Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas kohtunik on õiguse kaitsja või hukkamõistja? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid kas on ikka nii?
Kas kohtunik on õiguse kaitsja või hukkamõistja?
Kohtunik on meie kohtusüsteemis asendamatu. Tema otsustab kas keegi on süüdi või on süütu ning ta teeb seda lähtudes seadusest. Kuid siiani on paljud arvamusel, et kohtunik ei tee oma tööd õieti, kui ta neid süüdi mõistab. Arvatakse, et kohtunik on ära ostetud või otsustab meelega nende vastu, kuid kas on ikka nii? Eesti kohtusüsteem allub põhiseadusele ja kui seal on kirjas midagi, mis ikka tõestab, et süüdlane on süüdi, siis on ju kohtunikul õigus isik süüdi mõista. Minu silmis on kohtunik õiguse kaitsja, kes järgib põhiseadust.
Olen kokkupuutunud paljudega, eriti noortega , kes on arvamusel, et kohtunik on hukkamõistja. Kuid hukka mõistma kõlab nagu risti lööma või häbiposti panema ja seda ta ju ei tee. Kohtunik vaid kaitseb meie riigi kodanike nende eest, kes tegelikult süüdi on ja ta teeb seda täiesti seaduslikult ning erapooletult . Inimestele, kes ei süvendu kohtusüsteemi ega kuula mille põhjal otsus tehti, võibki tunduda, et kohtunikud on lihtsalt hukkamõistjad.
Eesti kohtusüsteemi ja seadusega tutvudes olen täielikult arvamusel, et meie kohtunikud on tasemel ning esindavad seadust, mitte oma isiklikku arvamust. Kohtunikuks ei saada üleöö, selleks peab põhjalikult vaeva nägema ning oma teadmisi kasutama. Nii lihtsalt ei leia juba inimesi, kes teaksid erinevaid seadusi ning kohtusüsteemi paremini kui kohtunikud. Nemad puutuvad oma töös erinevate seaduste ja olukordadega kokku igapäevaselt, kuid isik kes on esimest korda kohtu all, ei ole väga tihti rohkem teadlik kohtunike õigustest kui nemad ise. Kuid miks nad siis arvavad, et kohtunikud eksivad ja nendel on õigus? Uhkus? Või on see lihtsalt eestlaslik omadus, et ei suudeta uskuda , et nad eksisid? Kohtunike töös tuleb paljude selliste inimestega kokku puutuda ning nendele selgeks teha, et kohtunikud ei ole omakasu püüdlikud ning tegelevad vaid õiguse kaitsmisega.
Lõpptulemusena on minu ja ma loodan, et ka paljude teiste silmis, kohtunikud õiguse kaitsjad, mitte hukkamõistjad. Kohtunikud kaitsevad meid kurjategijate jpm isikute eest, kes on süüdi oma tegudes, tehes otsuseid põhiseadusele, sellega kinnitades, et nad ei ole omakasupüüdlikud ega mõista kedagi ilma aluseta vangi.
Kas kohtunik on õiguse kaitsja või hukkamõistja #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 306776 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õiguskaitseasutuste süsteem
60
docx

Õiguskaitseasutuste süsteem

Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid:  Loengute materjalid  EV PS  Kohtute seadus  Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus  Prokuratuuriseadus  Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone.  Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele.

Õigus
EV õiguskaitsesüsteem
16
pdf

EV õiguskaitsesüsteem

Kahju vältimise printsiip PS § 25 Õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk on panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Materiaalne kahju- füüsilised ja juriidilised isikud. Moraalne kahju- eelkõige füüsilised isikud. Jagatakse omakorda veel: a) õigusvastane kahju (puudub õigustus kahju tekitamiseks); b) õiguspäraselt tekitatud kahju (nt enesekaitse käigus väljalöödud hambad või loata ehitatud ehitise lammutamine). Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud. S.t tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusmõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1

Õigus
Õiguskaitseasutuste süsteem
40
doc

Õiguskaitseasutuste süsteem

1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip.

Õigus
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE SÜSTEEM - EKSAMIKS
23
pdf

ÕIGUSKAITSEASUTUSTE SÜSTEEM - EKSAMIKS

1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks ​nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis ​tagab õigusnormide järgimise​. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ​ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka ​õigustloovat funktsiooni​. Lähtutakse printsiibist, et

Õiguskaitseasutuste süsteem
Õiguskaitseasutuste süsteem eksam
23
docx

Õiguskaitseasutuste süsteem eksam

1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele.

Õiguskaitseasutuste süsteem
ÕIGUSE ALUSED
32
docx

ÕIGUSE ALUSED

Põhiseadus ise kohtuvõimu sisu ei ava, see tuleb tuletada PS-i normide mõttest ja eesmärgist. Õigusemõistmise funktsioon PS-i kohaselt võib kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda (T.Annuse Riigiõiguse, Juura 2006 järgi): Avaliku võimu kontrolli (PS § 15) Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus (vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale. Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15) See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus (PS § 149 lg 3). Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas

Õiguse alused
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM
24
doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas.

Majandusõigus
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM
48
doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas.

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun