Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvusriik, ruutsoo, eliga, grande, beck, reisimine, pension, kooslus, identiteet, institutsioonid, ulrich, piirideta, migratsiooni, paljudele, tarbijakaitse, keskkonnakaitse, ajude, euroülikool, jekaterina, alane, värk, kursus, taasiseseisvumine, nato, saamisega, kuulumine, kevadest, püsimine, habras, seisukohast, enesestmõistetav, visioonEuroopa Liidu arengut suunata, millised on Eesti tegevuse eesmärgid ja huvid ning valitsuse seisukohad olulisemates ELi poliitikavaldkondades "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011" on alus valitsuse Euroopa poliitika lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks ning Eesti ELi suunalise tegevuse hindamiseks. Poliitika raamistik on alusdokumendiks valdkondlike tegevuskavade väljatöötamisel, lähtealuseks teemade prioritiseerimisel, ning Eesti seisukohtade kujundamisel ELiga seotud üksikküsimustes. Dokument on oluliseks abivahendiks erinevatel ELi otsustusprotsessi tasanditel Eesti huve esindavatele poliitikutele, ametnikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Ühtlasi on tegemist dokumendiga, mille kaudu Eesti tutvustab oma seisukohti ja nägemust teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, institutsioonidele ja välispartneritele Eesti väliskaubandus pärast Euroopa Liiduga liitumist
.................................................................... 8 2 1.Euroopa Liit Euroopa Liit on loodud õigusriigi põhimõtteid järgides. See tähendab, et oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mis kõik liikmesriigid on sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik. See on ainulaadne riikide ühendus, kus liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele nad on delegeerinud demokraatliku otsustamisõiguse mõnedes ühise huvi valdkondades.Euroopa Liit on paljude riikide ja kultuuride kooslus. Sellega liitumisel on meie identiteedile ja riiklusele mitmelaadne tähendus. Eesti riiklik suveräänsus kindlasti väheneb. Multikultuurilisus on aga ühendatav rahvuse ja rahvusliku identiteediga. Euroopa multikultuursus pole sama, mis nõukogude internatsionalism". Demokraatlik dialoog ja Euroopa-identiteet on hästi
vältida. 3 EL on poole sajandi jooksul taganud rahu, stabiilsuse ja heaolu ning aidanud kaasa elatustaseme tõusule. ELis on kasutusel ühtne Euroopa vääring – euro. Tänu piirikontrolli kaotamisele ELi liikmesriikide vahel saavad inimesed vabalt reisida suuremal osal Euroopa territooriumist. Teistes riikides elamine, töötamine ja reisimine on muutunud Euroopas palju lihtsamaks. Ühtne turg ehk siseturg on ELi peamine majanduslik eestvedaja, mis võimaldab enamuse kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Oluline on arendada seda tohutut ressurssi niimoodi, et eurooplased saaksid sellest maksimaalset kasu. 2. EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE 4
vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles on seatud Eli põhieesmärgid, ELi institutsioonide eeskirjad, otsuste tegemise kord ning ELi ja selle liikmesriikide vahelised suhted. Aluslepinguid muudetakse, kui on vaja muuta ELi tõhusamaks ja läbipaistvamaks, valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks või luua uusi koostöövaldkondi (nt ühisraha). Aluslepingute kohaselt võivad ELi institutsioonid vastu võtta õigusakte, mida liikmesriigid seejärel rakendama asuvad. Peamised aluslepingud on Lissaboni, Nice`i, Amsterdami, Maastrichti, Brüsseli, Rooma lepingud, Ühtse Euroopa akt ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. (Europa, ELi aluslepingud) 4 Poliitikad Euroopa Liidu transpordipoliitika ELi transpordipoliitika aitab hoida Euroopa majandust dünaamilisena, arendades reisimist kiiremaks ja ohutumaks muutvat nüüdisaegset
Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liikmesriik. Euroopa Liidu liikmelisus on avanud Eesti kodanikele palju uusi võimalusi ning aidanud oluliselt kaasa kogu riigi majanduslikule arengule. Avalikkuse toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on kõrge. Koos ülejäänud liikmesriikidega kujundab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ning osaleb liidu õigusaktide väljatöötamisel. Osalemine Euroopa Liidu tuleviku kujundamises on muutunud valitsuse ministrite ja ametnike igapäevatöö lahutamatuks osaks. Kõik Riigikogu liikmed puutuvad pidevalt kokku Eesti seisukohtade kujundamisega Euroopa Liidu algatuste suhtes või seaduseelnõude menetlemisega, mille aluseks on Euroopa tasemel vastu võetud reeglid. Euroopa Liidu edasiarendamine koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega on Eesti välispoliitika absoluutses keskmes. Veelgi enam, järjest rohkem saab selgeks, et Euroopa Liit on midagi enamat kui
Sellega kaasnes palju positiivset nagu näiteks palgatõusud, erinevad toetused ja vabaliikumine Euroopas, kuid ei ole head ilma halvata. Negatiivseks pooleks võib pidada näiteks hinnatõuse ja erinevaid kriteeriumeid, mis Eestile seati. Suurimaks miinuseks Eestile on kindlasti euroregulatsioonidega seotud hinnatõusud, mida kardeti juba enne Euroopa Liiduga liitumist. Kuna Eesti kaubad on Lääne-Euroopa omadest umbes poole odavamad ning teenused veelgi rohkem, siis liitumisel ELiga tõusid Eestis paljude kaupade hinnad, mille sissevedu Euroopa Liitu on liidu enda tootjate huvides rangelt piiratud. Sellisteks kaupadeks on näiteks suhkur, banaanid, teras, kivisüsi. Hinnatõusu hoogustavad ka tootjate senisest suuremad kulud, mis omakorda tulenevad ELi tarbijakaitse-, hügieeni- ja keskkonnanõuete täitmisest. Eestis tõusid toiduainete hinnad kõigepealt ELi tollimaksu määra võrra. Kuni kaks korda kallinevad siiski vähesed toiduained - näiteks
samasuguseid karjääritegemise võimalusi, nagu olid Eesti noortel nt. ajakirjanduse, panganduse või riigiteenistuse alal Eesti, polnud neil tegelikult kusagil mujal. 7 Eeldatavasti peaksid Euroopa Liidu tingimustes paranema ka rahvussuhted ning Eesti elavate mittekodanike olukord. Liiduga ühinemisel peaks Eestis tekkima tuhandeid nn. eurovenelasi, s.t. inimesi, kel on kolmekordne identiteet. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga annaks siinsetele venelastele võimaluse läheneda Euroopa suurrahvastele. Avaldades edukamalt survet Eesti senise kodakondsuspoliitika muutmiseks ja ignoreerida eesti keele omandamise nõuet. Eesti venelaste eurointegratsioonile võib iseloomulikuks saada tendents ,,vaadata Tallinnast mööda" - sellistele ootamatule järeldusele jõudis Andrei Hvostov. Siiski pole seda teemat veel kuigi sageli puudutatud
ortugali, prantsuse, rootsi,rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. Esimene ühenduse õigusakt, millega määrati kindlaks ametlikud keeled, võeti vastu 1958. aastal. Sellega kehtestati ühenduse ametlikeks ja töökeelteks hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel, mis olid tol ajal liikmesriikides räägitavad keeled. Alates sellest ajast on vastavalt riikide ühinemisele ELiga kasvanud ka ametlike ja töökeelte arv. Ametlikke keeli on siiski vähem kui liikmesriike, kuna mitmes riigis räägitakse sama keelt. Näiteks Belgias on ametlikud keeled hollandi, prantsuse ja saksa keel, ning Küprosel räägib enamus inimesi kreeka keelt, mis on ka sealne ametlik keel. Rahvastik 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009. aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidu juhtimine
1957 – Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973 – ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979 – esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981 – esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993 – ühtse turu väljakujundamine 1993 – Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit 1995 – Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002 – käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004 – kümme uut riiki ühinevad ELiga. 2007 – kaks uut riiki ühinevad ELiga. TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Aluseks kolm lepingut: • ESTÜ leping – Euroopa Söe- ja Teraseühendus (Pariis, 18. aprill 1951) • Rooma leping – Euroopa Ühendus (Rooma, 25. märts 1957) • Euroopa Liidu loomise leping (Maastricht, 2. juuli 1992; jõustus 1. nov 1993) Euroopa Liidu põhimõtted o Esimene tugisammas sisaldab majanduskoostööd, mille eesmärgiks on ühise turu loomine. Ta koosneb nii EÜ varasematest vormidest kui
Kui liikmesriigid seavad riiklikke eesmärke, määratlevad takistusi majanduskasvu saavutamisel ning kehtestavad poliitika probleemide lahendamiseks, siis komisjon hindab nende edusamme, esitab poliitikat käsitlevaid ettepanekuid ning töötab välja algatusi jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ELi tasandil. Euroopa Liidu laienemine Alates Euroopa Ühenduse loomisest on siiani toimunud kuus laienemisvooru. Viimane nendest leidis aset 1. jaanuaril 2007, kui ELiga ühinesid Rumeenia ja Bulgaaria. ELi liikmeks saamise võimalus jääb siiski avatuks, eelkõige Lääne-Balkani riikidele. A.Õiguslik raamistik 1. Ühinemise tingimused Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 võib iga Euroopa riik, kes austab lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid, esitada Euroopa Liitu astumise avalduse. Artikli 6 lõikes 1 kirjeldatakse neid põhimõtteid kui vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste
eurooplastest. Töötamine teises Euroopa riigis annab inimestele võimaluse õppida uut keelt, avastada uut kultuuri ja omandada uusi oskusi. Otsustavat rolli mängib see ka töökohtade loomisel ja majanduskasvu suurendamisel. Seepärast püüab Euroopa Liit oma tegevusega soodustada liikuvust, murda bürokraatlikke piiranguid ja edendada keeleõpet. Euroopa Liit ei ole liitriik, vaid riikide ühendus. Samas on Euroopa Liidul institutsioone, mille sarnaseid on ka üksikutel riikidel. Ühised institutsioonid on vajalikud Euroopa Liidu demokraatlikuks toimimiseks. Võimu jaotamise kaudu mitme institutsiooni vahel tagatakse vastastikune kontroll. Riigi puhul kõneldakse sellisel juhul võimude lahususest valitsuse, parlamendi ja sõltumatu kohtuvõimu vahel. Euroopa Liidus jaotub võim nelja peamise institutsiooni vahel. Oma referaadis uurin Euroopa Liidu ajalugu, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut MILLES SEISNEVAD EUROOPA LIIDU FUNKTSIOONID? Essee Õppeaines ,,Euroopa Liidu üldkursuses" Koostaja: xxx Tartu 2011 SISSEJUHATUS Euroopa Liit on riikide ühendus, mis loodi pärast teist maailmasõda ning millesse kuulub hetkel 27 riiki. Algselt oli Euroopa Liidu eesmärgiks majanduslik koostöö, mis muutis liitu kuuluvad riigid üksteisest majanduslikult sõltuvaks, see omakorda vähendas konfliktide tekkimise riski ja tagas stabiilsuse. Alguses küll majandusliiduna sõlmitud partnerlus on aja jooksul arenenud organisatsiooniks, mis hõlmab väga erinevaid valdkondi, alustades majandusest ja lõpetades keskkonnapoliitikaga. Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö ühendus, millesse kuuluvad riigid on pidanud liiduga ühinemiseks täitma EL-i poolt kehtes
Kõik ELi liikmesriikide kodanikud võivad töötada tervishoiu, hariduse ja muude avalike teenuste valdkonnas kõikjal Euroopa Liidus, välja arvatud kutsealadel, mis kuuluvad ametivõimude pädevusse (politsei, relvajõud, välispoliitika jne). Alates 2004. aastast saavad ELis reisivad Euroopa kodanikud taotleda oma riigi vastavast ametiasutusest Euroopa haigekassakaarti, mis aitab katta ravikulud, kui nad haigestuvad teises liikmesriigis. Euroopa Liidu piirides reisimine on viisavaba ning palju mugavam täna kehtestatud seadusele passi olulisuse kaotamisele. Euroopa kodanike on inimestel täieõiguslikud poliitilised õigused. Euroopa kodanikel on õigus võtta osa nii kohalikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. Euroopa Liidu kodakondsus on sätestatud Maastrichti lepingus, mis sätestab: ,,Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust".
Kõik ELi liikmesriikide kodanikud võivad töötada tervishoiu, hariduse ja muude avalike teenuste valdkonnas kõikjal Euroopa Liidus, välja arvatud kutsealadel, mis kuuluvad ametivõimude pädevusse (politsei, relvajõud, välispoliitika jne). Alates 2004. aastast saavad ELis reisivad Euroopa kodanikud taotleda oma riigi vastavast ametiasutusest Euroopa haigekassakaarti, mis aitab katta ravikulud, kui nad haigestuvad teises liikmesriigis. Euroopa Liidu piirides reisimine on viisavaba ning palju mugavam täna kehtestatud seadusele passi olulisuse kaotamisele. Euroopa kodanike on inimestel täieõiguslikud poliitilised õigused. Euroopa kodanikel on õigus võtta osa nii kohalikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. Euroopa Liidu kodakondsus on sätestatud Maastrichti lepingus, mis sätestab: ,,Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust".
osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Funktsioonid: a) võtab vastu õigusakte (koos Nõukoguga) – Nõukogu kõrval peamine seadusandlik institutsioon b) demokraatlik järelvalve kõigi ELi institutsioonide üle (eelkõige Komisjon) c) ELi eelarve arutamine ja selle vastuvõtmine koos Nõukoguga
liikmes- ja kandidaatriikides. Rahva arvamuse tundmine aitab komisjonil ette valmistada uusi õigusalaseid ettepanekuid, langetada otsuseid ja hinnata oma tööd. Eurobaromeeter teeb küsitlusi ja uurib sihtgruppe. Euroopa lõimumine ehk integratsioon: tähendab ühenduse loomist Euroopa riikide ja rahvaste vahel. Euroopa Liidu raames tähendab see, et liikmesriigid ühendavad oma ressursid ning otsustavad ühiselt. Ühises otsustamismenetluses osalevad liidu institutsioonid (parlament, nõukogu, komisjon jne). Euroskeptik: isik, kes on Euroopa lõimumise vastu või skeptiline Euroopa Liidu ja tema pürgimuste suhtes. Eurotsoon: sinna kuuluvad need liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud ühisraha euro. Praegu 13: Austria, Sloveenia, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome. Föderalism: laiemas tähenduses on see valitsemissüsteem, mille puhul moodustavad riigid ühenduse, ent jäävad
Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestile andnud Euroopa Liit? Eesti on täieõiguslik liikmesriik alates 1. maist 2004. Euroopa Liit kujutab endast mitmekeelset ja kultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta elada, reisida, õppida, töötada ning sooritada mitmeid otsuseid ning teha tehinguid. Erinevates eluvaldkondades kehtivad Euroopa Liidu kodanikele ka teatud õigused ning samuti tuleb kinni pidada mitmetest reeglitest ja piirangutest. Laienemisega kaasnevad veel potentsiaalsed riskid, mis tulenevad massilisest migratsioonist, suurenevast kuritegevusest, tarbijakaitsest, kultuuriidentiteedist, madalamatest keskkonnanormidest jne. Kuna Euroopa Liiduga liitudes avanesid ka eestlastele mitmesugused teed n-ö ,,laia ilma" rännata, siis ongi 2 aasta jooksul kujunenud populaarseks noorte töötajate vaba liikumine liidu liikmesriikides. Peamiselt ajendab neid riigist lahkuma sissetulekute erinevus võrreldes t
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt?
parandusi. Kehtima jäi põhimõte, et rahvaarvu arvestades on väikeriigid kõigis Euroopa Liidu institutsioonides üleesindatud. Ainukese liikmesriigina oli Iirimaa seadnud lepingu sõltuvusse rahvahääletuse tulemusest, ülejäänud riigid ratifitseerisid lepingu parlamendis. Esimesel rahvahääletusel öeldi lepingule "ei", kui rahvahääletust korrati, saadi hääleenamus 63:37 ja leping ratifitseeriti. EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE Eesmärgid Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud areng, inflatsioonivaba majanduskasv, majanduse kõrge arengutase, kõrge tööhõive ja sotsiaalne kaitse, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine jms. Eesmärkide saavutamiseks on ühenduste raames loodud hulk poliitikaid ja muid meetmeid, millest olulisim on ühtne siseturg (kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad piirideta). 1960ndate algul leppisid EÜ maad kokku ka
süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925;
suhtlemine avalikkusega 24. Õigusaktide järjestus: 1) Põhiseadus (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) Põhiseaduslikud seadused (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) Seadused ( Põhiseadus §65; §105) 4) Seadlused (Põhiseadus §109) 5) Määrused (Põhiseadus §87) 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid (Põhiseadus § 139) 25. Euroopa Liidu institutsioonid (esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank) I. Euroopa Ülemnõukogu - Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide ja Euroopa Komisjoni presidendi kohtumine - Vähemalt 2 korda aastas tippkohtumised - Arutatakse, kuidas peaks EL toimima - Käsitletakse küsimusi, milles ei suudeta madalamal astmel kokku leppida
17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12
suhted teiste riikidega ja liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides. Nii saab eristada suveräänsuse jagamatuid ja jagatavaid tunnuseid, de iure ja de facto suveräänsust. Eelnimetatud autorite empiirilise uurimuse tulemusena selgus, et kõige suveräänsem riik maailmas oli 2004. aasta andmetel Šveits. Eesti asus Šveitsiga lähedasel positsioonil. Autorid ennustasid, et pärast ühinemist ELiga Eesti suveräänsusnäitajad mõnevõrra langevad seoses kohustusega rakendada liidu nn nullsummapoliitikat, eelkõige rahapoliitikat ja kodakondsuspoliitikat. Berg ja Kuusk nägid ette ka võimalust Eesti suveräänsusastme tõusuks, juhul kui Eesti saab tunnustatud piirilepingu Venemaaga ning kasvab Eesti diplomaatiliste suhete arv kolmandate riikidega. Nimetatud riigiteadlaste 2009. aasta uuring andis maksimaalsed suveräänsuspunktid kümne palli süsteemis USA-le
Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990. aastatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Euro on hulga eurooplaste uus valuuta. 11. september 2001, mil kaaperdatud lennukitega rammitakse
Selle raames kogunevad kõik Euroopa Parlamendi liikmed, et anda oma lõplik hääl seadusandliku ettepaneku või muudatusettepaneku kohta. Tavaliselt toimuvad need istungid Strasbourgis kord kuus nelja päeva jooksul, kuid mõnikord toimuvad need Brüsselis. 4. Euroopa Liidu Kohus Asukoht: Luxembourg Roll: tagada ELi õiguse ühesugune tõlgendamine ja kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides; tagada, et riigid ja ELi institutsioonid järgiksid ELi õigust Euroopa Kohus menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi. Tegeleb riikidega, kes ei täida õigusakte.. sinnakuuluvad 28 kohtunikku. · Üldkohus kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi)
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevases
Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse andmise põhimõte.Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Pädevus, midalepinguga ei ole Liidule antud kuulub liikmesriikidele. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. II LOENG: INSTITUTSIOONID Viis kõige olulisemat Institutsiooni EU: (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk . ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tähelepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust
Ta hõlmab majandus- ja rahaliitu ning suurendab EL võimkonda keskkonnakaitse, teadusuuringute ja tehnoloogia, hariduse ja koolituse valdkonnas. · Teine tugisammas koosneb ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning annab neile valdkondadele seadusliku jõu. · Kolmas tugisammas hõlmab koostööd õiguslikes ja siseküsimustes nagu immigratsiooniprobleemid, asüülitaotlused, piiriprobleemid ning koostöö politseijõudude vahel. 6)EL institutsioonid, nende ülesanded, mõjuvõim PARLAMENT.Otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan 1979. aastast alates, käesoleval ajal koosneb 626 liikmest, olles säärasena suurim rahvusvaheline parlament maailmas. Olles 370 miljoni kodaniku esindaja, on Europarlament poliitiline juhtjõud, mis peab algatama uusi poliitilisi arenguid.Parlament on ka järelevalveorgan, millel on õigus kinnitada määramised Euroopa Ühenduste
Eesti esindus NATOs Lauri Lepik (tsiviil), Valeri Saar ( militaar)+ palju teisi inimesi. Euroopa Liit ( European Union) 28 liiget , pikk ajalugu, pärineb erinevatest projektidest al. 1952 aastast. Hõlmab otseselt või kaudselt tervet Euroopat. On ainulaadne ja edukaim integratsiooniprojekt on rahvusülene vs valitsustevaheline. On organisatsiooni ja föderaalriigi vahe. Duumiku kes lõid ELi6 riiki Saksamaa, Prantsumaa, Itaalia, Benelux. 2004 aastal toimus suur laienemine kus ühinesn Eliga 10 riiki- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tsehhi, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros. *** (Eksamis) Kes teeb ELis otsuseid ? ELi juhtimine on väga mitmetasandiline. On jaotatud erinevate institutsioonide vahel: ******EL INSTITUTSIOONID Neil on erinev võim ja õigused : *EUROOPA PARLAMENT on ühekojaline parlament, valimised toimuvad iga 5 aasta tagant, igal riigil on vastavalt riigi suurusele teatud arv kohti, parlamendis kõige vähem kohti on 5 , Eestil on 6 kohta(liiget)
Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle Seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Riigivõimu komponendid Asutused ja institutsioonid, ametnikus ja õigusnormid. Majandusliku võimu puhul tagab juhtpositsiooni majanduslik edukus. Kultuuri vallas tagab juhtpositsiooni pigeb populaarsus, autoriteetsus. Sotsiaalne partnerlus seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Võrgustikuvalitsemine valitsemine ei peaks olema ülemuste ja alluvate, vaid võrdsete osalejate suhe. Klassikaline
Rooma lepingutega loodi 1957: Aatomienergiaühendus (Euratom) eesmärk Euroopa ühise tuumatööstuse loomine, et olukorda stabiliseerida ja USAle ning Venemaale järgi jõuda. Tegeles keskkonnakahjustuste vältimisega. Majandusühendus eesmärk liita Euroopa majandus tervikuks, vähendada turubarjääre, luua alus väliskaubanduse jaoks, tegeles ühise põllumajanduspoliitika loomisega. Loodeti vähendada II MS mõjusid. II EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID & NENDE FUNKTSIOONID. INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM Euroopa Parlamendi ülesanded ja struktuur Ainus otsevalitav institutsioon Nn negatiivne hääleõigus: ,,kui ei hääleta siis poolt" Ainus ideoloogiline institutsioon Väga madal protsentuaalne valimistel Paikneb 3 erinevas linnas Võtab vastu eelarve Ülesanded: osaleda seadusandlikus protsessis; võtta vastu petitsioone ja nimetada ombudsman; arutada komisjoni esitatud iga-aastast üldaruannet
· Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. · Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid · Kiirendada majandusliku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid · Ülemamet (High Authority) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Euroopa Assamblee (Common Assembly) · Euroopa Kohus (Council of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid · Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte · Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid.
kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk
annaabi.ee 
