SÕIMERÜHM
Kognitiivne areng
Sotsiaalne tase
Liigutusmäng
Ehitusmäng
Rollimäng
Reeglimäng
Luuakse alus kõrvu- ja ühismängule
Teeb käega ringi kujulisi liigutusi
Veeretab palli
Ehitab kolmest klotsist torni
Paneb neli rõngast pulga otsa
Veab pliiatsiga kriipse
Jäljendab täiskasvanut lihtsates toimingutes
Laskub kükki ja tõuseb püsti
Kasutab sõnu „ära” ja „peidus”
Nimetamisel näitab tuttavaid esemeid
Näitab kolme kehaosa
Leiab paarid
Ühendab eseme ja pildi
Osutab pildil õigele esemele
Oskab oodata
Jagab mängu asju
3-4 aastased
Kognitiivne areng
Sotsiaalne tase
Liigutusmäng
Ehitusmäng
Rollimäng
Reeglimäng
Vestlevad omavahel ja teistega
Täidab täiskasvanu korraldusi
Hakkavad aru saama , et nende tegudel on tagajärjed ja õpivad ise piire seadma
Esineb palju kõrvumängu
Ühismängu eriti ei ole
Hüppab
Kõnnib kikivarvukil
Sõidab kolmerattalisega
Liigub
Ronib ja sõidab liumäest alla
Käib mööda treppe
Püüab palli kahe käega
Joonistab kujundeid mudelite järgi
Lõikab kääridega
Suudab klotsidest LEGO-dest torni ehitada
Jäljendab igapäeva elu
Tervitamine , viisakus
Jagab esemeid rühmadesse
Ootab oma järjekorda
Näitab pikka lühikest; suurt ja väikest; nimetab kolme värvust
4-5 aastased
Kognitiivne areng
Sotsiaalne tase
Liigutusmäng
Ehitusmäng
Rollimäng
Reeglimäng
Arenenud suurem osa keeleoskusest
Räägib tunnetest
Katsetava piire ja mõtestavad oma käitumist
Ühismäng (eelistab mängida täiskasvanuga)
MÄNGUOSKUSED JÕUAVAD TASEMELE , MIS VÕIMALDAVAD TEISTE LASTEGA KOOS MÄNGIDA
Seisab toeta ühel jalal
Hüppab tagurpidi ja ühel jalal
Põrgatab palli
Oskab jalgrattal suunda muuta
Voolib kolmest osast kujukesi
Lõikab ümmargusi kujundeid
Lõikab kleebib
Ehitab klotsidest maju, garaaže, aedu
Asetab esemeid ette taha ja kõrvale
Mängult ja päriselt
Kirjanduspalade läbi mängimine
Asetab esemeid ette taha ja kõrvale
Nimetab või näitab pildil puuduvat osa
Leiab eseme paarilise
Oskab leida pildilt võimatuid asju olukordi
Nimetab mälu järgi eseme
Viisakus väljendid
5-6 aastased
Kognitiivne areng
Sotsiaalne tase
Liigutusmäng
Ehitusmäng
Rollimäng
Reeglimäng
Suudab ise teiste lastega tutvuda
Ei vaja pidevat täiskasvanu juhendamist ja heakskiitu
Mängib koos teiste lastega ühismänge, mis nõuavad rühmas otsustamist, endale rollide võtmist, ausat mängu.
Kõnnib poomil
Käelisus on välja kujunenud (vasaku ja parema käeline)
Hüppab kaugust ja hüppenööriga
Suudab palli kurikaga lüüa
Joonistab kolmnurka
Lõikab välja lihtsaid kujundeid
Ehitab koos looga, mida juurde jutustab
Ehitab koos looga, mida juurde jutustab
Jutustab pildiraamatu loo ümber ja näitleb
Mäng on detailsem ja rohkem nagu päris
Saab teiste lastega sõbraks
Suhtlemine omavahel
Sõnastab ja järgib püsivalt rühma reegleid
Mängib püsivalt üksi 20 minutit
Oskab vestluses oma korda oodata
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
............17 Sissejuhatus Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. Üldiselt jaguneb 3-5-aastaste laste õppimine kuude valdkonda: 1. Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Laps õpib olema enesekindel, huvi tundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma. 2. Suhtlemine, keel ja kirjandus. Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning
· arendada oskust asju ja nähtusi võrrelda, seostada, järjestada, üldistada; · seostada keeleõpetus seda toetava liikumisega (liikumismängud, sõrmemängud, pantomiim, tants jms). 8 Õpetajaraamat Lasteaias keeleõpet alustades peame olema kursis lapse ealiste iseärasuste ja aren- gu eeldatavate tulemustega. Sellest sõltub õpetamismeetodite ja õppematerjali valik. Õppimine ja areng sõltuvad teineteisest, lapsele sobiv õpetus suunab arengut. Areng ei ole iseeneslik, vaid on tihedalt seotud elu jooksul omandatud kogemustega. Laps peegeldab oma teadmistes ja kogemustes sotsiaalsust ja kultuurilist reaalsust. Keeleõpe peaks arvestama laste vajadusi ja huve, võimaldama lapsel olla aktiivne ja algatuslik õppija. Kuna laps õpib uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes ning iseennast ja ümbritsevat vaadeldes, tuleb tema huvi eesmärgipäraselt suunata
.....................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Loovuse ja aktiivsuse esiletõstmine ei tohiks olla opositsioonis õpetaja autoriteedi ja eeskujuga. Õpetaja on autoriteet ja haritud asjatundja ning tema kohustus on oskusi ja tarkusi lastele edasi anda, veendudes, et neile õpetatakse häid käitumis- ja mõtlemisviise. Mustadele kirjutistele lisandus ka tuntud kasvatusfilosoofide R. S. Petersi, R. F. Deardeni ja P. H. Hirsti kasvatusteooriast lähtuv kriitika. Lapse enesetunnetuslik areng R. S. Peters (1969) tõi esile selle, et laps ei ela ühiskonnast isoleerituna, vaid peab arvestama ühiselu normide ning reeglitega (sallivus, teiste austamine, teistega arvestamine, abistamine jms). Lapse moraalne areng ei ole võimalik, kui liigses individualiseerimise vaimus ei pöörata ühiskonna kooselunormidele mingisugust tähelepanu. Õpetaja roll Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid