JUHI ROLLID David & Frank Johnsons jagavad rollid: Informatsiooni ja arvamuse andja pakub fakte, arvamust, soovitusi ja asjakohast informatsiooni et kergendada grupi tööd. Informatsiooni ja arvamuse otsija küsib teiste grupiliikmete faktide, info, arvamuse, ideede ja tunnete järele et kergendada grupi tööd. Algataja eesmärkide ja ülesannete ettepanekute tegija, et algatada tegevus grupis Suuna andja arendab plaani kuidas jätkata ning ülesandeid täita. Kokkuvõtja teeb kokkuvõtteid. Koordinaator toob välja seoseid erinevate ideede vahel, harmoniseerib erinevate alagruppide ühistegevust. Diagnoosija sõelub välja raskused, blokid grupi toimimises. Stimulaator stimuleerib töö kõrgemat kvaliteeti grupis. Tegelikkuse testija jälgib, et ideed ja grupitöö jääks reaalsuse piiresse.
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge
.........................................................................................................22 Eksamiülesanne 8 ..................................................................................................27 2.6. Mina-pilt ja emotsioonid.................................................................................. 27 Eksamiülesanne 9 ..................................................................................................33 III. GRUPID, MEESKONNATÖÖ JA SUHTLEMINE................34 3.1. Gupp ja selle käsitlemise alused...................................................................... 34 Eksamiülesanne 10.................................................................................................39 3.2. Meeskonnatöö organisatsioonis.......................................................................42 Eksamiülesanne 11.................................................................................................47 3.3
Laboratoorsete eksperimentide jaoks on väga raske leida sobivaid katseisikuid, sest tegeliku juhtimisega tegelevate inimeste aeg on väga piiratud. Motiveerimisega probleeme. 7. intervjuud- intervjuu võib anda üsna põhjaliku ettekujutuse sellest, kuidas vastaja maailma näeb. Intervjuu on paindlikum nähtuste uurimise vorm kui küsitlus. Kõige tähtsamaks on konfidentsiaalsus, usalduslikkus ja saladuste tagamine.3. Organisatsiooni olemus inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri.Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne.Organisatsioonid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia..Organisatsioon on keeruline nähtus, milles elemendid on üksteise suhtes põhjalikud ja pidevalt koostoimes
On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel/ abil isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. (Ümbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid.) Taju on subjektiivne. 6. Taju on valiv. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. 7. Tajuetalonid/stereotüübid - inimeste jagamine tüüpideks teatud tunnuste alusel (vanus, sugu, rahvus, amet, haridus, rass). Kui oleme inimese ,,ära määranud", siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie liigitust. 8. Analoogiate kasutamine. Teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 9. Empaatia on sisseelamine teise inimese tundemaailma. O . Empaatia tähendab võimet teisele inimesele kaasa elada.
Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti. · Ülesanded - iga struktuuri üksus või allüksus luuakse mingi eesmärgi saavutamiseks
soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt. Kehtestav inimene väljendab oma mõtteid vahetult kuid taktitundeliselt. Kehtestav käitumine on abivahendiks “ei” ütlemise situatsioonis. Mõned kehtestava käitumise põhimõtted: 1. Kasutage neutraalset, mitte purustavat keelt. 2. Olge teiste suhtes avatud. 3. Astuge ebameeldivatele olukordadele kohe vastu või vähemalt niipea kui võimalik. 4. Veenduge, et teie mitteverbaalne suhtlemine oleks kooskõlas sõnadega. 5. Olge tagasisides täpne. 6. Ärge ajage tühja juttu ega segage sõnumit “täitesõnadega”. 7. Ärge laske enda ja teiste hinda alla - Nt: Näiteks öelda töötajale, et tema tehtud töö kvaliteet on halb, aga anda ka konstruktiivset tagasisidet ja olla viisakas ja teise tundeid arvestav. 24. Selgitage tüüpilisemaid suhtlemisbarjääre. 1. Personaalsed barjäärid - emotsioonid, - väärtushinnangud, - erinev
mõtlemist, tundeit ja käitumist, mis on mõjutatud teistest inimestest, ühisest tegevusest ja gruppidest. - Sotsioloogia - inimühiskonna funktsioneerimise, organisatsiooni, arengu ja eri ühiskonnatüüpide süstemaatiline uurimine. - Antropoloogia - teadus, mis käsitleb inimest ja tema olemust (bioloogiline ja sotsiaalne uurimissuund). Juhtimise funktsioonid: - Planeerimine - otsustamine individi ja grupi tasandil. - Organiseerimine - individuaalsus. - Mõjutamine - eestvedamine, motiveerimine, grupiomadused, suhtlemine. - Kontrollimine - suhtlemine, info. - Organiseerimine - protsess, mille käigul luuakse kõigi organisatsiooni ressursside kasutamise kord. - Organisatsiooniteooria - organisatsiooni struktuuri, selle dünaamika ja sotsiaalsete suhete igakülgne analüüs. - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldanud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevust kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki.
karistuse kartuses, väldivad vastutust ja neil puuduvad ambitsioonid, on kui robotid, nad ei ole võimelised loominguliseks ja loovaks tööks. Y teooria Töö on inimese jaoks loomulik tegevus, inimene on võimeline ennast ise kontrollima ja juhendama, on võimalik õpetada vastutuse võtmist, on võimelised loominguliseks ja loovaks tööks, inimese intellektuaalne potentsiaal on alles osaliselt kasutatud. 9. Õppiv organisatsioon, selle peamine (iseloomulik) sisu. Õppiva org. käsitlus on arendatud alates 20. saj teisest poolest. Inimesed täiendavad ennast pideval ja jagavad oma teadmisis kogu org. Org oluline vaadata tulevikku, mitte säilitada vana. Õppivaks org ei sünnita vaid saadakse. Org õppimise etappidena ongi välja toodud kollektiivsete teadmiste muutmise, käitumisviiside avardumise ja uuenenud vaated tegelikkusele. Kuigi org õppimine saab toimuda ainult siis, kui org töötavad inimesed õpivad, ei tähenda kõigi
Organisatsioonikäitumise mõisted ja teemad: Grupp ja Tiim 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele
Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele
Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. Taju on subjektiivne ja valiv. 6. Selgitage taju valivust. Taju on valiv. Valivus sõltub: • välistest faktoritest • tajuja sisemistest teguritest Taju valivus on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. 7. Selgitage tajuetalone (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. ▪ Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) ▪ Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) ▪ Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma
ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. Taju on subjektiivne ja valiv. 6. Selgitage taju valivust. Taju on valiv. Valivus sõltub: - välistest faktoritest - tajuja sisemistest teguritest Taju valivus on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. 7. Selgitage tajuetalone(stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma
· Erialateadmised Puudused: · Iseseisvus ja vastutus on allasurutud · Tööst võõrandumine · Innovatsioon pidurdub Henry Fayol Sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine Koordineerimine Kontrollimine Fayoli sild ametliku struktuuri piiride ületamine, et saada tööks vajalikku infot. Töötajate omavaheline suhtlemine, vajalik meeskonnatööks. II Inimsuhete koolkond · Keskmes on inimene ja tema erinevad vajadused · Lisaks juhi vaatenurgale arvestati sotsiaalset aspekti kui olulist tootlikkuse suurendamise tegurit · Organisatsiooni efektiivse toimimise seisukohalt olulised töötajate motiveeritus, usaldamine, iseseisvus, avatus III Organisatsioonikultuuri koolkond 3
Missioon on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole org püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles. 15. Erinevad infokanalid ja nende kasutamine organisatsioonis · Ametlik - peamiselt kirjalik suhtlemine, suhtlemisvõrgustik range ja seotud struktuuriga · Mitteametlik peamiselt vahetu suuline kontakt ja grupisisene suhtlemine, suhtlemisvõrgustik toimib vastavalt isiklikele eelistustele ning kujuneb sageli spontaanselt Info kanal Tagasi-side Suhtlemis-tüüp keel sisukus
Näide A-tüüpi inimesed loomult aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, auahned, emotsionaalsed, võitleja natuuriga. B-tüüpi inimesed rahulikud, reageerimine nõrgem, vastandid A-tüüpi inimesele. 38. Kuidas selgitate mõistet ,,läbipõlemine"? psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ja nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 39. Milline võib olla inimese/töötaja mõtteline positsioon grupis? Sõnastage näide. Juht/liider Kaaslased Isoleeritud Tõrjutud Nt kui tehakse mõnda grupitööd ning ühe liikme arvamusi ning ideid ei võeta arvesse, siis võib sellel inimesel tekkida tõrjutud positsioon antud grupis. 40. Selgitage grupi arenguastmeid. Moodustumine, kujunemine ülesandele orienteeritud grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid nende täitmiseks. Suhetele suunatud
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
1. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti. · Ülesanded - iga struktuuri üksus või allüksus luuakse mingi eesmärgi saavutamiseks
Ameerikas on nõustaja roll suurem kui Euroopas. Teadustööst nõustamise valdkonnas 20.sajandi esimesel poolel pälvis tähelepanu nõustamise kui protsessi uurimine protsessiuuringud: mis toimub nõustamisel?; Nõustaja roll ja tegevused. Näiteks, mida teeb nõustaja, mida klient; järjest rohkem uuritakse ka grupinõustamist, varem oli vastupidi. Interaktsioon üksteise vastastikune mõjutamine. Earl F. Zinn esimesed nõustamisseansside audiosalvestused. Percival Symonds - esimene, kes salvestas mitte-analüütilised intervjuud (kõrgkooli nõustaja intervjuud) 1938.a. Mõõtis rääkimise aega: nõustaja > 70% koguajast Edasine nõustamisprotsessi uurimine. Esimene suurem programm 1938.aastal Ohio ülikoolis Frank Robinsoni juhtimisel. Salvestati 100 seanssi 10 aasta jooksul.
Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indiviidi poolt.
..........................................................................................278 PUDELID JA NÖÖR.............................................................................280 PUZZLE KOKKUPANEK....................................................................282 REISIPLAAN.........................................................................................283 REKLAAMPLAKAT.............................................................................285 ROLLID GRUPIS...................................................................................287 ROLLIMÄNG PAARIDES...................................................................288 SEGAMINI LINNAD............................................................................292 SLAIDID.................................................................................................294 SUDOKU................................................................................................296
Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid 1. Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl
Roll, Selle olemus Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on õiguste, kohustuste ja mõjuvõimu koostoime. Roll eeldab erinevat käitumist ja avaldab mõju inimese käitumisele, kujundades sageli isiksuse püsiva suhtlemisstiili. Rolliga seonduvad erinevad aspektid: · Rolliootused käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on peamiselt ebaisikulised ja kehtivad konkreetsest rollitäitjast olenemata. Erinevates ametites olevatelt inimestelt oodatakse teatud käitumist.
Inimesed täidavad pidevalt, kogu oma elu, mingeid rolle; sellist aega, kus inimene oleks ilma ühegi rollita, ei ole; seega pole ka mõtet otsida inimese "tõelist mina", mis oleks vaba ühiskonna poolt ette antud rollidest. "Mina" on mulje mida me tahame teistes enda kohta tekitada. Inimtegevuse peaeesmärgid: 1) endast soovitud mulje jätmine; 2) viisaka konsensuse säilitamine. Eeslava "publiku" ees esinemine; selliste inimestega suhtlemine, kellele tahetakse head muljet jätta. Tagalava esinemisest puhkamine ja selle jaoks ettevalmistuste tegemine; siin tuntakse end üsna vabalt. Suhtumine enda poolt esitatavasse rolli: 1) siiras inimene samastub rolliga; 2) küüniline inimene distantseerib end rollist. Mänguteooria Mänguteooria - inimeste vaheliste suhete modelleerimine Mänguteooria eeldused: 1) on kaks mängijat
. 48 Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused........................................ 49 Nüüdisaegsed õpetamismeetodid ...................................................... 50 Oskused vanasti ja praegu.............................................................. 50 Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused.................................................. 51 Õpetamismeetodid........................................................................ 51 III OSA Suhtlemine – teooria ja harjutused............................................ 53 Kommunikatsioon............................................................................ 53 Maailmapilt ja filtrid...................................................................... 53 Ellusuhtumise viisid...................................................................... 55 Transaktsionaalne analüüs ............................................................. 56
väiksem väärtusest, mis oleks loodud kui inimesed oleksid iseseisvalt tegutsenud. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Eduka meeskonna tunnused · Osalev juhtimine- vastastikuse sõltuvuse loomine teatud vabaduste andmise, teiste aitamise ja volitamise kaudu · Jagatud vastutus- luuakse õhkkond, kus kõik meeskonnaliikmed tunnetavad võrdset vastutust · Selged eesmärgid- ühise eesmärgi tajumine · Tihe ja mõistev kommunikatsioon- suhtlemine aus ja ühemõtteline, loob avatud ja usaldava keskkonna Marve Koppel Ärikoolituse osakond Eduka meeskonna tunnused · Tulevikule orienteeritus- muutusi nähakse kui võimalust arenguks ja kasvuks · Orienteeritus ülesandele- ollakse tulemustele orienteeritud · Loovus- rakendatakse inimeste talenti ja loovust · Paindlikkus- tuntakse ära ja reageeritakse kiiresti võimalustele Marve Koppel Ärikoolituse osakond
sataadiumit:moodustumine,tormamine, normaliserumine ja toimimine.Kõik need grupid läbivad nimetatud arengustaadiumid ,enne kui hakkavad täiesti küpselt ja efektiivselt tegutsema.Moodustumise staadiumis arutataksegi läbi ja määratakse kindlaks grupi eesmärgid ,grupi koosseis, juhtimine ja muud tingimused Moodustumise faasis püüavad indiviidid aru saada oma rollist grupis ning mingil viisil ka teistele muljet avaldada. Tormamine kujutab endast konfl ikti staadiumit, mille põhjuseks on enamasti moodustumise järgus tehtud otsused ja tekkinud suhted. Tormamise faasis pannakse kahtluse alla grupi eesmärgid, juhtimine, rollid ja normid. Normaliseerumise staadiumis kohandab grupp oma normid ja käitumismustrid, kuidas tegutseda. Hakatakse aktsepteerima arvamuste erinevusi
Grupi kujunemise ja arengu kohta on välja pakutud mitmeid teoreetilisi mudeleid,millest enamik sisaldab nelja sataadiumit:moodustumine,tormamine, normaliserumine ja toimimine.Kõik need grupid läbivad nimetatud arengustaadiumid ,enne kui hakkavad täiesti küpselt ja efektiivselt tegutsema.Moodustumise staadiumis arutataksegi läbi ja määratakse kindlaks grupi eesmärgid ,grupi koosseis, juhtimine ja muud tingimused Moodustumise faasis püüavad indiviidid aru saada oma rollist grupis ning mingil viisil ka teistele muljet avaldada. Tormamine kujutab endast konfl ikti staadiumit, mille põhjuseks on enamasti moodustumise järgus tehtud otsused ja tekkinud suhted. Tormamise faasis pannakse kahtluse alla grupi eesmärgid, juhtimine, rollid ja normid. Normaliseerumise staadiumis kohandab grupp oma normid ja käitumismustrid, kuidas tegutseda. Hakatakse aktsepteerima arvamuste erinevusi. Grupi liikmed
iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
kontrollkeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org, siis on ta välise kontrollkeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Taju on subjektiivne ja valiv: välised faktorid, tajuja sisemised tegurid. 6. Selgitage taju valivust. Taju valivus sõltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. Näiteks on hea tuua erinevad pildid, kus on võimalik näha erinevaid asju (näiteks nägu või tänav) ning inimene võib näha ühte või teist nendest. 7. Selgitage tajuetalone (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Inimesed tajuvad teisi inimesi keskendudes nende vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele üle mingit teavet eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Seega määrab suhtlemise sisu see, kas vastuvõtja saab sellest aru või mitte. Seetõttu tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi ja võimet mõista.
suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle
* Asjaosalised tajuvad gruppi grupina ja iseennast selle liikmetena. * Grupp loob oma normid, rollid ja ootused selle kohta, kuidas tema liikmed käituma peavad, ning sanktsioonid nende jaoks, kes nende normidega ei kohandu. * Grupp arendab välja ühise eesmärgi või põhjuse tunde. * Grupi liikmete vahel kujunevad üht või teist liiki suhted. 28) Millega põhjendatakse riskile kaldumise nähtust grupis? Riskile kaldumise nähtust grupis põhjendatakse sellega, et jagatud vastutus tekitab suurema turvatunde ja nii tunnevad grupi liikmed suutlikkust vastu võtta riskantsemaid otsuseid, kuna üksi neist pole viimaste eest täielikult vastutav. Autorid nimetasid selle vastutuse pihustumise (hajumise) hüpoteesiks. 29) Millised info edastamise süsteemid on gruppide puhul osutunud tõhusaks, millised ebatõhusaks ja miks? Tõhusad: * Informatsiooni saadeti läbi keskpunkti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
