lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905. aastal. Teised riigid võitlesid rahvuste enesemääramisõiguse vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaal ja Venemaal kasutati selleks aktiivset relvajõul mahasurutud ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. Koloniaalimpeeriumide teke Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. Nii näiteks elas 1909. aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korra rohkem: 349 miljonit inimest. Paraku hakkasid vabad, koloniaalvallutusteks sobivad maad 20. sajandi alguseks otsa saama
hukkamine, vallandamine). – 12 aasta jooksul 22 valitsust kristilikud demokraadid. Kantsleriks sai Kondrad Adenauer. Välispoliitika Loobuti isolatsioonist ja Impeeriumi lagunemine; Koloniaalimpeeriumide hakati aktiivselt osalema kolooniad iseseisvuvad. lagunemine ; sõda Indo-Hiinas maailmaasjades, eriti Rahvusvahelise positsiooni ja Vietnamis (lüüasaamine) kommunismi leviku langemine. peatamises. Trumani doktriin (vabade rahvaste toetamine)
- euroopa tsivilatsioon. (temokraatia, isikuvabadused, eraomandus). - Rikastuti maavarade arvelt. - Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks. - Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialismi tähtis osa oli koloniaalimpeeriumide teke. - Aastal 1914 elas üle poole maakera elanikest koloniaalmaades. - Koloniaalriikide tekkisid vastuolud (sobilikud maad vallutusteks said otsa). - Eriline huvi oli Afrika vastu (üle 90% oli koloonia). - Koloniseeritud riigid osutasid kolonisaatoritele vastupanu. Rahvusvahelised suhted 20 saj alguses - 19 saj lõpus hakkasid Euroopa riigid krupeeruma sõjalistesse gruppidesse - 1879 loodi kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia)
sajandi lõpul mõjutasid erinevate tsivilisatsioonide suhtlust eurooplased. Kuidas? 19. sajandi lõpuks olid Euroopa suurvõimud maailma nö ära jaganud. Tekkinud olid suured koloniaalimpeeriumid, väljaspool Euroopat oli väga vähe iseseisvaid riike. Koloniaalvaldused andsid olulise tõuke moodsa ajastu kujunemisele, sest nendest voolas Euroopasse rikkus. See aitas Euroopasse luua hooneid, teid, sildu, sadamaid ning panustada haridusse ning kultuuri. Koloniaalimpeeriumide rajamise üheks tagajärjeks oli globaliseeruv majandus. Äri ja kaubandus muutusid rahvusvahelisesmaks kui kunagi varem. Tegeleti investeerimise ning ettevõtete rajamisega, juba 19. sajandi lõpul/20. sajandi algul oli võimalik osta ja müüa aktsiaid ning võlakirju. See oli märk modernsest ühiskonnast. 19. sajand möödus koos kiire tehnika ning teaduse arenguga. Koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga kinnistus ka mõte, et kõik maailmas areneb edasi ning see ongi elu
Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele: Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid, Sileesia ja Donetsi regioonid selleaegsel Venemaal. Eriti kiiresti kasvasid kapitali koondumise tõttu koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Viin, Peterburi jt. Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja "oma" kolooniate vahel. Kolooniatest emamaale suundus järjest kasvav ja mitmekesistuv põllumajandussaaduste ja tööstustooraine voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti mõningaid tarbekaupu. Küllaltki elav oli ka tööstusriikide omavaheline kaubavahetus
14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa parlamendi alamkoda. Isikud: 1)Vladimir Lenin-Vene enamlaste eesliider. 2)Friedrich Nietzsche-Saksa mõtleja, kes imetles kaunist kuid julma jõudu. 3)Wilhelm II-Saksa keiser. 4)Nikolai II-Peterburi isevalitseja võimuga keiser. 5)Jaan Tõnisson-Eesti poliitik 6)Konstantin Päts-Eesti advokaat 7)Pjotr Stolõpin-Teostas venemaale reforme. Sündmused: 1)Inglise-Buuri sõda: Euroopa riikidele pakkus koloniaalimpeeriumide väljakuulutamise ajal huvi Aafrika riigid. Suurim kokkupõrge oli Inglise-Buuri sõda. Buurid olid Hollandi päritolu asunikud. Nad äratasid maailmas tähelepanud tugeva vastupanuga vaatamata vastaste ülekaalule. Mindi üle partisanisõjale. Inglased rajasid koonduslaagrid ja Buurid pidid sõlmima rahulepingu ning nende vabariik läks Briti impeeriumi koosseisu. 2)Bokserite ülestõus-Hiina keiserriigist oli saanud 20. Sajandiks poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid tegutsesid omaette
pärast idabloki lagunemist sõlmis Hiina normaalsed suhted nii Venemaaga kui ka omariikluse taastanud või iseseisvuse saavutanud riikidega. Kolonialismivastane vabadusliikumine Sajandite jooksul oli paljudes Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades valitsenud eurooplaste Kolooniavõim. Suurimateks koloniaalriikideks olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland. Pärast II. maailmasõja lõppu algas koloniaalimpeeriumide lagunemise ja uute riikide tekkimise ajajärk. Esimesel sõjajärgsel aastakümnel saavutas iseseisvuse suur hulk Aasia maid ja 1950. Aastate algul Aafrika maad. Kasutades ära vähem arenenud Aasia ja Aafrika maade raskusi, surusid suurriigid neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid. India vabariik kuulutati välja 1950. aastal. Kehtestati parlamentaarne kord. Indias valitses üldiselt demokraatlik kord. Kuid terav vastasseis oli hindude ja moslemite vahel
endmale kolooniad ja muutsid vähe arenenud maad endast majanduslikult sõltuvateks. Koloonia ehk asumaa Asumaa- koloonia on mingi territoorium, mida valitseb temast majanduslikult enam arenenud riik, kasutades ära asumaa loodusvarasid. Juhtriigid: (6 euroopast) 1. Inglismaa 2. Saksamaa 3. Prantsusmaa 4. Itaalia 5. Austria-Ungari 6. Venemaa 7. Ameerika Ühendriigid 8. Jaapan Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. Uued jooned majanduse arengus: 1. Tekkisid uued tootmisharud, kõige tähtsamaks muutus elektrienergia ja nafta tootmine. Palju ehitati raudteid. Uute tööstusharudena tekkisid: · Keemiatööstus · Autotööstus · Lennukitööstus · Elektrotehnika tööstus 2. Tekkisid suurettevõtted ja nende ühendused- monopolid, mis haarasid enda alla tihtipeale terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti
maailma arengut mõjutas rahvustuse areng,levik.tekkisid võimsad rahvusriigid.suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle sovinism(marurahvuslus).sovinism õigustas imperialism teked(püüd saavutada maailmas suurim ülevõim).vähem arenenud maad muudeti tooraine baasideks.euroopa suur rigid levitasid euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomadused).20saj algul kogu maailm jagatud euroopz riikide asumaadeks.suur riigid olid väga huvitatud oma asumaadest.imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumide välja kujunemine.20saj tekkisid koloniaalriikide vahelised vastuolud(vabad maad said otsa).1914 elas üle poole inimest koloniaalmaades(56%).suur huvi oli aafrika maade vastu.1900 ümber 94%aafrikast koloniseeritud.suurt huvi oli aasia,india,hiina vastu.rahvusvahelised suhted 20saj algul.19saj lõppus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalise bloke(kolmliit-saksamaa,itaalia,Austria-ungari).1904 sõlmisid prantsusmaa ja inglismaa sõjalise liidu(antant)hiljem liitus venemaa
neid ületada? Enne esimest maailmasõda oli Aafrika aladel vaid kolm sisuliselt iseseisvat riiki: Etioopia, Liibüa ja LAV. 1922. aastal kuulutati sõltumatuks kuningriigiks Egiptus, mis oli enne Suurbritannia võimu all. Teised Musta Mandri alad olid jagatud põhiliselt Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Portugali vahel. 1951. aastal algasid Aafrika maad iseseisvuma, mis lõi kohe üles palju kriisiolukordi ja konflikte. Vaatamata emamaade vastuseisule, sai koloniaalimpeeriumide lagunemisest ja uute sõltumatute riikide tekkimisest Mustal Mandril pöördumatu protsess. Kuna Eesti ka on olnud võõravõimu all siis nõustun sellega mida Musta Mandri riigid üritasid. Kõigil on õigus olla vaba ja seda nad ainult soovisid, kuid need tõid kaasa ka suuri konflikte. Samuti on halb süüdistada lääneriike, kes olid nad okupeerinud või siis vallutanud, kuna sellega nad tahtnud uurida ja avastada uusi asumaid
4.Miks puhkes külm sõda? Sest Lääneliitlastele hakkas järjest enam tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. 5.Kas Ida-Euroopa minemist NSV Liidu mõjusfääri oleks saanud takistada? Põhjenda oma seisukohta. Ma arvan, et kui Ida-Euroopa riigid oleksid liitunud NATOga, siis oleksid teised NATO liikmesriigid Ida-Euroopat kaitsnud NSVL-i kallaletungi korral. 6.Nimetage põhjuseid, miks koloniaalimpeeriumide lagunemine Teise maailmasõja järel hoogustus. 1) Euroopa vabadus- ja võrdõiguslikkuse ideede levik 2) Koloniaalpoliitika muutumine 3) Euroopa suurriikide nõrgenemine 7.Milles seisnes repressioonide ja repressiivorganite tähtsus NSV Liidus ja teistes sotsialismimaades? Sellega näidata oma võimu ja küüditatud inimesed pidid tasuta tööd tegema. 8.Miks väljus 1953.aastal NSV Liidus võimuvõitlusest võitjana just Hrustsov?
naistele rohkem õigusi II laine 1945 - 1956 Stalini surm Ida-Euroopa riikide II MS lõpp vabaduse mõningane suurenemine; koloniaalimpeeriumide lagunemine III laine 1974 - 1991 Autoritaarse korra Demokraatia ja kukutamine Hispaanias diktatuuride vahekorra (Franco surm), Portugalis, muutus; Kreekas Infoühiskond =>
1) Esimeses sõjas kaotas Türgi oma Euroopa valdused Balkani riikidele (Serbia, Bulgaaria, Montenegro) 2) Teises sõjas sõdisid Balkani riigid omavahel: Bulgaaria + Türgi ülejäänud Balkani sõdades tugevnes Serbia riik (teda toetas Venemaa). II Sõja põhjus 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Imperialism see on suurriikide püüded saavutada maailmas suuremat võimu. Imperialismi ilminguiks olid nii koloniaalimpeeriumide teke kui lihtsalt majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Esimese maailmasõja põhjuseks olid maailma imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus · tooraineallikate · turgude · asumaade · mõjupiirkondade pärast. 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada. NB
-20. detsember Eestis põletati või rüüstati 160 rüütlimõisa ja 40 20.detsember revolutsiooni mahasurumiseks moodustati karistussalgad. 27.aprill 1906 kutsuti kokku I Riigituuma Aasta algul karistussalgad, ähvardati sunnitööle saatmisega 1.Koloniaalimpeeriumi teke Koloniaalimpeeriumide väljakujunemine oli imerialismi lahutamatuks osaks. 1914. a. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaa rahvaaru kordades väiksem võrreldes kolooniatega. 20. sajandi alguseks aga hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama. Suurriikide vastuolud suurenesid ning see viis katseteni valdused ümber jagada (eriti Saksamaa, kuna noor suurriik). 90,4 % Aafrikast oli 1900
Keskmise inimarenguga riigid (IAI üle 0,5, praegu 82 riiki) Madala inimarenguga riigid (IAI alla 0,5, praegu 30 riiki) 36.Arenenud tööstusriigid ehk Põhi: Arenenud tööstusriikides ehitati üles meile praeguseks heaoluühiskonnana tuttav riiklik haridus-,tervishoiu-, sotsiaalabi-,ja ettevõtlussüsteem. Arengumaad ehk Lõuna: Arengumaade majandus tugines endiselt mõne põllumajandussaaduse või maavara väljaveole. 1940.aastate teisest poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine-kolooniate massiline iseseisvumine. 39.Rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses: Maailmamajanduse peamised kujundajad on rahvusvahelised ettevõtted(RVE). Need tegutsevad enam kui ühes riigis ja kasutavad ära eri piirkondade loodusvaradest. tööjõu hinnast ja teistest majanduslikest ja poliitilistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid. Kõrgtehnoloogia(biotehnoloogia, IT, elektroonika) Suuremahulised tarbekaubad(autod, telerid, külmikud)
Ajaloolased on kujutanud Esimese maailmasõja puhkemisele eelnenud aastaid pingete kogunemise ja eskaleerunud kriiside ajana. Nende kinnitusel ei alanud sõda 1914. aastal äkiliselt, vaid siis lihtsalt kulmineerusaastate või isegi aastakümnete pinge. Esimene maailmasõda ei olnud arvatavasti vältimatu. 19. sajandi lõpul oli maailm imperialismiajastus. Imperialism on suurriikide püüded saavutada maailmas suuremat võimu. Imperialismi ilminguiks olid nii koloniaalimpeeriumide teke kui lihtsalt majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlikud riigid püüdsid teine- teisele näidata oma võimu, kohta ja tähtsust maailmas. Esimese maailmasõja puhkemist ei üritanud suurriigid takistada. Nemad tahtsid sõda, et saavutada oma eesmärke ning näidata teistele riikidele oma võimu. Polnud sõjavastasust. Ka lihtrahvad arvasid, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav ehk soovisid sõda. 40 aastat oli Euroopa olnud sõjast vaba
Hilisindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele Maailma kaubandusvood : suurtootmisele . A.Kaubavahetus emamaa ja kolooniate vahel B.Tööstusriikide omavaheline kaubandus Impeeriumide võitlus turgude ja tooraineallikate pärast: maailmasõjad Suurettevõtete tekkimine, monopolide teke Riigi osa majanduses kasvab 17 Hilisindustriaalne ajastu Linnarahvastiku kiire kasv Koloniaalimpeeriumide lagunemine: 1940. aastatest algas kolooniate iseseisvumine Maailma jaotamine arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks Riiklike ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide arendamine Uued tehnoloogilised /millised? / saavutused 18 Maailma jaotumine Põhjaks ja Lõunaks 19 Üleminek infoajastule Info kiirem hankimine ja parem töötlemine muutub olulisemaks
laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses, enne seda suutis iseseisvaks saada vaid Etioopia ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda(1899-1902)- kõige dramaatilisem kokkupõrge Aafrikas, et kohalike rahvaste vastupanu maha suruda, buurid suutsid
6.Milles seisnes maadeavastuse mõju Euroopa arengule? Maadeavastusteni viisid paljud asjaolid, Euroopa valitsejad vajasid väärismetalle, kuna sõditi palju ja kulutused olid suured. Euroopa ülikud vajasid vääriseid selleks, et osta idamaiseid vürtse, siidi ja lõhnaaineid. Lääne suunas purjetades kavatses Indiasse jõuda Christoph Kolumbus. Tema avastuste tulemusena laienesid eurooplaste geograafilised kujutlused, toimus keskaegse maailmavaate ümberhindamine ja algas koloniaalimpeeriumide kujunemine. 7.Milliseid uuendusi majanduselus tõid kaasa maadeavastused? Maadeavastuste tagajärjel vähenes Vahemere-äärsete kaubalinnade osatähtsus, kaubanduskeskusteks muutusid Atlandi ookeani äärsed linnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs, toimus hindade revolutsioon (väärismetallid odavnesid, tarbekaupade hinnad tõusid). Feodaalsuhted hakkasid lagunema ja algas kapitalistlike suhete kujunemine. Kiiresti hakkasid
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised IMPERIALISMIAJASTU (19.saj lõpp) Maa arengut mõjutas oluliselt rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt: Saks. ja It.) Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. KOLONIAALIMPEERIUMIDE TEKE 20.saj algul teravnesid vastuolud suurriikide vahel, mis viis katseteni valdused ümber jaotada (Saksamaa). Iseseisvuse suutsid riikidest säilitada vaid Etioopia (Abessiina) ja Libeeria. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas, mis oli 20.saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks. See kutsus esile nn Bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Hiinas jõudu kogunud demokraatlikul liikumisel õnnestus saada Hiinast vabariik. TEHNIKA ARENG 20
Liibüas oli mitmeid korduvaid ja soodustavaid tegureid riigipöördeks. Oli juba mitmeid riike, kus oli sarnane sõjaväeline riigipööre toimunud. Regioonis levis araabia natsionalism ja nasserism. Võimul olev monarh oli positsiooni saavutanud tänu suurriikidele ja lisaks sellele polnud nafta tulud jõudnud rahvani. Kokkuvõte Reziimide võimule pääsemisel oli mitmeid faktoreid, sest kunagi ei piisa nii suurte muutuste läbi viimiseks vaid ühest asjast. Aluspõhja kõigele lõi koloniaalimpeeriumide lagunemine ja kolooniate iseseisvuspüüdlused kõikjal maailmas. Mitmed reziimid said võimule kohe iseseisvudes, sest nemad olid need, kes alustasid ja võitlesid võidukalt selle nimel. Lisaks sellele oli mitmetes riikides riigipeaks sinna koloniaalvõimude meelsed ja nende poolt võimule ka aidatud riigipead. Teiseks määravaks jõuks oli regioonis leviv araabia natsionalism ning Egiptuse edu järel tekkinud nasserism. Riikides, kus võimul on mingi võõrjõu meelne kuningas, tekib
Imperialismiajastu ja ühiskond 1.Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi asunikud Lõuna-Aafrikas
LääneEuroopa riigid. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Koloonitas kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Jagunemine Põhjaks ja Lõunaks. 1940. aastate teiset poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toormega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Arenenud tööstusriikides ehitati üles meile praeguseks heaoluühiskonnana tuttav riiklik haridus, tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüsteem. Kaubandusvood. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda
6. Sotsialistlikule süsteemile iseloomulikud jooned o Ühepartei- või riigiparteisüsteem (üks domineeriv partei) o Üksikisiku huvid allutatud üldistele o Ideoloogiline kontroll, tsensuur o Repressioonid o juurutati nõukogulik majandussüsteem, mis seisnes tööstuse riigistamises ja plaanimajanduses; Majanduse militariseerimine ja rasketööstuse eelisarendamine KOLMAS MAAILM (Fjodorov. lk.69, 131, kaart lk.133, Laar lk.17, 64-66, 69,) Koloniaalimpeeriumide lagunemine II ms järel I Kagu-Aasia (1940.aastad) Fjodorov lk.69-71 Laar lk.17. - Iseseisvumislaine sai alguse Aasia suurtest kolooniatest - 1947 India ja Pakistan, 1948.a. Sri Lanka, Birma. India iseseisvusliikumise ideoloog Mahatma Gandhi vägivallatu vastupanu. Eesmärk ühtne India. Hindudest koosnev India Rahvuskongress, liider Jawaharlal Nehru üks riik. Moslemeid ühendav Moslemi Liiga kaks riiki. Lõpptulemusena loodi usutunnistuse alusel kaks riiki: 1947.a
Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransiscos ÜRO. Berliini vallutamine Saksamaa alistamine. Potsdami konverents Jaapani purustamine. USA viskas tuumapommid Jaapanisse: Hiroshima, Nagasaki. Pariisi rahukonverents Nürnbergi protsess II maailmasõja üldised tagajärjed: · Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse · Balti riigid kaotasid iseseisvuse · Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri · NSVL kehtestas kommunismi · Algas koloniaalimpeeriumide lagunemine. 1960. aastatel saavutas kõrgpunkti · Algas aatomiajastu · U 60 miljonit hukkunut · Inimeste elu sõjatingimustes muutus: kaubeldi kaup kauba vastu, tööstuskauba kadumine
Saksamaal ja Venemaal kasutati selleks aktiivset relvajõul mahasurutud ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. Nii näiteks elas 1909. aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korra rohkem: 349 miljonit inimest. Paraku hakkasid vabad, koloniaalvallutusteks sobivad maad 20. sajandi alguseks otsa saama.
sotsialismileeris. 2. Uueks presidendiks Dubcek kuulutas välja nn. inimnäolise sotsialismi rajamise (kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve, paika pidid jääma sotsialismi alustalad, millele küll lisati ntks. väikeettevõtlus ) Breznevi doktriin- NSVL Praha vabaduste mahasurumine jõuga (tankidega). NSVL näitas oma võimu püsivust ja pettumuse avalduseks oli dissidentluse (teisiti mõtlemise) tugevnemine. KOLONIAALIMPEERIUMIDE LAGUNEMINE Aafrikas ja Ladina- Ameerikas sõja lõpus vabaliikumine Jaapan ja GER olid nn. ,,tegijad" 1960. Aafrika aasta ( Araabia ja Ghana iseseisvumisest võttis eeskuju veel 17 Aafrika riiki, mis iseseisvusid, kümnendi jooksul iseseisvus kokku 31 riiki) optimismiga arvati tollal, et noored entusiastlikud rahvad loovad kiiresti vaba ja õitsva Aafrika- 1963- aastal loodi Aafrika Ühtsuse
o Teravnesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel · I maailmasõda totaalsed reziimid , majandus allutati võimule · 1923-1933 majanduskriis, alguse sai USAst o Keynesi majandusteooria ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust · 1944 Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond ül stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelevalve abil · 1940 koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate iseseisvumine tööstusriigid ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna · Tööstusriikides: heaoluühiskond riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem · Linnastumine; üle poole tööealistest inimestest tööstustöölised ja linnarahvastiku osakaal kasvas kiiresti eeldused üleminekuks infoajastule Üleminek infoajastule · Oluline informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine
üheltpoolt “spordi sportistumine” ja teisalt “spordi anti-sportistumine”. Paljudes riikides on “spordi sportistumine” kaasa toonud riigi ja/või erasektori poolt finantseeritud tippspordi süsteemi kujunemise. Sellele spordivormile on omased liialdused, nagu lapstööjõud, doping ja kahjulikud treeningmeetodid. Spordi äärmuslikele vormidele leidus poolehoidjaid ka juba XX sajandi alguskümnendeil. Spordi levimine leidis aset samal ajal maailmaturu ja koloniaalimpeeriumide moodustumisega. Maailmasüsteemis leidis aset perifeeria sõltuvuse areng, mis tõi kaasa traditsiooniliste pärismaiste ajaviite tegevuste ja mängude asendamise modernse spordiga. Selle protsessi iseloomustamiseks on kasutatud nii kolonialismi, kultuurilise katastroofi kui ka lääne (Briti ja Ameerika) spordi hegemoonia mõisteid. 4. Modernse spordi tunnused (nimeta ja kirjelda modernse spordi põhitunnuseid – Allen Guttmanni põhjal)
tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Erandiks sai Norra 1905.a Rootsist eraldudes. Teised riigid võitlesid selle vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaa ja Venemaa kasutasid selleks ümberrahvastamispoliitikat ning Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. Koloniaalimpeeriumide teke 1914.aastaks elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaal elavate inimeste arv tühine võrreldes kolooniates elavate inimeste arvuga. Paraku hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad 20.sajandi alguseks otsa saama. Mis tekitas loomulikult vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti huvitatud oli sellest Saksamaa, kes noore riigina oli maade jagamisele natuke hiljaks jäänud.
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud
Peale lõigete konstrueerimist, alustasingi õmblustöö praktlise poolega. Kleidi ülesehitus oli kergem, kui detailne osapool. Praktiline töö valmis samm- sammuhaaval nii kodus kui ka koolis õpetaja Leina Sipelga juhendamisel. Palju abi oli Viljandi raamatukogust, kus sain palju informatsiooni enda teoreetilisele tööpoolele. 1. JUHTIVATE LÄÄNERIIKIDE ARENG Läänemaailma juhtivad riigid olid 1960.a alguses jõudnud majanduse õitsenguni. Välispoliitiliselt toimus koloniaalimpeeriumide lagunemine ja „kolmanda maailma“ esiletõus, ida suunas aga mõningane „ Külma sõja“ nõrgenemine, „esimene sula“ ja sula jätkumine peale „ Kuuba kriisi“.Tehnika areng oli muutnud töö ja olmetingimusi, muutunud olid vaba aja harrastused. Esmatarvete rahuldamine oli noorele põlvkonnale endastmõistetav. Noorte kõrgem haridustase pani neid rohkem huvituma hingelistest, vaimsetest ja kultuurilistest probleemidest ning samuti juhtima tähelepanu ühiskonnas
Tööstusühiskonnast infoühiskonda Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Peterburi ja Viin. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda : 1. aktiivseim kaubavahetus koloonia ja emamaa vahel, suundus põllumajandussaaduste ja tööstustoorainete voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti tarbekaupu. 2. Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus oli samuti elav. 3. Kaubavahetus emamaa ja võõraste kolooniatevahel nõrk.
Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905. aastal. Teised riigid võitlesid rahvuste enesemääramisõiguse vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaal ja Venemaal kasutati selleks aktiivset relvajõul mahasurutud ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. Koloniaalimpeeriumide teke. Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. Nii näiteks elas 1909. aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korra rohkem: 349 miljonit inimest. Paraku hakkasid vabad, koloniaalvallutusteks sobivad maad 20. sajandi alguseks otsa saama.
kõrvaletõrjumine (Lääne-Euroopas); - Parem-vasak koalitsioonivalitsused,<-- nö ideoloogiline lõpp; vähemusvalitsused (ka pikaldane valitsemine) - Religioon kaotab praktiliselt oma mõju poliitikale, - Urbaniseerumine – põllumajanduslike parteide tähtsuse vähenemine; Skandinaavia näide, nimetavad end keskparteideks, et minna kaasa oma valijatega. - Koloniaalimpeeriumide lagunemine – rohkem tähelepanu majanduse konkurentsivõime tõstmisele;keskendutakse enda probleemidele ja majanduskasvule. Peetakse Lääne-Euroopa hedonismi perioodiks. Neilt võetakse ära suur valitsemiskoorem ja eksistentsiaalsuse koorem. Negatiivne šokk- demograafiline plahvatus, ja positiivne hedonistlik šokk. o Postmodernism sotsialismi asendamas: - 20. saj. lõpukümnenditel, alates 1960aa. hakkab diskussioon vabadusest nihkuma täiesti
olid iseseisvunud valdavalt demokraatlikena; järgnenud sõdadevahelises enesessekapseldumisperioodil kasvas autoritaarsustrend Euroopas, 1938. aastaks oli maailmas alles 17 demokraatiat; suure ilmasõja järel demokraatiate hulk maailmas kasvas, Euroopas vististi siiski mitte (oleneb ilmsesti ka sellest, kas loendada Nõukogude Liidu annekteeritud riike eraldi või Liidu osana); 1950. aastal maailmas 24 demokraatiat; 1960ndail, koloniaalimpeeriumide langedes demokraatiate hulk kasvas, eelkõige Aafrika arvelt, ent kõik vastiseseisvunud riigid ei jäänud demokraatlikeks; 1970. aastal maailmas 31 demokraatlikku riiki; 1980ndate lõpul tõi Euroopasse demokratiseerumise idabloki kokkuvarisemine (1989. aastal maailmas 57 demokraatiat); 2000. aastal maailmas 81 demokraatlikku riiki; 6. Demokratiseerumise põhjused: majandusarengu- ja modernisatsiooniteooria. Martin Seymour Lipset, Daniel Lerner, Larry Diamond.
Kujunes selline ametikoht, kes täitis üheaegselt riigipea ja valitsusjuhi ülesandeid. 19. saj levis presidendi institutsioon Ladina-Ameerikasse, Eur jäi valdavalt monarhistlikuks. Ainsad vabar-d olid Prant ja Šveits. Euroopas levis presidendi institutsioon ja vabariiklik valitsemisvorm pärast Esimest maailmasõda tänu Vene, Austria-Ungari ja Türgi impeeriumi lagunemisele. Aasias ja Aafrikas hakkas see institutsioon levima 1940ndatest 1960ndate aastateni seoses koloniaalimpeeriumide lagunemisega. Presidentaalne vabariik Presidentaalse vabariigi mudel kujunes esimesena välja USAs ja täpselt samasugust mudelit on teistest riikidest raske leida. USA mudelit iseloomustab täielik võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte (S.andlik võim - Kongress, täitevvõim -- president, kohtuvõim - kohtusüst). Iseloomulik on veel see, et parlament ei saa kontrollida valitsust, avaldades sellele umbusaldust. Küll aga peab valitsuse liikmete ametisse nimet
2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE Sel juhul tekib riik mõnele teisele riigile kuulunud territooriumil .1. Eraldumine emariigist (kaks põhilist võimalust): 9.2.1. rahulikul teel (esineb harva - Norra eraldus 1905.a. Rootsist) 9.2.2. vägivaldsel teel (sõda, revolutsioon, rahvuslik vabadusvõitlus - iseseisvussõja teel Suurbritanniast Ameerika Ühendriigid 1776.a., Türgist Kreeka 1830.a. ning Hollandist Belgia 1831.a., Ladina-Ameerika ning Aafrika rahvusriigid endiste koloniaalimpeeriumide territooriumil jne) .2. Emariigi lagunemine (dismembratio): Nt : Austria-Ungarist Austria, Tsehhoslovakkia ning Ungari; Vene keisririigis (pole nö vaieldamatult klassikaline d. juhtum!) kadus 1917.a. bolševistliku oktoobripöörde tagajärjel side endiste Vene impeeriumi osade vahel, lagunenud impeeriumi pinnal tekkisid sõltumatud uued riiklikud ühikud või samuti sõltumatud võimukoondised: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ukraina, VFSNV (algul
annaabi.ee 
