Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokkuvõte Tsehhovi novellid Daam koerakesega, Inimene Vutlaris, Donõts ja Palat nr 6". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jonõts, jekaterina, belikov, varenka, haigla, dmitri, daam, veera, andrei, haiglas, külla, direktor, habeme, ammu, vistohter, kulminatsioon, puänt, spits, annat, vutlaris, paistis, arvas, jalgrattaga, lõbus, doktor, rämps, haisu, lamab, nikitauppa, aadlik, ööd, juutemal, voodis, blondiin, habemeajaja, elaneenija, ivanovna, intelligentneTegelasi on vähe ja nende minevikust ega tulevikust me suurt teada ei saa. Novell algab tavaliselt sissejuhatusega, mis peaks lugejal aitama häälestuda peatselt algava loo miljöösse. Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Pärast seda toimub pinge järsk langus ning lugu lõpeb puändiga üllatava lõpplahendusega. 1. ,,Rõõm" Sissejuhatus: Dmitri Kuldarov jõuab kell 12 öösel erutatuna koju. Sõlmitlus: Dmitri perekond ema, isa, õde, 2 venda, kogunevad tema ümber. Teemaarendus: 1. Dmitri teatab, et ta on üle Venemaa tuntud. 2. Dmitri hurjutab perekonda, sest nad on metslased (ei pööra tähelepanu trükisõnale). 3. Dmitri paljastab, et ta on kuulus, sest temast kirjutati lehes. Kulminatsioon: Pere loeb, et Dmitri oli purjuspäi kukkunud hobuse alla ning kerge hoobi saanud. Puänt: Dmitri näitab artiklit ka teistele
............................................ 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike .........................................................................................8 Daam koerakesega ....................................................................................9 Maja ärklitoaga ...................................................................................... 10 Illustratsionn novellile ,, Daam koerakeseg " ....................................................11 2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused Novellide põhitunnused : · Lõbusad ja teravmeelsed · Tõsimeelsed · Uuenduslikud · Avatud novellid, lugeja saab ise mõelda lõpu · Humoristlikud- ,,Naer läbi pisarate" · Elust võetud
erinevaid asju. See võib olla kodu, kus saab olla segamatult teiste eest varjus. Vutlar võib olla riietus, mis inimest varjab. Võib olla ka harjumus või mõttelaad. 2. Milline on vutlarlik elukäsitus? Too novellist näiteid, tee üldistus. Püütakse ennast koorega ümbritseda, luua nii-öelda vutlarit, mis eraldaks muust maailmast ja kaitseks välismõjude eest. Kõik peab olema kindlas korras, ei tohi tekkida võimalust, et midagi halba juhtub, käik peab olema kaitstud. Belikov riietus nagu peidaks ta ennast teiste eest; ta pidas alati reeglitest kinni ning soovis, et ka teised seda teeksid; Belikov kartis pidevalt, et midagi läheb halvasti või juhtub midagi halba. 3. Belikov ja Burkin- nende elufilosoofia ja –laad. Tee tabel. Nad vastanduvad põhimõtteliselt kõiges. Belikov: kõik on kindlalt määratud ja peab nii olema; asju peab läbi mõtlema ja kaaluma, kas ikka tasub; elamisel peavad olema reeglid ja piirangud; midagi ei tohi jätta juhuse hooleks;
hullu teinud. Seisuses peitub võim. Inimene Vutlaris Tegelased: Jutustajad Ivan Ivanõts ja gümnaasiumiõpetaja Burkin; Belikov; Mihhail Savvits Kovalenko ja tolle õde Varenka. Hilistunud kütid seadsid end küüni öömajale ja juhtusid rääkima ühest kunagisest kreeka keele õpetajast Belikovist. Too oli tõeline inimene vutlaris, ta väljus alati kodust sissemässitult olenemata ilmast. Samuti püüdis Belikov oma mõtteid vutlarisse peita. Ta pidas kindlalt kinni igasugustest keeldudest ja sundis ka teisi neist kinni pidama. Lubatud asjadesse suhtus ta ebausklikult ja kartis alati, et juhtub midagi alba. Kogu küla oli tema hirmu all ega julgenud midagi teha, Kartes halvakspanu. Linna saabus uus maateaduse õpetaja Kovalenko oma õega. Varenka ja Belikov leidsid kuidagi ühise keele ja kuna Varenka oli ainus naine, kes üldse võis Belikovi kannatada, soovitati neil abielluda
Inimene Vutlaris Anton Tsehhov Mironossitskoje küla serval, külavanem Prokofi küünis seadsid hilistunud kütid loomaarst Ivan Ivanõts ja günaasiumiõpetaja Burkin end öömajale. Burkin jutustas Inavõtsile loo tema sõbrast ja naabrist Belikovist, kes oli küla koolis kreeka keele õpetaja ja kes suri kuu aega tagasi. Belikov kõndis alati vihmavarjuga, kalossidega ja sooja palituga isegi siis, kui oli soe ilm. Ta varjas oma nägu alati krae taha. Ta paistis nagu vutlaris ehk koorega ümbritsetud. Belikov tahtis eralduda kõigest. Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu, tegid ta nukraks. Ta tihtipeale ütles, et gümnaasiumis käitub noorsugu halvasti. Belikov laskis õpetajatel kaks õpilast välja visata, sest nad käratsesid. Ta käis teiste
ning loob aluse kogu järgnevale tekstile. Tänu sellele täpsele kirjeldusele on lugejal väga hea pilt ning ettekujutlus asjast mis on loodud suuresti tänu detailidele. Ühtlasi väljendab ka edaspidine kirjeldus väga täpselt tegelaste enda saatust, näiteks see sama palat number 6 on väga lagunenud ja räsitud ning teksti edasi lugedes on palatil ja tegelaste saatusel sarnased jooned selgelt arusaada. Andrei Jefimõts Ragin Algselt oli ta usklik ning valmistus vaimulikuks karjääriks, kuid tema isa oli arstiteaduse doktor ning ei lubanud Raginil usuteadust õppida vaid sundis teda karjääri tegema arstina. Pärast ülikooli lõpetamist arstiteaduse alal läks Ragin sinna linna elama ning võttis vastu töö haigemajas. Juut Mosseika Tema mütsitöökoda põles maha ning selle tulemusena kaotas ta mõistuse ning ta pandi haigemajja.
.." · võimudesse peab austusega suhtuma 1. .. aga kui palju samasuguseid vutlaris inimesi jäi alles? 2. Kas ka tänapäeval on vutlaris inimesi? 3. ,,... Me elame linna läpasuses ja kitsikuses, kirjutame tarbetuid pabereid, mängime vinti kas seegi pole vutlar? 4. Kas ka tänapäeva inimesel on nn. vutlar? Kirjelda seda. Kas tunnen ennast vahel vutlaris? 1. Kindlasti jäi üle veel palju vutlaris inimesi, kuid enamus neist ei olnud nii aktiivsed kui Belikov ja seega ei paistnud nõnda silma. 2. Tänapäeval on kindlasti olemas vutlaris inimesi, mõnes mõttes kalduvad sinnapoole kõik vanema põlvkonna inimesed, kes on mõnes suhtes konservatiivsed. Noored inimesed sellised pole 3. Minuarust pole see selline vutlar, nagu see oli Belikovil, kuid teatud mõttes võib sedagi vutlariks nimetada. Siiski, sellisel juhul puudub kriitilisus teiste inimeste suhtes. 4
Võib olla, on see atavismi nähtus, tagasipöördumine sellesse aega, mil inimese esiisa polnud veel seltskondlik loom ja elas üksi oma koopas, aga võib olla, on see lihtsalt üks inimkarakteri liike. kes teab? Ma pole loodusloolane ega ole minu ülesandeks sääraseid küsimusi puudutada; ma tahan ainult öelda, et sellised inimesed nagu Mavra pole haruldased nähtused. Jah, ei ole vaja kaugelt otsida, paari kuu eest suri meil linnas keegi Belikov, kreeka keele õpetaja, minu seltsimees. Te olete tast muidugi kuulnud. Ta oli ses suhtes tähelepandav, et ta alati, ka kõige parema ilmaga, väljus kodust kalosside ja vihmavarjuga ning ilmtingimata soojas vateeritud palitus. Ja vihmavari oli tal tupes ja uur seemisnahast kotikeses ja kui ta oma sulenoa välja võttis, et pliiatsit teritada, siis oli seegi vutlaris; ning nägugi näis tal olevat nagu vutlaris, sest ta varjas seda alati ülestõstetud kraega. Ta
Tegevus seespool, vaatleja pidi ise jõudma, kõik mida kujutas-pisijuhtudel oma tähendus. Kirjutas väikstest inimestest, sest kasvas nendega koos. Võttis temaatika, mis oli südamelähedane. PALAT nr 6 Külas asuv vaimuhaigle, küllaltki vaene ja halvas seisus. Seal palatis on 5 inimest. Ivan gromov(üks kahest peategelasest)-küllaltki haritud, raske lapsepõlv, hakkas põdema paranoiat, nägi maailma must-valgelt, luges hästi palju-haritud geenius ühiskonnas. Andrei Ragin-vaimuhaigla juhataja, loobnud olukorra muutmisest. Ragin läheb palatisse külla ja hakkab Gromoviga rääkima. Hakkab tihemini külastama. Raginit hakatakse pidama ise ka hulluks. On vaid juhuse tahe, et keegi satub hullumaja seinte vahele. Tuli välja ühiskonna kahepalgelisus-aina enam Raginit hakati teda pidama ise ka hullumeelseks, sest nägi Gromovis mõttekaaslast. Ragin läheb reisile Averjanõtsiga, kes peab ennast teistest paremaks. Ragin lõpetabki ise ka seal palatis
Kuu aja pärast B. sureb ,,häbisse", pettunud inimestes. Milleni viib üliettevaatlik elu? Tsehhov väidab, et üksinduseni.B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu.". Belikov: üliettevaatlik, targutaja, tagurlik, vagatseja .PÕHIIDEE: Õnnelikuks saada võib vaid riskides ja elu täiel rinnal elades, peab olema millegi poole püüelda. ,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika, Lugu mehest, kelle elu unistus oli mõis karusmarjaaiaga Kui unistus täitub, jääb olesklema. Pettus, sest karusmarjad on hapud, aga ta ei tahtnud teistele oma pettumust näidata. Taei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette.
kirjandus veel näinud. Teos ametnike ükskõiksusest ,,Elav laip". Teos kuritegelikest suhetest rahaasjus ,,Võltsitud kupong". Tolstoi on kirjutanud ka näidendeid ,,Pimeduse võim" (masendav pilt Vene külast) ja ,,Elav laip" (kõrgklassi silmakirjalikkus). 9. ,,Sõda ja rahu" sisukokkuvõte, põhiliinid, tegelased, probleemistik Andrei Bolkonski, maa-aadli esindaja, läheb sõjaväkke eneseteostuse eesmärgil, temast jääb maha lapseootel naine. Naine sureb sünnitusel, Andrei jaoks muutub see kinnisideeks ja tekitab temas sügavaid süümepiinu. Ta tõmbub elust kõrvale ning hakkab nägema sõja mõttetust. Kord ühele ballile sõites nägi Andrei tee ääres kuivanud, surnud tamme. Ta samastas end sellega. Ballil kohtub ta Natasaga, tema hing ärkas ellu. Tagasi sõites näeb ta uuesti tamme, aga puu oli ellu ärganud talle olid kasvanud uued võrsed. Andrei tunneb, et ta on ise ka ellu ärganud.
..? LJUBOV: (kähku) Ei-ei, lähme kõik koos. ALEKSANDER: Perekonnadefilee! Taskurätikud lehvitamiseks ja nina nuuskamiseks! (Renne'ile) Minu naine oli kaheksateist ja mina olin nelikümmend kaks. Mõistate, kuhu ma sihin? just siis, kui naisel tekib tahtmine hakata üle aisa lööma, taipab ta, et ainult natuke tuleb veel kannatada. (Mihhail, Varenka ja Tatjana on üksi jäetud.) MIHHAIL: No see nüüd küll ei lähe! Ljubov ei armasta teda, seda on ju näha. VARENKA: Me teame seda. TATJANA: Ljubov ei hakka papale vastu astuma; ja parun on ju hea partii, eks? (Tuleb Semjon, käes kandik sampanjaklaasidega, ja Miss Chamberlain pudeliga. Taamalt on kosta hääli: "Tatjana! Mihhail! Ja kus Varenka on?") MIHHAIL: Aitäh sulle, Semjon
kirjutataud kirjavahetuse vormis. See on oluline, kuna T tuletab uuesti meelde 7 romantismikultuuri. Romantikud väärtustasid kirjavahetuse vormi. Kirjavahetust peavad kaks aadlisoost sõpra. Tegevus toimub aadlimõisas. Peategelane tuletab meelde oma noorust. Ta tuleb vanematekoju ja avastab, et tema naabri abikaasa on tema noorpõlve armastus. See naine on 28-aastane, küps pereema. Naisel on väga nooruslik nägunaispeategelase nimi on Veera Jeltsova. Veera ema otsustas, et ei anna oma tütrele lugeda üldse ilukirjandust. Ema kartis, et tema tütres ärkavad varakult kired. Peategelane loeb talle ette Goethe ,,Fausti" see on esimene ilukirjanduslik teos, mida Veera kuuleb. Veeras ärkavad ellu uuesti need tunded, mida nad kunagi teineteise vastu tundsid. Veera hakkab kartma ema ennustusi. Veera armub Pavelisse, kuid suudeldes näeb ta Paveli selja taga oma ema viirastust. Veera haigestub ja sureb
Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna ja samuti ka Tatjana, kes abiellub kindraliga neiust on saanud perfektne daam. Jevgeni kahetseb, et lükkas armastusavalduse tagasi ja avaldab Tatjanale armastust. Lõpus nad kokku ei saa ja kumbki elab oma elu. Puskini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puskin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas
Mees ütleb, et linn, mis paistab, on Jalta. Stjopa minestab taas,lööb pea vastu kivi ära. VIII peatükk Tegelased: Ivan Nikolajevits, doktor Stravinski Selgitatakse Ivani olukorda hullumajas. Tema käest uuritakse ta enda minevikku ja ka ta sugulaste minevikku. Hiljem tulevad tema palatisse doktor Stravinski koos oma saatjaskonnaga. Nad kuulavad uuesti Ivani loo ära, Stravinski lubab ta välja lasta, kuid sõnab, et Ivan on paari tunni pärast tagasi haiglas: ta on ju aluspükste väel ja keegi ei usu ta juttu Pontius Pilatusest. Stravinski soovitab tal haiglasse jääda. Ivan jääb ja mõtleb seal kirja politseisse kirjutada. Stravinski on nõus ja ütleb, et Ivanile on hetkel vaja vaid rahu ja kõige paremini saab ta seda just hullumajas. IX peatükk Tegelased: korteriühistu omanik Nikanor Ivanovits, näpitsprillidega kõrend Korovjev, esimehe naine Pelageja Antonovna
1863 1869 Vaatluse all aastad 1805 1820.Keskmes on 1812 isamaa. Seoses sellega vaatab autor Napoleoni ja Kutuzovi. ,,Kes teeb ajalugu, kas üksik isik või rahvas." Novellist iroonia On kriitika, terav kriitika. Raamat räägib inimese elumõtte otsinguteks.Andrei Bolkonski. Tark, ilus, mehelik, tundlik, analüüsiv. Otsib elu mõtet, õnne. Kohtub Natasa Rostovaga. Teda kasvatati mehele saatmiseks. 18a viidi ballile. Kohtab Andreid. Andrei jätab ta 1 aastaks proovile. Tagasi tulles näeb, et on eksinud tühistab kihluse. Aga tema armastus on egoistlik. Ta tahab sooritada kangelas tegu ja saab siis haavata. Saab aru, et tema tegu on mõttetu. Saab aru,et on armastanud N aga N sureb. Teine pool raaamatust räägib Pierre Bezuhhovist. Andrei sõber. Välimus vastu pidi. Passiivne väliselt. Tuhutult rikas. Saab naise Helene. 1918 satub Moskvasse vangi. Seal kohtub ta lihtsa talumehega. Kelle käest küsib elu mõtet
teatas. Olevused kadusid ning Rimski kiirustas tänavale. Ta sõitis taksiga rongijaama. Rimski sõitis rongiga Leningradi. Viieteistkümnes peatükk: Nikator Ivanovitsi unenägu Nikator ivanovits, kes oli hullumajja toodud valuutade pärast, nägi unes, et ta viidi teatrisaali. Seal toimus etendus, kus meestel lasti valuutade omamine üles tunnistada. Nikator ei tunnistanud seda üles. Tema lärmamise tõttu läbi une ärkasid ka teised haiglas üles ning jäid alles peale süsti magama. Kuueteistkümnes peatükk: Hukkamine Mindi Kolgata mäele, et röövlid ristidel tappa. Kohale tuli külarahvas ning Levi Matteus. Ta kahetses, et ta polnud koos Ha-Nostriga rännanud, sest siis oleks mees võib-olla vaba. Ta soovis, et tal oleks nuga ja saaks end tappa. Levi Matteus jooksiski leivapoodi ja varastas sealt noa. Ta ei pääsenud kuidagi Ha-Nostri juurde. Levi hakkas jumalat sajatama. Mõne aja pärast tekkiks taevasse äikesepilv
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks võinud ta ka ellu jätta. Onegin kadestas Lenskit sellepärast, et Lenski oli hoogsa kõnerikkusega, pilgus lõkendava ekstaasiga. Onegin oli kaotanud võime armastada, Lenskil oli see alles.
Maret paneb ta paika, Nipernaadi ütleb, et ei lahku homme, kuid ta on õnnetu, kuna ta olevat juba oma tädile kirja saatnud. Ta hakkas uuesti rääkima Katariinast ja Maret vihastab. Ta käsib Nipernaadil öelda, kes ta tegelikult ning selle peale Nipernaadi jookseb onnist välja. Kaks inimest tuli Sirvaste kõrtsi poolt. Üks oli Jaanus ja teine mingi proua, kes oli uhkelt riides. Nad läksid Siimon Vaa hurtsikusse Nipernaadit otsima. Maret küsis, kas daam on Katariina Jee, mille peale naine hakkas naerma. Tuli välja, et naine on Inriid Nipernaadi –Toomase naine. Ta rääkis, et Nipernaadi lahkub igal kevadel ja läheb reisima. Maret Nuttis. Nipernaadi astus tuppa ja küsis esimese asjana Mareti kohta. Nipernaadi pakkus Siimonile raha. Nipernaadi käitumisest võib järeldada, et ta ei suhtunud oma naisesse hästi. Maret küsis, kas ta Seeba kuninganna on saabunud ning Nipernaadi ütles, et teda hüüab ta ka raugaeas
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Teisti hindas ta samuti enda järgi, pidades ainuõigeks pratilist karjääri, luuletajad olid tema jaoks lihtsalt logardid, kes ei viitsinud tõsist tööd teha. Ise ta raamatuid ei lugenud ning leidis, et kõik vajaliku saab teada ajalehtedest. Vestmani kõnelaad oli sarkastiline ja kohati ebakorrektne. Teistesse suhtus ta üleolekuga ning kohati enesekeskselt. Seevastu teiste suhtumine temasse oli aupaklik üritati olla meelepärane. Matilde, Vestmani vanem tütar, oli peen daam, kandis kübrat ning loori. Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist. Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu
Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello. Kõik neli kritiseerivad Stjopat ning otsustavad ta minema saata, paari hetke pärast leiabki mees end rannast Jaltas. Bezdomnõi ärkab haiglas. Vanniskäik ja heatahtlik õde. Korraldatakse teste ja küsitlusi. Peale hommikusööki tuleb doktor Stravinski (40ndates aastates, hoolikalt raseeritud, hea kasvatusega, läbinägevad silmad, nn tähtis nina) koos oma meeskonnaga. Lubab küll Bezdomnõi välja kirjutada, ent tõestab samas, et mees oleks paari tunni pärast samas paigas tagasi. Bezdomnõi hakkab miilitsale avaldust kirjutama ja jääb vabatahtlikult kliinikusse.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell
Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
võluv, et kui on 14aastane, tehakse talle esimene abieluettepanek. Armastus ongi temale kõige olulisem elus. Küll aga juhtub selles Natasa esialgu väga päikselisena tunduvas elus väga palju õnnetusi. Kõigepealt on Tolstoil kaunilt kirjutatud Natasa esimesest ballist. Aadlikel komme, kui võsukesed said teatud aastad vanaks, siis saadeti nagu väljanäitusele, esimesele ballile. Esimesel ballil olles tahab kangesti tantsima saada. Tantsima võttis Pierre Bezuhhov. Esimene suur armastus Andrei Bolkonski. Kohtub Bolkonskiga, peab temaga abielluma, aga juhtub niimodi, et iga tüdruku ellu satub ikkagi üks paha poiss ka, üks halb poiss, pätt poiss. Satub Natasa teele Anatol Kuragin. Natasa on nii noor ja nii puhas ja õrn hing, kes usub kõike, mida talle räägitakse. Kuragin oskab rääkida väga ilusaid jutte, Natasale näib tunduvat, et tegelikult armastab Kuraginit. Tulnuks võibolla sellest kõigest kergemini välja, kui Bolkonski mõistnuks, et
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
merele. Äkki tahab neiu meest uputada, sest Petsorin jõudis pimeda poisi saladusele jälile. Petsorin pääseb, aga peagi kolib Pjatigorskisse, kus ta kohtub Veeraga, kellega tal kunagi kuum armusuhe oli. Uues linnas kohtub Petsorin vürstitariga, kes talle varsti armastust avaldab, kuigi samal ajal annab lootust ka Grusnitskile, kes armukolmnurgast suure skandaali korraldab. Grusnitski kutsub Petsorini duellile ja hukkub. Veera lahkub oma mehega Pjatigorskist, sest tema abikaasa saab teada, et Veera pole truu. Petsorin elab seda kaua üle. Teos jätkub sõjaväeaegade meenutamisega ja ta räägib loo Vulcist, kellega ta saatuse olemasolu peale kihla vedas. Petsorin ennustas Vulicile peatset surma ja üks purjus mees tapabki ta ära. 17. ,,Anna Karenina" Stepan Oblonski on oma naise Dollyga tülis, sest ta pettis teda guvernandiga. Kumbki ei taha omal algatusel ära leppida,
kuid tulutult. Oli möödunud õnnetusest juba 3 kuud. Arstid ütlesid, et väike tõenäosus koomast välja tulekuks ja kui tuleks, siis 15% lootust normaalseks jäämikseks. Kaaluti otsust, et lihtsalt juhe seinast välja tõmmataks kuna polnud näha paranemisemärke, aga õnneks oli isa selle vastu. Ta arvas et, ühel päeval poiss tõuseb voodist. Tüdrukul tuli sünnipäev ja ta otsustas veeta öö haiglas. See oli hingedepäeval ja sellel puhul süütas ka haiglas küünla, mille pani aknalauale. Jäi magama, kui korraga läbi une kuulis mingit krabistamist akna taga ja ärkas. Läks seejärel vaatama, aga näha ei olnud miskit. Istus siis uuesti diivanile, kui kõlas jälle krabistamist. Hakkas juba vaikselt hirm valdama istuda ruumis pool surnuga ja mine tea mis värk on. Äkki vajus aken lahti ja küünlaleek kustus. Neiu läks hirmust nii kangeks, et ei suutnud midagi teha. Ainult tundis, et keegi liigub toas ringi
maale", Tuglase novellid ja Liivi korregeerimine, Tamsaare üliõpilasnovellid, Mait Metsanurk ,,Ümera jõel", August Jakobson. Neutraalsed olid: August Gailit, Peep Vallak, Jaan Koks. Ristikivi elu lõpp oli nukker. Surmakuupäev ei ole teada. Juuli lõpus käis ta tuttaval eestlasel Asta Lepikul külas ja ütles, et läheb Corfule. Erineval tavalisest, ei saatnud ta sealt Lepikule ühtegi kaarti, nii hakkas daam muretsema. Ristikivi korteri uks murti lahti ja kirjanik leiti sealt surnuna. Ametlik surmadaatum pandi 19. juuli 1977, sest selle päeva ajaleht oli tal laua peal. Ristikivi alustas kirjanikuteed lasteloominguga, aga juba varsti leidis oma stiili. Eestlaste kujunemislugu: Tallinna triloogia. Tegevuspaik on Tallinn. Esimene osa ,,Tuli ja raud" 1938, millega sai täiskasvanutele tuntuks. Räägib töölisklassi kujunemisest Eestis, lugu noormehest, kes läheb Tallinna.
annaabi.ee 
