Kõhunääre (Pankreas) Seganääre, mille välissekretroorne nääre toodab kõhunäärme nõret. Kõhunäärme (pankrease) nõre koostis (VT ÕISIS MATERJAL!!!) Kõhunaarme nõre eritumine, regulatsioon Regulatsioonis 3 faasi: 1) Ajufaas 2) Maofaas 3) Soolefaas
Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Mao osad: Tallinn põhimik väike kõverik suur kõverik Maomahl koosneb vesinikkloriidist HCl, ensüümidest ja limast. Lima katab mao sisepindu ning kaitseb magu iseenda seedimisest. 60. Maks, sapipõis, pankreas, nende asend, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Maks asetseb roidekaare all, on hiiglasuur nääre (~1,5 kg), osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Sapipõis reservuaar. Toimub vee tagasi imendumine organismi. Pankreas ehk kõhu nääre. Toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud. Seondumine seedekanaliga: 61
glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindlat toimet rakkudele ja organitele Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel Immuunsussüsteem-kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu Insuliin-ensüüm, mida toodab pankreas e.kõhunääre juhul, kui vere glükoosisisaldus on kõrge. Kesknärvisüsteem-pea- ja seljaajus-informatsiooni töötlemine Koed-moodustuvad sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud (epiteel-, lihas-, närvi-, sidekude) Kohev sidekude-siduv ja koonduv ülesanne, hoiab organeid paigal Kollageen-sidekohe põhimass, kõige iseloomulik elastseid kiude moodustav valk Kõhrkude-ümbritseb luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu Lihaskude-kokkutõmbamine e
PANKREATIIT A L L A M ATE J U K K ATR I N P Ä Ä S U K E TRO-1 Kõhunääre ehk pankreas • Kõhunääre ehk pankreas (lad. k. pancreas) on ca 15 cm pikkune pirniviilukujuline organ. Pankreas paikneb ristisuunaliselt ülakõhu keskel, mao taga, kõhu tagaseinal. Pankrease laiem osa paikneb paremal pool ülakõhus ja seda nimetatakse pankrease peaks. Keskosa, pankrease keha, on keskel ülakõhus ja kitsas, nn sabaosa, kulgeb vasakule ülakõhtu. Kaksteistsõrmiksool ümbritseb kõhunäärme pead poolkaarena. • Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos
Panethi rakud paiknevad põhiliselt krüptide põhjaosas Endokriinrakke leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus Peensoole regionaalsed erinevused Duodenum submukoosas paiknevad duodenaalnäärmed (Brunneri näärmed), mõned aatsinused võivad ulatuda ka proopriasse siia suubub sekreet seedetrakti seinavälistelt näärmetelt (maks, pankreas) Jejunum põhiline imendumispiirkond, kõige tugevamalt väljakujunenud limaskest kurrud ja hatud Ileum enim arenenud GALT lümfoidkoe agregaadid, mis ulatuvad proopriast submukoosassse Jämesoole iseärasused Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e. näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud
Aju ehitus: Väikeaju liigutuste täpsus, tasakaal. Vaheaju 1) Hüpotalamus juhib sisenõrenäärmete talitlust ja 2) talamus värav suurajju Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled õgirakud, tapjarakud 3. Lümfotsüüdid vastutavad organismi valikulise kaitse eest
SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Neurohormoone toodetakse hüpotaalamuses. Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi
1. Epifüüs 2. Hipofüüs 3. Kõrvalkilpnäärmed 4. Harkelund e. tüümus 5. Neerupealised 6. Kõhunääre e. pankreas 7. Munasarjad- naistel 8. Munandid- meestel Sisenõrenäärmed Kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad, nimetatakse sisenõrenäärmeteks e. sisesekretsiooninäärmeteks e. endokriinnäärmeteks. Sisenõrenäärmeid käsitlevat teadust nimetatakse endokrinoloogiaks.
piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptorite vahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.- higistamine ja veresooned naha all lainenevad, külmavärinad, karvad püsti. Veresuhkru regulatsioon Keskus: pankreas e. kõhunääre. Pankreas toodab lisaks seedeensüümidele kahte hormooni - glükagooni ja insuliini. Kui veres on palju glükoosi, siis kõhunäärme rakud vabastavad insuliini. See hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse, kuid avaldab mõju eelkõige lihasrakkudele, maksarakkudele ja rasvkoe rakkudele. Insuliin aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Maksa ülesanded : · Sapi tootmine · Kolesterooli süntees · Vitamiinide varu säilitamine
6. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus liberiinid, statiinid / reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Käbikeha - melatoniin Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks) Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2. Käbikeha; 3. Hüpotalamus; 4. Kilpnääre; 5. Kõrvalkiplnäämed; 6. Harkelund e tüümus; 7. Neerupealised; 8. Kõhunääre e pankreas; 9. Munasarjad; 1. Munandid) 7. Kaitsemehhanism koosneb: Nahk ja limaskestad Immuunsüsteem (omandatud ja kaasasündinud immuunsus) Immuunsüsteem : B-lümfotsüüdid (lümfisooned ja sõlmed)
Siga: P: 28 J:44 ühe ja mitme kihilinemagu Erinevale toitumis- ja eluviisidest koduloomadel on võimalik eristada ühekabrilist magu ja mitme kabrilist magu. Mao kuju sõltub täitumise astmest, elundil eristatakse mitut alaosa. Ühekambrilisel mao limaskestas leidub hulgaliselt näärmeid. Mao asukoht sõltub loomaliigist ja toitumusest, pool tühi magu, mis ei vaju kõhuseljale, paikneb rinkeresiseses kõhuõõnes vahelihase ja maksa tagaküljel. Maks ja pankreas Pankreas e. Kõhunääre on endokriin e. Juhata nääre Hingamisteed Jagunevad: Ninaõõs, Kõri ehk higetoru, Kopsud Kopsud Imetajatel on vahelihas täielikult välja arenend. Kuse organid Jagunevad: Neer Selgroogsetelt eristatakse Eelneer, keskneer ja Järelneer), Kusejuha, Kusepõis, Kusiti,Kloaak Sugu organid Sugunäärmed- gonaadid Emas. - ovogenees- munarakkude valmimine
Tüümuse haigused Imuunpuudulikus DiGeorge'i sündroom Kasvaja HIV/AIDS (HIV puhul levitab tüümus kehasse juba nakatunud T rakke) Allergiad Autoimuunhaigusused Neerupealised Neerupealised asuvad neeru ülaotsas. Nad eritavad ligi 40 hormooni, mis on seotud emotsioonidega. Neist tuntuim on adrenaliin. Neerupealiste tuntuimad haigused Neerupealiste kasvaja, mis võib põhjustada üle- või alatalitust Hüperaldosteronism Fekokromotsütoom Kõhunääre ehk pankreas Kõhunääre asub mao taga, ulatudes vasakult peenema osaga põrnani, paremal aga ülemise osaga kaksteistsõrmiksoole moodustatud silmusesse. Pankreas eritab välisnõrenäärmena ensüüme (tsümogeeni) lagundavad soolestikus toitained ja sisenõrenäärmena glükagooni ja insuliini. Tuntumad kõhunäärme haigused Kõhunäärme põletik Kasvaja Diabeet Jaotatakse 1. ja 2. tüübi diabeediks. 1. tüübi diabeedi puhul ei tooda keha õldse insuliini
Narkootikumide mõju endokriinnäärmetele Endokriinnäärmed · Ajuripats · Käbikeha · Kilpnääre · Kõrvalkilpnääre · Harknääre · Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku Neerupealised toodavad rohkem adrenaliini Pärsib käbikehas melatoniini toomist unehäired
Suitsetajatel on suur tõenäosus haigestuda kopsuvähki. 23. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? - hingamisgaaside sisaldus veres - jäsemete liigutamine (üleüldse liikumine) - vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) - adrenaliin (stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk) - noradrenaliin (tekitab viha) 24. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre e. pankreas Eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur (veresuhkru sisalduse langetamine). Eritab glükagooni hormooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama (veresuhkru sisalduse tõstmine). *Koos nad reguleerivad vereglükoosi sisaldust. 25. Veresuhkrusisalduse regulatsioon organismis. Pankreas eritab glükagooni - maks lagundab glükogeeni veresuhkru sisalduse tõstmine.
Neerufunktsioon on häirunud neerupäsmakesed ei tööta ja kõik ainevahetuse jääkproduktid jäävad verre. Aitab ainult dialüüs või siirdamine. NEEDUPUUDULIKKUSEGA EI TOHI PALJU JUUA, ÄGEDAGA PEAB! GASTROENTEROLOOGILISED HAIGUSED Seedetrakti ülesanne - toitainete töötlemine organismi elutegevusele vajalikeks komponentideks, toitainete ladestamine organismis ja jääkainete eemaldamine. Seedeelundid on: suuõõs, neel, söögitoru, magu, maks, pankreas, peensool ja jämesool. Seedetrakti osad, kust toit läbi käib suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool. Lisaks maks, pankreas, sapipõis. Maks toodab sappi, oluline rasvade lõhustamisel. Puhastab verd ja filtreerib mürke. Pankreas pankrease nõre neutraliseerib maost tulnud happelise toidumassi. Nõres sisalduv ensüüm lipaas aitab kaasa rasvade imendumisele. Sapipõis sapipõies koguneb sapp aitab rasvu lõhustada.
· Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. · Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. · Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed · Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre ehk pankreas · Toodab hormooni insuliin. · Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas.
organismist pärit informatsiooni ja reguleerida selle tulemuse organismi käitumist. Sisenõrenäärmed Ajuripats ehk hüpofüüs, Toota hormoone ja eritada neid kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, otse verre kõhunääre ehk pankreas, käbikeha, sugunäärmed ja neerupealised Suguelundkond Meestel – munandikott ja suguti Meestel - valmistada ja Naistel – emakas, munajuha, väljutada spermat tupp Naistel – moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja vajadusel kaitsta ja toita
23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed parathormoon Neerupealis adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid testosteroon Munasarjad östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid. Negatiivne tagasiside saadakse signaalid organismis halbade kõrvalekallete kohta, nt kehatemperatuuri regulatsioon, organismi veetase (kehatemp liiga kõrge higistamine kehatemp langeb); muudetakse elundite talitlust, et kõrvalekalle väheneks
Aga valuvaigistitest mitte? Kirjeldage ja võrrelge nende toimemehhanisme. Sest narkootikumid asendavad virgatsaineid, aga valuvaigistid blokeerivad retseptorid? 5. Miks jahtub inimese keha vees kiiremini kui õhus? Keha kiiremat jahtumist põhjustab eelkõige vee parem soojusjuhtivus võrreldes õhuga 6.Koostage loogiline jutt kasutades ja lahti seletades järgmisi mõisteid : Homöostaas on stabiilne sisekeskkond, selle tagamiseks on vajalik vere glükoositaseme hormonaalne regulatsioon, pankreas komplekteerib ja eritab vereringesse insuliini ja glükagooni. Insuliin soodustab maksas glükogeeni sünteesi glükoosist, mille peale langeb glükoosi kontsentratsioon veres. Glükagoon, stimuleerides glükogenolüüsi maksas, põhjustab glükoosi kontsentratsiooni suurenemise veres. Glükagoon Maks toodab glükogeeni Pankreas Insuliin 7. Mida tähendab temperatuuri ülemine/alumine kriitiline piir? Millised on võimalikud
Milliseid sobivaid tingimusi vajavad rakkudes aset leidvad reaktsioonid? - õige temperatuur, piisav vee kogus, õige keskonna PH tase, ei tohi sisaldada mürke Milliseid parameetreid on vaja hoida teatud vahemikus, et eluks vajalikud protsessid saaksid tõrgeteta toimida? - Ph, glükoosi konsentratsioon, CO2 hulk veres, vee hulk, ioonide konsentratsioon, temperatuur Millised organid tagavad vere homöostaasi? (5) - Neerud - Kopsud - Maks ja pankreas - Nahk - Hormoonid ja närvisüsteem Mis regulaarib hingamist? - Piklikajus paiknev hingamiskeskus hingamislihaste kiirendamise või pärssimise kaudu Kuidas on toitainetega seotud inimese seedekulgla seintes olevad retseptorid? - retsepterid reageerivad limaskestade ärritusele, seedekulgte seine venimisele, toitainete ja nende lõhustamisaaduste sisaldusele Mida eelkõige kasutavad rakud energia tootmiseks? - glükoosi
alaneb kehakaal ja silmad punuvad. KÕRVALKILPNÄÄRE ehk PARATÜREOID NÄÄRE! 2-8, paiknevad kilpnäärme tagumisel küljel nende kõrvaldamisel tekivad krambid ja saabub surm. Hormooniks PARATHORMOON. See hormoon kindlustab Ca taseme veres mobiliseerides seda luukoest. Hüpofunkt. põhjustab tetaaniat ehk krampe Hüperfunkt. põhjustab häireid seedetraktis ( kõhulahtisus, oksendamine ) KÕHUNÄÄRE ehk PANKREAS. Pankreas produtseerib lisaks seedenõrele ka glükagooni ja insuliini. Suur osa kõhun. Toodab seedenõret. Näärmes paiknevad endokriinse aktiivsusega rakud e. LANGERHANSI saarekesed . - Alfa rakud produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni. - Beeta rakud produtseerivad insuliini. Mõlemad hormoonid on valgulise ehitusega. Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkrutõbi. Veresuhkru sisaldus tõuseb mitmekordseks glükosuuria.
Huul- labium Ülem. lõualuu- maxilla Keel- lingua Suulagi-palatum Suuõõs- cavum oris Reis, reieluu-femur Neel- pharynx Sääremari-sura Söögitoru- oesophagus Jalg, pöis- pes Magu- ventriculus Tald- planta Taldmine-plantaris Maks- hepar Liige, jäse- membrum Pankreas- pancreas Otsmik, laup – frons Sapipõis- vesica biliaris Oim-tempus
Struma Tekib joodi puudusel (kael läheb eest paiste) . 4) Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. Ergutab südametegevust, vererõhk tõuseb jne.. Adrenaliin eritub nt. hirmu, ehmatuse, viha või positiivsete emotsioonide korral. 5) Sugunäärmed · Meeste sugunäärmed on munandid · Naiste sugunäärmed on munasarjad · Sugunäärmed hakkavad rohkem arenema murdeeas 6) Kõhunääre ehk pankreas · Toodab hormooni insuliin. See soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni (glükogeen süsivesikute tagavara) sünteesi maksas. Suhkruhaigus ehk diabeet Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini põeb inimene suhkruhaigust. Suhkruhaiguse korral ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. Suhruhaiguse vormid: · Kerge vorm eluviisi ja toitumise muutmine
Peaaju-suur ajukoor, süsteem koosneb närvirakkudest e. neuronitest, millel on pikad jätked, mis võimaldavad impulsside liikumist; liiguvad vaid ühes suunas. Töö aluseks on refleksikaar Sisenõresüsteem (õpik lk 71) Kõhunääre e. pankreas- Tagavad hormoonide insuliin,glükagool humoraalse regulatsiooni Sugunäärmed- östrogeen,testosteroon ELUNDKONNAD Sigimiselundkond Naine-munasari, munajuha, Tagada järglaste saamine emakas, tupp Mees-munandid
Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B. Glükagooni, mis tõstab vere glükoosisisaldust. !Kui veresuhkur on liiga kõrge: Kõhunääre eritab insuliini, mis: a)soodustab glükoosi sisenemist rakku b)suunab maksas glükoosi sünteesi glükogeeniks !Kui glükoosi hulk veres on liiga madal: Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis: a)Aktiveerib omakorda ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Diabeet e
Vere ülesanne on transportida kõigi keharakkudeni eluks vajalikud ained ning toimetada minema jääkained. Vere ülesannete täitmiseks peavad erinevate ainete kontsentratsioon veres kui ka vere pH (ideaalne oleks ligikaudu 7.4). ja temperatuur olema stabiilsed. Vere homöostaasi tagavad Neerud – reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldust; Kopsud – reguleerivad hapniku ja süsinikdioksiidi sisaldust; Maks ja pankreas – reguleerivad glükoosi taset; Nahk – reguleerib temperatuuri; Hormoonid ja närvisüsteem – organite töö juhtimine homoöstaasi tagamisel. Hingamine Toimub automaatselt, kuid saab ka mõjutada, hinge kinni hoides tõuseb vere CO2 sisaldus, kui muutub CO2 sisaldus, siis muutub ka vere pH tase, vere pH muutus võib tekitada häireid lihase- ja närvitalitluses, selle tagajärjeks võivad olla lihaskrambid ja teadvusekaotus
Meeleelundkond Taimedel puuduvad elundkonnad. 6. Organismi tase · Ainurakne on ka organism · HOMÖOSTAAS - Sisekeskkonna stabiilne seisund. Närvid - neuraalne regulatsioon. Hormoonid - humoraalne regulatsioon. Teadused: Anatoomia ja füsioloogia. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. · Ajuripats - kasvuhormoon. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. · Kilpnääre - Reguleerib ainevahetuse kiirust · Kõhunääre (pankreas) - insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. · Neerupealised - adrenaliin, mis kiirendab südame tööd. · Munasarjad - östrogeen, progesteroon ehk naissuguhormoonid. · Munandid - testosteroon. Organism = isend = indiviid Enamus organisme ei saa üksinda hakkama. On vaja paarilist, loomadel ka organiseeritud tegevust saagi püüdmisel ja kaitsel. 9. Bisofääri tase
effektiivselt 7-8 eluaastatel - pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. - Osaleb pigmendiaineahetuses (melatoniin ) ja organ. Nn. Bioloogilise kella kujunemisel. Kilpnääre: - H. Türoksiin ja trijoodtüronin Toime : - ainevahetuse regulatsioon - kehatemperatuur - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi Kõrvalkilpnäärmed(kaltsiumi sisaldus veres !) H. parathormoon e. Paratüreoidin - Pankreas – Langerhansi H. insuliin Toime : - mmudab vere oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks - veresuhkru tase langeb H. glükagoon Toime: - glükogeeni lammutamine maksas glükoosiks - veresuhkru tase tõuseb Neerupealissed : - H. Adrenaliin (süda ) epinefriin , nooradrenalliin – norepinefriin . Toime : - Toime on sarnane sümpaatilise närve süsteemile . Südame aktiivsus tõuseb. Neerupealsed : Koorollus H.glükortikoid – kortisool , kortikosteroon Toime
bioloogilist kella (öö- päeva ritmi) Tüümus Osaleb immuunsüsteemi kujunemises(T- lümfotsüüdid) ja immunreaktsioonides Pankreas Insuliin/ glükagoon Glükagoon- tõstav veresuhkru taset,kuna stimuleerib maksas glükogeeni muutmist glükoosiks. Insuliin- Muudab veres
Suur (keha) ja väike (kopsude) vereinge Arterid viivad verd südamest välja Adrenaliin toodavad hormoonid, tõstab valmidust mingiks asjaks Jäsemete lihased Vererõhk - Veresuhkru kontroll o Energia allikas: Glükoos Toidust Glükogeeni varudest Glükoosi tootmine teistest orgaanilistest ainetest o Kõhunääre e pankreas Insuliin gly rakkudesees tagab glükoosi liikumise rakkudesse, kui insuliini pole/on vähe siis muutud kõhnaks, lihased on lõdvad, glükoos on jõudnud uriini (ei tohiks jõuda), ajul pole insuliini vaja, ainult lihastel Glükagoon glükogeenist gly ensüüm, mis tagab glükogeenist glükoosi tekke o Diabeet insuliini tootmine häiritud Südame ehitus
lisaenergiat erutuste näol. Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Järelikult ilma adrenaliinita, ei saaks me nt nii kiiresti reageerida ohu peale. Käbikeha asub nagu ajuripatski peaajus. Ilma selleta ei oleks meil mingit rütmi magamisel ja ärkvelolekul ning käbikeha mõjutab ka ka naha pigmentide sünteesi. Mao taga asub kõhunääre ehk pankreas. See toodab hormooni insuliin. Insuliinil on kaks tähtsat üleasannet. Esiteks, soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Kui veresuhkur ei pääseks rakkudesse, siis jääksid need energiata. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Viimaseks sugunäärmed, mille hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut vastavalt mehel ja naisel
valuvaigisteid ja palavikku alandavaid ravimeid (ibuprofeen, paracetamol). Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga. 3.Tüsistused: Tüsistused mumps on potentsiaalselt tõsine, kuid harva. Põletik Enamik mumps komplikatsioone kaasa põletik ja turse mõnes kehaosas, näiteks: •Munandid. See seisund, mida tuntakse orhiiti põhjustab üks või mõlemad munandid paisuda meestel, kes olen jõudnud puberteeti. Orhiit on valus, aga see harva viib steriilsus - võimetus eostamist. •Pankreas. Sümptomeid see tingimus, mida tuntakse pankreatiit, sisaldavad valu ülakõhus, iiveldus ja oksendamine. •Munasarjad ja rinnad. Naised, kes olen jõudnud puberteet võib olla põletik munasarjades (oophoritis) või rinnad (mastiidi). Viljakus on harva mõjutanud. •Aju. Viirusinfektsioon, nagu mumpsi, võib põhjustada põletik aju (entsefaliit). Entsefaliit võib põhjustada neuroloogilisi probleeme ja muutuda eluohtlikuks. •Membraanid ja vedeliku ümber aju ja seljaaju
Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)
Parasitism-üks elab teise arvelt, Kisklus-süüakse teineteist, Taimetoidulisus- taim ei saa ennast kaitsta, Konkurents- konkureeritakse toidu v millegi muu üle Bioinvasioon-toodi võõrliik sisse ja ta hakkas teisi liike hävitama, kährik ja mink ja unimudin Keda tahtekse alles jätta: lendorav,kotkad,naarits Homostaasi liigid vms Veresuhkur-glükoos rakku viia, selleks vaja insuliini, sai liiga palju, glükogeenläks makku, lihastesse ,rasvaks, insuliini toodab pankreas, kui insuliini on vaja glükoosiks toota, tuleb appi pankreas Temp. Hoidmine- kui külm tuleb värin, kananahk, veresooned ahenevad, Kui palav, higi, veresooned laienevad Ajuripats-hormoonide tööd reguleerib,ise toodab kasuvuhormooni Kiplnääre- toodab hormoone, kasvamine-suguline areng Maks-tagavara vitamiinid, puhastab, lagundab punaseid vereliblesid Magu-lagundab toiduaineid Neerud-eraldab jääkaineid, hoiab tasakaalus aineid Neerupealised-adrenaliin
Kuigi järjest kasvav ülekaalulisuse probleem laste ja noorukite seas tõstab riski haigestuda diabeeti juba nooremas eas. Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Kui vaatamata sellele püsib veresuhkur kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või mõnel juhul ka insuliin. Sageli on vaja raviskeemi lisada ka vererõhku ja kolesterooli alandavad ravimid, et vähendada tüsistuste riski. 7.1 2 peamist põhjust diabeedi tekkeks : · pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini · pankreas toodab küll insuliini, kuid organismi rakud ei kasuta insuliini korrapäraselt. Seda nimetatakse " insuliinresistentsuseks". Organismi rakud kaotavad tundlikkuse normaalse insuliini taseme suhtes. See tähendab, et organism vajab rohkem insuliini, et hoida veresuhkur kontrolli all. 7.2 II tüüpi diabeedi riskifaktorid: · Vanus üle 40 eluaasta · Diabeedi esinemine perekonnas · Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine
b. Ergutab südametegevust, kiireneb hingamissagedus, tõstab vererõhku jne. c. Adneraliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 6. Sugunäärmed a. Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). b. Östrogeen ja progesteroon on naissuguhormoonid c. Testosteroon on meessuguhormoon. 7. Kõhunääre ehk pankreas a. Toodab hormooni insuliin. b. Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. c. Suhkrutõbi ehk diabeet i. Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini põeb inimene suhkruhaigust. ii. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. iii. Suhkruhaiguse raviks tuleb haigele süstida insuliini.
37. veal vasikaliha 38. wheat nisu 39. barley oder 40. rye rukis 41. oats kaer 42. strength tugevus 43. circulation (vere)ringe 44. digestion - seedimine 45. muscles - lihased 46. nerves - närvid 47. reproduction paljunemine 48. respiration - hingamine 49. sense taju/meel 50. skeleton skelett 51. brain - aju 52. heart süda 53. kidneys neerud 54. large intestine jämesool 55. liver maks 56. lungs kopsud 57. pancreas pankreas, kõhunääre 58. small intestine peensool 59. stomach - magu
Vastus: On koos ajuripatsiga osa vaheajust. Nad juhivad koos sisenõrenäärmete talitlust. 21. Sisenõrenäärmed ja vastavad hormoonid ning nende toime organismile. Vastus: Ajuripats Kasvuhormoon - mõjutab kasvu Endorfiine - õnnetunne, suurendab valutaluvusvõimet, vallandub sportlike pingutuste ajal ADH - antidiureetilist hormooni Oksüdotsiini - aitab ujedusest vabaneda (osaleb sünnituses ja piimaerituses) Kilpnääre Türoksiin - reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri Pankreas e. kõhunääre Insuliin - muudab glükoosi glükogeeniks, muudab lihasraku membraanid glükoosile läbilaskvaks Neerupealised Adrenaliin ja noradrenaliin - aitavad organismil pingutuseks valmistuda Munasarjad Östrogeen ja progesteroon - reguleerivad menstruaaltsüklit Munandid Testosteroon - teisesed sootunnused Platsenta Rasedushormoonid Koorioni gonadotropiin - hCG - tekib juba 6 päeva peale viljastumist, lootekott hakkab kasvama
Kehatüve lihased Kardiovaskulaar- ja Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed) Entoderm · Hingamisteede epiteel (trahhea, bronhid, bronhioolid) · Seedetrakti epiteel (v.a. suuõõs, söögitoru ja anaalosa), maks, pankreas, kusepõis · Epiteliaalne osa neel, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, trummiõõs, tonsillid Amnion Lootekilp Rebupõis Looteväline mesoderm Kujunev koorioni õõs Amnion Lootekilp Amnioni õõs Allantois Kujunev koorioni õõs Rebupõis Looteväline mesoderm Lootekilp Amnioni õõs Koorioni õõs Allantois Looteväline mesoderm Rebupõis Loode Allantois
Inimene II 1. Homöostaas organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda Näitajad: pH, glükoosi kontsentratsioon, CO2 sisaldus veres, vee hulk, erinevate ioonide hulk, temperatuur. Homöostaasi tagavad: * neerud (happelisus, kusiaine, soolad, vesi) * kopsud (hapniku ja co2 sisaldus) *Maks ja pankreas (glükoosi tase) * Nahk (temperatuur) * Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (reguleerivad organite tööd) * veresooned (temperatuur ahenevad ja laienevad) 2. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida
kaltsitoniin Parathormoon kaltsitoniin Harknääre e tüümus olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides. Tümosiinid Tümopoetiinid Tümuliin Pankreas INS e insuliin ( B-rakud) Toime: muudab veres oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks Veresuhkru tase langeb reguleeritakse süsivesikute hoidmist
45% taimseid valke). Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse ·toiduvalkude seedimine ja aminohapete imendumine; ·koevalkude lammutamine ·seedetrakti jõudnud seedenõrede koostis olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine: ·asendamvate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Süntees ·ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400kg kehavalke ja sünteesib samapalju, säilitaks tasakaal. ·Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud,samuti maksa, pankreas, neerude ja vereplasma valgud. ·Seglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Globulaarsed ·lahustuvad kas vees või verisoola lahuses ·Denatueeruvad kergesti ·on mitmekülgse AH koostisega ·isel. Biofunktsioonide rohkus nt verealbumiinid, histoonid, ensüümivalgud. Fibrillaarsed ·ei lahustu enamasti vees ·denaturatsioonile vastupidavad ·omavad ühekülgset AH koostist ·täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid (juuksed) lihasvalgud (aktiin), kollakeenid Valkude omadused
mida juhib närvisüsteem. Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem: närvid.(REGULATSIOONIMEHHANISM, MIDA JUHIB NÄRVISÜSTEEM) Humoraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid on keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust.(ajuripats, kilpnääre, käbikeha, tüümus, neerupealis, pankreas, munasari, munand) (REGULATSIOONIMEHHANISM, MIDA VIIVAD LÄBI HORMOONID) 10. Milliseid hormoone toodavad järgmised sisenõrenäärmed? Ajuripats kasvuhormoon Kilpnääre hormoonid, mis mõjutavad erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust Kõhunääre insuliin(glükoosi tung rakkudesse, maksa ja mao süsivesikute tagavara) Neerupealised adrenaliin(nt hirm/ehmatus või positiivne emotsioon) Munasarjad naissuguhormoone arenevad naissugurakud
2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Adrenaliin (neerupealiste koores), noradrenaliin (neerupealiste säsis), dopamiin(keskajus ja neerupealistes) mediaatoreid sünteesitakse igalpool, hormooni vaid ühes kindlas 3. Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7. Beeta-mimeetilised toimed südamele? Löögisageduse tõus, kontraktiilsuse tõus, AV sõlme automaatsuse kiirendamine. 8
Selle vastuseks südame löögisagedus suureneb ja hingamine kiireneb.Südamelöökide arv võib kasvada 70-lt kuni 200ni.Kasvab ka ühes minutis südant läbiva vere hulk s.o. minutimaht 3.Vererõhk. Kui vererõhk tõuseb mingil põhjusel järsku liiga kõrgeks( normaalrõhk 120 mm Hg),pidurdab organism südame löögisagedust, et ära hoida vereringeelunkonna kahjustusi ( veresoonte lõhkemine näiteks) Veres suhkru sisalduse regulatsioon hormoonide abil : 1.Kõhunääre ehk pankreas toodab hormooni-INSULIIN, mis muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks ( loomne varusuhkur) ja mis talletatakse maksas ja lihastes.Insuliin soodustab ka glükoosi kasutust rakkudes. Suhkruhaigetel ehk diabeetikutel veres insuliini vähe ja ei suudeta kontrollida glükoosi sisaldust, see tõuseb kõrgemale lubatud tasemest. On pidev janutunne,rakud ei saa kätte glükoosi ja hakkavad energia saamiseks lagundama rasvu ja valke, inimene kõhnub
keemilisi protsesse. Mõned ensüümid ei vaja tegutsemiseks lisaaineid, teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise juures olulised ka ko-faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli mineraalained ja vitamiinid. Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%. Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja köögiviljades, teravilja-idudes, pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja muudes loomsetes saadustes. Ensüümid hakkavad hävinema, kui toidu tempetratuur tõuseb 48°C-ni ning 3-minutiline kuumutamine keemistemperatuuril hävitab toidust kõik ensüümid. Arvatakse isegi, et ensüümid ongi kogu elu käigushoidjad
Kõige suurem sisenõrenääre (40 g) Paikneb kõris Hormooniks türoksiin Mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust Türoksiini moodustumiseks on vaja joodi 9 Kõrvalkilpnäärmed Paiknevad kilpnäärme pinnal Kõige väiksemad endokriinnäärmed Hormooniks parathormoon. Reguleerivad Ca ja P ainevahetust 10 Pankreas e kõhunääre Asub mao taga Hormoone toodetakse kõhunäärme sisesekretoorsetel saartel Hormoonideks insuliin ja glükagoon Reguleerivad veresuhkru taset organismis 11 12 13 Insuliin Ülesanded: Kiirendab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse; Insuliini toimel sünteesitakse veres olevast glükoosist süsivesikute 14
reguleerimine. Regulatsioon toimub aeglasemalt. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed. Negatiivne tagasiside(stus): kõik 4 meie õpitavat regulatsiooniskeemi (veresuhkur, vesi, temperatuur, hingamine). Positiivne tagasiside(stus): viljade küpsemine, sünnitus, vere hüübimine. 4. Inimorganismi vee-tasakaalu, veresuhkru-, hingamise- ja temperatuuri regulatsioon (osata teha ja mõista skeeme). Mõisted: insuliin, glükagoon. Glükogeen. Pankreas; Piklikaju; hüpotaalamus. Antidiureetiline hormoon. Termoneutraalne tsoon. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub ehk talletub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim. glükogeeniks. Pankreas ehk kõhunâäre.
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse
keskendumine. Kontrollib Ca ja P Kaltsitoniin - ↓Ca veres, viib luudesse ainevahetust, Parathormoon – ↑Ca veres, Ca luudest↓ Pankreas Insuliin – glükoos → glükogeeniks, kui nõristub vähe- diabeet. Glükagoon – vastupidine insuliinile Neerupealised Adrenaliin – keha pingutuseks valmis Munand
annaabi.ee 
