Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kolmas Maailm (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kolmas Maailm
Viktoria  Plotnikova,  Jessica  Pentsop 9c
Sisukord
 Kolmanda Maailma mõiste.
 Koloniaalimpeeriumite  lagunemine .
 Kolmas Maailm kui külma sõja  tanner .
 Mitteühinemisliikumine .
 Kolmanda Maailma  arengujooned .
Kolmanda Maailma mõiste
 "Kolmas maailm" 1950.a.
  Arengumaad  
 Rikkad ja vaesed
 Sõnaõiguse nõudmine

Kolooniaalimpeeriumite lagunemine 
 Koloniaalvõim 
  Iseseisvumine
 Lahkulöömine 
Kolmas Maailm kui külma sõja tanner
 Ära kasutamine
  Abistamine  
 Eesmärk
 Relvade arendamine.
Mitteühinemisliikumine
 Vastasseis 
 Algatajad
 Põhiideed
 Saavutused

Mitteühinemisliikumine põhimõtted 
 Riik peab järjekindlalt  toetama  rahvuslikku iseseisvuse liikumisi.
 Riik ei tohi  kuuluda  sõjalistesse liitudesse mis on sõlmitud suurriikide 
vastaseisu kontekstis.
Kolmanda Maailma arengujooned
 Ühisjooned
 Majanduslikud olukorrad 
 Sisepoliitiline ebastabiilsus 

Ülesanne klassile
  Kahoot  
Aitäh kuulamast :)

Document Outline

  • Slide1
  • Slide13
  • Slide2
  • Slide3
  • Slide4
  • Slide5
  • Slide11
  • Slide9
  • Slide6
  • Slide15
  • Slide14
Vasakule Paremale
Kolmas Maailm #1 Kolmas Maailm #2 Kolmas Maailm #3 Kolmas Maailm #4 Kolmas Maailm #5 Kolmas Maailm #6 Kolmas Maailm #7 Kolmas Maailm #8 Kolmas Maailm #9 Kolmas Maailm #10 Kolmas Maailm #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Viktoria2016 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

1949-2003
5
doc

1949-2003

Rahvasteliidu mandaatsüsteem - alade ümberjagamiseks mõeldud süsteem, mille kohaselt said mõned riigid volituse hallata teatud maa-alasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama Neokolonialism - vähemarenenud riikide allutamine suurriikide majanduslikule ja poliitilisele mõjule, kasutades ära nende raskusi Mitteühinemisliikumine - rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast Kolmas maailm ­ külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust Apartheid - rassieralduspoliitika LAV-is Aafrika Rahvuskongress - poliitiline organisatsioon põliselanike õiguste kaitseks Palestiina Vabastusorganisatsioon - Araablaste loodud organisatsioon, mis tahtis kodumaad tagasi võita Caudillo - autoritaarsete diktatuuride juhid Ladina-Ameerikas

Ajalugu
Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda
4
doc

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda

X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn

Ajalugu
Kolmas Maailm - Eripalgeline maailm
16
ppt

Kolmas Maailm - Eripalgeline maailm

(piiriprobleemid, usulised suhted) http://trendsupdates.com/third-world-a-stereotype/ Omavahelised suhted on keerulised (piiriprobleemid, usulised suhted) http://onemansblog.com/2011/02/06/8-amazing- videos-of-third-world-construction-techniques/third- world-construction/ Pidev näljahäda Joogivee puudus Haigused ja epideemiad (sh AIDS) http://trendsupdates.com/third-world-a-stereotype/ http://issuesbeyondborders.wordpress.com/ Kolmas Maailm ­ Vaeste riikide maailm? Termini "kolmas maailm" kasutamine mõistes "vaeste riikide maailm", pole ajaloo kontekstis korrektne, sest kolmanda maailma riigid olid majanduslikult üsna eripalgelised Näiteks Kuveti ja Saudi - Araabia olid (on) rikkamad kui demokraatlikud lääneriigid Kolmas maailm ­ Külma sõja tandrina NSVL ning USA koos lääneriikidega kasutasid kolmandat maailma ära iseenda mõjuvõimu huvides, surudes noorte riikide

Ajalugu
Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse konspekt
15
pdf

Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse konspekt

sugu, vanus ...) Roll Mida ütleb kohalik tava selle ameti kohta? Valitsuse struktuur Milline on riigikord? Kas parlamentaarne või presidentaalne? Ühiskond Milline on ühiskonna korraldus? Kas demokraatia või midagi muud? Võrgustik, asukoht Kuidas ollakse seotud teiste riikidega? Millised on suhted naaberriikidega? Nt. Belgia vs. Prantsusmaa ; Eesti vs. Venemaa ; Suurbritannia vs. Iirimaa ... Maailmasüsteem tervikune Kas maailm on uni- või multipolaarne? KOOLIASJAD onenote Page 1 Kas maailm on uni- või multipolaarne? Rahvusvaheliste suhete tõlgendamise meetodid: Hüpoteesi püstitamine - Uuritakse põhjuslikku seost. Miski põhjustab midagi ... 1. Traditsionalism (Klassikaline koolkond) Vaatlevad nähtusi (antud juhul rahvusvahelisi suhteid) ja kirjeldavad neid. Mõõdavad asju, mida on raske mõõta (nt. õiglus, vabadus). Lähenemine on kvalitatiivne

Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse
Aastad 1945-1955-Sõjajärgne aastakümme
4
doc

Aastad 1945-1955. Sõjajärgne aastakümme

naftatulude jagamisega. Nafta tootmine Pärsia lahe maades suurenes pidevalt, seetõttu lähenesid LähisIda riigid pidevalt lääneriikidele. Lääs oli sunnitud leppima inimõiguste rikkumisega araabia maades ning ka sellega, et naftamüügist saadud raha suunati Iisraelivastase võitluse teotuseks. Maailm 1950. a algul 1950. a alguseks jagunes maailm lõplikult kahte leeri: USA ja lääneriigid NSVL ja tema mõjualused maad 1) saavutati demokraatia ja stabiilsus 1) kõrvaldati sõjapurustused 2) ületati sõjajärgsed raskused 2) suur osa majanduslikust juurdekasvust läks sõjatööstuse

Ajalugu
Külm sõda
15
docx

Külm sõda

vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3. Külma sõja osapooled: Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne (e kahepooluseline) maailm: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Samas polnud Idabloki riigid alati Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 4

Ajalugu
Kaks Saksamaad-Koloniaalsüsteemi laguInemine-Islami fundamentalism
8
pdf

Kaks Saksamaad. Koloniaalsüsteemi laguInemine. Islami fundamentalism

● Tunnelid, sõidukid, isevalmistatud lennuk, kuumaõhupall, võltspassid, kanalisatsioon. c. Mille rajasid Lääne-Berliini tudengid? Mitu inimest selle kaudu põgenema pääses? ● 135m pikkune tunnel ● 57 KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE 1. Millega õigustasid Euroopa riigid kuni 20. sajandini oma ülemvõimu ja erinevate piirkondade koloniseerimist? ● Eurotsentristliku ehk Euroopa keskse suhtumisega. Maailm oli jagatud tsiviliseeritud Lääneks ja ülejäänud maailmaks. Valge mehe kohus oli kõiki neid vähem arenenud rahvaid valitseda ja õpetada. 2. Kuidas mõjutas Teine maailmasõda iseseisvumisideede levikut? Too kaks konkreetset näidet. ● Iseseisvumisideed hakkasid aina jõulisemalt levima ka kaugete ja eurooplaste silmis mahajäänud rahvaste keskel. Selle üheks põhjuseks oli tõik, et sõda oli paljud

12. klassi ajalugu
Maailm 20-sajandi algul
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun