- Tulevad paremini toime erinevates olukordades Madala enesehinnanguga isikud - Pessimistlikumad - Raskemad olukorrad, võivad mõjuda halvasti - Nad ei saavuta seda mida nad tahavad - Puudub potentsiaal - Madal enesehinnang mõjutab nende tervist, heaolu, suhteid Eri minade teooria (E.T. Higgins) - Tegelik mina - Ideaalmina - Võimalik mina Hoiakud Positiivsed hoiakud Negatiivsed hoiakud Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud : meie arusaamad, isiklikud kogemused, sõltuvad teistest. Afektiivsel infol põhinevad hoiakud : tunded, eksponeerimisefekt. Käitumuslikul infol põhinevad hoiakud : enesetajuteooria, avalik arvamus Täname kuulamast ! :)
· Enamik hoiakuid on õpitud, mitte sünnipärased => saab koostada/teostada programme, mis soodustaksid positiivsete hoiakute tekkimist · Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Nt. usume otsekohe mingit halba kuuldust oma vaenlasest, ent peame seda tühjaks jutuks, kui see puudutab meie sõpra · Hoiakud mõjutavad käitumist Õpitud hoiakud kujunevad mitut liiki informatsiooni alusel. · KOGNITIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD · AFEKTIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD · KÄITUMUSLIKUL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD KOGNITIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD Siia kuuluvad kõik meie arusaamad. Neil on 2 peamist allikat isiklik kogemus ja teised inimesed. Isiklik kogemus nt teate nende põhjal, et vanemad hoolitsevad teie eest; teate, et üks sõber on tagasihoidlik jne. isiklikul kogemusel põhinevad hoiakud on selged ja püsivad hästi meeles.
isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab endas ühteaegu tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. Referaadi eesmärgiks on teada saada kõike, mis on seotud tähelepanuga. Tähelepanu Tähelepanu on progress mille käigus keskendutakse ühele kindlale asjale ning unustatakse teised. Näiteks olles toas mitme inimesega, kes omavahel räägivad keskendud sa ainult selle inimese jutule, kellega sa parasjagu räägid. Kognitiivsel psühholoogial on vähemalt kaks mudelit, mis kirjeldavad, kuidas visuaalne tähelepanu tegutseb. Üldiselt on visuaalne tähelepanu kaheetapiline protsess. Esimeses etapis jaotub tähelepanu ühtlaselt üle väliste visuaalsete stseenide ja informatsiooni töötlemine toimub paralleelselt. Teises etapis on tähelepanu suunatud konkreetse ala visuaalsesse stseeni ja töötlemine toimub järjestikusel kujul. Tähelepanu vajadus
,, Andekas laps" Kay Pittelkow ja Angelica Jacob on kirjutanud huvitava ja asjaliku raamatu ,, Andekas laps, milles lahatakse andeka lapse definitsiooni läbi Francois Gagne: Andekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. Võimekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Howard Gardneri järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab luua asju või tegutseda viisil mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed. David Wechsleri järgi on andekas see, kellel on püsivus, nautimisvõime ja eesmärgiteadlikus. Taunitav on see, kui hinnatakse, kuidas õpilane on tekste sõna-sõnalt omandanud, kuid ei
mida on võimalik vaadelda, ehk käitumist. Selle tõttu on biheivioristide seas ka enim katseid loomadega. Kogu käitumine on vastus stiimulile (väline objekt või sündmus, mis kutsub esile organismi vastuse). Watsoni arvates pidi psühholoogia tulevikus suutma öelda, mismoodi täpselt reageerib inimene ühele või teisele stiimulile Uuritakse- Vaatlemine, katsete tegemine Esindajad- 4. Kirjelda kognitiivset ja psühhobioloogilist paradigmat Looja- Kognitiivsel Jean Pigeat Idee- Kognitiivne (e. tunnetuspsühholoogia) uurib eelkõige vaimse info töötlemist, seda kuidas inimesed loovad pilte oma pea sees. Tähelepanu all on teadmiste omandamine õppimise teel, nende korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse- Kuidas toimub info töötlemine. Esindajad- J. Pigeat Looja- psühhobioloogilisel Roger Sperry Idee- psühhobioloogiline seletab inimeste käitumist ajus toimuvate bioloogiliste protsesside kaudu.
Zinken Referaadis olev termin commitment (ingl kohustus) vajab lisa seletust. Sellele on raske eesti keelset vastet leida. Kõige täpsemini kirjeldab seda sõna kohustus. Kognitiivset lingvistikat kirjeldatakse sõnadga ,,liikumine" või ,,ettevõtmine", sest et sellel puudub üks keskne domineeriv teooria. Selle asemel on seal välja kujunenud kimp keskseid kohustusi, mis on viinud hulga täiendavate ja kattuvate teooriate tekkimiseni. See tähendab, et on teatud omadused, mis peavad olema kognitiivsel teoorial 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas Georg Lakoff toob välja, et kognitiivset lingvistikat saab kirjeldada kahe põhilise kohustusega. Need on alustaladeks kogu kognitiivsele lingvistikale. Need hõlmavad ka metodoloogiat, millele toetub kognitiivse lingvistika kaks kõige arenenumat suunda: kognitiivne semantika ja kognitiivne lähenemine grammatikale. (Lakoff 1990; viidatud Evens jt 2007: 3 järgi) 1.1 Üldistamise kohustus
Rehabilitatsioon komplekstegevus, et hoida või tõsta inimese funktsioneerimistaset, mis annab võimalused oma elu muuta ja parandada. (meditsiiniline, kutsealane, sotsiaalne, pedagoogiline). Sotsiaalne rahulolu Inimene kuulub gruppi, millel on identiteet Tal on grupis meelepärane roll Teda koheldakse seal inimväärselt Kontaktid väljaspool gruppi Võimalus grupist eralduda Vaimupuue raskused kognitiivsel tasemel (psüühiline kõrvalkalle)- arusaamine on raske. Autism Meelepuue nägemise, kuulmise kõrvalekalle. Liitpuue häired esinevad mitmel tasandil. Eripedagoogika on pedagoogika aladistsipliin, mis tegeleb kahjustatud inimesega. Enesestimulatsioon korduvad, stereotüüpsed harjumused. Kajakõne laps kordab kas osaliselt või täielikult lauseid, mida ta on kuulnud. Psühhootiline kõne laps kasutab ebatavalisi ja mõttetuid sõnu, mis pole antud situatsiooniga
nõustamine, sotsiaalteenuste arendamine, pikaravihaigla patsientide nõustamine ja abi ravi jätkamiseks kodustes tingimustes 2. Sotsiaaltöö riskirühmad - varjupaik, öömaja, sotsiaalmajutusüksus, kriminaalhooldus, vanglasotsiaaltöö, sõltuvusravi ja rehabilitatsioon jms 3. Sotsiaaltöö meetodid: grupitöö grupiteraapiat rakendatakse inimeste sügavate kogemuste integreerimiseks nii kognitiivsel kui emotsionaalsel tasandil, et vältida negatiivsete reaktsioonide süvenemist. Sageli kasutatakse ennast tõestanud kriisisekkumise elemente sh õigeaegset abi, keskendumist olevikule, ressursside koondamist. 5 1. Sotsiaaltöötaja tegevus lastekaitses - Adopteerimise korraldamine, eestkoste ja hoolduse korraldamine, perekonnanime muutmise korraldamine, pärandi ja alaealiste vara järelevalve, laste jagamise ja laste elukoha määramise
neljandal eluaastal võivad lapse õppimisprotsessis toimuda kahjulikud pöördumatud muutused, kui me eirame tema pingutusi ise mõistatada ja ära arvata, mis toimub tema ümber. Laps peab saama õppida seda, et vastused küsimustele võivad olla peidus temas eneses, mitte lapsevanema/õpetaja peas. Õppimise tasandid: 1.Reflektoorne - õpitakse teatud stiimuleid ja reaktsioone enamasti teadvustamata ja automaatselt. 2.Kognitiivne- õpitakse teadmisi ja toiminguid. Kognitiivsel tasandil muutub õppimise kvaliteet. 3. Intellektuaalne- kognitiivne õppetasand, mille puhul ei peegeldata esemete ja toimingute üksikuid meelelisi suhteid, vaid üldiseid objektiivseid seoseid, struktuure ja suhteid. Õppimisteooriad. Klassikalised Biheiviorism. Thorndike. Skinner. Watson. Pavlov. Kognitiivsed õppimisteooriad:Õppimine tähendab kognitiivsete struktuuride omandamist või reorganiseerimist. Getaltpsühholoogia. Ei ole ainuvaldavat teooriat (Küttis 2003). KÜSIMUSED
situatsioonides. Selles staadiumis hakkab nooruk aru saama asjadest nagu armastus, loogilistest tõenditest ja väärtustest. Ta hakkab huvituma tulevikuvõimalustest ning nendest vaimustuma. Nooruk muutub oma kognitiivsetelt võimetelt ka selle poolest, mida ta arvab sotsiaalsetest probleemidest.(7) 5.2. Kohlbergi moraali arengu staadiumid Kohlbergi astme teoorias oluline osa on kognitiivsel ehk teadmuslikkuse konfliktil. Moraalses arengul esineb kolm tasandit, igas tasandis kaks astet. Põhineb moraali kognitiivsel komponendil. Kirjeldab, kuidas indiviidil areneb võime teha iseseisvaid moraalseid otsuseid. 5.2.1. I tasand tavapärasele eelnev tasanad (pre conventional) · 1 aste Sellel tasandil indiviid püüab vältida selliste reeglite rikkumist, millega kaasneb karistus
püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3. Käitumuslik ehk biheivioristlik paradigma üritas psühholoogiast välja ajada kõik, mis on subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4. Humanistlikul paradigmal on suurejooneline ajalooline taust, milles on tuntav nii eksistentsialismi kui zen-budaismi mõju. Funderi arvates on nende nelja klassikalise paradigma kõrvale või osaliselt ka asemele kerkinud kolm uut paradigmat. 5. Sotsiaal-kognitiivsel paradigmal ei ole selgelt määratletud tuuma. See on üsna kirju uurimuste rühm, mis on välja kasvanud käitumuslikust paradigmast ning mida iseloomustab keskendumine tunnetusprotsesside uurimisele, rõhuga taju- ja mäluprotsesside eripärale. 6. Bioloogiline paradigma esitab küsimuse, millises kohas ajus paikneb isiksus. Täpsemalt millised ajuosad vastutavad olulisemate isiksuseomaduste eest. 7
vahelduvaid stiimuleid töötlema. On perekondi, kus düsleksiat on kergemal või raskemal kujul igas põlvkonnas. Arvatakse, et sel juhul võib tegemist olla päriliku rasvhapete ainevahetuse häirega. Poistel on düsleksiat neli korda rohkem kui tüdrukutel, sagedamini esineb seda ka vasakukäeliste hulgas. (Mere 2007) 3.1. Bioloogilised põhjused Spetsiifilise lugemisraskuse põhjuseid võib vaadelda bioloogilisel ja kognitiivsel tasemel. Bioloogilise taseme põhjused jaotuvad geneetilisteks ja kesknärvisüsteemi (aju ja tema juhteteede) struktuuri ja funktsioneerimise iseärasustel põhinevateks. (Lukanenok 2009: 16) 7 Kaasaegne geneetika on välja selgitanud, et puuduvad või nõrgalt toimivad geenid 1., 2., 3., 6., 10., 13., 15., 17., 18. kromosoomis põhjustavad lugemisraskusi. Rootsi ja USA teadlased on
näevad. Naiste sotsiaalsus väljendub meeste omast erinevalt. Hoolivus teiste suhtes (toitvad, teenivad käitumisviisid, mis on seotud sotsiaalselt ettedikteeritud naiselike rollidega) takistavad naiste moraalsuse arengut sellisel kujul, nagu seda näeb ette Kohlbergi mudelil. L.Kohlberg – Moraali areng. Haakub positivistide kui ka biheivioristidega. Esitades moraalse arengu teooria, milles olid ühendatud teaduse ja moraalsed väärtused ning mis põhines kognitiivsel põhjendatusel (s.t mitte käitumisel). Oluline ei ole see, kuidas inimene käitub, vaid see, miks ta nii käitub. Jälgis 12 aastat poisse. L.Võgotski – Last ei saa vaadata eraldi seisvana, on vastastikunemõju. Oluline on, et kõik ümber ringi mõjutavad teda: keel, keskkond, kultuur. Räägib kahte tüüpi psüühilistest protsessidest: 1) Arenenud evolutsiooni käigus, kõrgematel loomadel ühine 2) Märgiliselt vahendatud, arenenud inimese arengu käigus.
) Kognitiivse teraapia puhul on oluliseks osaks koduste ülesannete jätmine, kus klient peab monitoorima ja salvestama oma põhiprobleemile suunatud käitumist või igat võimalikku katset, mida ta soovib muuta oma harjumuslikus käitumises. Teraapia sessioonidel on seatud kindel agenda, tavaliselt seatakse eesmärk nädala kaupa.(Gilbert, 2000,37.) Käitumuslik-kognitiivne meetod on enim uuritud ja tõendeid oma efektiivuse kohta andnud Bulimia nervosa ravimisel( Gilbert,2000,4; ). Kognitiivsel ja käitumisteraapial on uuringute tulemusena leitud kõige suurem efekt parandamaks kehakuju ja kaaluga seotud vääraid hoiakuid ning piiravat toitumist.( Järv 2004, 15.) Kognitiiv-käitumuslikust teraapiast on abi ka TLÜ Haapsalu Kolledž 7 Mari-Liis Soobik Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015
Autor Karton I. Miller ja Rollinck (2002) laiendasid Prochaska ja DiClemente (1982) tehtud tööd motiveeriva intervjueerimise jaoks ning kuigi motiveerivat intervjueerimist on seni pigem rakendatud ja uuritud tervishoiu ja õiguskaitse valdkondades, on motiveeriva intervjueerimise põhimõtted ning võtted igati kasulikud ning rakendatavad kõikides muutust eeldatavates valdkondades. (Nõustamise.. 2010) 7 2.1 Muutuse faasid Faasid on kognitiivsel alusel üksteisele järgnevad. Igas faasis võib esineda tagasilangust eelmisesse faasi. 1. Eelkaalumis- e. mõtlemisfaas (ingl. k precontemplation) Inimest oluliselt häirivad probleemid puuduvad. Teatakse, et tegevus on teinekord tervist kahjustav. Käitumise muutust ei peeta vajalikuks. Lähedaste survel võib käitumine ajutiselt muutuda. Hiljem taastub endine olukord kiiresti. 2. Kaalumisfaas (ingl. k contemplation) Inimene annab aru, et probleem eksisteerib ja mõtleb lahendustele
2. TUNNETUSPROTSESSID Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid aitavad inimesel luua ideaalse muteli tegelikkusest, kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid Meeleelundite abil vastu võetud mõjutused töödeldakse sensoorsetes süsteemises ja need põhjustavad AISTINGUID. AISTING on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aistingul kui KOGNITIIVSEL PROTSESSIL on sageli ka emotsionaalne värving, mis vahendab esemete ja ärritajate võimet pakkuda mõnutunnet, ebameeldivust, õdusust, rahustavust, ärritavust jne. Aistingud saavad alguse mingi mõjuri mõjumisest meeleorganile. Kui stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis on tegemist KONTAKTSE MEELEGA. Kui ärritust põhjustav mõjur on eemal, on tegemist DISTANTSE MEELEGA. Vastavalt sellele, kus asuvad retseptorid ja kuidas nad on suunatud, eristatakse
Nii toimitakse komplekssete tööülesannete puhul, kus töötaja peab probleeme lahendama ja otsuseid langetama. Eriti oluline on see firmajuhil, arstil, õpetajal, teadlasel. Tekivad uued ametid, näiteks teadmiste insener, kes ei tunne sügavalt konkreetset ainevaldkonda, kuid on kasulik probleemi lahendamisel. Üha rohkem tegeldakse virtuaalse keskkonnaga (vt Ahasan ja Väyrynen, 1999). Seega on tänapäeval välja kujunenud infoprotsesside ergonoomika, mis baseerub esmajoones kognitiivsel (tunnetus-) psühholoogial. Kirjanduses leiab palju infot kognitiivse psühholoogia kohta. Kognitiivne psühholoogia on psühholoogia suund, mis käsitleb teadvuses peegelduvat tõelisuse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises. Ta on tihedas seoses infotöötluse psühholoogiaga ja tehisintellektiga. Kognitiivse psühholoogia laboratoorsed uuringud
kliendi harimine tema probleemi arutamine, uue kodutöö andmine, ja suhtes; perioodilised kokkuvõtted; kodutöö, kokkuvõte; kokkuvõte ja tagasiside. tagasiside. 14. Nõustaja omadused. Nõustaja peab pidevalt arendama teadlikkust enesest, et olla võimeline suhtlema teistega kolmel tasandil: afektiivsel (tunded ja emotsioonid), kognitiivsel (mõtlemine ja intellektuaalsed protsessid) ja käitumuslikul tasandil (tegevus). Nõustaja peab olema teadlik ka enese sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest väärtustest, et neid ära tunda ja lahus hoida kliendi omadest. Üha suurem hulk uuringuid tõestab, et nõustaja edukus on võrdelises seoses tema teadlikkusega enesest. 15. Nõustamissuhte olemus. humanistlik teraapia (nn kliendikeskne, e.g. Rogers) - teatud laadi suhe on kõik, mida
Meetodit on kasutatud nii laste kui ka täiskasvanute õpetamisel. Kognitiivse õpetamise eesmärk on arendada õppijais samasuguseid oskusi nagu emakeelena rääkijateski. Õpiprotsessis liigutakse tuntult tundmatule ja tuginetakse õpilaste teadmistele emakeele kohta. Et kõik õppijad ei õpi ühtviisi, siis peab õpetaja arvestama erinevate õpistiilidega ja püüdma kasutada mitmeid tajumisviise: kuulmist, nägemist, kompimist ja liikumist. Võrdselt püütakse arendada kõiki osaoskusi. Kognitiivsel meetodil ( ingl The Cognitive Approach) ei ole nii selgeid metoodilisi põhimõtteid kui teistel metoditel. (Kingisepp, Sõrmus 2000: 10-15, 17, 19, 42) Hoolimata teie tasemest või võimetest on olemas meetodit, mis aitavad keeleoskust parandada. On vaja vaid pisut mõttetööd ning rohkesti sihikindlust ja tahet astuda väike samm edasi. (Nannetti 2004: 9) Meetodid on olemas selleks, et aitada teile valida õiget suund õppimiseks, teha teie keele õppimist lihtsamaks. KOKKUVÕTE
Viimastel aastatel on kogunenud veebi märkimisväärne hulk ergonoomilisi soovitusi. Kognitiivne ergonoomika Tehnoloogia areng nüüdisajal on muutnud tööde iseloomu selliselt, et tunnetusprotsessid, sealhulgas teadmiste omandamine, on üha suurema osatähtsusega. Nii toimitakse komplekssete tööülesannete puhul, kus töötaja peab probleeme lahendama ja otsuseid langetama. Seega on tänapäeval välja kujunenud infoprotsesside ergonoomika, mis baseerub esmajoones kognitiivsel (tunnetus-) psühholoogial. Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Otsustamine on enamasti valiku tegemine alternatiivide vahel, mis toimub üldiselt neljas etapis: info kogumine, alternatiivide hindamine, ühe alternatiivi täideviimine, tulemuste hindamine. Probleemi lahendamise üheks etapiks on enamasti otsustamine. Probleemi puhul praktikas või teaduses on tegemist keeruka situatsiooniga, vajadusega kasutada lahendamiseks eri
Me võime õppida 4 põhilisel viisil: spontaanselt või teadlikult omandatud kogemusi lahti mõtestades abstraktselt teadmistelt või teoorialt aktiivsele katsetamisele siirdudes katsetuste tulemustest uusi kogemusi ammutades kogemuste mõtestamisest uusi abstraktseid käsitusi luues. Õppimine on humanistide käsituses üha uute kogemuste, mõtestuste, tõlgenduste ja üldistuste katkematu ahel. Konstruktivism 1950. aastail esilekerkinud konstruktivism põhineb kognitiivsel psühholoogial. Konstruktivismi uurimisobjektiks on inimese kõrgemad psüühilised protsessid fantaasia, taju, mälu, loovus. Kognitiivne psühholoogia käsitab õppijat info teadliku läbitöötajana. Igasugune teadmine on subjektne. Iseloomulikud jooned: rõhutatakse õppimise individuaalset iseloomu olemasolevate teadmiste-oskuste struktuur võib olla hinnaliseks tugialaks uute oskuste ja teadmiste omandamisel
22. HOIAK Hoiak on positiivne vi negatiivne hinnanguline suhtumine kellegi vi millegi suhtes, mis väljendub uskumustes, tunnetes vi kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes. Sellisele hoiakute ühe komponendilisele (ühemtmelisele) vastandub käsitlus, kus hoiakutes tuuakse välja 3 erinevat komponti. 1) kognitiivsel informatsioonil 2) afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil 3) informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute tähtsus: * hoiakuid peetakse vrdlemisi püsivateks *enamik hoiakutest on pitud *hoiakud mjutavad ka seda, kuidas inimesed töötlevad infot. * kige olulisem on aga see, et hoiakud mjutavad käitumist. Hoiakute formeerumine 1) Hoiakud, mis phinevad kognitiivsel infol: isiklik kogemus ja teised inimesed
uskumustes, tunnetes vi kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem (1970) peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes. Sellisele hoiakute ühe komponendilisele (ühemtmelisele) vastandub käsitlus, kus hoiakutes tuuakse välja 3 erinevat komponti. Hoiakud baseeruvad 3 erinevat sorti informatsioonil vi on neist välja kujunenud: 1) kognitiivsel informatsioonil 2) afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil 3) informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute tähtsus: * hoiakuid peetakse vrdlemisi püsivateks *enamik hoiakutest on pitud *hoiakud mjutavad ka seda, kuidas inimesed töötlevad infot. * kige olulisem on aga see, et hoiakud mjutavad käitumist. Hoiakute formeerumine 1) Hoiakud, mis phinevad kognitiivsel infol:
2. Milliste õpioskuste kujundamisele peaks põhirõhu panema algklassides ja millistele vanemates klassides? Algklassides konkreetsete oskuste ja vanemates klassides jälgimisoskuste arendamisele. 3. Millised on kolm üldiste õppimisoskuste liiki Hattie, Biggsi ja Purdie (1996) järgi? Kolm üldiste õpioskuste liiki ehk kolm õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: 1) Kognitiivne sekkumine. Kognitiivsel sekkumisel on tegemist konkreetse ülesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamise või täiustamisega (näiteks allajoonimine, märkmete tegemine ja resümeerimine). 2) Metakognitiivse sekkumise ülesanne on arendada õppimiseks tehtavate pingutuste planeerimise, teostamise ja jälgimise oskusi ning tingimuslikku teadmist (millal, kus, miks ja kuidas kasutada konkreetseid taktikalisi võtteid ning strateegiaid).
lahenduseni. Bruner näeb õppimist suunatud avastusprotsessina. Toetub kahele printsiibile: - iga teadusdistsipliin on üles ehitatud väikesele arvule põhiprintsiipidele, millest arusaamine loob meile ettekujutuse distsipliinist kui tervikust; - sobival kujul on need printsiibid õpetatavad mis tahes arenguastmel lastele, kui arvestada õpilase tunnetuse eripära. Dialoog ja vestlused. Rajaneb Võgotski kognitiivsel arengu teoorial, mille kohaselt on edukaks õppimiseks ja arusaamiseks vajalik inimestevaheline mõttevahetus ja vestlus. Jõukohaseks õppimiseks on tarvis, et see toimuks potentsiaalse arengu tsoonis. Tuge selleks saavad õpilased õpetaja ja õpilaste interaktsioonist (st vastastikusest mõtete vahetusest). Ajalooliselt tuntud kui sokraatiline vestlus. Erinevad kognitiivse õpipoissluse mudelid kajastavad kuut ühismomenti/etappi. Õpilane …
- Murdeiga (11,12- 15,16)-tahab aru saada ja tahab vähem mehaanilist mälu kasutada. Samas on see hiilgeaeg päheõppimiseks. Õppimisstrateegiad, mis on kasutaja teadliku kontrolli all (organiseerimine- vastuvõetud info korrastamine; harjutamine- info kordamine pärast selle esitamist- 5-10 ea; kujutlus- võtmesõnad). Inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahendusten- võimed kognitiivsel tasandil on erinevad INTELLIGENTSUS Võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet, taibata sündmuste põhjuseliseid seoseid 1. Liikuv- võime tajuda ja manipuleerida informatsiooniga. Võime tulla toime uute situatsiooniude ja probleemidega. Sõltub kiirusest, neuroloogilistest ja füsioloogilistest protsessidest, muutused hakkavad ilmnema juba varajases täiskasvanueas. 2
ennast ja maailma mõistame. Erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu, mitte vormi poolest. See, mida usutakse on erinev, kuid see, kuidas usutakse on Fowleri arvates kultuuri- ja religiooniuniversaalne. Metoodiliselt kasutas Fowler inimese elukäiku analüüsivat struktureeritud intervjuud, mille andmed põhjal ta tegi teoreetilisi üldistusi. Fowler jagab usulise arengu inimese elukäigu kuude erinevasse astmesse. Need astmed rajanevad inimese kognitiivsel arengul. Ühelt arenguastmelt järgmisele üleminek toimub kriisi kaudu, mida elatakse läbi kui senise elu- ja enesemõistmise viisi küündimatust. Iga astme detaile kirjelduse puhul toob Fowler välja selle astme tunnused, tugevused, ohud ja üleminekukriisi tunnused. Fowleri astmed on järgmised. 0. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2).See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu.Antud astmel õpitakse baasusaldust – seda,
Murdeiga (11,12- 15,16) inimene tahab aru saada ja ning vähem kasutada mehaanilist mälu; samas on see hiilgeaeg päheõppimiseks Õppimisstrateegiad, mis on kasutaja teadliku kontrolli all: organiseerimine- vastuvõetud info korrastamine; harjutamine- info kordamine pärast selle esitamist; kujutlus- võtmesõnad. Inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahendusteni- võimed kognitiivsel tasandil on erinevad. Kognitiivsed mänguteooriad, J. Piaget Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostas mängu eri vormid lapse mõtlemise arenguga. Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Sensomotoorne mäng üksi mängimine; vastab sensoorse arengu astmele ja toimub kahel esimesel eluaastal Sümboliline mäng mäng üksi, kujutlusvõime ; vastab eeloperatsionaalse
Hoiakud väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Nad erinevad selgusastme poolest. Sageli teadvustame oma suhtumise alles siis, kui seda küsitakse. Suurt tähelepanu pööratakse hoiakutele järgmistel põhjustel: Hoiakuid peetakse võrdlemini püsivaks. Enamik hoiakuid on õpitud, mitte sünnipärased. Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Hoiakud mõjutavad käitumist Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud Siia kuuluvad kõik meie arusaamad, neil on kaks peamist allikat- isiklik kogemus ja teised inimesed. Isiklik kogemus- neis arusamades sisaldub seos objekti ja tema omaduste vahel. Teistelt inimestelt- lähedaste inimeste arusaamade ja hoiakute põhjal luuakse teatav norm, millega end võrdlema hakatakse, samas ollakse tänapäeval ka massimeediumide alalises mõjuväljas. Afektiivsel infol põhinevad hoiakud Väga tugevalt mõjutavad meie hoiakuid tunded
andekas ühel, teine teisel alal (ibid). Levinuim haridusringkondades kasutatav definitsioon andekuse kohta pärineb Francois Gagnélt: · Andekad lapsed on need, kellel on potentsiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. 4 · Võimekad lapsed on need, kellel on potentsiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Talendi arengut mõjutavad katalüsaarorid on isiksuslikud, keskkonnast tulenevad ja seotud juhustega (joonis 1) (Sepp 2010: 9) Seega hõlmab andekus terve hulga tugevaid külgi ning eeltoodud definitsioon haarab ka selliseid lapsi, kellel ei tarvitse ilmneda andekuse tunnuseid, mis on koolide või koguni perekondade ja kogukondade poolt ette kirjutatud (Pittelkow, Jacob 2004: 12). Intelligentsuse kohta käiv teooria on Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria
12. Mille poolest erineb mulje juhtimise teooria majandusteoreetilistest teabe avaldamise käsitlustest? Majandusteoreetilised mudelid - üldjuhul teave avaldatakse täielikult tõeselt informatsiooni asümmeetria kaotamiseks, erandlikel juhtudel teabe varjamine, kallutamine. Alusepanijaks Akerlof (1970). Peamiselt populaarne USAs. Eeldused: ● keskmiselt või tugevalt efektiivsed turud ● teabe looja ja vastuvõtja ratsionaalsed. Mulje juhtimise teooria – põhineb kognitiivsel psühholoogial ja lingvistikal, keskendub mulje loomise motivatsioonile ning mulje konstrueerimise küsimustele. Teave võib olla kallutatud. Hea ülevaade Merkl-Davies & Brennan (2007), levinud peamiselt väljaspool USAd. Eeldused: ● turud nõrgalt efektiivsed. ● teabe looja ratsionaalne ja vastuvõtja ebaratsionaalne. 13. Millega tegeleb legitiimsuse teooria? Legitiimsuse teooria – põhineb poliitökonoomika teooriatel, keskseks küsimuseks on see, et
Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem (1970) peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes. Sellisele hoiakute ühe komponendilisele (ühemtmelisele) vastandub käsitlus, kus hoiakutes tuuakse välja 3 erinevat komponti. Hoiakud baseeruvad 3 erinevat sorti informatsioonil vi on neist välja kujunenud: · kognitiivsel informatsioonil · afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil · informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute formeerumine Hoiakud, mis phinevad kognitiivsel infol: Uskumustel on kaks peamist allikat - isiklik kogemus ja teised inimesed. Viimase alla kuuluvad nt vanemad, eakaaslased, massimeedia, kool, kirik jne. Massimeedia mjus eristub 3 aspekti: Massimeedia on mitmel viisil mjukas - siin antakse
suurendavad PTSD väljakujunemise ohtu. PTSD põhjustajaks võivad olla ka muud traumaatilised situatsioonid (nt pantvangiks võtmine, piinamine, vägistamine, inimröövi või paljaks röövimise ohvriks langemine). PTSD võib olla eriti tõsine või kaua kestev juhul, kui stressiallikas on inimolend (mitte looduskatastroof). Äärmuslik stress avaldab ohvrile mõju mitmel tasandil: somaatilisel, emotsionaalsel, kognitiivsel, käitumuslikul ja hoiakute tasandil. See võib põhjustada mitmeid psühhiaatrilisi probleeme, nt söömishäired, mõnuainete tarvitamine ja ennasthävitav käitumine. Vägivalla esinemisele võivad viidata järgmised märgid: · Naine tuleb naistenõuandlasse vastuvõtule raseduse hilisemas staadiumis kui üldiselt tavaks · Rasedus pole planeeritud ja/või on soovimatu. · Ta on ealt noor (teismeline) · Ta näib oma käitumiselt reserveeritud ja ärevuses
(näiteks, egotsentrism, minimaliseerimine, halvima ootus, teiste õpetatakse efektiivseid sotsiaalseid oskusi modelleerimise, rolHmän- süüdistamine) (Carducci, 1980). gude, praktika, tagasiside ja positiivse kinnitamise abil; (2) lähene- Kaks üldtuntud sekkumist tõhustamaks laste/noorukite mised, mis baseeruvad kognitiivsel mudelil - antisotsiaalselt käitu- sotsiaalset arengut on sotsiaalsete oskuste treening ja vate laste/noorte emotsionaalsed, psühholoogilised ja käitumuslikud interpersonaalne kognitiivne probleemi lahendamise treening (e. reaktsioonid on suures osas determineeritud kognitsioonidest sot- sotsiaalne probleemi lahendamise treening). Esimese meetodi siaalsete situatsioonide kohta ning sekkumiste puhul on fookuses ka
• Sünonüümia ja polüseemia on kommunikatsiooniprotsessis funkt- sionaalsed, järelikult tuleb neid kirjeldada. • Mõistmisüksused arenevad pidevalt. Nende evolutsiooni ajaloo tundmine võib olla vajalik nende mõistmiseks. Mõistmisüksuse keeleline tähistus mõjutab kognitiivsete mudelite (nt metafoori) kaudu uute ideede sündi, mis teeb oluliseks terminite motiveeri- tuse. Freimipõhine terminoloogia Uusim kognitiivsel lingvistikal põhinev terminoloogiateooria pärineb Pamela Faber Benítezelt (2009). Sarnaselt eelkirjeldatutele on Faber Beníteze lähenemine ühest küljest mõistepõhine, kuid teisest küljest peab võimalikuks termini mitmemõõtmelisust ehk ühe termini kasu- tamist mitme mõiste tähistamiseks. (Meenutagem, et klassikaline teooria kirjeldas sama olukorda erinevate, kuigi vormilt kokkulangevate terminite kasutusena.)
annaabi.ee 
