Omavalitsusteadustel on kokkupuude paljude teadusharudega, mh: 1) Võrdlev omavalitsusõigusteadus (rahvusliku ja välismaiste omavalitsuskorraldussüsteemide hindamine) = toetudes teiste riikide KOV õiguslikule korraldusele võib KOV võtta eeskuju välisriikide KOV-i õiguslikest meetmetest kohalike küsimuste lahendamiseks 2) Avalik õigus = (eriti haldusõigus, keskkonnaõigus, ehitus-ja planeerimisõigus) avaliku õiguse normid annavad õigusliku aluse KOV tegevusele 3) Eraõigus = (nt eraõiguslikud tegevus-ja organisatsioonilised vormid) eraõiguse normide alusel osaleb KOV juriidilise isikuna, omades õigust varale, pärandile jms. 4) Sotsioloogia = KOV saab kasutada sotsiloogilisi uurimusi, mis seletavad teatud ühiskondliku probleemi olemust ja tekkepõhjusi (nt kuritegevus) 5) Statistika, nt demograafia = statistika toob arvuliselt esile lahendamist vajavaid küsimusi (nt tööpuudus, väljaränne)
OVT selle tulemus, et KOV ei ammenduks õiguslikult etteantud ül täitmisega. Kujundatud elaniku ja kodaniku, OV-liku haldustegevuse edasiarendamise ja pluraliteedi huvides. Kokkupuude paljude teadusharudega: Jur faktide ja õiguslike tj-de uurimine Võrdlev OVõigusteadus OVõigusloome teooria Haldusteooria ja -teadus Avalik õigus, eriti haldus-, kk-, ehitus- ja planeerimisõ; eraõigus KOV õ ja OVpoliitika: KOV õ loob selle eeldused ja kehtestab selle piirid. Olemuselt OVP ühiskonnapoliitika: kujund inimeste ühiselu ja reag vahetult ühisk-le vajadustele, tehes seda igas KOV üksuses erineval moel ja intensiivsusel. KOV poliitika ilmneb nii asiste otsuste kui parteipoliitikana. OVP on selle tõsiasja tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevad OVtasandil pol tahte kujundamisel ja KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn
peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid; 6) nimetab kasutamise;15) kinnitab ja muudab maavalitsuse haldamisel ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi olevate riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende osakonna juhataja, Välisministeeriumis peadirektori; 7) nimetab täitmist;151) kuulutab välja kohaliku omavalitsuse volikogu ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluvad täiendavad valimised ja valimised kohaliku omavalitsuse üksuste nõunikud; ühinemise tõttu; 8) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude 152) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori
Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja. Kohaliku omavalitsuse üksused (linnad, vallad) Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja põhiseaduslikud garantiid. (Põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ) KOV on PÕS sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida 6
ülesehitust, omavahelisi seoseid, haldusesisest kontrolli. Haldusmenetlusõigus- reguleerib haldusorganite tegevust oma ülesannete täitmisel haldusväliste isikute suhtes. Haldustäiteõigus- reguleerib haldusaktide sundtäitmise menetlust, võib vaadelda ka haldusmenetlusõiguse osana. Riigivastutusõigus, reguleerib avalike ülesannete täitmisel (sh haldusülesannete täitmisel) rikutud õiguste kaitsmist ja kahju heastamist Avalik õigus ja eraõigus ning nende eristamise vajalikkus (sh kaheastmeline menetlus) Avalik õiguson osa õiguskorrast, mis on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. 1. haldusõiguse ja eraõiguse normide alusel toimuva tegevuse sisule ja vormile kehtivad erinevad nõuded. 2. erinevad on kaitsevahendid subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Eristamisraskusedtekivad siis, kui avalik haldus toimub lisaks avaliku õiguse alusel ka eraõiguslikus vormis.
........................................................3 I PEATÜKK. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÕISTE JA PÄDEVUS...................4 1.1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja olemus............................................................ 4 1.2. Kohaliku omavalitsuse võimupiirid.................................................................... 7 1.3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted.....................................................................8 II PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VOLIKOGU ........................................ 9 2.1. Volikogu- tema ülesanded ja pädevus.................................................................9 2.2. Volikogu töökord.............................................................................................. 12 2.3. Volikogu liikmed...............................................................................................13 III PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VALLA- JA LINNAVALITSUS .....15 3.1. Vald ja linn ............
2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse RHS-s ettenähtud pakkumismentlust. 2. materiaalne privatiseerimine = avalike ül. üleandmine lihtsalt eraisikule ja allutamine vabale konkurentsile- sisuliselt loobub. 3. täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamine;- on võimalik erandjuhul ja eeldab seadusest tuleneva volitusnormi olemasolu. Uus tätja muutub vastutavaks
• Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu – Vabariigi President – Õiguskantsler – Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium) – Ametnik – Üksikisik Põhiseaduslikud institutsioonid: • Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus) • Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega) • Vabariigi Valitsus • Eesti Pank • Riigikontroll • Õiguskantsler • Kohus • KOV Õigusriigi printsiibid: • Seaduslikkuse printsiip • Võimude lahusus • Põhiõiguste tagamine • Õiguskindlus – Õiguse püsivus (tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse printsiip); – Õiguse arusaadavus (ennustatavus) – Avaldamiskohustus
(nt varaliste suhete reguleerimisel) 2. Autoritaarne meetod – selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Sotsiaalse normi funktsioonid on reguleerimine, koordineerimine, stabiliseerimine ja sotsialiseerimine. 3. Riigi määratlus (riik kui juriidiline isik) ja riigi funktsioonid (vrd Platoni käsitlus riigist ja selle ülesannetest) Riik on juriidiline isik (abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust). Riigi funktsioonid (ülesanded, mida riik PEAB kaitsma): ● füüsiline kaitse (omade kaitse teiste vastu) ○ riigikaitse (välisfunktsioon - sõjaväge kasutatakse välisvaenlase vastu) ○ avaliku korra kaitse ● õiguskaitse (tüliküsimuste lahendamine)
Nendeks on: 1) kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; 2) Igaühe seaduslike õiguste ja kohustuste tagamine linnas ja vallas; 3) Seaduste järgmine oma ülesannete täitmisel; 4) Valla- ja linnaelanike õigus osaleda KOV teostamisel; 5) Vastutus oma ülesannete täitmise ees; 6) Tegevuse avalikkus; 7) Avalike teenuste osutamine võimalikult soodsatel tingimustel. - Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. Olulisemad punktid on: o §1 määrab valimissüsteemi alused o §2 määrab valimiste aja o §5 sätestab hääletamis- ja kandideerimisõiguse - Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus Eesmärgiks on soodustada KOV üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastamist. Üks tähtsamaid punkte on §5, millega määratakse riigieelarvest eraldatavad toetused.
§1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3
Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused Kontroll ja kaitse: politsei
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuühiskonnaga: I. Töökohad II. Avalikud hüved tarbitav kõigile (haridus), teenused tarbitav maksjatele (ühistransport) III. Kontroll politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) 1 2
õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV põhimõtted: kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; elanike õiguste ja vabaduste tagamine; oma seaduste ülesannete ja kohustuste täitmine; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus; avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Eestis on kaks KOV organit — esinduskogu (volikogu) ja täidesaatev organ (valla- või linnavalitsus). Volikogu suurust otsustab volikogu enne kohalikke valimisi, kuid liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega - vähemalt 7. Pädevus: valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks
ÕK kanselei iseloomustus. Väärkohtlemise ennetamine, diskrimineerimisvaidluste lahendamine ning laste kaitse ja ennetamine. Vormivabadus, uurimispõhimõte, vaba juurdepääs teabele ja asutustele ning asutus peab osutama abi, sh vastama õiguskantsleri küsimustele Tipus on õiguskantsler, kellele allub direktor, kellele omakorda alluvad õiguskantsleri asetäitjanõunikud, direktorile alluvad kolm osakonda + üldosakond ja lasteõiguste osakond. 53. Mis on avalik teenistus ja kes on avalik teenistuja? Kitsas- täidab kitsalt avaliku võimu rakendamisega seotud funktsioone. On ametnik, kes on tööle võetud ATSi alusel. Lai- avalik teenistuja on iga isik, kes töötab avalikus sektoris (nt medõde, õpetaja)- Avalik teenistus on töötamine riigi või KOV ametiasutustes ehk avalik teenistuja on riigitöötaja ja teostab avalikku võimu. 54. Eesti avaliku teenistuse põhiseaduslik päritolu. Osata seletada, kuidas on avalik teenistuse aluspõhimõtted
olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses ja need mehhanismid on erinevad kuidas nad tasakaalustavad nt: kontrollimehhanism
Ettepaneku õigus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks on presidendil, kohtutel, õiguskantleril, üksikisikul kui tal ei ole võimalik kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Seega teostatakse põhiseaduslikkuse järelevalvet Eestis nii eelkontrolli kujul (Vabariigi President jõustumata seaduste, õiguskantsler jõustumata välislepingute osas) kui ka järelkontrolli (jõustunud seaduste ja teiste õigustloovate aktide osas) korras. 10.7.3 Riigikohtu pädevus (põhiseaduslikkuse järelevalve asjade liigid) Riigikohtu pädevuses on põhiseaduse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. 10.7.4 Konkreetne normikontroll Siin ei ole oluline mitte normi kooskõla Psga, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seotud müne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu Psga võib kaasa tuua mõne teise akti vastuoli Psga. 10
president(riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus) 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15) Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse,
liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek. Presidendi pädevus sarnane 1933-ga: võis RK laiali saata, moodustada valitsuse (umbusaldamine keeruline protsess), dekreetide andmise ja vetoõigus, nimetas ametisse mitmeid ametikandjaid (sh kohtunikke) Loodi õiguskantsleri ametkond (sarnanes tänapäevase ombudsmani funktsiooniga), puudus seejuures õigustloovate akti kontrolli õigus Puudus RA, RH sõltuvuses presidendi suvast. 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS?
Valitakse 5 aastaks 6) Õiguskantsler ( sõltumatu ametiisik) Ülle Madise. Presidendi ettepanekul nimetab ametisse Riigikogu. 7 aastat. - Teostab põhiseaduslikku järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu üle - Teostab järelevalvet KOV-de üle Kas otsused vastavad põhiseadusele.- 1x aastas esineb riigikogu ees ülevaatega. 7) KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS KOV korraldab ja otsustab kohaliku elu tegevuse üle. KOV üksused on VALLAD ja LINNAd. KOV organid on VALLA/LINNA VOLIKOGU ja VALLA/LINNA VALITSUS. KOV õigusaktid MÄÄRUS, KORRALDUS, OTSUS 8) AVALIK HALDUS Täidesaatva võimu tegevus ja tähendab avalike asjade korraldamist. HALDUSE KANDJA -avalike asjade ajamine kõigi huvides. ALATI JURIIDILINE ISIK Liigitatakse : - Täidesaatva võimu asutuses - Seadusliku võimu asutused - Kohtuasutuses Valitsusasutused ( täidesaatva võimu teostajad)- ministeerium, amet, prokuratuur, vangla Valitsusasutuste hallatavad asutused ( kool, museum, akadeemia)
haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorganite tegevus on valdavalt allutatud haldusmenetluse seadusele ja see kuulub avaliku õiguse hulka. Riigivastutuse seaduse rakendamisel – seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (üks isik tekitab teisele isikule kahju – VÕS, eraõigus. Kui riik tekitab teisele isikule kahju – avalik õigus). Asendustäitmise ja sunniraha seadus – rakendamise regulatsiooni kohaldatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Riigilõivude kindlaks määramine – neid rakendatakse avalik-õiguslike soorituste eest. Tasu on ettenähtud riigilõivude seaduses. Juriidiliste isikute – eraõiguslike ja avalikõiguslike juriidiliste isikute loomise ja õigusvõime eristamine
või asumiseks. Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1)
või asumiseks. Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1)
NB! Abistav materjal, mitte "piletid" - Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt(RK koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises RK koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega) - rahvahääletusel o kohustuslikult: I peatükk, XV peatükk, PSTS, (preambula probleem!) o Riigikogu otsusel kõik ülejäänu 1992. a. Põhiseadust on muudetud neljal korral: - 25. veebruari 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) KOV volikogu valimisperioodi pikendamine neljale aastale ja nn vahevalimiste lubamine (KOV ühinemisel, jagunemisel või volikogu tegutsemisvõimetuse puhul) - 14. septembri 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) ühinemine EL-iga, (EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte) - 12. aprilli 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) lisati PS preambulisse keele säilimine läbi aegade; eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa; sisuliselt mittevajalik muudatus,
....................................................................................30 2.Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs.....................................................................................31 3.Määruse mõju analüüs..................................................................................................34 2 SISSEJUHATUS Kohalik omavalitsus omab omaenda võimu ning kogukonnal on loomulik ja võõrandamatu õigus juhtida oma asju. Üheks asjade juhtimise võimaluseks on kohaliku võimu määrused , mis reguleerivad täpselt valla elu. Käesolev töös analüüsib autor esimeses pooles kohaliku omavalitsuse olemust ja õiguslikke aluseid. Vaatleb kohaliku omavalitsuse ( edaspidi KOV) ülesandeid s.h ka määruste eelnõude ettevalmistamist, menetlemist ja järelvalvet. Teine pool tööst käsitleb seadusandja poolt kehtestatuid
depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskvalitsus vs kohalik omavalitsus, otsene vs kaudne riigihaldus,põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemisasutused, keskvalitsus ja kohalik omavalitsus. III. Võimuinstitutsioonide sisekorraldus:amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuurüksused, valitsemisalad. Avalik teenistus: pädevus, järelvalve, vastutus I PÕHISEADUSLIKKUS E. KONSTITUTSIONALISM Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas. Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele
1998; Dollery, Crase 2004; Christoffersen, Larsen 2007). Soovitakse luua sünergia ja saavutada kriitiline mass nii eelarvelisi kui ka kompetentsuse ressursse, et kujundada uusi strateegilisi arenguid. Teiseks seatakse ühinemise eesmärgiks omavalitsuste sisestruktuuri muutused. Need hõlmavad omavalitsuse sisemist integreerumist ja tasakaalu loomist erinevate toimijate vahel, kaasa arvatud kodanikuühenduste kaasamine ja võimestamine ning muutused volinike rollides, samuti volikogu ja valitsuse suhetes. Sellised strukturaalsed muutused tagavad kohaliku valitsemisvõimekuse. Paraku jätkatakse tihti uues omavalitsuses endiste valitsemisstruktuuridega ja potentsiaal, mille sisemine restruktureerimine oleks võimaldanud saavutada, jääb kasutamata. Uus suurem omavalitsus vajab hoopis teistsuguseid valitsemis- 4 ja juhtimispraktikaid kui endine, seetõttu on kõige tähtsam ülesanne uue omavalitsuse
realiseerumine. Väga tuntud on ka F. Werneri määratlus: haldusõigus on konkretiseeritud konstitutsiooniõigus. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus. - eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS; - halduskoostöö seadus – HKS.
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe
Kohalikud omavalitsused Kristel Laurits Kohalik omavalitsus ehk KOV · Kohaliku omavalitsuse piirid määrab riigi territooriumi haldusjaotus. · Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda. (Tartus on 22 omavalitsusüksust) · KOV üksused on vallad ja linnad. (PS §155) · KOV teostab võimu: · demokraatlikult moodustatud esindus ja võimuorganite kaudu, · kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. KOV ülesanded · Kohalikud omavalitsused (KOV) elamu ja kommunaalmajandust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
