käigusl.(C6H12O6->6CO2+6H2O+energia) Organismidel on omane paljunemisvõime. Mittesuguline: pooldumine(ainuraksed), vegetatiivne(taimed), eostega(seened). Suguline: uus organism saab alguse viljastumise käigus isas-ja emassugurakkude ühinemisest. Areng on loomulik kõikidele organismidele. Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga. Elu iseloomustavad omadused: Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine-ja energiavahetus Stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Areng ELUSA JA ELUTA LOODUSE VÕRDLUS Elusloodus on looduse elus osa. Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Kõige
Sugulisel paljunemisel on kõik järglased geneetiliselt pisut erinevad, mis tagab evolutsiooni. 7. Areng....................................................................................... Organismid arenevad igal juhul. Organismil on muutused tema eluaja jooksul. Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. Arengu käigus omandatakse uusi sise – ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. Areng jätkub ka peale kasvu lõpp ja lõpeb alati surmaga. Arenevad ka ökosüsteemid ja biosfäär. 8. Evolutsioneerumine................................................................ Evolutsioneerumine on liikide muutumine aegade jooksul.
vanematelt ja saavad informatsiooni, mis jääb nendega kogu eluks. Lapsevanemad kujundavad laste maailmapilti ja mõtlemisviise. Näiteks kui vanemad on konservatiivsed ja neil on omad uskumused, siis tihtipeale kasvab ka laps selliste uskumustega üles. Juba väga väiksest peale õpib laps ennast väljendama ja teab, milliseid käezeste peab kasutama ning, milliseid häälitsusi peab tegema, et saada seda, mida ta tahab. Lasteaias tutvutakse esimest korda uute inimestega ja kohanetakse uues keskkonnas. Seal hakkab pihta ettevalmistus kooliks ja teadmisteallikateks on uued inimesed ning kohad. Lasteaias lähenetakse õppimisele loominguliselt ja mänguliselt ja saavad sealt palju algteadmisi ja kindla põhja edasiseks kooliteeks. Kooliminek on lastele huvitav aeg, sest kõik on väga teistsugune. Kooli minnes saab laps justkui suureks ja iseseisvaks. Vanemate teadmistepagas jääb aina väiksemaks ja laps õpib uusi teadmisi juurde ja kool õpetab,
Noorus (12/14-20 a.) Murdeiga, kus laps on muutumas täiskasvanuks. Üleminekuikka jõudmise aeg on sooti erinev tüdrukud jõuavad selleni umbes 2 aastat varem kui poisid. - Iseseisva elu algus (19-20/25). Ideaalide otsimine ja realiseerimine, seksuaalsuse teke, enese otsimine. Teekond täisikka - (20 - 40 a.) Kohanetakse tööeluga, liigutakse oma elualal edasi, sotsiaalse rühma leidmine, kuhu inimene tunneb end kuuluvat. Elukaaslase otsimine, kodu loomine ja hoidmine, laste kasvatamine. 30-ndate kriis (algab umbes 28-selt) Iseenese leidmise aeg. Enne 30-ndat eluaastat on inimene innukas "ühe asja liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb
(eluaastad 40-65) Selles eas on rohkem aega tegeleda iseendaga ja oma hobidega. Lapsed lahkuvad kodust ja vanemad ei vaja veel nende toetust. Kehalised ja vaimsed võimed hakkavad tasahaaval halvenema, kuid kasulik on hoida ennast pidevalt toonuses ja hoolitseda nii keha kui vaimu eest. HILINE TÄISKASVANUIGA (eluaastad üle 65) Selles eas on võimalik olla rahul elatud eluga. Füüsilised ja vaimsed võimed halvenevad järk-järgult ning kohanetakse suurema sõltuvusega teistest, mis võib kaasa tuua vajaduse elu ümber korraldada. Oluline on suhtuda ellu positiivselt, jagada oma elutarkust teistele ja tunda rahulolu elatud elust. KOKKUVÕTE Inimese elukäiku kujutatakse elukaarena, mis koosneb arenguperioodidest, kuid on siiski üks tervik. Arenguperioodide tundmine aitab inimeses toimuvaid muutusi paremini mõista ning kohaneda ümbritsevaga. Igas vanuses on võimalik õppida ja kogeda midagi uut.
6)Paljunemine · Mittesuguline: sugurakkude ühinemist ei toimu:Pooldumine(ainuraksed),Vegetatiivne(taimed),eostega(seened) · Suguline: Uus organism saab alguse kahe raku ühinemisel 7)Areng · Muutused organismi algusest kuni tema surmani · Sugulise paljunemise puhul algab arend viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist · Arengu käigus omandatakse uusi sise-ja välisehituslike tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga · Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga Eluslooduse organiseerituse tasemed 1)molekulaarne tase · Biomolekulid-orgaanilised ained tekivad ainult alusorganismidest.N: sahhariiidid,liipiidid(rasvad), valgud,nukleiinhapped(RNA,DNA) 2)organelli tase · Organellid on raku koostisosad.N:tuum, ribosoomid, rakumembraan, mitokondrid 3)Koe tase
valvsust. Tema tegelaskuju küll häiris mind pisut. Oli ju ta algul suur isamaalane, siis oli ta ka punaste poolel ja peale seda varjas isegi maha seda. Ta oli küllaltki valelik ja äraandlik mõnel puhulgi. Üks suurimaid küsimusi, mille üle ma olen mõelnud etenduse kohta on, et miks kõhn mees kandis läbi aegade, reziimide ja mundrite kogu aeg ühesid ja samasid helepruunikaid-ruudulisi pükse. Võibolla näitas see eestlase, kui inimese meelsust. Mindakse vooludega kaasa ja kohanetakse, kuid vähemnähtavalt ollakse ikka isamaaliselt meelestatud. Kuid mitte väga varjatult. Need püksid olid ikkagi päris kirjud. Aga ega eestlased pole siis papist tehtud, et peaks varjama pidevalt. Julgeid väljaastumisi on minevikust küllalt võtta. Tõnu Oja täitis oma rolli vägagi viisakalt ja normaalselt. Ta oleks justkui loodud sellist tegelast mängima. Kuidagi oli ta teadlik, et tema on Stammgaustiga kuidagi võrdväärne. Mis alal täpselt, selle üle võib spekuleerida.
kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Oletatavasti põhineb haistmine haistmiselundile sattunud molekulide füüsikalisel toimel. Eriti tugev lõhn on aineil, 2 mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Eriti hea haistmisvõimega loomade ehk makrosmaatikute (näiteks koera) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui mikrosmaatikute (sealhulgas inimese) haistmine. Haistmiselund e. lõhnade vastuvõtmise elund on nina. Nina on inimese ja selgroogsete loomade ülemiste hingamiselundite algusosa, mis väljas poole avaneb ninasõõrmete ja sissepoole neelu, tagasõõrmete e. koaanide kaudu.
koheselt parandama talupoegade eluolu. Kuulumine luterlike maade hulka arendas eestlasi keeleliselt. Olulisel kohal oli emakeelne piibel ning jumalateenistus. Üheks olulisemaks kultuuri osaks ongi keel, mis eestalstel on väga omanäoline ja kaunis. Kuigi esmapilgul tundub see välismaalasele keerukas, tunnistab ta peagi, et selle kõla on enneolematu ning suursugune. Paraku on meie emakeel viimastel aastatel hääbunud. Seda sellepärast, et üha kergemini kohanetakse võõrsõndega ning slängiga, mis jõuvad meieni interneti, ajakirjanduse ja igapäeva suhtluse kaudu. Eesti keel, mida me igapäevaselt kasutame väljendab kõige paremini ühtsust, mis seob eestlasi nii kultuuriliselt kui rahvuslikult. Kultuur väljendub ka suuresti kunstis, selles, mis on meie lähedal, mida peame ilusaks. Ajaloolisteks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud
kergesti. Mees-karvakasv,madal hääl,tugev lihastik,laiad õlad,kitsad puusad,pikemad toruluud,pollutsioon. Naine-rindade kasvamine,kitsad õlad,laiad puusad,rasvkude,kõrgem hääletoon,lyhemad toruluud,menstruatsioon. 4)noorukiiga-jätkub kehaline areng,kasvamine aeglustub,lõpuks on organism välja kujunenud. Käitumine muutub tasakaalukamaks,tundumused sygavamaks ja pysivamaks. 5)täiskasvanuiga- a)varajane kypsusiga-organism ei muutu,võimed arenevad maksimumini,luuakse prekond,kohanetakse tööga.b)hiline kysusiga-ollakse töös tasemel,lõpuks hakkavad kehalised ja vaimsed võimed aeglaselt taandarenema. C)elatanuiga-kahaneb jõud,langeb õppimisvõime,nõrgenevad mälu ja tähelepanu,väheneb kehaline suutlikkus,ilmnevad ervisehäired. D)vanuri-ja raugaiga-vanur kuni 90aa,,yle selle raugaiga. Syveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. 6)surm- a)agoonia-vahetult surmaeelne seisund,elundite talitlus on väga aeglane,pulssi ei ole tunda,hingamine ei ole mõrgatav
Püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon, temp püsivus(kõigusoojased/püsisoojased) Reageerimine keskkonna muutustele Loomad meeleorganitega/ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes kuju saadavad infot raku sisse. Paljunemine Suguliselt(hulkrakulised, loomariigis) või mittesuguliselt(pooldumineainurasked;vegetatiivne taimed;eostegaseened) Areng uute siseja välistunnuste omandamine, kohanetakse keskkonnaga, kahepaiksed arenevad moondega Evolutsioneerumine liikide pikaajaline ühesuunaline liikumine · Elu organiseerituse tasemed: Biomolekul Orgaaniline ühend mis on organismide koostises(Molekulaarbioloogia) Rakuline tase rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused.(Tsütoloogia) Kudede sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe(tugi,põhi)(Histoloogia)
hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks. 5 Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Oletatavasti põhineb haistmine haistmiselundile sattunud molekulide füüsikalisel toimel. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti. Eriti hea haistmisvõimega loomade(näiteks koera) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui mikrosmaatikute (sealhulgas inimese) haistmine. 6 Kompimine Kompimisega võime kindlaks teha esemete suuruse, kuju, materjali jne.Kompimis- ehk puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele. Nende aistingute tugevus sõltub retseptorite tihedusest. Kõige
Mittesuguline: uus organism saab alguse sugurakkude ühinemiseta, ühest vanemast: Pooldumine ainuraksed ... Vegetatiivne taimed ... Eostega seened ... Suguline uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. 7. Areng Organismi muutused tema eluaja jooksul. · Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. · Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. · Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga. · Arenevad ka ökosüsteemid ja biosfäär Kahepaiksed Monarhliblikad 8. Evolutsioneerumine ...on liikide pika aja jooksul pidev ühesuu- naline muutumine. Kui kaua võtab aega uue liigi teke? Elu iseloomustavad omadused · Rakuline ehitus · Kõrge organiseerituse tase · Aine- ja energiavahetus · Stabiilne sisekeskkond · Reageerimine keskkonna muutustele · Paljunemine · Areng
eristada vajalikud tegevused ja toimingud ebavajalikest. Ta oskab juhtida oma aega ning planeerida tegevusi (Marriner-Tomey 1994). 4. Vilunud- situatsioone osatakse näha tervikpildina. Sellel tasemel olev õde teab, mida erinevates olukordades teha, kuna saab tugineda oma varajasematele kogemustele. Nad on oma tegevustes ja teadmistes kindlad ja suudavad kriitiliselt mõelda ning olukordi hinnata (Benner 1982). 5. Ekspert- erinevate olukordadega kohanetakse kiirelt ning osatakse koheselt vastavalt käituda, neil on sügavam arusaam haigustest ja patsientidest. Enam ei vajata oma tegevustes juhtnööre. Kasutatakse eelnevatest kogemustest saadud teadmisi ning ei raisata aega ebavajalikele toimingutele. Sellel tasemel olev õde tunneb ära erinevate haiguste mustrid ning oskab vaadelda haigust tervikpildina. Tema jaoks on kõige tähtsam mõista patsiendi tõelisi vajadusi (Benner 1982).
Mittesuguline: uus organism saab alguse sugurakkude ühinemiseta, ühest vanemast: Pooldumine – ainuraksed … Vegetatiivne – taimed … Eostega – seened … Suguline – uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. 7. Areng Organismi muutused tema eluaja jooksul. • Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. • Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. • Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga. • Arenevad ka ökosüsteemid ja biosfäär Kahepaiksed Monarhliblikad 8. Evolutsioneerumine ...on liikide pika aja jooksul pidev ühesuu- naline muutumine. Kui kaua võtab aega uue liigi teke? Elu iseloomustavad omadused • Rakuline ehitus • Kõrge organiseerituse tase • Aine- ja energiavahetus • Stabiilne sisekeskkond • Reageerimine keskkonna muutustele • Paljunemine
vanematega. - Pärilikkuse kandajteks on kromosoomides paiknevad geenid. - Geenidesse kodeeritud geneetilist infot kasutatakse kõigis eluprotsessides. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks. · Areng avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. - Ka populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid arenevad. - Otsene ja moondeline. - Omandatakse uusi sise- ja välisehituse tunnuseid, kohanetakse kk-ga. - Areng lõpeb surmaga. - Eluiga sõltub pärilikkusteguritest ja keskkonnateguritest. · Ärritustele reageerimine avaldub tihti liikumises. - Kk-st tulevat infot võetakse vastu meeleorganitega ( närvisüsteemi reaktsioon ). - Üherakulistel org-el närvisüst asemel valgumolekulid välismembraanis. Elu organiseerituse tasemed Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne
võimalik diabeeti küllaltki tulemuslikult ravida ja haigust kontrolli all hoida. Ravitulemused sõltuvad suuresti patsiendi motivatsioonist, teadmistest ja oskustest end ise hästi ravida. Diabeedi tekkeks on palju erinevaid põhjusi. On kindlaid märke, mida tasub tähele panna. Diabeedile iseloomulikud kaebused on janu, väsimus, kehakaalu langus, sage urineerimine. Samas võivad kaebused olla nii vähesed, et neid ei panda tähele ja pika aja jooksul ka kohanetakse nendega. Tihti avastatakse vere suhkrutaseme tõus juhuslikul kontrollil või seoses teiste haigustega. Seepärast tasub pigem silmas pidada riskitegureid, et diabeet võimalikult varajases staadiumis avastada. Haigus avaldub enamasti pärast 40. eluaastat, kuid haigestumise iga väheneb. Tänapäeval esineb II tüüpi diabeeti ka ülekaalulistel lastel. II tüüpi diabeedi puhul · Tõuseb vere suhkrutase seoses insuliini toime nõrgenemisega kudedes
on ning kuidas ta temasse suhtub. Samuti väljendatakse ootusi, mis vestlejatel teineteise suhtes on, ning luuakse ühiskondlikke suhteid. Vabalt võidakse sinatada lapsepõlvesõpru, koolikaaslasi, kaastudengeid, malevlasi, häid kolleege, teatud seltskondade või töökollektiivide liikmeid, üleüldse inimesi, kellega kõnetajat seovad ühised tegevused, põhimõtted, veendumused ja palju muud, mis inimesi liidavad, mitte ei lahuta. Tutvutakse, kohanetakse ning sinatatakse. Eesti ühiskonnas on tegelikult üsna elementaarne, et teietamine ning käesurumine on viisakas. Paljud inimesed võivad küsimata sina peale üle minemist pidada isegi solvavaks. Siin aitab viisakas ettepanek edaspidi sina-vormis suhelda. Seega on formaalsused täidetud ning kellegi tundeid ei riivata. Sina-pöördumisel on kaks nägu: sõbralik lähenemine või olukord, kus sinatamist kasutatakse üleoleku rõhutamiseks. Teietamine näitab üldjuhul austust, kuid on
Teiseks on tähtis, et gruppid moodustataks võimalikult juhuslikult. Tagada tuleb valiku erapoolikus (Haag 2004). 1.4 Solomoni nelja grupiga katsedisain One-between katsediasini puhul ilmneb veel üks probleem, mida nimetatakse õppimise või testi efektiks. See faktor võib rolli mängida näiteks juhul kui hinnatakse mingit motoorse võimekuse oskust. Eeltestimisel ära määratav algtase võib ise omada mõju hilisematele mõõtmistele (läbi selle, et harjutatakse või kohanetakse testiga). Selle mõju võib olla positiivne või negatiivne ehk tulemus võib sellest tulenevalt paraneda või halveneda. Samas valides nõuetele vastava katsedisaini saab vähendada eeltestimise mõju interventsiooni efektile (Haag 2004). Õppimise või testi efekti mõju on võimalik hinnata kasutades Solomoni nelja grupiga katsedisaini. Selle kohaselt jagatakse katsealused juhuslikult nelja gruppi: kahes grupis viiakse läbi eeltestimine ja kahes mitte; interventsiooniga mõjutatakse ühes
kui suur osa endiselt vaid tasuta tööd (kodutööd, lastekasvatamine jne) teinud ühiskonna liikmeid hakkavad osalema rahaga tasustataval tööturul. Tahame või mitte, raha on oluline. Isiklik raha annab selle teenijale teatud võimu ja võimalusi. Selle puudumine aga loob sõltuvuse sellest, kes raha teenib. Kui raha teenivad mõlemad partnerid, muutuvad ka nende suhted ja mõlemad osapooled peavad sellega kohanema. Kohanetakse nii suurenenud/vähenenud (rahalise) võimu kui ka suurenenud/vähenenud (rahalise) vastutusega partnersuhtes, peres, töökollektiivis. Ja kohanemisoskused on inimestel teatavasti erinevad mõnel suurepärased, teistel jälle kehvemad. Miks mõned mehed ei suuda naisi võtta võrdväärsete äripartneritena ja kas naised üldjuhul üldse on võrdväärsed? Vastates küsimusel esimesele poolele, arvan ma, et taaskord on tegemist kohanemise ja kohanemisoskuste ning
Vahel piisab sellestki, et lähedased inimesed raskeil hetkil su tuju üleval hoiavad. Probleemolukordade lahendamine Keegi meist pole kindlustatud õnnetuste, äpardumiste, ajutiste tagasilöökide või ootamatute raskuste vastu elus. stressiseisundis, mis sellistes olukordades aitab koondada energiat toimetulekuks ja paremaks kohanemiseks, esine kolme tüüpi käitumist: Eitatakse juhtunut ja välditakse tugevat hingevalu põhjustavaid mõtteid ja tundeid Kohanetakse ja muudetakse oma suhtumist toimuvasse Otsitakse lahendust ja püütakse muuta olukorda Olukorra eitamine on alateadlik kaitsereaktsioon, mis võib ilmneda ootamatute tugevat stressi tekitavate sündmuste korral. Juhtunu või selle episood näib mõneks ajaks otsekui ununevat. Selline rektsioon on organismile eluliselt vajalik, et anda psüühikale aega toimunu omaks võtta. Mälu taastub järk-järgult ning vastavalt sellele, kuidas toimunu läbi töötatakse.
identiteedikriis, piiride katsetamine, sügavad suhted (16-19), ideoloogiline kriis, selginemisetapp. · Iseseisva elu algus (19-20/25). Ideaalide otsimine ja realiseerimine, seksuaalsuse teke, enese otsimine. Teekond täisikka - (20 - 40 a.) Otsitakse oma sisemistele pürgimustele vastavat elukeskkonda, perekond, töö, sõbrad, harrastused, kohtamised, iseseisvus ja vastutus, kasv iseendaks, individuaalsuse tugevnemine. Kohanetakse tööeluga, liigutakse oma elualal edasi, sotsiaalse rühma leidmine, kuhu inimene tunneb end kuuluvat. Elukaaslase otsimine, kodu loomine ja hoidmine, laste kasvatamine. · 30-ndate kriis (algab umbes 28-selt) Iseenese leidmise aeg. Enne 30-ndat eluaastat on inimene innukas "ühe asja liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast"
Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi. · Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. · Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. · Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju
Paljunemine · Mitmesuguline- pooldumine-ainuraksed, vegetatiivne- taimed, eostega- seened. · Suguline uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest. Pärilikkus · Järglased sarnanevad oma vanematele. Areng · Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastamisega, mittesugulisel paljunemise puhul eraldumisega vaheorganimist. · Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. · Areng jätkub ka peale kasvu lõppu lõpeb alati surmaga. Arenemis- ja kasvamisvõime · Otsene areng- vanematega kohe ühtemoodi. · Moondeline areng- järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga. · Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. Kohastumine · Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja. PÕHIETAPID
pole veel määratletud. Kolmandaks tekib rühma suhtes väljaspoolne huvi. Keegi väljaspool rühma märkab rühma folkloori ja tahab seda uurida, et huvi rahuldada. 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Toimub folkloori liigutamine uutesse zanritesse nt Viljandi folgil tänapäeva bändid esitavad pärimusmuuusikat tänapäevases võtmes. Pärimusrühma sõltuvusest vabanemine – kohanetakse uute oludega. 2. Folkloori esitajate toetamine – nt „Seto lauluemade toetamine“ enne teist maailmasõda. 3. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine nt koolitatakse TÜ-s india tudengeid. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Üldistavad väited nt Ergo petab; aforistlikud mõtteterad; minakeskne grafiti; sina- pöördumised; süntaktilised stereotääbid – kes teeb seda, on see... . 13
teadlikuks sellest vigastamise faktist. Millise seletusi võiks anda? 12. Kirjeldage silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutumine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram
Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv). 10 Haistmine - lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõnekaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -,
Kuidas teineteisega rääkida? Kuidas lahendada konflikte? Kui paar ei tülitse, jäetakse mõned asjad välja ütlemata; see on ohtlik, kuna aastate jooksul koguneb väljaütlemata asju väga palju ning ükskord katkeb kannatus ikkagi. Järgneb agressioon ja see on destruktiivne. Konstruktiivse konfliktilahendamise reeglid Igas peres tuleb konflikte ette, sest koos elavad kaks erinevat inimest. Erimeelsusi varjata pole mõtet. Mida rohkem noorpaar tülitseb, seda paremini kohanetakse omavahel. 1. Eriarvamused tuleb kõne alla võtta võimalikult vahetult peale ilmnemist, mitte edasi lükata. Muidu jääb probleem “tuha alla hõõguma”. 2. Omavaheline arusaamatus on klaarimiseks ainult kahele, tunnistajaid pole vaja. 3. Omavahelisse arveteklaarimisse ei tõmmata kolmandaid isikuid (nt. “Su ema oli juba niisugune ja naasugune!”). 4. Ükskõik millist argumenti oma seisukoha kaitseks ei esitata, ainus õige viis selle
5. Paljunemine sugulisel (viljastatud munarakust) või mittesugulisel teel (vegetatiivselt või eostega). Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetele, mittesuguline ainuraksetele. 6. Arenemine sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulise paljunemisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Arenemine võib olla otsene või moondeline. Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ning kohanetakse väliskeskkonnaga. Areng lõppeb surmaga. Eluiga sõltub pärilikkusest ja keskkonnateguritest. 7. Reageering ärritusele hulkraksed võtavad väliskeskkonna infot vastu meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismi reaktsioon sellele. Ainuraksed võtavad infot vastu väliskeskkonnast orgaanilise aine molekulidega välismembraanis. Info liigub edasi raku sisemusse ja vastavalt sellele toimub ainurakse reaktsioon ärritajale. Organiseerituse tasemed:
Riskifaktorid süsteemiteooria terminites: I KODUGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID 1) Perekonnasüsteemi funktsioneerimine: Homeostaas, tasakaal perekonnas, muutused (kes on pereliige, kas lahkub kodust ja ei tule enam tagasi, tuleb uus pereliige, millal toimunud muutused; suhted pereliikmete vahel) Reeglid ja tõekspidamised perekonnas (kas üldse on olemas reeglid, kuidas perekond ise perekonda näeb ja hindab) Perekonna paindlikkus (kuidas kohanetakse/tullakse toime väliste mõjuteguritea) Perekonnasisese vastastikuse suhtlemise muster (kuidas omavahel ema- isa, tütar-isa jne) - Välimised ja seesmised piirid (kust perekond üldse hakkab, kes sinna kuuluvad, kuidas pere sees suhted paika pandud) - Võimustruktuur - Otsuste tegemine - Emotsioonide väljendamine (Kas üldse, kuidas? Milliseid?) - Perekonna eesmärgid, väärtused - Perekonnaliikmete rollid (kes mida täidab
Rahasse suhtumine on individuaalne, sõltub elus kogetust. Minakontseptsioon ja raha: impulsiivne kulutamine- sundostlemine, et oma enesehinnangut tõsta Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad. Raha on kõige mõjukam siis, kui see annab märgatava efekti (kui saada nii suur summa, et in tunneb end jõukana). Raha motiveerib siis, kui see on selgelt töötulemusega seotud Raha ei motiveeri nii palju kui arvatakse, sest: 1) rahasummaga kohanetakse 2) oma sissetulekut võrreldakse teistega 3) alternatiivid võivad olla olulisemad 4) muretseme muude asjade pärast, mis enne ei seganud Raha motiveerib lühiajaliselt Motivatsiooniteooria: Füsioloogilised lähenemised: Virgutatuse teooria: Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. Millisel erksuse tasemel inimene kõige paremini töötab. 1-pingutus madal, ei kasuta kogu ressurssi. 2-kõige parem. 3-pingutab üle, läheb sassi. Virgutus on
Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi. · Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. · Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. · Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju
sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi. Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd 3) Kortisool (stressihormoon) toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa. võivad tekkida unehäired või söögivajadus Une ajumehhanism - Komplitseeritud süseem, puudub kindel keskus. Mitmed
sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine – unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi. Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) – toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd 3) Kortisool (stressihormoon) – toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa. võivad tekkida unehäired või söögivajadus Une ajumehhanism - Komplitseeritud süseem, puudub kindel keskus. Mitmed
Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv). Haistmine - lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõnekaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud),
kuidagi vahetult evolutsiooniga seotud. Võib tuua lõputult näiteid elupuhusest kohanemisest tingimustega (nende muutusega) - inimene on selles mõttes eriti plastiline olend, kuivõrd ta suudab, paremini kui ükski teine loom, kohaneda muutuva ümbrusega põhjusel, et ta suudab aktiivselt kohandada ümbrust vastavalt oma vajadustele. Piirdudes adaptatsiioniga evolutsiooniliselt huvipakkuvas kontekstis, on vaja omada arusaamist tasemetest, mille "kasuks" kohanetakse - kus on see märklaud, kuhu on suunatud looduslik valik ? On neid vähe või palju ? Elu on jaotatav paljudeks organisatsioonilisteks tasemeteks: geenid, genoomid, organid ja organismid, liigid, kooslused jne. Mis tasemel toimib looduslik valik ja mis tasemel realiserub adapteerumine? Ja kas on oluline seda selgitada? Võibolla pole, sest võib ju ka arutleda nii: kui juba korra organ "saab kasu", ju on see ka kasulik organismile ja siit edasi ka liigile. Kuid
Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi. · Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. · Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. · Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram
materiaalsesse objekti, kus ta peab täitma kas üksikisiku või kogukonna käske. Isiklik või hõimule kuuluv tootem (tootem < inglise totem < indiaanlaste sõnad "tema suguhõim/sugukond") on aga omaniku patroon ja kaitsja; teda kujutatakse tihti kas looma või taimena. Totemismi võib defineerida kui üksikisiku- või hõimupoolset äratundmist, et neil on müstiline side ümbritsevate üleloomulike jõudude või vaimudega, kellega alguses kohanetakse ja keda seejärel oma huvides ära kasutatakse. Üksikud ühiskonnarühmad loevad oma päritolu totemistlikust esivanemast mõnest loomast, taimest, mäest jne. ja kannavad selle nimetust, mis on hiljem kandub üle patriarhaalseile sugukondadele. Paljude egiptuse jumaluste totemistliku olemuse kohta on märksa veenvamaid tõendeid. Näiteks on selge, et kassipealine jumal Bast, keda kummardati kui kassi, oli algselt kasstootem. Krokodillis kehastus jumal Sobek (või Sebek) , kes elas
keskkonna esinemine pigem topeltprotsessis, sest siin sarnane informatsioon kohandatakse sellega, mis juba on olemas (teisene funktsionaalne muutus). Assimilatsioon (sarnanemine, segunemine) on katse sobitada uut informatsiooni olemasolevasse kognitiivsesse struktuuri. Kui rinnaga toidetud imik hakkab imema kummist lutti, siis on ilmne, et nad on sarnased, siis kasutatakse neid sama skeemi järgi ja kohanetakse uue asja olekuga. Aokommunikatsioon (kohanemine) on kognitiivses käitumisstruktuuris toimuv muutus, oskus toime tulla uue informatsiooniga. Näiteks kui beebi avastab, et imemine pudelist vajab mingit erinevat kõnes ja suus kohe kui katsub lutist või rinnast imeda vana skeemi kohaselt. Nii täiendades üksteist nii sarnase ja
annaabi.ee 
