Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kohustuslik kirjandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
novell, muinasjutt, kreutzwald, romantism, merimee, carmen, muinasjutud, grimmid, punamütsike, saabastega, kass, andersen, merineitsi, pardipoeg, ennemuistsed, hukk, valikul, pukin, onegin, novella, realism, balzac, goriot, flaubert, madame, zola, theresa, raquin, karistus, tehhov, kajakas, jonõts, vutlaris, vilde, piimamees, põrgupõhja, vanapaganteaduskirjandusest ajakirjandusest jne, omane on stabiilusu kord argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. Kaks põhiperioodi: I. 1830 1870: realism areneb paralleelset romantismiga. II. 1871 1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõju. Olulisteks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus, realistlik luule ja draama kujunesid olulisteks 19. sajandi lõpu poole. Stendhal ( Marie Henry Beyle) (1783- 1842) -> Prantsuse varajase realismi esindaja. ,,Punane ja must" 1830, ,,Parma klooster" 1839 Stendhali stiil on täpne ja läbipaitsev, kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhub detailide kaudu. Honoré de Balzac -> (1799 1850), Prantsuse realismi suurkuju. 20 aasta hiigeltöö koondpealkirjaga ,,Inimlik komöödia" 90 romaani, tegelaste koguarv kuni 3000 sh 460
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile.
Inimene vutlaris inimene, kes on sulgunud nii vaimsesse kui füüsilisse kesta ja ei funktsioneeri täisväärtusliku ühiskonna osana IV. Tehhovi loomingus on tähtsal kohal detail. Meenuta detaile, millel on novelli idee seisukohalt oliline koht (2). Selgita oma valikut. 1) Siga Nikolai Ivanõts sarnanes nii vaimselt kui füüsiliselt täissöönud seaga 2) Kajakas sümboliseeris vabadust, mis on oluline kunstnikule. V. Armastusteemat käsitleb novell ,,Daam koerakesega", autor näeb armastuses paremaks muutvat tegurit. Seda kinnitab Gurovi hea suhtumine Anna Sergejevnasse Novell polemiseerib Tolstoi romaaniga ,,Anna Karenina", sest ka see oli armulugu, mis poleks tohtinud olla. VI. Tehhovi varasemast loomingust jäid mulle meelde ,,Paks ja Peenike", kus ta mõistab hukka väikekodanlaste alandlikkuse. Naeruvääristatakse seisuste kummardamist, pugejalikkust.
armastuslüürika, mõtteluule, priiuse ülistamine. · Andis välja luulekogud ,,Angervaksad" Goethe ja Schilleri mugandused · ,,Viru lauliku laulud"-sisaldab rohkem algupärast luulet · ,,Viru laulik"-need, kellel on luuleannet, peaksid seda hoidma ja maailma paremaks muutma ning inimesi õpetama. · ,,Ma teretan sind, hommik!" ülistatakse loodust, tuleb ennast armastada. 2.Proosalooming Rahvaraamatute lähteteosteks on saksa autorite raamatud, mida Kreutzwald on ümber töötanud. 1840 jutustus ,,Viina katk", 1850 ,,Reinuvader Rebane", 1857 ,,Kilplased", 1853 ,,Paar sammukest rändamise teel", 1866 ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Muinasjuttude ideestik on seotud eesti talurahva mõttemaailma ning unistustega. Eriti rõhutab Kreutzwald orjuses vabanemise ideed. ,,Kalevipoeg" eestikeelse väljaandena kirjastati 1862. Kokku üle 19000 värsi. Palju algriimi, parallelismi, võrdlusi, metafoore
40. Nimeta Koidula kõige tuntum näidend. Koidula kõige tuntum näidend on ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 41. Millist probleemi käsitleb Koidula ,,Säärane mulk..."? Koidula ,,Säärane mulk..." käsitleb rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaostmist, sõjaväest kõrvalehoidmist ja sundabielu. 42. Nimeta vähemalt viis eesti soost kirjameest-haritlast 19. sajandi lõpust. F. R. Kreutzwald, E. Bornhöhe, C. R. Jakobson, J. V. Jannsen ja J. Hurt. 43. Mis iseloomustab eesti rahvusromantilist kirjandust? Eesti rahvusromantilist kirjandust iseloomustab: isamaalisus, igatsus, romantilisus, ajaloolisus, mütoloogia kasutamine ja rahvuslik eneseteadvus. 44. Kes algatas eesti kirjanduses romantilis-ajaloolise jutustuse? Eesti kirjanduses algatas romantilis-ajaloolise jutustuse E. Bornhöhe. 45. Nimeta kolm E. Bornhöhe olulisemat teost. E
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules
Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis"
Oma lapsepõlve ainetel kirjutas teose ,,Väike-Illimar". Õppis Tartus, revolutsiooni ajal sattus 2ks kuuks vanglasse. Pärast seda elas 11a välismaal(poliitiline põgenik), 1917 a naases Eestisse ja temast sai kirjanduselu eestvedaja. Ta oli paljude seltside ja liitude algataja. 1940. Keelustati tema looming ning Tuglas tõrjuti avalikust elust eemale. Looming: Looming oli mitmekesine. Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju ja memuaare. Peamine zanr oli novell. Ta kujundas uue isikupärase novellitüübi, mida iseloomustab sümbolistlik kujutuslaad ja tugev lüüriline alge. Ta on kirjutanud veel laaste ja miniatuure. ,,Inimese vari" tegelased: ema Maret, sõdur, poeg, mõrvar. Eduard Vilde 1865-1933 Sündis Virumaal. Hiljem elas ta Karjakülas. Ta sai alghariduse kodus ning edasi õppis Tallinnas Saksa koolis. Eesti keeles kirjutama õppis omal käel
· Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte suurust, sõprust,
lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros. Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid) Hakkab arenema alles 6. saj e Kr, ennekõike filosoofiline proosa, teise liigina jutustav proosa: reisikirjad, historigraafia, legendid, müüdid. Dramaatika üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Draamateoses kujutatakse dialoogi vormis (vastuoludest ja konfliktidest lähtuvalt) tegevust olevikus toimuvate sündmuste jadana. Teos on määratud laval esitamiseks. ülivõimas Ateena õitseajal 5. saj e Kr. Näitekirjanduse- ja lavastamise festivalid-võistlused
Tigane 3. Ballad- O. Marie Under ,,Libahunt" ,,Peremees ja Masing ,,Päts" ,,Sinine terrass" 4. Jant- O. Luts sulane" 4. Hõljeton- 4. Valm- M. Under 4. Haiku- Jaan ,,Säärane mulk" ,,Lapse hukkaja" Kaplinski 5. Liberto- Merimee 5. Anektoot- 5. Eleegia(kurb ,,Carmen" 6. Mõistatused- laul)- J. Liiv 6. Kuuldemäng- 7. Romaan-A. H ,,Tom Sowyer Tammsaare ,,Sügis"
elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Romantilised tegelased: · Toontatakse erandlikkust · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud · Tegelasi vastandatakse · Mehed- julged, õilsad, ausad ja vaprad · Naised- naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad,
folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3. muinasjutuvajadusest väikelapseeas. · biblioteraapiline mõju lapsele
KIRJANDUSE KONSPEKT Kohustuslik kirjandus: · Romaanid 1. ,,Oliver Twist" 2. ,,Punane ja must" 3. ,,Madame Bowary" 4. ,,Isa Goriot" 5. ,,Vanamees ja meri" 6. ,,Läänerindel muutusteta" 7. ,,Palat nr. 6" · Romaani2 1. ,,Külmale maale" 2. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 3. ,,Mäeküla piimamees" 4. Tõde ja õigus" I köide 5. ,,Kõrboja peremees" 6. ,,Toomas Nipernaadi" 7. ,,Ekke Moor" Realism Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 18301870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta. Kirjanik pidi ümbritsevat olustikku uurima ja seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajastas äärmist sotsiaalse
Puudub üksmeel selle definitsioonis, kuna fantaasiakirj. ebaühtlane kirjandusvaldkond. Esimeseks peeti ,,Alice Imedemaal” I. Carrolli. Kitsamalt legendaarsel või mütoloogilisel ainestikul põhinevad teosed. Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga. gradatsioon- ehk astendus, intriigi arengu järk- järguline intensiivistamine, pinevuse astmeline tõus. Levinud muinasjuttudes ja ballaadides. kunstmuinasjutt- ehk autorimuinasjutt. Muinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt. (Alice) koomiks- teksti ja pilti ühendav narratiiv, mis koosneb järjestikustest omavahel süžeeliselt seotud pildiridadest, mis on varustatud mullidesse paigutatud tekstiga. Peamiselt ajalehtedes, aga on ka raamatuid. (Miki Hiir, Tom ja Jerry). lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk sageli illustratsioonidel.
R. Jakobsoni avalikuks vaenlaseks. Jannsen avaldas Faehlmann saksa keeles 8 tõlkis-mugandas enam kui 200 juttu. 1880. aastal rahvaluuleainelist müüti: "Emajõe sünd", jäe Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem "Vanemuise laul", "Keelte keetmine", "Koit ja 13. juulil 1890 Tartus. Hämarik", "Loomine", "Vanemuise kosjaskäik", Endla järv ja Juta" ning "Vanemuise lahkumine". 3. Kreutzwald , Friedrich Reinhold Faehlmann on kirjutanud ka luuletusi. 1 1803 -1882, eesti kirjanik ja arst. Lõpetanud Tartu kujunemisele. Olulised teened eesti kirjakeele ülikooli, pärast ülikooli lõpetamist töötas arendamisel ja uue kirjaviisi võiduleviimisel. Kreutzwald 44 aastat linnaarstina Võrus
Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix
vorm, luule vormid, proosakirjandus). Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 15-16. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Keskaegne luule on nt sonett - luulevorm,keskaegsest itaaliast,on 14 värsirida. Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed: · Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda'' · Prantsusmaa eepos: ''Rolandi laul'' 11.saj · Hispaania eepos: ''Laul minu Cidist''
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis
Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast. St suhteliselt tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse Flaubert'i ,,Mme Bovaryd". Realismi põhimoto: ,,Ilus on vaid tõde" Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac.
,,Koit ja Hämarik"- armunud noored, kohtuvad 1 kord aastas jaanipäeval ,,Vanemuise laul", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Endla järv ja Juta" Faehlmann oli see, kes hakkas meie eepost kirjutama Kuid tema kirjutises oli puudu Kalevipoja kohta ja retked kaugemale Muutis Kalevipoja lugu suuresti Tegi Kalevipoja hiiuks, oli negatiivne tegelane F.R. KREUTZWALD Pärit Eesti perest Vanemad mõisateenistujad Sündis Ristimetsas Tavapärane haridus 2-3 aastat algkooli õpetaja Tallinnas Maal vanemate juures hakkas rahvaluulet kirja panema Temast pidi saama arst Oli Peterburis koduõpetaja Selle rahaga astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda Tutvus Faehlmanniga seal, sõbrad ja mõttekaaslased Võru linnas arst Kosis Saksa naise, 3 last
Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast- tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse Flaubert'i ,,Mme Bovaryd". Realismi põhimoto: ,,Ilus on vaid tõde"Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac
sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi F.R Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas tööd eeposega F.R Kreutzwald. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Hiljem otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Ülesehitusest: Eeposes on 20 lugu, mis jagunevad kahte ossa. I lugu : Kalevi tulek; Salme ja Linda
rahuvskeelt. Peamine sônum inimkonnale oli kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. Giovanni Boccaccio oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Kirjutas luulet kui ka proosat. Peateos on dekameron. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest. Renessanssi draama Võrreldes enamiku kirjandusliikidega oli draama areng hilisem. William Shakespeare sündis jõukas peres. Ta õppis kohalikus "grammatikakoolis" ning asus 1587 aastal Londonisse elama.Kirjutas kokku 36 näidendit. Näidendites oli tähtsalt kohal taustana loodus, mis elustab armastust
Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks,
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
- romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant, Tšehhov, Valton). Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm
antiik-mütoloogia tegelasjaotust, teiselt poolt on selles tuntavad motiivid ,,Soome mütoloogiast". Faehlmanni müüdid on oluliselt mõjutanud eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut. Eesti rahvaluule väljapaistvate näidetena hinnati neid müüte väga 7 kõrgelt välismaal. 11. ,,Kalevipoeg" rahvusmütoloogilise teosena ja tegelasena Pärast Faehlmanni surma võttis Kreutzwald endale ülesande teha teoks sõbra kavandatud eepos. Ta töötas kogu Kalevipoja läbi ning teine trükk ilmub 1862. a Kuopios. Eepose ainestiku aluseks on muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilasest. Aegade hämarusest pärinev nimi Kalev on esinenud harilikult omadussõnana (tähenduses tugev, jõuline). Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast
Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuule armuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Mõni aasta hiljem naturalismi kalduv "Tuuleiil". 1930ndad pikem jutustus "Kõmpa". 1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega. Selge ja loomulik keel. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Võeti kohe hästi vastu. Romantism, inimese ja kunsti suhe, raskepärane, intelligentsus, iroonia vaimu vastandi suhtes. Mõjutused Puskinilt ja Baudelaire'lt. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust- Kunsti sünd. Kunst on puhas kui laps, "kellele veel miski pole püha"- Ilus õde. Looja nig kunsti suhe- Maalija lõvipuuris: looja täielik pühendumus, milleta ei sünni tõelist kunsti ja selles mõttes ongi kunst looja vastu halastamatult nõudlik. Kunst ületab argipäevasuse- Peegel. Teine teema hümn tunnetusele
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid"
annaabi.ee 
