Raskejõustiku eksamiküsimused

Laumets, Rauno

Raskejõustiku eksamiküsimused (0)

Tartu Ülikool - Sport - Sport/kehaline kasvatus

1 Hindamata

TÕSTESPORT
KLASSIKALINE TÕSTMINE EHK TÕSTESPORT
Kuulub OM kavasse. Igal aastal toimuvad tõstmises EM ja MM. Alates 1973.a. viiakse tõstevõistlusi läbi kahes harjutuses: rebimises ja tõukamises. Eesti Tõstespordi Liit (ETL) järgib Rahvusvahelise Tõstespordi Föderatsiooni (International Weightlifting Federation – IWF) võistlusmäärustikku.

Tõsteviisid. IWF tunnustab

kahte tõsteviisi, mis toimuvad alltoodud järjekorras:

Rebimine. Tõste alustamisel asetseb kang horisontaalselt tõstja jalgade ees. Kangist haartakse pealthaardega. Kang tõstetakse üles, kükk- või käärallaistet kasutades, ühe pideva liigutusega kuni käte täieliku sirutumiseni pea kohal. Selle liikumise ajal võib kangi varras libiseda vastu reisi ja neist kõrgemale jäävat kehaosa . Ükski kehaosa peale jalataldade ei tohi tõste sooritamisel tõstepõrandat puudutada. Randmeid ei tohi pöörata enne, kui kang on tõstja peast kõrgemal. Tõstja võib tõusta kükk- või käärallaistest ilma ajapiiranguta, asetab siis oma jalad joonele, mis on paralleelne kehatasandi ja tõstekangiga. Tõstetud raskust peab tõstja hoidma liikumatus lõppasendis, käed ja jalad sirged, jalad kangiga ühel joonel , kuni kohtunikud annavad signaali kangi allalaskmiseks tõstepõrandale. Kohtunikud annavad signaali niipea, kui tõstja kõik kehaosad on liikumatud.

Tõukamine Esimene osa – rinnale võtt: Tõste alustamisel asetseb kang horisontaalselt tõstja jalgade ees. Kangist haaratakse pealthaardega. Kang tõstetakse kükk- või käärallaistet kasutades ühe pideva liigutusega põrandalt rinnale, seejuures võib kang libiseda piki reisi ja neist kõrgemale jäävat kehaosa. Kang ei tohi puudutada rinda enne lõppasendit. Lõppasendis toetub kang rangluudele või rinnale ülalpool rinnanibusid või täielikult kõverdatud kätele. Tõstja võib tõusta ilma ajapiiranguta, asetab oma jalad joonele, mis on paralleelne kehatasandi ja tõstekangiga ja sirutab need põlvist. Teine osa – rinnalt tõukamine: Tõstja kõverdab jalad põlvist ja seejärel sirutab need ning samuti käed, et viia kang täielikult välja sirutatud kätele. Seejärel asetab tõstja jalad ühele joonele jäädes täielikult väljasirutatud käte ja jalgadega ootama kohtunike signaali, mis libab tal asetada kangi tõstepõrandale. Kohtunikud annavad signaali niipea, kui tõstja kõik kehaosad on liikumatud.

Mõlemad tõsteviisid sooritatakse kahe käega.

Mõlemas tõsteviisis on lubatud kasutada kolme tõstet.

Osavõtjad.

Tõstespordivõistlusi korraldatakse meestele ja naistele. Sportlased võistlevad, lähtudes oma kehakaalust, määrustikuga kehtestatud kaalukategooriates.

IWF tunnustab kahte põhilist vanusegruppi: Juunior –kuni kahekümne (20) aastased (kaasaarvatud) Seenior Meeste kaalukategooriad: -56 kg; -62 kg, - 69 kg, 77 kg, -85 kg, -94 kg –105 kg ja + 105 kg.

Inventar

Tõstekang koosneb järgmistest osadest: a) varras, b) kettad , c) lukud Varras peab vastama järgmistele nõuetele - - kaal 20 kg

pikkus 2200 mm
läbimõõt 28 mm

Kettad peavad vastama järgmistele nõuetele:
25 kg punane 5 kg valge
20 kg sinine 2,5 kg must
15 kg kollane 2 kg metall
10 kg roheline 1 kg metall
0,5 kg metall

suuremate ketaste läbimõõt 450 mm (15; 20; 25 kg)
- 450 mm-sed kettad peavad olema kaetud kummi või plastikuga ja värvitud püsivärviga vähemalt küljepinnalt
10 kg ja kergemad võivad olla üleni metallist
kõikidel ketastel peab olema selgelt märgitud nende kaal

Lukud. Ketaste vardale kinnitamiseks peab kangil olema kaks lukku, mõlemad 2,5 kg raskused.
NB! Kangile tuleb asetata raskemad kettad sissepoole ja väiksemad järjekorras väljapoole. Kettad peavad olema kinnitatud kangile lukkudega.
3.2 Tõstepõrand.
Tõstepõrand on ruudukujuline , küljepikkusega 4 m, mis võib olla valmistatud puust, plastikust või muust materjalist ja kaetud mittelibeda materjaliga , kõrgusega 50-150 mm.

Võistlejate varustus .

Võistlejad peavad kandma trikood, mis peab olema

ühes tükis
liibuv
kraeta
ei tohi katta küünarliigeseid ja põlvi

Tõstejalatsid (peavad olema) ja sokid

Vöörihm (võib kasutada)

Võib kasutada nn. T-särki. Bandaažid, teibid ja plaastrid on lubatud randmetel, põlvedel, käelabadel, sõrmedel või pöidadel aga mitte küünarnukkidel ja sõrmeotstel.

Kaalumine, mis algab igas kaalukategoorias 2 tundi enne võistluste algust ja kestab ühe tunni. Kaalutakse alasti või aluspesus.

Võistluste kulg.

- Kangile asetatakse raskusi kasvavalt. Väiksemat raskust üritav võistleja tõstab esimesena. Mitte mingil juhul ei või raskust kangil vähendada. - Raskus kangil peab olema 2,5 kg kordne (v.a. rekordkatse, mis on 500 g kordne). - Iga õnnestunud tõste järgi suurendatakse raskust kangil vähemalt 2,5 kg - Võistlejaile antakse nende väljakutsumise hetkest ( s. o. nime nimetamisest) kuni tõste alustamiseni aega 1 minut (60 sek). Kui võistlejad sooritavad 2 tõstet järjest, on teiseks tõsteks aega 2 minutit (120 sek).

Väljakutsete järjekord. 4 arvestatavat faktorit :
- raskus kangil - tõstenumber (esimene, teine või kolmas) - stardinumber (loosinumber) - progressioon (s.o. eelmise ja tellitud tõste erinevus kg-des)

Võitjate väljakuulutamine. -võitjatiitel antakse nii tõsteviisides – rebimises ja tõukamises – kui kogusummas (rebimise ja tõukamise parima tulemuse summa) - võrdse tulemuse puhul järjestatakse kergem võistleja enne raskemat - kui 2 või enam võistlejat saavutavad samasuguse tulemuse võistlustel, kus neil on ka ühesugune kehakaal , siis saab eelistuse võistleja, kes saavutas oma tulemuse võistluse käigus varem.

Kohtunikud. Võistlejate tõstete määruspärasust hindavad 3 kohtunikku, kes tõste õigel sooritamisel annavad märku valge tulega aga mittemääruspäraselt sooritatud tõstel punase tulega (n.: 2 valget ja 1 punane tuli – tõste loeb).
JÕUTÕSTMINE (POWERLIFTING).

Rahvusvaheline Jõutõsteliit (the International Powerlifting Federation – IPF) tunnustab järgmisi tõstmisviise:

Kükk

Lamades surumine

Jõutõstmine

Summa
Eesti Jõutõsteliit (EJTL) järgib IPF reegleid. Jõutõstmises toimuvad Euroopa ja Maailmameistrivõistlused. Eraldi peetakse samuti tiitlivõistlusi lamades surumises.
NB! Täpsemat informatsiooni võistlusmääruste, võistluste kohta leiate lulturismi ja jõutõstmise koduleheküljelt www. amazon .ee
KULTURISMIS e. ATLEETVÕIMLEMISES järgib Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit (EKFL) International Federation Bodybuilding (IFBB) võistlusmäärusi. Osavõtu kategooriad Eestis:

noored (- 17. a..)
juuniorid (18.-20. a.)
mehed (alates 21. eluaastast)
veteranid (üle 40. a.)
naised

Mehed võistlevad kaalukategooriates:

70 kg
80 kg
90 kg
üle 90 kg

Võistlus koosneb kolmest osast:

Keha proportsioonide võrdlev hindamine
Individuaalne vabaposeerimine (vabakava pikkus meestel on 1 minut ja naistel 1,5 minutit)
Kohustuslike pooside võrdlev hindamine.

Amatööride maailmameistriks tulnud Olev Annus , naistest Inna Uit, Euroopa meistriks Ain Paavo . Silmapaistvalt ja edukalt on veel Eestit esindanud Indrek Otsus, Jevgeni Selnuhhin,

Aleksejev , Merike Madar , Marek Kalmus , Ott Kiivikas.
Eesti Tõstespordi Liit korraldab ka võistlusi SANGPOMMI KAHEVÕISTLUSES, milles peetakse ka EM ja MM võistlusi (Ida-Euroopas).
Sangpommi kahevõistluses võisteldakse

sangpommi tõukamises
sangpommi rebimises nii parema kui ka vasaku käega

Sangpommide (kahe pommi) tõukamine rinnalt toimub püstiasendis. Fikseeritakse kordusi, kui mõlemad käed on sirgelt üleval .
Rebimine peab toimuma mõlema käega eraldi, vahepeal sangpommi maha panemata. Arvesse läheb nõrgema käe korduste arv.
Võitja selgub tõukamise ja rebimise korduste arvu summana.
Kasutusel on järgmiste raskustega sangpommid: 16 kg, 24 kg ja 32 kg.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 29 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rauno Laumets Õppematerjali autor

tõste tõstja kettad kohtunikud Raskejõustik tõstmine

Sarnased õppematerjalid

doc

Võrkpall

Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises,

Sport

248

pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk