säte) näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis kolmanda riigi õigust ei kohaldata • Tagasisaateks on REÕ normi poolt viidatud välisriigi õiguse (vastava REÕ sätte) kohaselt Eesti õiguse kohaldumine. Sellisel juhul kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. • Reeglina lepingute ja väärtpaberite puhul kohaldatakse otse viidatud riigi materiaalõigust KOHTUALLUVUSE MÕJU • Kohtualluvuse normid määravad rahvusvahelisel tasandil ära esmalt, millise riigi kohus peaks asja lahendama • Kohus lähtub oma asukoha menetlusnormidest ja REÕ normidest • REÕ normid võivad olla riigiti erinevad, mistõttu lõppastmes võib kohaldatav õigus sõltuvalt kohtualluvusest olla erinev AVALIK KORD • Välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avalik kord).
lõppemisega, abielu lahutamine seoses ühe abikaasa süüteoga. Rahvusvaheline eraõigus ja lahutus piiriüleselt Rahvusvaheline eraõigus selle laiemas tähenduses on õigusnormid, mis reguleerivad üksikisikute vahelisi rahvusvahelisi suhteid. Väljend rahvusvaheline eraõigus ei ole kõikides riikides sama tähendusega. Näiteks Saksamaa ja Portugali õiguses viitab see ainult kollisiooninormile kusjuures muudes süsteemides sisaldab see rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirju ning välismaiste kohtuotsuste tunnustamist ja nende sundtäitmist. Kõik need eeskirjad, mis on seotud kohaldatava õiguse, rahvusvahelise kohtualluvuse ja välisriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamise ning sundtäitmisega, näevad ette lahendusi olukordadele, kus ühel kohtuasjal on kokkupuude mitme erineva õigussüsteemiga. Näiteks võib tuua segarahvusest abielupaari abielulahutuse kohta, kus ei pruugi olla selge, kummal kohtul on
*Lex causae kvalifitseerimise teooria aluseks on see, et välisriigi õiguse kohaldamisel on vastuoluline kvalifitseerida lex fori alusel. Selle probleemiks on ringkvalifikatsioon-kvalifitseeritakse l’plikult kohaldatava õiguse kohaselt, mida alles tuvastatakse ning mis ei pruugi osutuda välisriigi õiguseks. *3) Lugano konventsioonist, põhimõtteliselt- (1988 a.) 16. septembril 1988 sõlmisid liikmesriigid ja EFTA riigid Lugano konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkonventsioon. EFTA riigid ei soovinud ennast vastuvaidlematult allutada Euroopa Liidu kohtusüsteemile. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes iga liiki kohtutes. Ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes. Ka ei kohaldata:
Kohtumenetlus, st. nende küsimuste lahendamine, mis toimub kohtus, viiakse peamiselt läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) alusel. Siiski on PankrS-s sätteid, mida tuleb pankrotiasjade puhul kohtus kohaldada, eelkõige puudutab see kohtu kompetentsi ja tähtaegasid. Kui PankrSs on võrreldes TsMS-iga erinevad sätted, tuleb kohaldada PankrSi. Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse, st pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. PankrS kehtib võlgnike suhtes, kelle alaline elukoht või asukoht on Eestis. Elukohast räägitakse füüsiliste isikute, asukohast - juriidiliste isikute puhul. Füüsiliste isikute elukoha kindlaks määramise reeglid kehtestatakse tsiviilseadustiku üldosas. Pankrotimenetluse keskseteks mõisteteks on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja. Vastavalt PankrS § 8 lg 1 on pankrotivõlgnik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse
St. tsiviilasju menetletakse kas hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses on selgesti näha võistlevuse ehk kontradiktoorsuse printsiip vastandab ja eraldab pooli üksteisest ning kohtust. Esimesesse ossa kuuluvad kohtumenetluse printsiibid, kohtutegevuse tagamise vahendid, kohtumenetluse keele ja menetlusosaluse välistamise sätted, samuti menetlustähtaegade arvestamise üldregulatsioon. 2. Osa Kohtualluvus (selle osa moodustab regulatsioon tsiviilasja kohtualluvuse määratlemiseks, sh osa sätted rahvusvaheliste õigusvaidluste kohtualluvuse määratlemiseks. Ülejäänud sisalduvad rahvusvahelise eraõiguse seaduses). Teises osas regulatsioon võimaliku kohtualluvuse kokkuleppe korral, asja allumisel mitmele kohtule ja asjade jaotus kohtumajade vahel (TsMs § 71-§ 76), samuti valikuline, erandlik, hagita asjade kohtualluvus ( TsMS § 79- § 121). 3.Osa Tsiviilasja hind, menetluskulud ja tagatised. 4.Osa
menetlusõigusi kindlas kohtus. Hierarhiline kohtualluvus: Eestis algavad kõik asjad esimese astme kohtus so maakohtus. Ringkonnakohus saab arutada ainult neid asju, mis on arutatud esimeses astmes ja kaevatud edasi. Riigikohus arutab vaid selliseid asju, kus ringkonnakohus on oma lahendi teinud. Territoriaalne kohtualluvus: määrab asja alluvuse üheliigiliste kohtute vahel sõltuvalt nende tegevuse territooriumist. Eestis on 4 maakohut ja milline kohus peab asja lahendama, ongi kohtualluvuse probleem. Igal kohtul on oma territoorium, mida ta teenindab. Üldine kohtualluvus: sellega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid. Sellisel juhul hagi teise kohtusse esitada ei saa, samuti ei saa toimingut teha teises kohtus. Üldise kohtualluvuse korral esitatakse hagi kostja elu- või asukoha järgi. Alternatiivne kohtualluvus ehk kohtualluvus hageja valikul: sellega määratakse kohus, kuhu
teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel e kohus on kohustatud asja lahendama. Valikuline Seadus võimaldab hagejal valida asja lahendava kohtu selliselt, et lisaks üldisele kohtualluvusele on võimalik vaidluse lahendamine hageja poolt määratud kohtus. Kui alternatiivne alluvus on lubatud ja asi võib alluda mitmele kohtule, siis on see hageja õigus valida kohut. Lepinguline Kohtualluvuse kokkulepe on võimalik vaid juhul, kui see on sõlmitud vaidluste lahendamiseks, mis tõusetuvad mõlema poolt majandus- või kutsetegevusest. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole õiguslikult siduva, kui see on sõlmitud konkretiseerimata õigussuhte kohta, hagi esemeks on mittevaraline nõue, pool on ilma jäetud Eesti kohtualluvusest. Erandlik kohtualluvus Erandlik kohtualluvus on seadusega määratud eriline, eksklusiivne kohtualluvus, mis tähendab, et kohtualluvuse kokkulepe ei ole lubatud
välisriikides Välisriigi kohtuotsuste täitmist reguleerib ka täitemenetluse seadustik (TMS). Kuivõrd välisriigi kollisiooninormid ja siseriikliku õiguse normid on ikkagi välisriigi õigusnormid, siis ei hõlma Eesti REÕ välisriigi materiaalõiguse norme. Eesti REÕ ulatus: tsiviilõiguslike normide kogum, mis hõlmab kollisiooninorme (REÕS seadus ja konventsioonid) ning tsiviilmenetluslikke kohtualluvuse (jurisdiktsiooni) norme (TsMS ja TMS ning konventsioonid) ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise norme (TsMS ja TMS ning konventsioonid). 1.4. REÕ koht õigussüsteemis vt. I.Nurmela jt raamatust iseseisvalt. Selles siseriiklikku õigust käsitletakse õiguskorrana, mitte õigussüsteemina. Mina oma praktikast lähtuvalt ning rahvusvahelist õigust omaette õigussüsteemiks pidavana ning kus maailmas igal riigil on omaette õigussüsteem (seega õigus jaotub kaheks eri tüüpi
2) Viru Maakohus; 3) Pärnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. · Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas 16.03.2010 halduskorraldus 7 Halduskohus · Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju · Halduskohtud on: 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. · Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb koht, mis määrab haldusasja kohtualluvuse 16.03.2010 halduskorraldus 8 Ringkonnakohus (1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. (48) (2) Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. (3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju Maakohus ja Pärnu Maakohus ning Tallinna Halduskohus. (4) Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Tartu
LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine. Hageja on hagi esitanud Harju Maakohtusse ning väidab, et kostja elukohajärgses kohtus asja lahendamine põhjustaks talle suuri ebamugavusi ning raskuseid, kuid seadus ei anna võimalust kohtualluvust valida selle järgi, milline kohus on hagejale kõige meeldivam ja mugavam. Hageja poolne kohtu valiku põhjendus on küsitav, sest selle järgi oleks temale kõige lähem kohus hoopiski Pärnu Maakohus. Tulenevalt TsMS § 79 lg 1 oleks hagi tulnud
pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel. Sõna "võib" tuleb TsMS § 102 lg 2 mõttes mõista kohtule pädevust andva normina, st sõna "saab" tähenduses, mitte aga kaalutlusnormina. Abielu lahutamise ja abikaasade varasuhtest tulenevate nõuete rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel ei ole tähendust asjaolul, millises riigis asub abikaasade vara. Abieluasja rahvusvaheline kohtualluvus ei sõltu sellest, millise riigi õigust tuleb abikaasade varasuhetele kohaldada. Isik saab abieluasjas kaitsta oma õigusi Eesti kohtus, kui on täidetud TsMS § 102 lg-s 2 sätestatud tingimused. Kui asi allub Eesti kohtule, tuleb kohtul järgmiseks selgitada, millise riigi õiguse alusel tuleb asi lahendada. Abikaasade varasuhetele kohaldatav õigus on
korras.Riigikogus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Maakohus *arutab esimese astme kohtuna tsiviil-,kriminaal- ja väärteoasju *Harju Maakohus,Viru Maakohus,Pärnu Maakohus,Tartu Maakohus *Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas Halduskohus *arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju *Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus *Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas,mille teenindus piirkonda jääb koht,mis määrab haldusasja kohtualluvuse Ringkonnakohus *teise astme kohus,kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid *Tallinna Ringkonnakohus,Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus Riigikohus *riigi kõrgeim kohus *asub Tartus *19 riigikohtunikku *otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt 3-e liikmelises koosseisus *tsiviil-,kriminaal- ja halduskolleegium *
-13. saj; unitaristlik Saksamaa, Sveits ja dualistlik Prantsusmaa - teooria - tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused; litsentsileping VÕS § 368-374) - tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus. Kollisiooninormid lahendavad küsimuse, millise riigi õigust kasutada, sest päris üle-Euroopalist õigust pole. On mingid mudelid ja konventsioonid. Rahvusvahelised aktid: Brüssel 1 ja 2 määrused (kohtualluvuse ja otsuse täitmiste kohta); Rooma 1 (?) ja 2 (lepinguvälised õigussuhted) määrused on otsekohalduvad; direktiivid pole otsekohalduvad, need tuleb harmoniseerida ja riigi õiguskorraga kohaldada - tsiviilõigus ja tööõigus (töölepingu ja töövõtulepingu erisused TLS § 1; VÕS § 635) Töösuhte eripära on see, et töötajat käsitletakse nö nõrgemana, tööandjale alluv. Veel kaks töölepingu liiki: Töövõtt (pooled on tellija töövõtja. Tellija annab ül-de töövõtjale
nõude esitamise õigus. Mida peab kohus tegema? PKS § 61 võib välja mõista ka eestkosteasutuse nõudel. KOV on see, kes täidab eestkosteasutuse funktsioone. Elatis mõistetakse lapsele selle kasuks, kes tema vajaduste eest hoolitseb. Kohus jätab taotluse rahuldamata. K vaidles ilmselt vastu kostja vastuses. Kui hagi oleks esitanud vale hageja, siis § 423 lg 2 p 2. 22. H esitas Viljandi Maakohtusse hagi K vastu pärandvara jagamiseks. Hageja esitas hagis järgmised põhjendused kohtualluvuse valikul: Hagi esitasin kohtule, kelle piirkonnas asuv notar andis välja pärimisõiguse tunnistuse. Pärandaja vara on nii Viljandi, Tartu kui Tallinna kohtu piirkonnas. Kostja K elab Tallinnas ja pärandaja viimane elukoht oli ilmselt Tallinnas, kuid ta elas põhiliselt Venemaal ja sisse on ta registreeritud Viljandisse. Mida peab kohus tegema? kõigepealt tuleb küsida, ega tegemist ei ole hagita menetlusega ei ole TsMS § 96 pärandihagi kohtualluvus
järgi), b) kontrollida, kas ei ole kirjalikus laenulepingus kokkulepitud alluvust- seda loetakse erandlikuks ja läheb siis selle järgi, ükskõik kus kostja elab- TsMS § 104 lg.3 p.2., antud juhul andmed puuduvad kokkuleppelise alluvuse kohta. c) valikuline kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi-TsMS § 89, rahalistes nõetes loetakse täitmise kohaks võlgniku ehk siis kostja elukoht. Seega igal juhul kohtualluvuse järgi lahendab Pärnu Maakohus ja tööpiirkonna järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja. 11. Karl Ahven, kelle elukoht on Tartus, esitas Tartu Linnakohtusse hagi, paludes välja mõista oma abikaasalt Linda Ahvendalt, kelle elukoht on Pärnu linnas, elatisraha nende abielust sündinud alaealisele lapsele. Kohtunik tagastas hagiavalduse. Kas kohus toimis õigesti? Mida edasi teha? Elatise hagides kohaldatakse kohtualluvust lapse elukoha järgi TsMs § 103 lg.4, tegemist
esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. (3) Tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. 21.Kohtualluvus, selle mõiste, üldine, valikuline, lepinguline, erandlik kohtualluvus § 69. Kohtualluvuse mõiste (1) Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. (2) Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus. (3) Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja
kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel; 6) juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud korras; 7) abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel; 8) nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 123) artikli 57 lõike 4 teise lause ja lisa VI alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta; 9) raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine; 10) kinnistusregistriosaga ja kinnistustoimikuga tutvumise võimaldamine.
Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel Ajutine haldur või haldur teeb täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ja tal on täituri õigused ja kohustused. Kohtute pädevus ■ Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. Kohtualluvus pankrotiavalduse läbivaatamisel ■ Pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. ■ Kui võlgniku suhtes on esitatud mitu erinevat pankrotiavaldust, liidetakse need ühte menetlusse ja pankrotiavaldused vaatab läbi kohus, kellele pankrotiavaldus kõigepealt esitati. ■ Kui seoses pankrotimenetlusega juriidilisest isikust võlgniku suhtes taotletakse pankroti
Hagiavaldusele ei lisata dokumente, n-ö igaks juhuks; tõend peab olema asjakohane, see tähendab tõendama hagiesemega seotud asjaolusid. Hagiavaldus koos lisadega esitatakse kohtule ühes hagiavalduse ja lisade (doku- mentide) ärakirjadega vastavalt kostjate ja kolmandate isikute arvule, kusjuures koh- tule esitatakse algdokumendid ning kostjale ja kolmandatele isikutele ärakirjad. Hagi esitatakse kohtule kohtualluvuse järgi. Hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni (kohtuvaidlus on sätestatud TsMS paragrahvis 402) hagi muuta (TsMS § 376). Muuta võib hagi nõuet (eset) ja hagi alust (asjaolusid). Kostja, saanud kohtult hagiavalduse ärakirja koos lisatud dokumentidega (TsMS paragrahv 393), on kohustatud kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikult vastama hagiavaldusele (TsMS §-id 394 - 396)5. Vastuses hagile esitab kostja oma vastuväited ja tõendid oma väidete kinnitamiseks. 9. Hagi tagamine
Kohtualluvus on: üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. Kohtualluvus sätestatud igas menetlusseadustikus eraldi. Kohtualluvus Nt kohtualluvus halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt (HKMS § 8) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust, esitatakse kaebus või protest halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse. Kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja asukoha järgi.
kannatanu isikust. VÕS § 113 lg 2. Näide: A kaevab kraavi. B jalutab ja kukub sinna sisse, saab kehavigastuse. Kohe pärast kehavigastuse saamist on võimalik arvestada kahjuhüvitist, kuid kuni A ei tea midagi sellest tekkinud kahjust ega peagi teadma, seni ei ole ta ka oma kahjuhüvitamise kohustusega viivitusse sattunud. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab lepinguvälise kahju tekitamise koht? Kahju tekitamise koht omab tähendust kohtualluvuse küsimuse otsustamise jaoks. Probleemsituatsioon võib tekkida olukorras, kus kahju tekitav tegu on pandud toime ühes kohas, aga kahjulik tagajärg tekib teises kohas. Kohtualluvuse sätted TsMS § 94: hagi võib esitada ka teo toimepanemise koha järgi. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 50 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele just selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu toime pandi või sündmus toimus
Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida TÜ samal tegevusalal ega osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib TÜ samal tegevusalal. Täis- ja usaldusühingu asukoht on koht, kust ühingu juhitakse, või koht kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. Asukohta ei saa määrata osaniku elukohaga, tootmise asukohaga ega muu taolise kohaga, vaid selleks on vastav haldusüksus. Seda on vaja eelkõige kohtualluvuse määramiseks. Täis ja usaldusühing tegutsevad osanike sõlmitud ühislepingu alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet. Järelikult on ühinglepingu puhul lubatud nii suuline, lihtkirjalik kui ka notariaalne vorm, olenevalt poole tahtest. Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul, kuid lepinguga võib ette näha juhud, mil ühingulepingut võib muuta ka häälteenamusega. See häältenamus ei või olla väiksem kui ¾ kõigist häältest.
Euroopa Liidu toimimise lepingust. Lühend „EÜ” või „EMÜ” akti numbri juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tulenes Euroopa Ühenduse, varem Euroopa Majandusühenduse asutamislepingust. (4) Eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile esmakordsel viitamisel tuleb lõikes 3 nimetatud andmetele lisada viidatava õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23). § 30. Avaldamismärge (1) Riigi Teataja avaldamismärge koosneb Riigi Teataja lühendtähisest, osa numbrist, kui see on märgitud, ilmumiskuupäevast (või endisel kujul avaldamismärkel ilmumisaastast ja ande numbrist) ja artikli numbrist, kui see on märgitud, näiteks: RT I, 03.02.2011, 4. (2) Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise korral või muudel juhtudel võib
kannatanu talle nõudest teatas või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui A jalutab tänaval ja talle kukub B räästast jääpurikas pähe, siis nõue muutub kohe sissenõutavaks, kuid B ei ole veel viivitusse sattunud, sest ta peab olema teadlik nõudest. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab deliktiõiguse (DÕ) kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Eelkõige kaks aspekti: esiteks omab koht tähendust kohtualluvuse jaoks, teiseks kohaldatava õiguse jaoks. Probleemid saavad tekkida juhul, kui tegu pannakse toime ühes kohas, aga kahju tekib alles teises kohas. Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 91-94, kus asjakohane on eelkõige teo toimepanemise/sündmuse toimumise koht ja teatud juhtudel ka kahju tekkimise koht. Kohaldatava õiguse kohta kui meil on küsimuseks, kas kohaldub ühe või teise EL liikmesriigi õigus, siis tuleb vaadata Roma 2 määrust aastast 2007
valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. 16. EL ÕIGUSE ALLIKAD, PÕHIVABADUSED, ÜLIMUSLIKKUS JA OTSEKOHALDUVUS, EL SISENE KOMPETENTSIDE JAGUNEMINE. Õiguse allikad: Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, ühinemislepingud) Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid (määrused, direktiivid jne) Põhivabadused: tööjõu vaba liikumine, kapitali vaba liikumine, kaupade vaba liikumine ja asutamisvabadus.
Sisuliselt kohe, kui kahju on tekitatud ja kui on võimalik arvest kahjuhüvitist. Kahju tekitamisega vastutav isik ei satu viivitusse, mitte alates nõude sissenõutavast muutumisest, vaid alates ajast, millal kannatanu teatas kahju hüvit nõudest või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab DÕ-se kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Oluline kohtualluvuse määratlemiseks TsMS § 91, 94. Kohalduva õiguse üle otsustamisel, puudutab rv-st eraõigust, kus olulise tähtsusega on Rooma II määrus, mille järgi kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkis. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest? Kannatanul võimalik valida, kas esitada nõue LÕ või DÕ alusel. Eristatakse, kuna viib nõude õige kvalifits-ni. Sisulisteks põhjusteks:
6) kinnisasja üüri või rendilepingust või muust kinnisasja kasutamise võlaõiguslikust lepingust või selle kehtivusest tulenev nõue. Abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on: 1) abielu lahutamine; 2) abielu kehtetuks tunnistamine; 3) abielu olemasolu või puudumise tuvastamine; 4) ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue; 5) abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu. KOHTUALLUVUSE KOKKULEPE Kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalikõiguslik juriidiline isik. Tsiviilasja hind. Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind
· valikuline või · erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. 5. Kohtunike personaalse sõltumatuse tagamine. Kohtuniku staatus. Kohtuniku ametissenimetamine. Kohtuniku ametikitsendused. Immuniteet. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku ametist vabastamine ja tagandamine. Kohtunikuks võib nimetada: · EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel
§13. Otsusevõimetu isiku tehing (2) Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. Elukoht ja tegevuskoht Elukohal on tsiviilõigusele oluline tähendus, sest kohustuste täitmine on tihti elukohaga seotud. Kohtualluvuse määramine hagi esitamise kohaks on reeglina kostja elukoht. §14. Elukoht ja selle muutmine (1) Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. (2) Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. (3) Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. (4) Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. §15
§13. Otsusevõimetu isiku tehing (2) Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. Elukoht ja tegevuskoht Elukohal on tsiviilõigusele oluline tähendus, sest kohustuste täitmine on tihti elukohaga seotud. Kohtualluvuse määramine hagi esitamise kohaks on reeglina kostja elukoht. §14. Elukoht ja selle muutmine (1) Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. 13 (2) Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. (3) Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
Kohus võib kuulutada menetluse või menetluse osa omal algatusel kinniseks ka muul juhul, kui selleta oleks ohustatud objektiivne õigusemõistmine või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda poolt lõpetama menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada. Kohtunikku puudutava kriminaalasja alluvus – Kui kohtunik on süüdistatav või kannatanu ning asja tuleks üldise kohtualluvuse kohaselt menetleda selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtus, antakse kriminaalasi üle teise ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtule. Kohtuväline menetleja – Asutus, millel on õigus määrata väärteo toimepanijale karistus, kuid mis ei ole kohus. Näiteks politsei võib kohtuvälise menetlejana trahvida autojuhti, kes sõitis lubatust kiiremini või taotleda kohtult talle aresti kohaldamist. Kuritegu – Karistusseadustikus sätestatud süütegu
Asutamislepingud põhikiri ja asutamisleping 6. Sihtasutus piisab 1 asutajast. Asutamisootsus + põhikiri. PÕHIKIRI on kõigil, va täisühing ja usaldusühing (neil on ühinguleping selle asemel) 3.5 juriidilise isiku nimi ja asukoht Reegel juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse (või juhatust asendava organi nt täisosanikud) asukoht. See tuleb ka põhikirjas ära näidata, kus juhatus asub. MTÜ ja sihtasutuste puhul vt MTÜS pg 4 ja SAS pg3 - . See on tähtis nt kohtualluvuse seisukohalt. Ka rtegistrisse peab piirkonna järgi kirja panema. Igal juriidilisel isikul on oma nimi, millega teda teistest eristada saaks. Mõte on see, et ta oleks teistest eristatav. Ja nimest pead tulenema ka see liik, mis liiki jur isikuga tegemist on. Äriühingutel on ärinimi ÄS §81, §25 (2), §35, §244, TÜS §6, MTÜS §3, SAS §4. 3.6 Juriidilise isku juhtumine 3.6.1 juhtimise organid Tegevuse korraldamine ja teiste isikutega suhtemine põhiül.
PÕHIKIRI on kõigil, va täisühing ja usaldusühing (neil on ühinguleping asutamisdokumendi selle asemel) d, millal jõustub jne.. 3.5 juriidilise isiku nimi ja asukoht Reegel – juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse (või juhatust asendava organi nt täisosanikud) asukoht. See tuleb ka põhikirjas ära näidata, kus juhatus asub. MTÜ ja sihtasutuste puhul vt MTÜS pg 4 ja SAS pg3 - . See on tähtis nt kohtualluvuse seisukohalt. Ka rtegistrisse peab piirkonna järgi kirja panema. Igal juriidilisel isikul on oma nimi, millega teda teistest eristada saaks. Mõte on see, et ta oleks teistest eristatav. Ja nimest pead tulenema ka see liik, mis liiki jur isikuga tegemist on. Äriühingutel on ärinimi ÄS §81, §25 (2), §35, §244, TÜS §6, MTÜS §3, SAS §4. 3.6 Juriidilise isku juhtumine 3.6.1 juhtimise organid Tegevuse korraldamine ja teiste isikutega suhtemine – põhiül.
3.5. Juriidilise isiku nimi ja asukoht Juriidiline isik peab olema idin Reegel on selline, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi (täis- ja usaldusühingu juhtimiseks õigustatud osanikke) asukoht. MTÜde ja sihtasutuste puhul, vt. MTÜde seaduse §3 ja Sihtasutuste §4; juriidilise isiku asukoht võib olla ka muu kui juhatuse asukoht. Asukoht määratakse ära põhikirjas. Asukoht on oluline kohustuste täitmise ja kohtualluvuse seisukohalt. Nt. kui kostjaks on juriidiline isik, siis kus tema asukoht on. Igal juriidilisel isikul peab olema oma nimi, millega saaks teda eristada teistest juriidilistest isikutest. Nime eesmärk: teistest eristatavus; nimest peab tulenema ka liik. Vt. Äriseadustiku §9-§15; MTÜ-de seadus §4; Sihtasutuste seadus §3. 3.6. Juriidilise isiku juhtimine See on tegevuse korraldamine ja suhtlemine teiste isikutega. Sissepoole kuidas juriidiline
3.5. Juriidilise isiku nimi ja asukoht Reegel on selline, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi (täis- ja usaldusühingu juhtimiseks õigustatud osanikke) asukoht. MTÜde ja sihtasutuste puhul, vt. MTÜde seaduse §3 ja Sihtasutuste §4; juriidilise isiku asukoht võib olla ka muu kui juhatuse asukoht. Asukoht määratakse ära põhikirjas. Asukoht on oluline kohustuste täitmise ja kohtualluvuse seisukohalt. Nt. kui kostjaks on juriidiline isik, siis kus tema asukoht on. Igal juriidilisel isikul peab olema oma nimi, millega saaks teda eristada teistest juriidilistest isikutest. Nime eesmärk: teistest eristatavus; nimest peab tulenema ka liik. Vt. Äriseadustiku §9-§15; MTÜ-de seadus §4; Sihtasutuste seadus §3. 3.6. Juriidilise isiku juhtimine See on tegevuse korraldamine ja suhtlemine teiste isikutega. Sissepoole – kuidas juriidiline isik
Üldmenetluse kohtuistungile eelneb kohtulik eelmenetlus, mille raames võib kohus pidada ühe või mitu eelistungit. Eelmenetluses kohus otsustab, kas saab talle saadetud kriminaalasja menetleda või mitte. Loe KrMS §§ 257...2651 kohtuliku eelmenetluse kohta. Kohtulik eelmenetlus hõlmab ka kohtulikuks arutamiseks ettevalmistavaid toiminguid. Kohtuliku eelmenetluse raames kontrollib süüdistusakti saanud kohtunik 1) kriminaalasja kohtualluvust (KrMS 257 lg 1). Kohtualluvuse vaidlustamise korral koostab kohtunik kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse (KrMS 28 lg 1). Kui kohtualluvus on kontrollitud ning puudub eelistungi korraldamise alus, teeb kohtunik ilma eelistungita määruse süüdistatava kohtu alla andmiseks (257 lg 1). 2) süüdistusakti vastavust seaduses sätestatud nõuetele (258 lg 1 p 2), 3) kriminaalasjas menetluse lõpetamise aluste olemasolu (258 lg 1 p 3),
annaabi.ee 
