jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus. Kirikud olid ilma tornideta. Sageli on varakristlike basiilikate läänefassadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Tooni andsid sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame ning vahel puudus sootuks. Hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eiriti mosaiigid. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud.
alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga. MAALIKUNST Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükkidest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist.
1.Varakristlik arhitektuur. Pärast kristluse seadustamist hakati ehitama kultushooneid-kirikuid. Eeskujuks võeti basiilikad-Rooma äri- ja kohtuhooned. 2. Basiilikad Läänest itta paigutatud hooned, mille sissekäik on läänepoolses otsas; kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku 3 osaks-lööviks; keskmine lööv oli kõrgem ja tema ülaosa müüridesse oli tekitatud aknad ehk valgmikud; aknad olid ka külglöövide külgseintes; idapoolses osas asus veel 1 lööv, mis oli teistega risti; sambad-pilaarid; uks-portaal; apsid- kumerad osad. 3. Varakristlik kunst ja skulptuur.
(NT; Mooses kaljust vett välja löömas, kolm meest tulises ahjus jne) · Sagedased motiivid : rist, ülestõstetud kätega iniene(palvetaja) Skulptuur: · Ei loodud · Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega · Harrastati näiteks hoopis reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage (temaatika piiblist) Arhitektuur: · Algas kirikuehitus · Varakristlik kirik(eeskujuks Roomas levinud äri-ja kohtuhooned basiilikad) pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks (lööviks). Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas oli transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga ruum (apsiid). Kiriku põhiplaan meenutas risti. Kiriku keskmine lööv oli kõrgem ja laiem kui külglöövid. Kesklöövi sein, kus olid aknad nim valgmikuks
sportlased, näitlejad, teleinimesed. Meedial on oluline roll sportlaste, ekraani- ja lavatähtede tuntuks tegemisel. Meedia on staaride looja, ent samas võib ta olla nende hukutaja. Poolavalikud ruumid On kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, baarid, restoranid, muuseumid jm. Neis ruumides võivad filmimisel, pildistamisel kehtida piirangud või tuleb selleks taotleda luba. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned ja vanglad. Privaatne elusfäär On pere- ja eraelu. Perekonna ja eraelu puutumatust sätestab nii inimõiguse konvensioon kui ka EV põhiseadus. Teiste inimeste pere- või eraellu saab sekkuda vaid nende õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, seega üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Inimeste erinev staatus Ajakirjanduses on inimestel järgmine staatus: · Avaliku elu tegelased · Eksperdid · Tavalised inimesed
(fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust. Privaatne elusfäär Pere- ja eraelu Pere- ja eraelu puutumatuse sätestab nii inimõiguste konventsioon kui ka Eesti Vabariigi põhiseadus. Teiste inimeste pere- või eraellu saab sekkuda vaid nende õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, seega üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Inimeste erinev staatus
Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eelnevalt Rooma aladel elavate inimestega. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Kirikutes kujutati enamasti piibli
Kristluse tunnustamine neljandal sajandil oli suur pöördepunkt ühiskonnas, millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete ehk kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned, mida nimetatakse basiilikateks, mille tähtsaimaks tunnuseks oli valgmik. Kunst oli tingitud tegelikest vajadustest. Selles väljendati tollaste inimeste tõdesid. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga, mille tagajärjel sai kunst ühiskondliku elu osaks. Kristluse sümbolite paigutust kirikutes peeti väga oluliseks, kuna see väljendas austust ja jumala ning religiooni ülistamist. Kristuse kujutis ja Maarja koos Kristusega paigutati kirikus nähtavale
Aasta 1917 Tunnikonspekt § 27 Eesti ajalugu II I Autonoomia saavutamine Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st. Eestil oleks olnud omavalitsus Vene riigi sees. Täielikku iseseisvust ei osatud sel hetkel
tegemist. Basiilika läbilõige Basiilika põhiplaan Rooma Peetruse basiilika - paavsti residents Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes
Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kristlik arhitektuur. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid.
· maa-alused matmispaigad e. katakombid olid nende kokkusaamiskohtadeks. Seinad ja laed kaeti maalingutega · kehvad maalingud, kristlased ise maalisid(paletavad inimesed,) · skulptuuri ei kohta peaaegu üldse, sest ei tahetud kummardada varasemate elanike kombel kujusid · kristlikud sümbolid olid: tall, kala, rist · kui ristiusk tunnistati ametlikuks usuks hakati rajama kirikuid · eeskujuks võeti äri- ja kohtuhooned basiilika. Piklik hoone, mis paigutati alati läänest itta. Sissekäik läänepoolses osas, altar idapoolses. Kirik jagati kolmeks lööviks. Keskm lööv tunduvalt laiem ja kõrgem(üleval müürides aknad, nimetati valgmikuks) kui kaks äärmist(aknad välisseintes). Kirikutes oli veel üks lööv idapoolses osas, mis paiknes teiste suhtes risti. Lagi oli lame v puudus üldse. · tavaliselt oli kirik tornita, mõnel seisis eraldi kellatorn
kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll
kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll
Nii kirikute impeeriumis keelatud). Nendes katakombides seina-ja laemaalingud, välisilme kui sisemine kaunistus tähtis tahvelmaali. Gooti stiil lõi millistes kasutatud palju kristlikku sümboolikat. Ei tehtud õitsele Prantsusmaal ja Saksamaal (viimases eriti stiilipuhta näitena skulptuure. Hiljem, kui ristiusk riigistati, hakati ehitama kirikuid, Kölni katedraal). Itaalias seda stiili eriti ei kasutatud. mis meenutasid rooma basiilikaid (äri-ja kohtuhooned). Need olid KESKAJA KULTUURI ISELOOMULIKKE JOONI: algselt lihtsad kirikud, kus ainsateks kaunistusteks olid 1. Seos kirikuga. Teoloogia on keskaegse maailmanägemuse seinamaalingud ja mosaiigid. kõrgeim ilming, see ka kõlblusnormide loojana. II Bütsantsi kunst seotud Rooma kiriku hargnemisega 1) Lääne- 2. Keskajal inimene tunnetas samuti nagu ürgajal maailma
kujutasid erinevaid sümboolseid kujutisi, näiteks lambatalle õlal kandvat Head Karjust - Jeesus Kristust - sümboliseerib turvalisust, kala - ristimise element, paabulind - surematuse ja igaviku sümbol ning tuvi - hingerahu sümbol. Kui ristiusk Roomas 313. aastal keiser Constantinuse poolt riigiusuks kuulutati, said usklikud mõelda ka jumalateenistuste tarvis minevate hoonete - kirikute konstrueerimisele. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad (piklikud sammastega löövideks jaotuvad hooned). Samuti oli ka teine kirikutüüp - keskkuppelkirik (tambuur ning kõik ülejäänud välispind on skulpturaalselt kujundatud). Varakristlikud basiilikad olid paigutatud suunaga läänest itta, kus sissekäik asub kiriku läänepoolses osas ning altar idas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks, nn lööviks. Suuremates kirikutes võis lööve olla koguni viis.
Eest vaade Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus. Teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Portikus ja apsiid Portikus Apsiid Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi jm vaatemänge. Colosseum Amfiteatritest on tuntuim Colosseum, mille ellipsikujulise põhiplaani mõõdud on 189x156 m. 48m kõrguste seinte kandekonstruktsioonina on kasutatud kaaristu süsteemi.
Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas) Basiilika ehituskunst kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned jaotatud 3-ks osaks. *Marcus Aureniuse ratsamonument *Constantinuse triumfikaar Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees). ''Panteon'' säilinud oma ümmarguse põhiplaaniga jumalate tempel . Seal on ka renessanssi aegse kuulsaima kunstniku Rafaeli haud. *Circus Maximus Rooma linna ümber ehitati hiljem ka müür 6m kõrge, 3,5m paksud, kogupikkuseks ~19km. 7. Rooma skulptuur
küngas. Peajumala Jupiteri uhke tempel. Lihtrahvast Kapitooliumile ei lubatud. Roomlased ehitustehnikas nii kaugel, et hakkasid esimestena kasutama sideainena lubjamörti. Põletatud tellis. Ehitus odavnes ja hiiglaslikud hooned. Ristvõlv, kuppel. Igavene linn. Arhitektuuri parimad näidised Panteon ja Colosseum. (50 000 pealtvaatajat, 4 korrust, 80 sissepääsu, valmis 80 a. e.Kr.) Alles 500-600 aasta pärast jõuti Euroopas sellele tasemele. Akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, äri- ja kohtuhooned. Termid e. saunad. Varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega. Seal riietusruumid, jahe, soe ja kuum vesi. Veini- ja söögipood, raamatukogu, muusikatoad. Spordisaalid, basseinid. Talvisel ajal veedeti seal terveid päevi. Miljonilinna varustamiseks vaja teid. Via Appia. Laualdaseltr tähistati usupühi., mida oli 180 päeva aastas. ,,Leiba ja tsirkust". Rooma teater ei saavutanud kunagi sellist taset nagu Kreekas.
Milline ülesanne oli rooma ehitistes sammastel? Millist sambastiili roomlased eelistasid? Miks? Sambad olid kaunistuseks, lisaks toestav ülesanne, kuplid vajasid tuge. Eelistati korintose stiili. Kujundasid uue kapiteeli kompostiitkapiteel, ühendatud korintose ja joonia elemendid. Dekoratiivsema välimusega. Milliseid ühiskondlikke hooneid rajasid roomlased? 1) termidsaundad 2) foorumidlinnaühiskondlik keskus, väljak 3) amfiteatridvabaõhuteater 4) basiilikadärija kohtuhooned 5) akveduktidveejuhtmed Milleks ehitati triumikaari? Sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Constantinuse triumikaar. 17. EHITUSMÄLESTISED ROOMAS. MONUMENTAALSKULPTUUR Miks on säilinud vähe ehitusmälestisi vabariigiaegsest Roomast? Linna täiendati ja ehitati ümber kogu Rooma riigi pika ajaloo vältel. Milliseid mälestisi on endast Rooma linna jätnud keiser Augustus?
Eesti iseseisvumine 1917-1918 I Autonoomia saavutamine (autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus) Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st. Eestil oleks olnud omavalitsus Vene riigi sees
saavutanud täiuslikkust), aga kuna Rooma riik alistas Kreekamaa, siis kindlasti on tänapäeval rooma kunsti mõju suurem olnud Varakristlik ja varase keskaja kunst. 1.Ristiusku Rooma linnas levitasid Jeesuse õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. 2.Rooma I piiskop-Peetrus, matmiskohaks-Vatikan,kus on maailma suurim Peetri kirik. 3.Katakombid- maa-alused matmispaigad, kasutati ristiusu keelu ajal usklike kogunemiseks. 4.Basiilika rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned, Rooma riigi ajast. 5.Varakristlik basiilika- 2 rida kaartega ühendatud sambaid jagas basiilika pikuti kolmeks osaks (lööviks).Keskmine osa suurem ja kõrgem. Põhitunnus keskmise löövi ülaosasse jäeti aknad, Valgmik. 6.Sakraalehitis- usu või kirikuga seotud ehitis, (kirik, kabel). 7.Frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama, tema loss- omamoodi kultuurikeskus, õppis kõrges eas lugema. 8
alad. Varakristlik ja varajase keskaja kunst 1. Jeesuse õpilastest levitas ristiusku Rooma linnas Peetrus ja tema sõber Paulus. 2. Pärimuse järgi oli esimene Rooma piiskop maetud Peetri kiriku alla ( Vatikanis maailma suurim kristlik pühamu). Esimene Rooma piiskop oli Peetrus. 3. Katakombid on maaalused matmispaigad. Neid rajati, sest ristiusk oli keelatud. 4. Basiilikad olid levinud äri- ja kohtuhooned, mis võeti eeskujuks kirikute ehitamisel. 5. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis oli alati paigutatud läänest itta. Kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks lööviks. Uks asus alati läänepoolses osas. 6. Skraalehitis on kirikuehitis( basiilika kasutuselevõtt). 7. Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama. Tema loss oli Saksamaal Aachenis( see muutus omamoodi kultuurikeskuseks). 8
11 Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs Nagu ma eelnevalt mainisin on tänapäeva ühiskonnas kõige rohkem märgata sambaid. Vanad kreeklased hakkasid neid esimestena kasutama ja lisasid need templitele ning altaritele, mis olid tähtsad paigad. Liikudes läbi ajaloo on sambaid kogu aeg kasutatud ja alati hoonetel, mis ei olnud lihtsalt tavalised elumajad. Need olid kas kirikud, kohtuhooned, ooperimajad jne.Vaadates sammastega maju jätavad need endast suursuguse, aukartust äratava ja väärika mulje.Näiteks võib tuua minu kodulinnast Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse Riia tänaval. Sama on mõisahoonetega, kunagi ei ehitatud sambaid tähtsusetule hoonele, ikka sellele, mis oli oluline ja andis juba peale vaadates teada , et siin elavad tähtsad ja lugupeetud inimesed. Tänapäeval on
Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eelnevalt Rooma aladel elavate inimestega. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Kirikutes kujutati enamasti piibli sündmusi või pühakuid, kui kunagi ei
Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes
Võtsid etruskitel üle kaare ja võlvi ehitamise. Roomlased võtsid üle ka kreeklaste sambad, kuid kuna neid polnud enam vaja et ehitist üleval kanda, siis said neist vaid kaunistused. Palju kasutati poolsambaid e. Pilastreid, mis olid nagu pikuti lõhestatud sambad, küljega vastu ehitise seina. Roomas rajati palju ilmalikke ehitisi: *Näiteks ühiskondlikud hooned basiilikad ja termid. Basiilikad olid piklikud enamasti mitmelöövilised äri- ja kohtuhooned, mis paiknesid foorumite ääres. Termis olid nn. Rooma saunad, need pakkusid ajaviidet ja puhkust, sisaldasid pesemisruume, basseine, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Nt. Caracalla termid. *Roomas olid lõbustusasutusteks amfiteater e. vabaõhuteater ning tsirkus. Kõige kuulsam amfiteater on Colosseum kaunistatud kreeka stiilis sammastega, nelja korruseline, väljastpoolt olid ülemiste korruste kaared kaunistatud skulptuuridega, mis kujutasid rohkearvulist rahvast. Mahutas ta 50000
Ehitustöid teostasid inseneride komandod said oma väljaõppe, ehitusmeistrid, kes toodi sisse. Ehituamisdistsipliini reguleeriti rohkete ettekirjutustega, mille täitmist kontrollis politseiamet. Riiklikud ettekirjutused: Võru ja Paldiski planeerimine 18 saj teisest poolest korrapärane ehitusplaan, kivist majast, nummerdatud krundid. Ehitusprojektid tüüpprojektide ja tüüpehitiste järgi. Kreisikeskustes kohustuslikud kivist kohtuhooned ja nummerdatud krundid. Tüüpfassaadid. Ka hävinud Tartu hobupostijaam oli tüüpprojekti järgi ehitatud. Lisaks ehitustegevusele tekkis Balti raudteevõrgustiku väljaehitamine 1870 Peterburi (Rakvere) Tallinn- Paldiski. Järgnes Tartu-Tapa haruraudtee, Riia-Pihkva, kitsarööpeline Valga- Tartu. Ka jaamahooned kuulusid tüüpprojektide alusel ehitatud hoonete hulka. Ajalooliste jaamahoonete liigendus 2 tiiba ja keskosa. Raudteeühendus lõi eelduse linnade arengule ja
4. sajandil lisandus uus pealinn Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid kirikukogudele ehk sinoditele (kreeka synodos- kokkutulek). Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest. Kristlased ja rooma kirik Kui ristiusk lubatuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalteenistuseks vajalike hoonete - kirikute (kirikuhoonete) - rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma äri- ja kohtuhooned basiilikad. Basiilika oli piklik hoone, alati paigutatud suunag läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida sambaid jagasid kiriku pikuti kolmeks osaks nn lööviks. Keskmine lööv oli tunduvalt kõrgema ja laiem kui külglöövid. Keskmise löövi ülaosa müüridesse jäeti aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes risti asetsev lööv. Kolme esimest löövi kokku nimetatakse pikihooneks ja
Rooma linnas levitasid ristiusku peetrus ja paulus. Esimesteks rooma piiskopideks peetaksegi peetrust. 4 saj rajasid kristlased peetruse haua kohale oma kiriku, mille hävimise järgselt on samale kohale ehitatud püha peetri katedral(vatikani süda). Ristiusk oli algul roomas keelatud, siis kristlased kogunesid katakombidesse. Hiljem kui ristiusk ametlikuks usuks sai, hakati kirikuid rajama. Eeskujuks äri ja kohtuhooned basiilikad. Piklik hoone, paigutatud suunaga läänest itta. Sissekäik läänepool, altar idas. Löövid jagasid kiriku osadeks ning kõige olulisem basiilika tunnus valgmik, aknad. Võeti kasutrusele sümboolika, mis kandus üle kogu kritlikku kunsti.sümbolid: jeesus kannab lambatalle, peetrus hukkamisel, võtmega mees, püha vaim- tuvi. Kirikud lihtsad ja kaunistusteks seinamaalid ja mosaiigid. Inimesed piltidel pühalikud ja tõsised, alati rõivastatud
saj keskpaigani Euroopas valitsenud kunstistiil, mida iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistusmotiivide kuhjamine, maalilisus, valguse ja varju kontrastimine. basiilika (ld. basilica > kr. basilike stoa kuningakoda) keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. Antiik-Kreekas olid basiilikad ametniku või kõrgema tegelase eluruumideks, Vanas Roomas turu- või kohtuhooned, varakristlikul ajal kujunesid kirikuhooneteks. bellevue (pr.) /hääldus: belvü:/ kaunis vaade, kerge tornikujuline ehitus või paviljon pargi kaunil ja avaravaatelisel kohal; lõbu- ja puhkeloss. belt (ingl.) maastikuparki ääristav puistu teega. belvedere (it., 'ilus vaade'; pr. bellevue), arhitektuuriliselt eriti valitud väljaaade köitvale maastikule, 2 Koostanud: Kadi Karro
Kristuse surma. Rooma linnas levitasid ristiusku Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud kirikuid ega muid hooneid ehitada. Vahel kogunesid nad katakombidesse, maa-alustesse matmispaikadesse(1-4 saj). 4.sajandil kuulutati ristiusk Roomas ametlikuks usundiks, hakati mõtlema Jumala teenistuseks vajalike hoonete rajamisele. Eeskujuks võeti basiilikad (äri-ja kohtuhooned): · Piklik hoone suunaga läänest itta. · Sissekäik asus läänepoolses osas, altar idas. · Kaks rida kaartega sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks, nn lööviks · Valgmik · Sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid Kõige tähtsamaks varakristliku kunstisaavutuseks on basiiliku kasutuselevõtt. Seda tüüpi on rakendatud 200 aasta jooksul. Ajastut peale Rooma riiki nimetatakse keksajaks (alates 5.sajandist). Varane keskaeg oli kultuurivaene ajastu
Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas) Basiilika ehituskunst kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned jaotatud 3-ks osaks. *Marcus Aureniuse ratsamonument *Constantinuse triumfikaar Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees). ''Panteon'' säilinud oma ümmarguse põhiplaaniga jumalate tempel . Seal on ka renessanssi aegse kuulsaima kunstniku Rafaeli haud. *Circus Maximus Rooma linna ümber ehitati hiljem ka müür 6m kõrge, 3,5m paksud, kogupikkuseks ~19km. 12. Rooma skulptuur
Portreemaal püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni nagu skulptuuridki. Mosaiigikunsti, mis oli üle võetud Idamaadelt, kasutasid roomlased põrandate kaunistamiseks. · Vanakristlik kunst. Arhitektuur. Seina- ja laemaalingud, mosaiik. Kristliku sümboolika tekkimine. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli
5 Clovis I [loe: klo´viss] (u. 466 -511) meie õpikuis Chlodovech I; Frangi riigi rajaja; 496. a. võttis Reimsis vastu ristiusu; koos temaga võttis ristiusku vastu ka hulk tema sõjaväelisi 6 Canterbury loe: käntörböri 7 Westminster Abbey loe: uestminstör äbi 8 pseudogooti stiilis võltsitud, mitte ehtsas gooti stiilis 9 sakraalehitisid usukultusliku otstarbega hooned: kirikud, kabelid, kloostrid, moseed jt.; ilmalikud ehitised on profaanehitised: raekojad, kohtuhooned, paleed, teatrid ,muuseumid jt MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kus sündis gooti stiil? 2. Kust sai gooti stiil oma nime? 3. Milline on gooti arhitektuuri põhitunnus? 4. Mis on arhitektuuris basiilika? Mille poolest erineb gooti basiilika romaani basiilikast? 5. Miks puuduvad Pariisi Jumalaema kirikul tornikiivrid? 6. Kus paikneb gooti katedraalidel roosaken? 7. Milline raamat päästis gooti stiilis ehitised hävingust? Mis aastal see raamat ilmus? 8
Roomlased ehitasid korralikke teid, sildu ja veejuhtmete vedamiseks akvedukte. Ilmalikud hooned, kus rahvas aega veetis, olid termid (saunad) ja amfiteatrid. Suurim viimastest oli 3-kordne Colosseum, kuhu mahtus ligi 50 000 pealtvaatajat, ehitusaeag 70. 82. a. m.a.j. Võidukate sõjaretkede tähistamiseks ehitati triumfikaari, nt. Tituse ja Constantinuse võidukaared. Rahvakogunemised toimusid linnaväljakutel, mida nimetati foorumiteks. Foorumi ääres asusid kohtuhooned, raamatukogud, turg ja eelkõige oli see teede ristumise koht. Raamatukogu ehituslik tüüp oli basiilika, mis hiljem sai kohtute, koosolekute pidamise kohaks ja ristiusu ajal kirikute ehitamisel tüüphooneks. Uhke ja võimas hoone on kõikidele planeedinimedaga jumalatele pühendatud ümmarguse põhiplaaniga Panteon. Välisilmes on sissekäik sarnane Kreeka templitega ja selle taga asub silinder, mida katab kuppel, kus on ülal valgustandev ava okulus. Rooma skulptuur on realistlik
et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus, teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 8 eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, (ka kiskjatega), merelahinguid jm vaatemänge. Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sportimiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. Termide
Kristust. Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes
Kristust. Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes
sisult erinesid nad täielikult. Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Arhitektuur - Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes
Kui seni varase vabariigi ajal oli Rooma linn suht agraarne siis hilise vabariigi ajal muutub ta sõna otsesess mõttes linnaks. Rooma linna keskuseks oli foorum. Foorum algselt oli turuplats, hilise vabariigi ajal aga tema funktsioonid täienevad ja sellest saab koht kus hakatakse korraldama kõikvõimalikke riiklikke üritusi, nt triumfi rongkäigud teevad enne Kapitooliumi seal kõige olulisema peatuse. Foorumisse ehitatakse nüüd juurde mitmesuguseid hooneid, nt templid ja basiilikad (kohtuhooned ja administratiivhooned). Rooma linnapildis muutub nüüd see, et kui kuni selle ajani olid seal valdavalt ühekordsed elamud siis nüüd hakati ehitama mitmekordseid ehitisi. Alates 3saj eKr asenduvad puitehitised kivist ehitistega. Kui Kreekas ehitati maju valdavalt sideaineteta siis nüüd hakatakse kasutama lubjamörti. Rooma linnas on nüüd erinevad territooriumid aristokraatidele, nad on kogunenud küngastele kus on vanemad ehitised juba olnud: nt Kvirinaali ja Palatinuse künkad
et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Niipea, kui kristlus lakkas olemast põrandaalune usund, tekkis vajadus uutmoodi arhitektuuri järele, mis pidi oma küllusliku dekooriga väljendama kristlusele osakssaanud keiserlikku soosingut Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete, kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, alati oli paigutatud läänest itta. Sisseläik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes.
Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist ( seda nimetatakse valgnikuks ). Antiikbasiilika ühes otsas oli portikus, teises otsas apsiid ( poolringi või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis ), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, kiskjate ajujahte, merelahinguid jm. vaatemänge. Tsirkusemängude jaoks ehitati ka spetsiaalseid ellipsikujulisi areene, kus peeti kaarikute võiduajamisi. Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas
annaabi.ee 
