Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kolmas Maailm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lagunemine, tanner, arengujooned, viktoria, jessica, arengumaad, nõudmine, iseseisvumine, abistamine, toetama, liikumisi, kuuluda, ühisjooned, ebastabiilsus, kahootMIKS ON PALJUDE TÄNAPÄEVA LAD-AMEERIKA PROBLEEMIDE LAHENDAMINE KEERULINE?- Majanduslikult maha jäänud, suurtes võlgades, vaesus, rahvas on väheharitud, palju vägivalda, narkomaffia. AAFRIKA- Aafrika maade iseseisvumise aeg -1951-1990a. ->1) Rahulikul teel-paljud Prantsuse asumaad, Inglise ja Belgia kolooniad (Nigeeria, Somaalia ja Kongo) ->2) Vabadussõda-Alzeeria Prantsuse vastu ja angollased portugallaste vastu -> Vabanenud riikide sarnased arengujooned Valdavalt tulid võimule diktaatorlikud reziimid, poliitiline ebastabiilsus, võimude mõtlematu tegevus. 2.KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE a) ÜLDJOONED -MIKS LOODI PÄRAST I MAAILMASÕDA RAHVASTELIIDU MANDAATSÜSTEEM?- Alade ümberjagamiseks. MIL VIISIL PÜÜDSID EMAMAAD TAKISTADA KOLOONIATE ISESEISVUMIST PÄRAST II MAAILMASÕDA?-Sõjajõuga (Prantsusmaa Indo-Hiinas ja Alzeerias, Holland Indoneesias ja Portuga Angolas) või siis asumaade valitsemise ümberkorraldamisega.
hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina-Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). · Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. · Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis
"Kolmanda maailma" riikide tunnused Maailmaasjades väikese sõnaõigusega riigid Paljud riigid suhteliselt vaesed Reeglina kuulusid siia kolooniavõimu alt vabanenud Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid Jooned, mis iseloomustavad arengumaid: Raske majanduslik olukord - arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülesandeks on toota emamaale tooraineid. Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust suurriikidest. Suurriigid tahtsid majandusliku abi vastutasuks ligipääsu maavaradele, kuid arenguriigid jäid tihtipeale võlgadesse ja ei suutnud arendada oma majandust Sisepoliitiline ebastabiilsus- pidevad sõjalised riigipöörded (võimuvõitlus) http://trendsupdates.com/the-truth-about-third-world / Omavahelised suhted on keerulised (piiriprobleemid, usulised suhted) http://trendsupdates
Meetodid: KOOLIASJAD onenote Page 7 Meetodid: - Pommid - Pantvangi võtmine - Kaaperdamine Taotleb üldiselt tähelepanu haaramist. Enamasti dokumenteerivad terroristid akti üles. Keeruline on eristada terroristi ja vabadusvõitlejat. Vanasti kasutati mõistet bandiit. 5. Sunnidiplomaatia Ähvardamine. Tavaliselt ei arene sõjaks. Neli vormi: - Täielik ultimaatum Vastaspoolele on nõudmine Ajapiirang Kui nõudmisi ei täideta, algab sanktsioon - Vaikiv ultimaatum Miski eelnevatest kriteeriumitest võib olla puudu - "Püüa ja vaata" lähenemine - Kruvimeetod Koguaeg suurendatakse survet, vaadatakse, kuidas teine pool reageerib 6. Setsessioon e. eraldumine Irredentism - Setsessiooni allvorm, kus nõutakse eraldumist, kuid mille järel taotletakse koheselt liitumist mõne muu riigiga.
miitinguid ,,ameeriklaste dikteeritud põhiseaduse" vastu, kuna selles kuulutati, et Jaapan loobub igaveseks ajaks sõjast. Samal ajal kutsus legaalseks muutunud kommunistlik partei üles ehitama sotsialismi. Esimestel sõjajärgsetel aastatel käsitasid ameeriklased Jaapanit kui võidetud vastast, kavatsesid nõuda suuri reparatsioone ning vähendada Jaapani sõjalist potentsiaali. 1948. a lõpul USA poliitika muutus. Reparatsioonide nõudmine asendus investeeringutega Jaapani majandusse. USA'st humanitaarabina saabuvate toiduainete müügist saadud tuli läks üle erifondi, kust tööstusettevõtted said pikaajalisi laene. 1949. a parlamendivalimistel said absoluutse enamuse liberaalid, kes pooldasid läänelikku arenguteed. Jaapan valis lääneliku arengutee. 1940. a lõpul hakkas USA investeerima turumajanduse ja demokraatlike institutsioonide arendamisse Taiwanil, kuhu oli asunud mandrilt
Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3. Külma sõja osapooled: Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne (e kahepooluseline) maailm: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Samas polnud Idabloki riigid alati
Lääneriigid külma sõja ajal USA Pärast teist MS oli Ameerika president H.Truman (1945-1953) Sisepoliitika: üleminek sõjaajalt rahuajale a) Ettevõtterajamise toetus b) Soodustingimustel ülikool Välispoliitika: pidurduspoliitika Hirm kommunismi leviku ees- mekartism J. McCarthy Rosenburgide dünastia D. Eisenhower (1953-1961) Tagasitõrjumispoliitika „Doominoteooria“ SUURBRITANNIA Impeeriumi lagunemine 1947 India iseseisvumine PRANTSUSMAA 1946 IV Vabariik Parlamentaarne vbariik Impeeriumi lagunemine Vietnami iseseisvumie 1954 Alžeeria sõda SAKSA LIITVABARIIK 1949 see liit tekkis K.Adenaur 1949-1963 Sotsiaalne turumajandus Eesti II maailmasõja järelf 1944. a. Sügisel algas teine Nõukogude okupatsioon Haldusjaotus 1945 aastak koovutas Eesti NSV Narva jõe taguse ala ja suurema osa Petserimaast 1950 aasta haldusreform
Maailmasõja käik Ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Saksa sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist läbi Belgia (välksõda) ja seejärel oma vägede paiskamist Venemaa vastu. See kukkus aga läbi, sest belglased pidasid oodatust palju kauem vastu. Prantsuse strateegia oli tugevate kindlustuste rajamine Saksa-poolsele piirile. Inglismaal enda sõjaplaan puudus, oldi vaid valmis toetama prantslasi. Austria-Ungari valmistus võitlema mitmel rindel: lõunas Serbia, idas Venemaa vastu. Nad arvestasid Saksa toetusega. Esimesest maailmasõjast kujunes pikk ja kurnav positsioonisõda. 29.septembril 1918 a. alustas Saksamaa rahuläbirääkimisi. Tagajärjed * Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks * Lagunes Austria-Ungari impeerium * Ulatuslikud muutused kaardil Uued riigid : Eesti, Läti. Leedu, Poola, Soome, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Vt
viis riigi lõhenemiseni(mandriosas jäid võimutsema kommunistid, kuulutasid välja Hiina Rahvavabariigi ja Guomindangi vägede riismed põgenesid USA mereväe kaitse alla Taiwani saarele, seal jäi püsima Hiina Vabariik), selline lõhestus püsib seal tänaseni. -SB: Näis olevat oma võimsuse tipul, tegelikult polnud jõudu impeeriumi kooshoidmiseks ; SB rahvusvaheline tähtsus vähenes ; säilis kaheparteisüsteem(kord võimul leiboristid, kord konservatiivid) ; impeeriumi lagunemine kulges valutult, säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju ; tugevad küljed: tänu kolooniatest kodumaale elama asumisele säilis Briti eluviis, majandus ja heaolu liikusid paremuse poole ; nõrgad küljed: rassiprobleemid kolooniatest emamaale elama asumisel, majanduse ja heaolu kasv ei olnud nii suur kui Sks ja Pr, ülemereturg ei stimuleerinud efektiivsust, kästi tegutseda kahjumiga töötavatel ettevõtetel, kardeti tööpuudust.
andma faktist, et kaotatud territooriume ei saa me tagasi mitte tagasihoidlike palvetega Jumala poole või pühalike lootustega RLs vaid ainult relvajõu abil”. Kaks faasi: Sisepoliitiline konsolideerumine (vähene välispoliitiline aktiivsus). Aktiivne välispoliitika: 1936- armee demilitariseeritud tsoon. Hispaania kodusõda. 1938- Austria annekteerimine. Müncheni leping (1938 Melville Chamberlain “Ma usun, et see on meie ajastu rahu” Hitleri lubadused- viimane territoriaalne nõudmine Euroopas, Lääneriigid jätavad Tšehhoslovakkia Hitlerile). 1939 Tšehhoslovakkia (Boheemia ja Moraavia- Saksamaa protektoraadid). Poola ja Teise maailmasõja algus. 1936 Teljeriigid Saksamaa ja Itaalia. 1940 Kolmepoolne: Saksamaa, Itaala ja Jaapan. Lisaks sündmusi maailmas: 1931 Jaapan- Madžuuriasse. 1935 Itaalia Etioopiasse. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Jalta konverents/ Krimmi konverents: 1945 kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. 1953 Berliini sündmused- rahvas oli
Idablokis hakkasid tegutsema teisitimõtlejad. - Välispoliitiline kriis: Ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega NSVL mõju langemisega hakkas maailmas tõusma USA ja Euroopa riikide mõju Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSVL-s andsid eeskuju ka teistele Idabloki riikidele Loobuti Breznevi doktriinist. KÜLMA SÕJA LÕPP Kommunistliku süsteemine lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine 1990 - Põgenikevool läände süvendas majanduskriisi - Demokraatia demonstratsioonid - 9.11.1989 Berliini müüri lammutamine - 1990.a. said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses - Poola kartis, et ühinenud Saksamaa hakkab Poolale esitama territoriaalseid nõudmisi endiste IIMS eelsete alade tagastamiseks. - 1990.a. kaks Saksamaad ühinesid; ühinenud Saksamaast sai Euroopa mõjuvõimsaim majandusriik.
o Keskmine – Hispaania, Kanada Kriteeriumid Sõjaline võimekus Rahvaarv o 50 miljonit – alla selle väikeriik o 1,5 miljonit – WB (maailmapank) väikeriigid Territoorium – ei oma suurt tähtsust Majanduslik võimekus – MKP mõõdetakse triljonites, ainult 18 riiki ületab sellest 1% Tekkimine ja kadumine Suur on hea o Kreekas polis kõige efektiivsem poliitikaüksus Elanikkonna kasv Tunnustamine Lagunemine või ühinemine o Dekoloniseerimine o Kommunism Koht süsteemis Realism Suurriikide poliitika o Läbisaamine või teravam vastasseis o Multi- või bipolaarsus o Tsüklilisus – üks riik ei ole kogu aeg võimas nt 1000 aastat järjest Geopoliitiline asend o Konkreetne positsioon o Puhverriik – väikeriik ei pea olema ihaldusobjekt, hoiab suurriigid üksteisest eemal Liberalism
suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili ja Pakistani režiimid). Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning mõlemad külma sõja osapooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades (nt Suurbritannia ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G
,,tähesõdadele", lootes, et NSV Liit soovib igale Lääne sammule vastata samaga, lihtsalt jookseb selles relvastumise võidujooksus ennast tühjaks · Sellele programmile ei olnud NSV Liidul millegagi vastata · Kommunistlik süsteem, mis võis püsida vaid niikaua, kuni suutis läänemaailmaga relvastumises võistelda, oli määratud kokkuvarisemisele Sotsialismileeri lagunemine · 1985 NSV Liidu uueks parteiliidriks M. Gorbatsov, kes oli eelmistest noorem (võimule tulles 54-aastane), energilisem ja parteiringkondades tuntud kui mõõdukas reformaator · Gorbatsovi initsiatiivil alustati sotsialismi moderniseerimise katseid, mille koondnimetuseks sai perestroika · Perestroika tõi omakorda kaasa mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile
Prantsusmaal sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam kasvada sõjaks ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid rahvasteliidust välja aga mitmed võimsad riigid nagu USA.See muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita oma ülesandeid. Versailles` süsteem ja selle lagunemine · 18. Jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võtsid osa 27 Saksamaa vastu sõdinud või temaga diplomaatilised suhted katkestanud riiki · Konverents lükkas tagasi USA presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ja keskendus peamiselt Sb ja Prantsusmaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele · Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles` lossi peeglisaalis sõlmitud Versailles`i rahuleping, millega Saksamaa kohustus loobuma ligi kaheksandikust oma
1. Märkige tabelis ristiga. I maailmasõda Tulemused II maailmasõda X Suurte impeeriumide lagunemine NSV Liidu mõjusfääri kujunemine Ida-Euroopas X Eesti iseseisvuse kaotus X X Poola koridori loomine Saksamaa kaotab Ida-Preisimaa X X Soome iseseisvumine Saksamaa jagamine okupatsiooniosadeks X X Eesti iseseisvumine
-Suurenes demokraatlike riikide arv (Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poole jne) -Laienesid demokraatlikud vabadused (valimispiirangute vähenemine) -Peamised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsialism USA: · Sisepoliitiline areng: naised said valimisõiguse, hakati hoolitsema abivajajate eest, · Majanduslik areng: üritati majandusraskustest välja tulla, usuti, et tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda eeldab sissetuleku kasvu, riik hakkas toetama uute töökohtade loomist, organiseeriti hädaabi tööd · Välispoliitiline areng: isolatsioon teistest riikidest, hoidusid poliitilisest liitudest ,mis sisaldasid sõjalisi kohustusi PRANTSUSMAA: · Sisepoliitiline areng: paljuparteilisus, ebastabiilne sisepoliitika · Välispoliitiline areng: tähtsaim suurvõim · Majanduslik areng: industriaalriik, majanduskriis jäi venima, ei suudetud viia läbi radikaalseid samme et kriisi leevendada INGLISMAA:
raadiosaade, sidetehnika areng Teema 2 Esimene maailmasõda. õ pt. 5,6,7,9 http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.htm I maailmasõja põhjused- teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, alahinnati ohtu (arvati et sõda pole võimalik), sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjalie mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia ajend- Austria- Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28 jun 1914 Serbia terroristi poolt. Venemaa asus toetama Serbiat. sõja osapooled ja sõjaplaanid- Saksamaa- PR kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Venemaa vastu, sõja võit 3-4 kuuga. PR sõjaplaan- eesmärgiks oli vältida PR- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kus nad said lüüa. Pr- saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud,ei usutud et saksamaa belgia neutraliteeti rikuvad ning sealtkaudu ründavad. Elsassi ja lotringi hõivamine ning sissetung saksamaale
riigi territoorium oli oluline rohkem pigem ajaloos. ● majanduslik võimekus -> maailma kogutoodang on umbes 75 triljonit USD, 1% sellest on 750 miljardit, 18 riigil on see 1% või rohkem olemas. Tekkimine ja kadumine ● suur on hea - Kreekas polist peeti kõige mõttekamaks poliitiliseks üksuseks ● elanikkonna kasv ● tunnustamine -> kümmekond riiki on maailmas, mida ei ole siiamaani eriti tunnustatud ja mida ka arvatavasti ei tunnustata ● lagunemine või ühinemine - dekoloniseerimine - kommunism ● Aafrika? -> Aafrika Liit on 54 Aafrika riigist koosnev organisatsioon, mis asutati 2001. aastal Aafrika Majandusühenduse ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni õigusjärgse järeltulijana.; Aafrikas piiride tõmbamine 19. sajandil, mis kinnistati Berliini konverentsil 1884-1885. Koht süsteemis. Realism ● suurriikide poliitika - läbisaamine või teravam vastasseis
1991-1992 – taastusid Eesti, Läti ja Leedu; uutena tekkisid Valgevene, Ukraina, Moldova, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia 1993 – Slovakkia 2006 – Montenegro 2008 – Kosovo 6. Riigipiirid ja geograafiline asend 3 etappi rahvusriikide tekkes Euroopas: Esimesed kaasaegsed rahvusriigid: Belgia (1830) ja Kreeka (1832); hiljem Rumeenia (1878), Serbia (1878), Bulgaaria (1878) ning Albaania (1913) I maailmasõda (Austria-Ungari ja Vene impeeriumi lagunemine rahvusriikideks) – püüd rahvus- ja riigipiire kokku viia RIIGIPIIR: Riigipiir kui riigi olulisim tunnus Riigipiir kui poliitiline, ajalooline ja sotsiaal-kultuuriline nähtus Riigipiir kui kontrollitav joon, mis fikseerib riigi territooriumi maastikul, kaardil, teadvuses Riigipiir kui eraldusjoon, millelt üldjuhul riigid tõukuvad (Rudolf Kjellen: piir rõhutab riikide eraldatust) Riigipiir tavatähenduses: joon, millel reguleeritakse inimeste, kaupade,
novembril 1956 kinnitas USA, et tema võtab edaspidi endale Suurbritannia endise rolli, nagu ta oli seda teinud juba varem Euroopas.20 Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule.21 Kõige olulisem tänast päeva silmas pidades oli aga inglaste populaarsuse ja mõju kadumine Iraagis. Sealset britimeelset kuningat ja valitsust rünnati teiste araabia maade poolt ja peaminister mõrvati lõpuks 1958. aastal. Iraagis tuli võimule nõukogudesõbralik kindral Kassem.22 %C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (13.01.2015) 20 Ajakiri Director. 2003. Suessi kriis
Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955. aastal moodustatud kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit
9) Vene ja A-U konkurents Balkanil 10) soovitakse leevendada läbi kiire ja võiduka sõja siseriiklikke probleeme Sõja ajend ja puhkemine: antentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Sarajevos 28.juuni 1914, sõja lõpetas Compiegne'i vaherahu 11.11.1918 Esimese maailmasõja tagajärjed: 1) inimkaotused, sõjasandid, kadunud põlvkonna kujunemine 2) impeeriumide lagunemine (Vene, Türgi, A-U) 3) Vene revolutsioonid 4) uute rahvusriikide sünd (ka. Eesti) 5) revanslike meeleolude levik Saksamaal 6) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le 7) et vältida edaspidi taoliste sõdade vallandumine, luuakse rahvusvaheline organisatsioon, mis peaks toimima pingete maandajana 8) purustati vanad moraalinormid, tavad 9) suurriikide majandus välja kurnatud
.. , kus moslemid on olemas, neid ei kiusata taga, aga nad ei valitse ka. „püha sõda“ – algselt ainult sõjaline tähendus, hiljem vaimne tähendus 4 tšihaadivõimalust: - mõõgatšihaad – sõda uskmatute vastu ei ole midagi eriskummalist ja seda tuleb pidada kui teisiti ei saa - südametšihaad – võitlus selle nimel, et veenmise teel saaks inimene ise valgustatuse ja võtaks islamliku maailmapildi omaks - keeletšihaad – veenmise viis - käetšihaad – abistamine 8. loeng Euroopa Hansalinnade liit Kirikuriigid (euratlas.com) – paljud religioossed asjad Vaimulikud rüütliordud kui poliitilised – neil mingisugused maad, mida haldasid Kristlus on see religioon, mis tekitab piirid. Valitsemisviiside järgi piiritlemine: pärilikud (ilmalikud) ja vabariigid (Genova) – poliitiline isetoimimine (mitte sõltumatus), puudub monarhia traditsioon.
vallutatud. Mis viis teise maailmasõja tekkeni? ressursside puudus, majanduskriis, Suur Depressioon, aktsiaturgude kukkumine. Euroopa natsionalismi tõus + Jaapani imperialism. Teine Maailmasõda 1939 1945, Teljeriigid vs liitlasriigid Tulemuseks sõja lõpus Eesti enam ei eksisteerinud, oli Saksamaa uus alistamine ( Saksamaa tükeldati 4-ks ja hiljem jäi alles 2 Saksa demokraatlik vabariik ja saksa kommunistlik), uus Euroopa kaart, VMN ( vastastikune majanduslik abistamine, lõi Nõukogude liit) ja NATO, kadusid mitmed riigid. Bibolaarsus maailmas oli 2 poolt kus ühed olid ühega ja teised teistega. Trumani doktriin USA kuulutas, et kõik NSV Liidu vaenlased on USA sõbrad. Tulemusena sai USA läbi tol ajal paljude riikidega ( nt Bin Laden) kellega tänaseks enam läbi ei saada. Külm sõda Kolm maailma - ühel pool on NSVL ja tema liitlased, teisel pool USA ja Euroopa, kolmas kes ei kuulunud kumbagi poolde nt Hiina jt.. Raudne eesriie
Piir rajati kogu Ida-Saksa läänepiirile (ümber Lääne-Berliini) (KÜLMA SÕJA SÜMBOL). Tõestas maailmale, et sotsialismileer on hiiglaslik vangla Sotsiaaldemokraadist kantsleri Willy Brandti juhtimisel alustas SM lepituse otsimist II MSs natside rünnaku all kannatanud rahvastega (1970 põlvitamine Varssavis), Brandt normaliseeris suhted I-SMga, sai Nobeli rahupreemia 9. Koloniaalsüsteemi lagunemine 1950-1960ndatel hakati koloniaalaladel rääkima vabaduses ja õigusest seda realiseerida Alžeeria vabanemina PM võimu alt, mis oli toimunud verise sõja kaudu, oli signaaliks paljudele rahvastele o Mõisteti, et Läänt on küll raske sõjaliselt võita, kuid lääneriigid ei suuda enam poliitliselt verise sõja taaka kanda, eriti, kui vabastusarmeed suunavad löögid tsiviilobjektide pihta
Vastus: Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi. ● Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva max. pikkus. 6. Mida tähendas isolatsioonipoliitika? Vastus: Euroopa konfliktidesse mittesekkumine. 7.Miks sattusid kriisi Inglise söe- ja tekstiilitööstus? Vastus: Peamine probleem Inglismaal oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Süsi asendati naftaga. 8
Lk 46 1.Milles seisnes põlvkondade konflikt 1950.aastate lõpul ja 1960.aastate algul? Kuidas muutused noorema põlvkonna väärtushinnangud sel ajal? Noored mässasid vanemate vastu. Heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündsustunde jne. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Oli ka vägivaldseid meeleavaldusi. Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles olid juhtivad tudengid. 2.Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja ressursside ümberjagamine toimus. Vaesust jäi vähemaks. 3.Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis kutsusid esile ra
Otsustati: Jaapan tunnustab Korea poolsaare iseseisvust, NSVL-le Kuriili ja Sahhaliini saared, Jaapani nn uus põhiseadus demokratiseerimine Kahe üliriigi kujunemine USA ainuke riik, mis omas 1945 aasal tuumapommi NSVL vabastaja / tal oli üle mailma suurim arme Üliriikide vastasseis, mis viis külma sõjani Koloniaalmaailma lagunemine (GB, FRA jne kolooniad) Enamus kolooniaid lõi lahku emamaast 40tel Aasia maad 1947 India jagunemine Indiaks (hinduism) ja Pakistaniks (islam) ÜRO 1945 aasta aprillis San Franciscos 51 riiki osales Tegevuse eesmärgid: Võidelda rahu ja julgeoleku säilimise eest Riikidevaheline koostöö erinevates eluvaldkondades Inimõiguste järgimine Tööorganid:
parteisid. Demokraatlike riikide hulk kasvas maailmas. Nõrkus: värske, traditsioonid olid välja kujunemata ja tekitas sellega rahvas umbusaldust. Ooli veidi veel ebastabiilne, nt Prantsusmaal vahetus valitsus 20 a jooksul 41 korda. 3. Rahvarinde valitsus Prantsusmaal. 4. . 5. Vabaturu maj ei sekku üldse maj, igaüks on ise oma õnne sepp. Keinesiaistlik sekkub, ei saa olla pealtvaataja, hakati vaesemaid inimesi toetama, riiklik pension, riiklik toetus. PT 13 1. Autoritaarses: ei propageeri vägivalda(1), ei nimetata diktatuuriks(2); konservatiivne mõtlemine ja traditsioonilised väärtused (3). Totalitaarses: (1.agressiivsus, terror); totaalne kontroll, pisiasjadeni (2); revolutsioon(3) 2. Diktatuuri tekkele aitasid kaasa: kohe ei tekkinud majanduslikku heaoli ja
et erinevalt tööstusühiskondadest, mis jagasid omavahel hüviseid ja kaupu, peavad tänapäeva ühiskonnad olema valmis jagama riske ja probleeme. Jõukad industriaalriigid uskusid naiivselt, et kui nad viivad keskkonnakahjuliku tootmise ära arengumaadesse, vabanevad nad ise ebameeldivatest probleemidest. Tegelikult avaldub hoopis bumerangiefekt. Ohtra väetamise ja odava tööjõuga toodetud põllumajandustoodang jõuab tagasi rikastesse riikidesse, sealsete inimeste toidulauale. Arengumaad pole seejuures ise kuigivõrd huvitatud loodussõbralikust tootmisest, kuna ähvardava näljahäda ja maailmaturu karmi konkurentsi oludes peavad nad ainsaks ellujäämise teeks võimalikult odavat tootmist, mis ei arvesta niisuguse majandamise tegelikku hinda. Suur vaesus põhjustab ka suuremaid riske. Kui tööstusajastul põhjustasid vaesust vähesed teadmised ja puudulik tehnoloogia, siis nüüd on olukord vastupidine
● hõivanud maaalad Iraagis, Süürias ja Liibüas ● ollakse aktiivne sotsiaalmeedias, mõjukas veebipropaganda- videod, twitter ● USA juhitud koalitsioon- aitab ISISe vastaseid rühmitusi ressursidega ja õhurünnakutega ● Prantsuse juhitud koalitsioon- aitab Iraagi valitsust, õhurünnakud ● Venemaa juhitud koalitsioon - aitab Süüria valitsust, õhurünnakud 17. USA pärast külma sõda. a) USA kui ainus üliriik maailmas; ● NSVL lagunemine ● demobiliseerisid kiiresti oma armee ● tööstuse kiire areng, palju töökohti ● sõda ei puudutanud USA territooriumit ● sai tagasi sõjaajal Euroopale antud laene ● poliitiline, sõjaline, kultuuriline ja ideoloogiline ning tohutu majanduslik ja tehnoloogiline arenguvõime ○ USA armee maailma tugevaim ○ USA poliitilised huvid mängus kõikjal maailmas, kõik peavad mingil määral arvestama
11 Kokkuvõte Varieerumine: ühtsus/lõhestatus; turvalisus/muutus; minevik ja olevik/tulevik arenes sisekonfliktide kaudu. ,,Ehtnorralik" tuumik: vana talupojakultuuri keel, kombed, traditsioonid, rahvakultuur ja selle edasiarendamine moodsal kujul. Rahvuse ühendajaks poliitilised institutsioonid, ,,ajalooline kodumaa" ja kultuuriline ühtekuuluvus. 12 Norra iseseisvumine 1905 Norrakate suhtumine uniooni 19.sajandi lõpus: I parempoolne höyre: pooldasid jätkamist riigikaitse tõttu. II Liberaal ,,vasakpoolne" venstre: kriitiline suhtumine (Oscar II ja võidurelvastumise vastu) I Tõsine unioonikriis 1890.ndatel aastatel: venstre otsustas stortingis ühepoolselt luua Norrale konsulaaresinduse välismaal. Rootsi ähvardas seejärel sõjaga, Norra taganes. Kompromissi otsimine läbirääkimiste teel
annaabi.ee 
