Sepper, Siim. Pooled eestlastest toetavad omakohut. //Eesti Päevaleht (2003), november, lk. 5. Eesti Kirikute Nõukogu ja Saar Polli läbiviidud uuring 15-17 aastaste seas selgitamaks nende väärtushinnanguid ning arusaamu moraalist. Elisen, Stina. Kuidas vabaneda argimuredest? //Postimees (2008), oktoober. Tallinna kesklinnas asuv psühhodraamakeskus aitab inimestel loovalt lahendada igapäevamuresid, luues konkreetseid olukordi elust enesest Osalejatega viiakse läbi rollivahetusi ja rühmateraapiaid,, et aidata leida erinevatele probleemidele uusi lahendusi. Tamkivi, Jaak. Mida teha Nabalaga? //Harju Elu (2010), märts. Lubjakivirikka Nabala piirkonna kaevandamine mõjutaks oluliselt sealeid keskkonnatingimusi. Keskkonnaminister selgitab ekspertide töö põhjal selle kohta täpsema ülevaate.. Allik, Jüri.Eesti asend maailmakaardil. //Postimees (2003), september. Professor Geert Hofstede 1967. a. uurimuse tulemusel, mille käigus küsi...
Pärast seda, kui Saksamaa Austria annekteeris sai Hayekist Suurbritannia kodanik. Ta oli majandusteadlane ja poliitiline filosoof, kelle majandusteooria oli juba 1930ndatel tuntud ja hinnatud, kuid tema mudeleid vaidlustasid John Maynard Keynesi järgijad, kes propageerisid suuremat riiklikku sekkumist majandussfääri. Nende kahe mõtteviisi vaheline debatt on tänapäevani lahendamata ning Hayeki vaatepunkt on 1970ndate lõpust alates toetust kogunud. Hayek oli veendunud, et kõik kollektivismi vormid (isegi teoreetiliselt vabatahtlikul koostööl põhinevad) vajasid toimimiseks mingit keskset võimuorganit. Oma populaarses raamatus Teekond pärisorjusesse (1944) ja sellele järgnenud töödes väitis Hayek, et sotsialism nõuab majanduslikku planeerimist ning selline planeerimine muudab ühiskonna altiks totalitarismi tekkimisele, kuna keskne võimuorgan peab omama jõudu ka sotsiaalelu mõjutada. Raamatus "Teadmiste kasutamine ühiskonnas" (1945), argumenteeris Hayek, et
vaatamata erinevustele tegelevad nad kõik viie sotsiaalse elu võtmeküsimusega. Iga kultuur on kujundanud neile omad vastused. Identiteet – Üksikisiku ja rühma vaheline suhe, ning seda võib vaadelda kui spektrit, mis ulatub individuaalsest identiteedist ehk individualismist rühmaidentiteedi ehk kollektivismini. Enamiku maailma jõukate maade kultuurid on küllalt individualistlikud ja vaesemate maade omad kollektivistlikud. Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressurssidega, individualismi korral aga jõukuse ja arvukate ressurssidega. Äärmusliku individualismi tuumväärtuseks on individuaalne vabadus. Aus inimene ütleb seda, mida mõtleb; eelistatakse otsekohest eneseväljendust; kohustused on olulisemad kui inimsuhted; reeglid ja õigused on kõigile ühesugused; eksimused toovad kaasa süütunde ja eneseaustuse kaotuse; kõigil peab igas
sajandi lõpus. Kvantitatiivne meetod. Fookusgrupi intervjuu trumbid ja puudused võrreldes süvaintervjuuga · Kerge analüüsida · Raske juhtida · Vastastikku mõjutavad · Raske leida ühist aega · Ebaõnnestumise oht Kuidas teha etnograafilist uurimust? Kvantitatiivsed uurimismeetodid on ankeet ning test. See meetod on ametlik, tähtsad on numbrid, tulemus on kontrollitav ja mõõdetav, etapid on erinevad, uurija ja inimene on sõltumatud. Kollektivismi tunnusjooned on tihedalt seotud kultuuriga, toimuvad läbirääkimised. On liikmelisus, vanemate mõju, austusväärsus, välditakse võõraid, ei küsita, pikad suhted, ohverdus. Eksperimendi kavandamine: · Mis on eesmärk? · Kuidas korraldada kus, milline maht, millal, kuidas? · Gruppide suurus tuleb fikseerida ja põhjendada · Keda valida eksperimenti · Osalejate iseloomustus
Kultuurid on inimeste kohanemisviisid elutingimustega. Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades. Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis... Hofstede viis kirjeldada kultuuri Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel: Identiteet Hierharhia Sugu Tõde Ajaline mõju Identiteet Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse ka võimudistantsiks Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Ida- ja Lõuna- Euroopa riikides Sugu
ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel. Õpitakse olema kaastundlikud endast nõrgemate ja saamatute vastu ja üksteist toetama. Kultuuridimensioonid. Kollektivism-individualism (G.Hofstede´i järgi). Individualistlikud vs. kollektivistlikud kultuurid Psühholoogias kasutas individualismi mõistet esimesena Geert Hofstede (1980, 1991), kes defineeris individualismi ja kollektivismi kui suhte üksikisikute ja gruppide vahel, kuhu need isikud kuuluvad. Tema arvates on ühiskond individualistlik siis, kui sidemed üksikisikute vahel on nõrgad ning igaüks hoolitseb enda ja oma lähemate perekonnaliikmete eest ise (Realo jt, 2002, p.165). Harry Triandise (1993,1995) käsitluses on individualism ja kollektivism kultuurisündroomid ehk keskse teema ümber organiseerunud ühiste uskumuste, hoiakute, normide ja väärtuste kogumid, mida
Persoon : Jüri Allik Jüri Allik on Eesti psühholoog, kes on sündinud aastal 1949.Ta on omandanud psühholoogia doktorikraadi Tampere Ülikoolis.Allik on suurema osa oma karjäärist veetnud Tartu Ülikoolis.Ta on TÜ psühholoogiaosakonna juhataja ja Eesti Teadusfondi esimees.Jüri Allik on olnud ka aastatel 1988-1994 Eesti Psühholoogide Liidu president ja 1994-2001 asepresident. Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individiualismi võrdlusuuringud.Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta. 2005 aastal omistati Jüri Allikule 150 000 krooni suurune teaduse aastapreemia sotsiaalteaduste alal eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogiliste uurimistööde eest. Jüri Allik on avaldanud ka teoseid: 1980 ``Nägemispsühholoogia`` , 1996 ``Ülevaade psühholoogiast``, 1997 ``Psühholoogia lihtsusest``, 2009 ``Psühholoogia keerukusest``
huvidele ning rahvuse puhastamise võõrastest ja kosmopoliitsetest mõjudest. Rahvus on siin määratletud ühe või mitme järgmise tunnuse alusel: Ühine keel, religioon, päritolu ja/või ajalooline mälu. Oma eesmärkide saavutamiseks peavad neofasistid oluliseks distsipliini ja karmikäelist juhtimist. Neofasismi tunnustena on loetletud ka: militarismi, majanduslikku korporatismi, vastuseisu vasakpoolsetele ideoloogiatele nagu kommunism ja sotsialism, kollektivismi, riigi ülistamist, toetust autokraatsele valitsemisvormile ja juhikultust. Kõik need jooned omistatakse reeglina juba klassikalisele ehk traditsioonilisele fasismile. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil
Kui ühiskond muutub avatuks, teadvustub kriitilise debati kaudu selle institutsiooniline ebatäiuslikkus ja sellest tulenev tegevusvõimaluste piiratus ja paratamatud isiklikud kannatused. Vabade ja ratsionaalsete indiviididena tuleks avatud ühiskondade liikmetel võtta endale isiklik vastutus nende ebatäiuslikkuste kõrvaldamise eest. Reaktsioonina sellele võib tekkida püüe pöörata ühiskonna areng tagasi totalitaarsesse kollektivismi, kus pole küll isikuvabadusi, kuid pole samas ka isiklikku vastutust olukorra parandamise ees
olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel. Õpitakse olema kaastundlikud endast nõrgemate ja saamatute vastu ja üksteist toetama. 51. KULTUURIDIMENSIOONID. KOLLEKTIVISM-INDIVIDUALISM (G.HOFSTEDE´I JÄRGI). Psühholoogias kasutas individualismi mõistet esimesena Geert Hofstede, kes defineeris individualismi ja kollektivismi kui suhte üksikisikute ja gruppide vahel, kuhu need isikud kuuluvad. Tema arvates on ühiskond individualistlik siis, kui sidemed üksikisikute vahel on nõrgad ning igaüks hoolitseb enda ja oma lähemate perekonnaliikmete eest ise. Enamus kultuure sisaldab nii individualistlikke kui kollektivistlikke elemente, mida erinevates olukordades vastavalt kas rohkem või vähem rõhutatakse. 1980-ndate aastate keskpaiku laienes individualismi ja kollektivismi uurimine kultuuritasandilt
Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Peeter Tulviste on lõpetanud Tallinna 10. Keskkooli 1964 ning Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogia erialal 1969. 1975 sai ta samas psühholoogiakandidaadi kraadi ning 1987 psühholoogiadoktori kraadi. Tartu Ülikooli rektor olnud, Riigikogu liige praegu. Mõtlemise muutumine ajaloos. Jüri Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individualismi võrdlusuuringud. Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets Psühholoogialabori looja ja aeg: William James (18421910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. Funktsionalism Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. Mõtted, tunded, kohandamine.
(d) Superego tasemel väljenduvaid ideid 42. Isiksusepsühholoogia moodsamad suunad eelistavad kõige rohkem (a) somatotüüpide teooriat (b) karakteritüüpide teooriat (c) sotsiaalselt jäljendava isiksuse teooriat (d) tunnusjoonte dimensionaalset analüüsi 43. Tänapäevases isiksusepsühholoogias on isiksuse olulisimate põhiseadumuste hulgas esile toodud (a) agressiivsust, feminiinsust, kollektivismi (b) väljast sõltuvust, konformsust, kontrollikeset (c) avatust kogemusele, emotsionaalset stabiilsust, kohusetunnet (d) elamustejanu, rigiidsust, eksternaalsust 44. Isiksuse projektiivtestideks on (a) BIG-5, NEO-PI, Tellegeni skaala, alternatiivkasutuste test (b) MMPI, Catell'i 16PF, Raveni progresseeruvad maatriksid (c) TAT, Rorschachi test, Rosenweigi pilt-frustratsioonitest
Õpilased esitavad rahvuskeskseid, Õpilased esitavad ,,modernseid" vaateid traditsionaalseid vaateid Õpilased ei võta sõna klassis või suures Õpilastelt oodatakse sõnavõtte klassis ja grupis suurtest gruppides Vastasseise, konflikte ja vaidlusi välditakse Vastasseise ja erinevate arvamustega avatud diskussioone julgustatakse Individualismi-kollektivismi dimensioon kirjeldab inimese ja grupi vaheliste seoste tugevust. Mida individualistlikum kultuur, seda nõrgemad on inimestevahelised sidemed ning seda enam eeldatakse, et igaüks hoolitseb ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides, vastupidiselt, oodatakse, et inimesed oleksid pühendunud oma grupile (suguvõsa, hõim, religioosne kogukond) ning vastutasuks pakub grupp neile kaitset ja hoolitsust.
Tork, Tulving. Rektorid psühholoogid. Juhn Tork (1889-1980)- "Eesti Laste Intelligents" 1939 rassistlik, Ida- ja Lääne- eesltased Endel Tulving (1927)- silmapaistvam Eestis, Eesti päritolu Kanada psühholoog, avastas episoodilise mälu, nim. end eksperimentaalseks psühholoogiks Rektorid: Peeter Tulviste- uuris mõtlemise muutumist ajaloos, olnud TÜ rektor, praegune Riigikogu liige Bachmann Heidmets Hetkel kõige mõjuvõimsam Jüri Allik- uurinud kollektivismi ja individualismi, rahade jagaja 13. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Leipzigis, Wilhelm Wundt 14. Biheiviorism. Watsoni biheivioristide manifest 1913, Skinneri puur (ilves, kes naasis puuri) Ivan Pavlov- mentaalseid protsesse ei saa otse uurida (nt ei saa mõelda, mida ilves mõtles vabadus, tähtis on, et ta tuli tagasi) Käitumise objektiivne uurimine, ainult see, mis on nähtav
huvidele ning rahvuse puhastamise võõrastest ja kosmopoliitsetest mõjudest. Rahvus on siin määratletud ühe või mitme järgmise tunnuse alusel: Ühine keel, religioon, päritolu ja/või ajalooline mälu. Oma eesmärkide saavutamiseks peavad neofasistid oluliseks distsipliini ja karmikäelist juhtimist. Neofasismi tunnustena on loetletud ka: militarismi, majanduslikku korporatismi, vastuseisu vasakpoolsetele ideoloogiatele nagu kommunism ja sotsialism, kollektivismi, riigi ülistamist, toetust autokraatsele valitsemisvormile ja juhikultust. Kõik need jooned omistatakse reeglina juba klassikalisele ehk traditsioonilisele fasismile. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil Allpool esitatud nimekirjas on ära toodud mõned poliitilised ühendused, mis on
• Juhte peaks valima teenistusvanuse alusel • Reegleid ei tohi rikkuda • Riskeeritakse vähem Madal ebakindluse vältimine (Singapur, Taani, Rootsi): • … Lühidalt: ’Reeglid ja normid, korrastatus’ vs ’Reeglite suhtelisus, spontaansus’ 32. Kirjeldage G.Hofstede individualism-kollektivism kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned madala vs kõrge individualismi-kollektivismi dimensiooniga riigid. Individualism on situatsioon, kus inimene on kohustatud enda huvide ja soovide eest ise seisma. Kollektivism on situatsioon, kus inimesed kuuluvad gruppi või kollektiivi ja nende vahelised sidemed on väga tugevad, sünnitakse kollektiivi, milleks on kas suur perekond, hõim või küla. Kõik kollektiivsesse gruppi kuulujad peavad üksteise huvide eest seisma. Vastutasuks on liikmete vaheline lojaalsus ja abistamine hätta sattumise korral.
ja kogukonnaliikmete võrdsust, ent ei talu väliseid piiranguid (staatuse, eksperdiks olemise mõju grupis edenemisele). - Fatalism–inimene tunneb end väliste jõudude kontrolli all olevat, ent ei tunneta end sotsiaalselt kaasatuna ja ei näe ennast ühiskondlike protsesside (sh oma elu) mõjutajana. - Keskkonnakonfliktid sünnivad maailmavaateliste erinevuste pinnal (Douglas & Wildavsky,1982) - Võrdsust ja kollektivismi pooldavad egalitaristidpiiraksid indiviidide ja ettevõtete tegevust, et vältida keskkonnale kahju tekitamist - Individualistid ja hierarhistidei talu ühiskondlikku sekkumist, mis piirab ettevõtluse ja valitsuseliidi tegevust keskkonnaressursside kasutamisel. - Fatalistlik orientatsioon kahandab keskkonnaprobleemide oluliseks pidamist (Hadlerja Wohlkönig, 2012) 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine
® Ülemaailmne demokraatia Kolmas tee ja sotsiaalliberalism ® Solidaarsuspõhimõtte ühendamine positiivse vabaduse ideega ® Võrdsuse asemel alustamisvõimaluste sisuline võrdsus ning võrdelisus pärast inimväärse elu tagamist ® Tähelepanu inimeste vaba algatuse (sh ettevõtluse), ja osalusdemokraatia (sh kodanikeühenduste) soosimisele ® Omavaheline sisuline lähedus Sotsiaaldemokraatia põhivoolud täna n Erinevad utoopilise kollektivismi voolud (tänapäeval sotsiaalkommunitarism) n Kommunistlik-totalitaarne suund, mis on muutunud ideaalide karikatuuriks n Traditsiooniline sotsiaaldemokraatia (töölisparteid), tähtsus on taandunud n Uus sotsiaaldemokraatia (,,kolmas tee"), mis on nüüdisaja põhivool n Demokraatliku sotsialismi traditsioon (eurokommunism), mis on suuresti sulandunud sotsiaaldemokraatiasse Konservatismi seisukohad 1
vahendeid kasutades võitleb edukalt muutuste eest, pääseb lõpptulemusena ise võimule ja nii hakkab kogu ring otsast peale (mõeldud on "poliitilisi vahendeid" kitsamas tähenduses). Ka ei olnud anarhistide arvamus klassidest nii jäik ning ei usutud klassivõitluse paratamatusesse. Proudhon olevat taolist mõtet isegi pillavaks pidanud (Goodwin 1994: 577). Samuti kritiseeriti marksistide taodeldavat ühiskonnakorraldust laiaulatuslikku kollektivismi. Kardeti ja põhjendatult ühelt poolt riigikapitalismi-taolise nähtuse tekkimist ja teisalt natsionalismi esiletõusu (Goodwin 1994: 577). Eelnevast valitsuse-kriitikast tulenevalt rünnati ka õigust, mis olevat üksnes valitseva klassi huvides tehtud. Õiguse kriitika on seotud eraomandi-kriitikaga: õiguse ülimaks eesmärgiks olevat eraomandi kaitse (eraomandi kriitikast edaspidi). William Godwin oma raamatus "Enquiry Concerning Political Justice and Its Influence on Morals and
Tuleks vältida eeldust, et Lapse ja täiskasvanu distress on samade "juurtega" Kõik lapsed on psühholoogilises mõttes sarnased Vajadus tiheat koostööd teha perega Laps ei pöördu ise - motivatsioon Nõustaja roll: Aktiivne, direktiivne ja kontrolliv Mitte-direktiivne, toetav ja passiivne 28. Mida peab silmas pidama teisest kultuurist inimese nõustamisel? Ho (1985): integreerida enam kollektivismi ja individualismi >> uurida koos kliendiga ja lasta tal otsustada, kuidas ja mis saab edasi Patterson (1985): Ida peaks rohkem väärtustama individuaalsust, Lääs omakorda rohkem sots. võrgustikku ja selle mõju in-le ning vastupidi Nõustaja/terapeut peab olema teadlik enda väärtustest ning väärtuste võimalikust mõjust tööle --- aktsepteerimine, hoiduda enda väärtuste peale surumisest 29. Mida peab silmas pidama puudega inimeste nõustamisel?
8 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. kannatused. Vabade ja ratsionaalsete indiviididena tuleks avatud ühiskondade liikmetel võtta endale isiklik vastutus nende ebatäiuslikkuste kõrvaldamise eest. Sellise vastutusekoorma kandjaks osutumine võib saada shokeerivaks kogemuseks. Reaktsioonina sellele võib tekkida püüe pöörata ühiskonna areng tagasi totalitaarsesse kollektivismi, kus pole küll isikuvabadusi, kuid pole samas ka isiklikku vastutust olukorra parandamise eest: näideteks sellistest püüetest olid Popperi silmis natsistlik režiim Saksamaal ja kommunistlik režiim Nõukogude Liidus. Kriitilise ratsionalismi poliitiline filosoofia soovib kaasa aidata inimliku vabaduse kaitsele ja avardamisele. Otsus pooldada kriitilist ratsionalismi pole aga Popperi sõnul teaduslik-
valmitsemisse teatud põhimõtete ja eesmärkidega nimetatakse ideoloogiaks. Ideoloogiad aitavad mõtestada ühiskonda, kus me elame. Konservatiivne ideoloogia Konservatiivne- alal hoidma, säilitama. 19. saj alguses Prantsusmaal. Inimese olemus on muutumatu ja ebavõrdsus paratamatu. Järsud muutused ja revolutsioonid rikuvad ühiskonna arengut. Seaduslikkuse ja korra säilitamine. Ei tunnusta individualismi, kuna see satub vastuollu ühiskonnaga, kuid ei toeta ka järjekindlat kollektivismi, sest see piirab üksikisiku vabadusi. Rajajaks peetakse Edmund Burke´i, kes võttis aluseks Prantsuse Revolutsiooni, mis andis talle põhjuse väita, et ühiskond areneb nii nagu orgaaniline protsess looduses. Konservatiivne ideoloogia peab demokraatiat ühiskondlikuks korralduseks, mis ei arvesta looduses ja ühiskonnas toimivate seadustega. Konservatismi puhul on kõik olemasolev ühiskonnas mõistlik. Ühiskonna majandluslikud ja sotsiaalsed
0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 10 Nobeli preemiad pigem lääneriikidesse; aasia kunst pigem tehnika meisterlik omandamine, lääne kunst pigem uuele ja innovatiivsele suunatud. Mis on loovus? Ideede tootmine, mis on (a) uudsed ja (b) kasulikud ning kohased. Uute ideede genereerimine (divergentsed ideed) seostub pigem individualismi, ning seega läänekultuuridega, samas kui kasulike ja kohaste lahenduste loomine pigem kollektivismi ning idamaiste klt’idega. Säärane suunitlus viib pigem praktiliste oskusteni, mis loovad üldkasutatavaid lahendusi. Kasulikkuse komponent vs uudsuse vajadus. Nt Jaapan on juhtiv riik patentide osas. Huvitaval kombel ilmneb sama kasulik/uudne dihhotoomia ka sama klt erinevate ettevõtete seas (ettevõtteklt) – ettevõtted, kes teevad palju kasulikke asju, teevad suure tõenäosusega vähem läbimurdelisi avastusi vms fundamentaalselt uut. Rääkimine ja mõtlemine
Iga ühistegevuse juurde näib kuuluvat mingi õiglus ja sõprus. Sõpradele on kõik ühine, sest sõprus rajaneb ühistegevusele. Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat riigikorralduse juurde. - Liitutakse ju teatud kasuliku ürituse jaoks. „Ka riiklik ühistegevus näib algusest peale koonduvat ja püsivat kasulikkuse nimel, seda peavad ju silmas ka seaduseandjad ja nimetavad õiglaseks seda, mis on üldkasulik.“ Seega Aristoteles hindab kõrgelt ühistegevust, kollektivismi – mis on vastuolus äniteks liberaalse maailmavaatega, kus avalikku huvi ja seega ühistegevust eitatakse. Riigivormid: ● Kuningriik, -parim - millest võib kasvada türannia. Türann jälgib oma kasu, kuningas aga alluvate oma. Türannia on ainuvalitsuse kõlbmatu vorm, rikutud loomuga kuningas võib saada türanniks. ● Aristokraatia – läheb üle oligarhiaks valitsejate pahelisuse tõttu, kes jaotavad riigile
selgrootusele ja potentsiaalsele võimalusele, et järele antakse ka survele teha midagi inetut. Konformsus on seda tugevam, mida rohkem on survegrupis inimesi. Naised üldiselt järeleandlikumad. Konformsust võib olla suhteliselt kerge lõhkuda, kui leidub keegi, kes julgeb oma eriarvamuse välja öelda või erinevalt käituda (,,kuningas-on-alasti" efekt). Konformsus sõltub ka kultuurilisest ja rahvuslikust foonist (totalitaarsetes riikides ja kollektivismi-ideoloogia tingimustes on konformsus tugevam. Anonüümseks jäämise võimalus vähendab konformsust, kuid ei elimineeri seda täiesti. Mida suurem on olukorra ebamäärasus ja mitmetitõlgendatavus, seda tugevamad on konformistlikud tendentsid peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Konformsuse allikateks on: 10. Püüd toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud suunistele ja normidele 11
ning isiksusepsühholoogiale. Taju-uuringutes kasutab Allik psühhofüüsikalist eksperimentaalset lähenemist liikumise avastamise mehhanismide, kuulmistaju kanalite, arvukuse hindamise mehhanismide, silmaliigutuste regulatsiooniprotsesside, visuaalse latentsi liikide väljaselgitamiseks. Isiksuse uuringutes kasutab eelkõige faktoranalüütilist meetodit, keskendudes ,,suure viisiku" teooria jmt kontrollile Eesti tingimustes, individualismi- kollektivismi uuringutele, intelligentsuse testimisele. Allik on tegelenud ka semiootikaga, arengupsühholoogiaga, psühholingvistikaga, kultuuriantropoloogiaga. Tema uuringute olulisemad tulemused on äratundmise üleolek avastamisest teatud tingimustel esitatud ruumiliselt (ümber)paigutuvate stiimulobjektide tajus, eesti keele õ-hääliku kodeerimiskanalite olemasolu demonstratsioon, okupatsioonimudeli väljaarendamine objektide arvukuse hindamiseks, liikumiskiiruste muutuste taju konseptsioon.
läbimõtlematute reformidega. Ühiskonna ja üksikisiku vabaduse kindlamaks garantiiks on seaduslikkuse ja korra säilitamine.Ei tohi uskuda poliitikuid, kes lubavad rahvale kohest rikkust ja heaolu need naiivsed kalduvused võivad kergesti ohtu seada ühiskondliku arengu suured saavutused - riigi, õiguse, rahvuse, perekonna ning religiooni. Konservatiivne ideoloogia ei tunnista individualismi, kuna see satub vastuollu ühiskonna kui terviku huvidega.Kuid ta ei toeta ka järjekindlat kollektivismi, sest see piirab üksikisiku vaba tahet ning loovust. Konservatiivse ideoloogia rajajaks peetakse inglise-iiri ühiskonnateasdlast Edmund Barke`i(1728-1787), kes uuris Suure Prantsuse Revolutsiooni kogemusi ja tuli järeldusele, et ühiskond areneb nii nagu orgaaniline protsess looduses.Juhtimine või planeerimine looduslikus protsessis on mõttetu, ja revollutsiooni purustused on asjatud, tuues ainult ühiskonnale suurt materiaalset ja moraalset kahju. Barke oli seisukohal, et
Teistesse riikidesse laienedes peab firma Geert Hofstede ! Tõeliselt muljetavaldav tööpõld. Uuris kultuuri ja jõudis järgmiste dimensioonideni: Kõiki kultuure saab käsitleda nende valguses · Individualism kollektivism määr, kuivõrd inimene tunneb, et ta on org liige. Kui kõrge on inimese ja kollektiivi suhe. Nõrgad indiviudal; tugevad sidemed kollektiv kultuur. Lääneriikudes rohkem individualismi. Idas ja aasias rohkem kollektivismi · Võimudistants näiteks oleks, kas alluv võib ülemusele öelda ,,sina". Kuidas erinevaid rolle tajutakse. Kas lihtööline on sama väärtuslik, kui peadir. Kuidas inimene ise tajub seda. Nasa koristaja taas kuidas inimene oma rolli tajub, kas see roll on vajalik ühiskonnale. · Ebakindluse vältimine määramatuse vältimatus . kui palju on organistasioonis kirjutatud reegeleeid. Mida kõrgem määramatuse vältimine, seda rohkem on
võõrkeeled, religiooni roll ühiskonnas ning erinevate religioonide osatähtsus. Lisaks nendega seostuvad festivalid ja pidustused mida ettevõtluses arvestada tuleb. Alahinnata ei tasu ka sümbolite tähtsust, sealhulgas värvide, lõhnade aga ka numbrite tähendusi. Hea võimalus määratleda millisesse kultuurilisse keskkonda sisenetakse, koostades rahvusliku kultuuri klassifikatsioon. Seal määratakse riigi asukoht vastavalt võimudistantsi, individualismi-kollektivismi, maskuliinsus-feminiinsus ja ebakindluse vältimise määratlusele. (Bridgewater 2002, 24-26) Loodud süsteemi kõrval tuleb arvesse võtta riigi haridusstruktuuri, väärtushinnanguid, kehtivaid esteetikanorme ja riigile omast ärikultuuri. Põhjaliku analüüsi tegemine selles vallas on oluline, et üldse alustada äritegevust välisriigis. Iga element võib osutuda saatuslikuks, kui temaga õiges osas ei arvestata
see üleöö üle ei lähe. See on kui orientatsioon. Ka psühhopatoloogia vormi ks nimetatakse seda aga harva. Raske ja pingelise töö austamine Vaba aega ei väärtustata Askeetlik eluviis Kujunemine kultuuriline surve, sh kodune kasvatus Seostuvad omadused Internaalsus (seesmine kontrollikese) Konservatiivsus Individualistlikud uskumused – soov midagi ära teha. Väärtustavad kollektivismi ja väärtustavad ka raha rohkem, kui palju miski maksab ja kui palju vaja säästa. Raha suurem väärtustamine - Need kultuurid kus on protestantlik tööeetika, ehk se kus on levinud see rakse töö väärtustamine ja säästmine, neid kultuurides on majandulik olukord veidike parem. Igaüks peab endaga hakkama saama ja enda eest seisma. Samas need on äärmuslikult jagunenud need kes on väga rikkad ja need kes on vaesed.
28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: · individualism-kollektivism · võimudistants (suur/väike) · ebakindluse vältimine (suur/väike) · maskuliinsus-feminiinsus Individualism ja kollektivism - Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel. Võimudistants suur/väike - Näitab kuidas on võim, prestiizh ja rikkus jagunenud inimeste vahel ning millisel määral aktsepteeritakse ebavõrdsust. Suure võimudistantsiga maades on
Kultuurisokk. Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: · individualism-kollektivism (vt. Tabel 11), · võimudistants (suur/väike) (vt. Tabel 12), · ebakindluse vältimine (suur/väike) (vt. Tabel 13), · maskuliinsus-feminiinsus (vt. Tabel 14). Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel. Tabel 11. Individualismi ja kollektivismi dimensioon. Kollektivistlikud maad Individualistlikud maad Grupp hoolitseb inimese eest (sugulased) Igaüks peab enda eest ise hoolitsema
Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: individualism-kollektivism võimudistants (suur/väike) ebakindluse vältimine (suur/väike) maskuliinsus-feminiinsus 22 Individualism ja kollektivism - Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel. Võimudistants suur/väike - Näitab kuidas on võim, prestiizh ja rikkus jagunenud inimeste vahel ning millisel määral aktsepteeritakse ebavõrdsust
Relvaga tegelejatel oli see hüppeliselt tõusnud. Mänguga tegelejatel ei olnud tõusnud. Edasi anti neile juua piprast vett. Edasi paluti neil järgmisele osalejale teha ise veesegu. Relvadega tegelejad tegid piprasema vee ja see näitab agressiivsust nad tegid teistele piprasema vee. Sõltumatu muutuja: relv ja mäng, pipar. Valimine oli juhuslik kes sai relva ja kes mängu. Valimis ei olnud relvadega tegelejaid. Selgituse otsimise tasandid - mis on sotsiaalpsühholoogia, kuhu kuulub? Kollektivismi poole - antropoloogia: kultuuri omadused ja erinevused oleviku ja mineviku vahel - sotsioloogia: sotsiaalsed struktuurid ühiskonnas ja gruppide tavad ning käitumine Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - sotsiaalpsühholoogia: indiviidi emotsioonid, tunded, käitumine mida mõjutavad teised inimesed, grupid - isiksuse tasand: indiviidi psüühilised protsessid, individuaalsed erinevused - arengupsühholoogia: vanus, arengutasandid, läbi elu inimest puudutavad muudatused
fosforiidile vastu punnida. Võim polnud kunagi küsinud, mida eestlased arvavad. Nemad tegid Tsernobõli valmis, pärast pagevad ise Siberisse, sest seal on puhast õhku ja vett küllalt. Joanni kahtlused lõpetas terav valu südame piirkonnas. Perekond: naine. Surmapõhjus: südamehaigus 4.119. Marlene Tiib Sünnikoht: Harala 42 Amet: õppealajuhataja. Olemus: teiste vigade parandaja; maksimalist; kollektivismi kasvataja; Filosoofia: Tõsine armastus teeb mehed vooruslikuks. Meest ei tohi poputada, vaid panna ta kõvasti rakkesse, et poleks aega teisi vahtida. Lugu: Ta tahtis kõiki paremaks muuta. Koolis parandas ta laste kõnepruuki, rühti ja käitumist. Kodus parandas ta oma lapsi sammul. Nad olid tal käpas, kuulekad taltsad, pillikeelena trammis, eeskujulikud nii õppimises kui ühiskondlikus töös. Abikaasa kasvatamine ebaõnnestus. Marlene leidis,et ta on ise süüdi, sest oli
Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei eestvedamisel totalitaarseks liikumiseks. Natsionaalsotsialism taotles saksa rassi vaimsele ja ajaloolisele erandlikkusele saksa heaoluühiskonna loomist. Idee teostamise vahend pidi olema totalitaarne natsionaalsotsialistlik riik. Sotsiaalseid vastuolusid loodeti ületada majanduse poliitilise juhtimise ja välisvallutuste abil ning rahvusühtsuse ja kollektivismi põhimõtteid rakendades. Ühiskonna hädades süüdistati juute, kommuniste ja sotsialiste ning korrumpeerunud parlamentaarset korda. Natsionaalsotsialismi erijooned olid äärmine agressiivsus ja järjekindel rassism, eriti antisemitism. 1929–1933 majanduskriisi ajal muutus see massiliikumiseks, leides laialdast toetust pettunud rahvakihtides. Kriisi oludes sai
lähtu ajaloolisest kogemusest ega oma selget ajaloolist alust, ei kõlba ka uuenduste aluseks. Need ei arvesta tõsiasju, vaid lähtuvad petlikust ettekujutusest või tegelikkust vähe arvestavatest teooriatest. Seega lõhuvad niisugused uuen- dused traditsioone ja senise orgaanilise arengu tulemusi. Konservatiivne ideoloogia ei tunnista individualismi, kuna see satub vastuollu ühiskonna kui terviku huvidega. Kuid see ideoloogia ei toeta ka järjekindlat kollektivismi, sest see piirab üksikisiku vaba tahet ja loovust. Konservatiivne ideoloogia rõhutab isikuvabadust, poliitilist pluralismi, hariduse ja sotsiaalhoolekande diferentseeritust vastavalt sotsiaalsete klasside vajadustele ning ühis- konna majanduselu korraldamist turumajanduslikel põhimõtetel. Praktilises poliitilises tege- vuses peab konservatism oluliseks riigi tugevdamist sisemiste ja
annaabi.ee 
