Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Isepäine vandekogu (0)

1 Hindamata
Punktid
Arvustus
’’Isepäine vandekogu’’ on 2003. aasta mis räägib sellest kuidas ühes büroos tapeti üks advokaat . Advokaadi lesk kaebas selle sündmusega seoses ühe relvakompanii kohtusse. Tema advokaadiks sai Wendall Rohr. Filmi alguses valiti 13 liikmeline vandekogu. Nickholas Easter on üks vandemeestest, ta mängis üsna süütukest nagu ei teaks eriti asjast midagi. Tegelikult aga teadis kõikidest käikudest ning nõudis raha koos oma tüdruksõbraga. Nick pakkus kummalegi poolele välja võimalust otsus osta, kinnitades, et suudab vandemehi ükskõik kummas suunas mõjutada. Tegelikult aga tõmbas Nick advokaadid haneks, tal oli otsus juba algusest peale kindlaks tehtud, et raha saada. Film lõppeb sellega, et leseks jäänud naine võidab kohtuotsuse.
Ameerika Ühendriikides toimib kolmetasandiline valitsemisskeem – kohalik omavalitsus , osariigi valitsus ja kesk- ehk föderaalvalitsus. Kõrgeim seadusandlik võim on kahekojaline Ameerika Ühendriikide Kongress. Samuti on kahekojalised osariikide kongressid. USA-s eksisteerib paralleelselt nii föderaalne kui ka osariikide kohtusüsteem. Osariikide lõikes on kohtute tegutsemine reguleeritud erinevalt, samuti on erinev kohtunike ametisse määramine – mõnes osariigis määratakse kohtunikud ametisse kohalike võimuesindajate poolt, teistes on kohtunikud valitud rahva poolt.
USA’s on Inglismaalt pärit tavapõhine kohtumõistmine ehk vandekohus, kus on 13 liikmeline kolleegium ja kohtunik . Vandekohtu põhimõte on läheneda inimese taustale mitte seadustele. 13 täisteovõimelist inimest valitakse vaba käeliselt, kuid võetakse välja kodanikud, kes on narkomaanid või kriminaalselt karistatud. See, et inimestel ei ole juriidilist õpet, tähendab rohkem inimlikku lähenemist. Tavaõiguslikus kohtusüsteemis on oluline kelle advokaadi sõna peale jääb ning kuidas nad suudavad mängida tunnistajapingis olevate inimeste tunnetega, mis viivad nad murdepunktini. Kaitsjad tahavad saavutada sellega vandekohtu liikmete poolehoidu, mis loomulikult tähendab ka võitu .
Sellisel kohtusüsteemil on ka positiivseid külgi. Rooma õigusel on kohtunik , kes otsustab kõike. Vahel võib tulla ette olukordi , kus istungitel on emotsionaalne side otsustajal ja süütul/süüdi oleva inimesega ning see teeb asjaolu raskemaks. Ühendriikide süsteemil on 13 inimest, kes langetavad otsuseid ning kui ühel inimesel on tuttav, siis 12 liikme vastu tema ei saa. Lisaks sellele laskub Eestis kohtunikule suur raskus kuna tema peab alati karistusi määrama .
Kuna kohtuistungid on väga tähtsad ning vandekogu otsustada jätta kohtuotsus on minu arust liiga riskantne. Esiteks ei tea vandekogus olev seltskond seadustest väga midagi. Neid on võimalik väga kergelt ära osta.
Isepäine vandekogu #1 Isepäine vandekogu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor palmisaared Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Võrdleva Poliitika kodutööd
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi ­ Kansase ja Arizona ­ kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag

Politoloogia
Riigiõiguse konspekt
142
doc

Riigiõiguse konspekt

Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu

Riigiõigus
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun