooraine baasideks. Euroopa suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomandus) 20 saj. Algul kogu maailm jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suurriigid olid väga huvitatud oma asumaadest. Imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumite väljakujunemine. 20 saj. Tekkisid koloniaal riikide vahelised vastuolud.Vabad maad said otsa. 1914 elas üle poole koloniaal maades. Suur huvi oli aafrika maade vastu. 1900 umbes 94% Aafrikast koloniseeritud. Suurt huvi tunti ka aasia,hiina ja india vastu. Rahvusvahelised suhted 20. saj algul. 19 saj lõpus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalisi plokke. 1 . kolmikliit (saksamaa,itaalia,austria-ungari)
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. Imperialism- suurriigid püüavad saavutada mõjuvõimu kogu maailmas *koloniaalimpeeriumite teke *laienes suurriikide majanduslik võim maailmas *sovinism- marurahvuslus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid ettevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus mingi toote- või teenusepakkujaid on ainult üks. Monopol oli ettevõtjale kasulik, kuna siis sai ise hinda dikteerida. Ettevõtjad alandasid hindu, kui mõni teine ettevõtja tahtis turule tulla ning seetõttu läksid noored ettevõtted pankrotti. 3
saj lõpul. Rahvuslaste eesmärgid olid ühendada samast rahvusest elanikkonnaga riigus, eraldada impeeriumitest vähemusrahvad ja saavutada laialdane autonoomia. Tagajärgedeks olid aga sovinismi kasv mille käigus suruti maha väikerahvad, genotsiidede tahtlik ja füüsiline hävitamine, Esimene maailmasõja puhkemine ja impeeriumite lagunemine selle käigus. Imperialism-suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Koloonia- territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, aga on selle valitsuse all Euroopa tsivilisatsioon-Lääne-Euroopas kujunenud inimühiskond, poliitiline kord ja kultuur, mille juhtmõtted olud isikuvabadus, eraomand, turumajanuds, demokraatia, ühte religioon(kristlus) Šovinism-suurrahvaste natsionalism, marurahvuslus, kus oma rahvast peetakse teisteks paremaks. Natsionalism-rahvuslus Rassism-teooria, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud
Sellega lõppes integreerumisprotsess konföderatiivsesse Euroopasse. Euroopa Liidu idee oli juba 20 sajandi algul, kui mitmed humanistlikpatsifistlikud rühmitused taotlesid ,,Euroopa Ühendriikide" loomist analoogselt Ameerika Ühendriikidega. Algselt oli see idee pöörane, kuna paljudel riikidel on erinevad poliitilised- ja maailmavaated erinevad. Tipppoliitik Vladimir Uljanov- Lenin arvustas tugevalt seda ideed ja arvas, et tegemist on tollase koloniaalimpeeriumite metropolide ning majanduslikult tõusvate Saksamaa ja Itaalia vastuoludega globaalseid turge ümber jagada. Selle õigsust näitas ka peagi puhkenud I ja II Maailmasõda. See pani mõtlema, et tuleb tulevikus välistada Saksamaa majanduslike ambitsioonide sõjalised lahendused. Sellega tuli idee Itaalia föderalistil Altiero Spinelli``il ja Prantsuse funktsionalistil Jean Monnet`il luua 1940date teisel poolel ühine ,,riikidevaheline vastuoludeta Euroopa."
1. Ümberasumiskoloonia- USA, Kanada, Prantsusmaa. Inimesed lahkusid kodumaalt, mindi mujale oma teadmistega. Arenesid sama mudeli järgi, põliselanikud söödi välja. 2. Istanduskoloonia- Banaanivabariik(vürtsid) 3. Ressursikoloonia- naftavälja müümime 4. Poolkolooniad 5. Faktooriad 6. Reservkolooniad- Sõjalised tugipunktid, ei toimunud tootmis sisseviimist, kõige vaesemad Infoühiskond Eeldusi- Koloniaalimpeeriumite lagunemine, suured läbimurred. 1970ndate info tekke. Tehnoloogilised murrangud: · Infotehnoloogia areng · Geenitehnoloogia · Nanotehnoloogia · Alternatiivenergeetika(taastuv) · Äriteenused · Meelelahutus · Logistika(kaubad õigel ajal õigesse kohta ja et oleks odavam) Majandusharud · Tekstiiltööstus, metsatööstus, metallurgia, transport ehk veondus, kalandus, põllumajandus.
seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. 5) Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv. 5) Tähtsamad lahingud: Jüüti merelahing Marne´i lahing Ypres´i lahing Verduni lahing Somme´i lahing 6)Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust). 7) Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. kolooniate omamine oli prestiiźne. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus.
ja maj.sõltuv territoorium,mis pole selle riigi osa. Annektsioon-võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne liigendamine oma riigi kylge(okupatsioon) Internatsionalism-ideoloogia mis peab tähtsaks rahvusvahelist tegevust Oligarhia-valistemisvorm kus võim on koondunud väikeste inimeste rühma kätte(vene) Monopol-valitsev riik,millel puudub konkurent. Imperalism-suurriikide poliitika,mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Sufrazetid-naistele valimisõiguse andmise pooldajad. Inglise-Buuri sõda Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali ja Oranje vastu 1899-1902.
analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik-kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. 1 Postkolonialistlik identiteet Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks sellest on asjaolu, et inglise keel senini paljude endiste koloniaalmaade (üheks) riigikeeleks. Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride omam koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Selline prisma
käsumajandus oli end ammendanud. Lõpuks oli nõukogude majandus pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse ja mahajäämus USA-st oli suur. Suurbritannia Pärast sõda näis olema oma võimsuse tipus, saavutanud võidu Saksamaa üle. Säilisid koloniaalimpeeriumid. Säilis kaheparteisüsteem, võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Leiboristid vasakpoolsed ideed, konservatiivid parempoolsed. Parlamentaarne monarhia, kus troonil elisabeth II. Koloniaalimpeeriumite järk-järguline kaotamine. Majandus kasvas ja heaolu kasvas, ehkki mitte nii suurte sammudega kui Saksamaal. Suur ülemereturg. Konservatiivne revolutsioon haaras kaasa esimesena inglased. 1979 peaministriks Margaret Thatcher, kes lubas lõpu teha sotsialismi võimutsemisele Suurbritannias. Viis oma otsused elu karmi käega ning vastuseisust hoolimata, teenides seetõttu nime Raudne Leedi. Kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaalprogramme ning kõikvõimalikke toetusi
Valge vähemuse võim, tõrjudes teisi rasse reservaatidesse. MILLINE ON LAV-I RAHVASTIKU KOOSSEIS?- mustanahalised põliselanikud, Euroopast pärit valged, aasialased, segaverelised.MILLISEID VIISE KASUTASID AAFRIKLASED VÕITLUSES APARTHEIDIGA?- a)massirahutused.MIKS SAID N.MANDELA JA F.DE KLERK NOBELI RAHUPREEMIA?- Sest nad mõlemad tegutsesid, et apartheidipoliitikast lahti saada. 3.KOLMAS MAAILM- a) ÜLDJOONED-MIS ON KOLMAS MAAILM?- Kolmanda maailma mõiste tõid käibele koloniaalimpeeriumite lagunemine, uute iseseisvate riikide tekkimine ning mitteühinemisliikumise kujunemine. Sellega hakati tähistama riike, mis ei kuulunud ei arenenud lääneriikide ehk esimese maailma ega ka NSVL ja tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlaset, st teise maailma hulka.MIL MOEL OSALESID KOLMANDA MAAILMA RIIGID KULMA SÕJA AEGSES VASTASSEISUS?- Arengumaadele suruti peale ebasoodsad lepingud, lääneriigid ja NSV Liit toetasid inimvaenulikke diktatuure. MILLISED OLI KOLMANDA MAAILMA ÜHISED PROBLEEMID
Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Kõigile neile olid iseloomulikud: Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.). Koloniaalimpeeriumite lagunemine Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e. Kolmanda maailma riigid. Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. Trumani doktriin: See oli USA presidendi H
juhtvastastest. 1 Kennedyt huvitas väga välispoliitika ning 1951. aastal külastas ta Suurbritanniat, Prantsusmaad, Itaaliat, Hispaaniat, Jugoslaaviat ja Lääne-Saksamaad. Tagasi tulles pakkus ta välja, et USA jätkaks Lääne-Euroopa kaitsmise aitamist, kuid väitis ka et antud riigid peaksid rohkem sellele minevatesse kuludesse panustama. 1951. aasta sügisel külastas ta Lähis-Ida, Indiat, Pakistani, Indohiinat, Malaiat ja Koread. Koloniaalimpeeriumite vastasena soovitas ta Prantsusmaal tungivalt Alzeeriast lahkuda. Samuti vaidles ta vastu vähearenenud riikide finantsabi suurenemisele. 1952. aastal valiti Kennedy Senatisse. Järgmisel aasta abiellus ta Jacqueline Bouvier'iga, kes oli New Yorki finantsisti tütar. Kennedy seljavalud jätkusid ning talle tehti kaks operatsiooni. 1956. aastal kirjutas ta haiglas taastudes raamatu ,,Profiles in Courage", mis hiljem võitis Pulizeri auhinna.
Selleks on võimalik luua koloniaalmaid ja protektoraate. Sellist tegevust nimetatakse ka kolonialismiks. Rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia) 19nda sajandi algul tõstis suurtemate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus. See andis õigustuse imperialismile (suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas) Levis koloniaalimpeeriumite teke ehk lävepaku teooria, mille järgi polnud väiksemad rahvad ning kultuurid vähesuse tõttu võimelised suurtemate kultuurrahvaste tasemele jõudma. Ellu pidid jääma vaid tugevamad. Ühiskondlikud liikumised: nt anarhism (Euroopas levinud liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme kahjulikuks ja seadis eesmärgiks nende kukutamise käepäraste vahenditega) (18,19) 4. VENE IMPEERIUM: Venemaa tahtis teistele riikidele järele jõuda.
Põhjariikides asusid peamiselt emamaad, lõunariikides hankisid kolooniad peamiselt loodusvarasid jm. Põhjariikide kolooniad vallutasid maid ning ühtaegu kiirendasid ja aeglustasid lõunapoolsete maade arengut. 5. Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? Esitlusest Emamaa ja tema kolooniate vahel oli aktiivne kaubavahetus. Emamaale saadeti põllumajandussaadusi ja tööstustooraineid, vastu saadi masinaid, seadmeid ja tarbekaupu. Kapital koondus emamaale ning koloniaalimpeeriumite pealinnad kasvasid kiiresti. 6. Mis on geograafiline tööjaotus? Millal ja miks see tekkis? Ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt ashukoha geograafilistest, sh ka inimtekkelistest eelistest. Tekkis 19.saj. sellele andis tõuke raudteede kasutuselevõtt. 7. Nimeta tööstusajastu rikkaimad piirkonnad Tööstusajastu rikkaimad piirkonnad olid Suurbritannia, Saksamaa, USA. Kasvas Venemaal ja Jaapanis. 8. Millal ja miks sai alguse infoajastu? Infoajastu sai alguse 20. saj. teisel poolel.
Kagu-Aasias Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. Austraalia, Uus-Meremaa, Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Hispaania- Lõuna Itaalia ja Sitsiilia Portugal-Aasia, Ida-Aafrika 19. Iseloomusta vähemalt viiel moel 20 sajani alguseks väljakujunenud imperialismifaasi. (Too välja 5 imperialismi tunnust). suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks Suuriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata., 1) tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mis on saavutanud sellise kõrge arenemisastme, et ta on loonud monopolid, mis etendavad kapitalistlike riikide majanduses otsustavat osa 2) tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, valitseva klassi erilise kihi, niinimetatud finantsoligarhia tekkimine (töösturite ja pankurite kartell);
a) Suurbritannias Leiboristid lõid tervisekindlustuse, riigistati palju ettevõtteid, ehitati maju vaestele 1949 liituti Marshalli plaaniga 1973 liituti Euroopa Majandusühendusega b) Prantsusmaal 1948 liituti Marshalli plaaniga 1957 osales Euroopa Majandusühenduse loomisel 1960 suur majanduskasv c) Saksa Liitvabariigis 1950-1969 suur majanduskasv Rakendati Marshalli plaan 1957 oli SLV Euroopa Majandusühenduse asutajaliige Koloniaalimpeeriumite lagunemine II maailmasõja järel hakkasid senised impeeriumid lagunema ning kumbki külma sõja osapooltest üritas kas säilitada oma mõju või laiendada sinna oma mõjusfääri. Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka Kolmanda Maailma riigid. a) Suurbritannia: 1947 jäädi ilma Indiast 1948 Tseilon ja Birma iseseisvusid. Loobuti mandaadist Palestiinale. Kuni 60ndateni iseseisvusid peaaegu kõik Suurbritannia asumaad, kuid jäid valdavalt Briti
sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni asjast kõrvale jäänud riigid. · Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust). · Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. kolooniate omamine oli prestiine. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus.
tagasitõmbamiseks ning otsustasid siis oma väed kohale saata. Paraku tehti seda liiga aeglaselt ja ebakindlalt. (...) London ja Pariis oli sunnitud häbiga tagasi tõmbuma ning Suessi kanali äärde saadeti Kanada rahuvalvajad, kes püsisid seal kuni 1966. aastani. Kolmandalt poolt vaadatuna ei erinenud Suessi kriis teistest 1950. aastate konfliktidest (...).Tegemist oli Prantsuse ja Suurbritannia koloniaalimpeeriumite lagunemisega. Seetõttu kujunesid mitmel pool omapärased jõuvaakumid, mille täitmisel uute tegijatega oli konfliktide puhkemine paratamatu. Üldistatult võiks isegi arvata, et kui külm sõda muutus aeg-ajalt tuliseks, siis mitte niivõrd tänu USAle või NSV Liidule – pigem tänu nõrkade lülidele nende suurriikide liitlaste seas. Suurbritannia jaoks oli tegemist viimase suurema iseseisva aktsiooniga rahvusvahelistes suhetes, edaspidi järgis ta vaid USA eeskujusid
mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). • Postkolonialistliku kriitika mõiste – a)teemavaldkond – keskendub koloniaalmaade kirjandusele; b)teoreetiline raamistik – eesmärgiks on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. • Postkolonialistlik identiteet – koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju • Ideoloogia – teisestamine nn mittekodusolemise tunne. Koloniseeritud rahvaste kultuuride ja traditsioonide ignoreerimine. Koloniseeritud rahvad on metsikud, alaarenenud. • Eurotsentrism – Euroopa kultuur on universaalne standard, mille taustal teised kultuurid näivad negatiivsed. • Topeltteadvus – kahe kultuuri vastandumisest tulenev vastuoluline maailmatajumise viis.
Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. sisemajanduse kogutoodang ühe in kohta kahe korra
suunda või tähenduslikkust. 23. Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride omam koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks sellest on asjaolu, et inglise keel senini paljude endiste koloniaalmaade (üheks) riigikeeleks. Postkolonialistliku ideoloogia tulemus koloniaalalamad (colonial subjects) võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Mimikri püüd matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne; väljendab nii
Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. SUULINE ARVESTUS Teema 1 Maailm Esimese maailmasõja eel. Õpik pt 1,2,4 Imperialismiajastu iseloomulikud jooned- suurriikide mõjuvõim kogu maailmas, majandusliku mõjuvõimu laienemine, vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks. Euroopa tsivilisatsioon- isikuvabadus, eraomand ja demokraatia olid ainuvõimalikud koloniaalimpeeriumite teke- imeperialismi lahutamatuks osaks oli kolooniaimpeeriumide väljakujunemine. 56% elanikkonnast elas koloniaalsetes maades. 20 sajandi alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama, see teravdas suhteis suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. maailmamajandus 20. sajandi algul- Majanduse areng oli kiire aga samas ka ebaühtlane. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks, maailmamajanduses tõusis järjest olulisemale kohale kaubandus. Hoo
eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topeltteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? Postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärgiks mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimisi poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt Postkolonialistlik identiteet koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju identiteedile. Mimikri, hübriidsus, topeltteadvus, mittekodusolemise tunne Mimikri - koloniseerijate käitumine, maitseelistuste, elustiili jne jäljendamine Hübriidsus - viitab uutele transkultuurilistele vormidele, mis on kolonisatsiooni poolt loodud kultuuride kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, kultuuriline, poliitiline, rassiline. Topeltteadvus - kahe kultuuri vastandumisest tulenev vastuoluline maailmatajumise viis.
II Koloniaalvallutused ja imperialism · Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15. sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloniaalvallutus aktiveerus 19.sajandil, kui hakati jagama/vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni ajast kõrvale jäänud riigid. · Imperialism suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majanduslik mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19sajandi lõppu ja 20sajandi algust. · Miks kolooniaid vallutati? a) Liigse rahvastiku väljaviimiseks b) Kolooniate omamine oli prestiizne c) Vallutajate strateegilised huvid; sõjaliste/majanduslike tugipunktide loomine d) Valitseja/eliidi/rahvuse auahnus e) Rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). f) Soov pärismaalasi tsiviliseerida jne · 18.sajandi lõpul/19
väga tõsiseltvõetavaks õiguseks see maailmasõdade vahelisel perioodil ei saanud. · Õiguse tõi rahvusvahelisse õigusesse sisse ÜRO Harta. Ehkki seal öeldakse, et kõikidel rahvastel on enesemääramisõigus, räägitakse teiselt poolt ka territoriaalsest terviklikkusest, mille rikkumiseks enesemääramisõigus alust ei anna. · Ennekõike oli see relv koloniaalimpeeriumite lõhkumiseks ning tee koloniaalvõimu all elavate rahvaste iseseisvumisele, kuid on ka mõningaid näiteid enesemääramisõiguse rakendamisest, mis ei järgnenud kolonialismile (Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Namiibia). 21
5. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 6. Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7. Väliskaubanduse suurus ja struktuur 8. Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad 9. Inimarengu indeks (IAI) riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) 37. Arenenud ja arengumaad Tööstus ühiskonna ja koloniaalimpeeriumite mitte tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toorainega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Põhi Lõuna Iseseisvad riigid impeeriumid Poolkolooniad Neist suurimad olid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Industriaalne Peamiselt valitses agraarne tootmisviis,
Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik-kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. Postkolonialistlik identiteet Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks sellest on asjaolu, et inglise keel senini paljude endiste koloniaalmaade (üheks) riigikeeleks. Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride omam koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ,oma' on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma
Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik-kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. Postkolonialistlik identiteet Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks sellest on asjaolu, et inglise keel senini paljude endiste koloniaalmaade (üheks) riigikeeleks. Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride omam koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma
kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. 83.Postkolonialistlik identiteet Identiteet areneb teatud arusaami pidi. Sellisest ühiskonnast tulnud inimesel ei ole oma universaalset identiteeti. Postkolonialistlik identiteet. Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks sellest on asjaolu, et inglise keel senini paljude endiste koloniaalmaade (üheks) riigikeeleks. Postkolonialistliku teooria üheks põhifookuseks ongi keerukad suhted koloniseeritud kultuuride ja koloniseerimiseelse kultuuri ja koloniaalvõimude kultuuride vahel. Postkolonialistlikes kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ,oma' on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma,
levimisega Euroopasse (vt ptk 11). Tehtud võrdlevad uuringud näitasid immuniseerimise kasulikkust võrreldes loomulikul teel saadud nakkusega. 18. sajandi teisel poolel tulid uurijad tagasi ka Londoni surmameetrika juurde, millesse nüüd märgiti haigusi surmapõhjustena üha täpsemini ja üha enam. Tasapisi hakkas endale tähelepanu tõmbama tuberkuloos, tõbi, mis instrialiseeruvas ja urbaniseeruvas Euroopas endale palju ohvreid nõudis. Oma panuse epidemioloogilisse mõtlemisse andis koloniaalimpeeriumite kogemus, mis saadi ülemereprovintsides, kus kohalike ja kolonistide haigusmustrid näisid erinevat. Mõiste troopikameditsiin sai keskseks mikrobioloogias ning epidemioloogias. 19. sajandil hakkasid epidemioloogiat mõjutama arenevad statistikateadus ning sotsioloogia. 1810. aastal avaldas prantsuse astronoom ja matemaatik Pierre-Simon Laplace (1749-1827) käsitluse analüütilisest tõenäosusteooriast, andes ühtlasi mõista, et uudne meetod sobiks ka
Paljudel Euroopa riikidel on nende endi Euroopa valdused naeruväärselt väikesed võrreldes selle rolliga, mida mängivad nende kolooniad, nende väliskaubandus jne. Välja tuleb nii: teravik Euroopas, kuid kogu baas maailma teistes osades. Ainult Põhja-Ameerika Ühendriikide olukord on teine. USA kogu baas asub iseoma kontinendi piires ja ainult nende teravik puudutab ülejäänud maailma osi. Siit tulenebki Ameerika nähtamatu sisemine jõud, võrreldes enamiku Euroopa koloniaalimpeeriumite nõrkusega. Inglismaa näide ei lükka samuti öeldut ümber. Vaadates Briti impeeriumile, ei tohi unustada kogu anglosaksa maa-ilma kui niisugust. Inglismaad ei tohi võrrelda mitte ühegi teise Euroopa riigiga juba üksinda sellepärast, et Inglismaal on niivõrd palju ühist keeles ja kultuuris USA-ga. On selge, et uute maade kättevõitmise poliitikat võiks Saksamaa toestada ainult Euroopa sees. Kolooniad ei suuda seda eesmärki teenida, kuna neid pole kohandatud nende väga tihedaks
kahte perioodi ühiselt kui rahvusvahelise õiguse kaasaegset ajastut. Rahvusvahelise õiguse termin pärineb aastast 1789 . Mõiste looja oli J. Bentham. Esmased rahvusvahelise õiguse normid olid tuletatud lääne tsivilisatsiooni poolt, mille märksõnad olid eurotsentrism, ristiusk, vabaturumajandus. Kõik rahvusvahelise õiguse normid olid loodud euroopa suurriikide või keskmiste riikide poolt (koloniaalimpeeriumite poolt) peamiselt nende enda huvides. Rahvaste Liidu loomisest Teise maailmasõja lõpuni (1919-1945) Esimene maailmasõda mõjutas oluliselt rahvusvahelise õiguse arengut. Võitjad otsustasid luua Rahvasteliidu (1919), mis aitaks vältida laiaulatuslikke relvakonfliktide tekkimist. 1928 sõlmiti üldine sõjast loobumise leping - Briand-Kellogg´i pakt. Hakati tähelepanu pöörama üksikisiku ja vähemusgruppide kaitsele. ÜRO põhikiri ja külma sõja lõpp 1945-1989
annaabi.ee 
