Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kognitiivne areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kikas, kognitiivne, õhkkond, närviline, pingul, segab, tajuda, parimat, laseb, õpilasele, jäätma, kirjutatakse, tavamõiste, koolides, teadusmõisteline, unusta, mõtlemisviis, nendest, pöörama, toomela, õpetamine, üldpädevused, tunnetusprotsessid, emotsioonid, motivatsioonVormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest. Kokkusurutud ja ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb. Laste õpetamine on loomadega võrreldes tõhusam, sest nede puhul saab osutada soovitud käitumisele ja informeerida eesootavast tasustusest. 8. Programmõpe. Lineaar- ja hargprogrammid. Programmeeritud raamatud ja õpetatavad masinad.
Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots
ülesandeid nii tunnis kui väljaspool tundi. õpetajad annavad õpilastele pidevalt eeskuju, kuidas toimida mitmesugustes konkreetsetes olukordades. Õpilase toime mudelina: Nähes sama õpiedukusega kaaslast mingit tegevust edukalt sooritamas, tõuseb endas kahtlevate õpilaste usk tööga toimetulekusse. Suurim mõju on mudelina kaaslasel, kellel on õpilasega, keda tahetakse mõjutada, sarnane staatus. 8) Biheivioristliku ja kognitiivne käitumise modifitseerimise metoodikate (BKMM ja KKMM) olemus, rakendusnäited ja erinevus. Olemus: Kõigile KKM metoodikatele on iseloomulik õpilaselt oodatava käitumisoskuse demonstreerimine kombinatsioonis iseenese kõvahäälse õpetamisega. Eesmärgiks on tegevust suunava sisekõne kujundamine. Rakendusnäited: Üheks KKMMi rakendamise näiteks on Campi ja Bashi (1981) “Mõtle valjult” programm, mille eesmärgiks oli õpetada algklassiõpilasi lahendama arukalt konfliktsituatsioone
Kognitiivne areg ei seisne mitte ainult uute skeemide arendamises, vaid ka juba olemasolevate diferenseerimises ja interegeerimises. Piage´t järgi toimub skeemide kujunemine kindlas järjekorras. Motoorsed, tunnetusliku ja verbaalsed skeemid on meie edasise tegevuse kogemuslikuks baasiks. Mida suurem see on, seda paremad väljavaated on toimetulekuks erinevates situatsioonides. Huvist johtuva sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord, milles inimene tunneb ebamugavust tal olemasoleva välismaailma peegelduse, skeemi või ka mudeli ja välismaailmast tajutava (nähtuse või objekti) erinevuse tõttu. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Kohanemine on protsess, mille käigus indiviid õpib keskkonna sündmusi ette nägema ja kontrollima
õpilasesse. Seepärast on oluline teste kasutava õpetaja intelligentsusarusaamde tõstmine. Ped uurimustes on uuenduste katsetamisel on sageli vaja arvestada lapse vaimsete võimete mõjuga katsetulemustele jm, kus on vaja aidata erandlikke õpilasi. Parim on õpetajatele õpetada piiblipõhimõtteid, mis ütleb, et inimene saab alati alata valge lehena algusest. 4. Õpilaste individuaalne eripära: kognitiivne stiil ja loovus Kognitiivse stiili mõiste, selle sarnasus ja erinevus intelligentsusest. Kognitiivne stiil iseloomustab inimeste erinevusi informatsiooni tajumisel ja organiseerimisel. Mõned reageerivad kiiresti, teised on järelemõtlikumad, isegi kui on võrdsel määral ettevalmistatud ülesannete lahendamiseks. Erinevused kognitiivses stiilis (endas?) avalduvad pigem ülesannetele lähenemise viisis kui nende lahendamise tõhususes. Sarnasused intelligentsusega
Oleme kasutanud ka õppenõustamiskeskusest spetsialistide abi. Keeruliseks teebki selle olukorra just see, et koostöö lapsevanematega üldse ei suju. Nii ema kui ka lapse isa hoiavad eemale, tõrjuvad klassijuhataja püüdlusi kokkulepetele jõudmiseks, ei tule kokkulepitud kohtumistele. Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja. Siinkohal ei saa lapsevanem aru, et ta tegelikult teeb oma lapse elu raskemaks. Kõik jätkub praeguseni vanamoodi, õpetajad küll õpetavad
· Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale. · Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist. · Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm. Tunniosade juhtimine 1) Tunni algus- püsti tõusmine, et õpilane saaks aru, et algab tund. Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade) 2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside.
(...). See tähistab levinud õpetajakäitumist, mida olen otsustanud nimetada „taktikaliseks pausiks“. Kunagi ei tule aega, mil me enam ei mõtesta end õpetajana (või õpilasena). Ma loodan, et see See teadlik käitumine seisneb lühikeses pausis, mille õpetaja teeb oma kõnes püüdmaks õpilase raamat võimaldab teil oma kutsumust isiklikult mõtestada ning toetab ja innustab teid teie tähelepanu või andmaks õpilasele aega õpetaja poolt äsja öeldu töötlemiseks. Vanematele õpetajateel. lastele võib see ka edastada üleskutse „maha rahuneda“. Näiteks kui te mänguväljakul mitme meetri kauguselt õpilasele viipate või ta enda juurde kut- sute, peate esmalt saavutama silmsideme. See on ilmselt lihtsam, kui me teame õpilase nime. Teooriad, hoiakud ja see raamat
8. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine. Bruner on veendunud, et õppeainetest kui teadusdistsipliinidest saab õpilasele anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse õpilaste tunnetusliku eripäraga, väikelastel domineerib tegevuslik mõtteviis, algklassilaste kujundlik mõtteviis, keskkoolis muutub valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused
SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö. Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas. Alates 1. septembrist 2013. a on loovtöö sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks. Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada: õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
10. Kas sotsiaalkonstruktivistlikelt positsioonidelt, võrreldes õppimise nägemisega individuaalkonstruktivismi positsioonidelt, on kujunev teadmine ( ) valdavalt situatiivne või ( ) valdavalt üldine? 11. Millised õppemeetodid soodustatavad õpilastel teadmiste konstrueerimist individuaalkonstruktivistlike protsesside vahendusel? 1) uurimuslik ja probleemipõhine (avastus-) õpe, 2) dialoog ja õppeotstarbeline vestlus ning 3) kognitiivne õpipoisi viisil õppimine. 12. Milliseid mõtlemistasandeid eristab J. Bruner oma õppimisteoorias. Õpilaste tunnetuslik eripära jagunes tema õppimisteoorias kolmeks: 1) väikelastel domineerib tegevuslik ehk enaktiline 2) algklassiõpilastel kujundlik ehk ikooniline mõtteviis 3) ja keskkoolis muutub valdavaks verbaalne ehk sümboolne mõtlemine. 13. Millist õppimisviisi/meetodit peab J. Bruner kõige tõhusamaks?
realiseerida matemaatika õpetamise kognitiivseid eesmärke. Õpetamisel lähtutakse J. Bruneri ideedest, mille kohaselt on teadmine protsess ja lapse õppimisvalmidus sõltub õppematerjali esitamise viisist. Laps omandab teadmisi kõige edukamalt siis, kui ta avastab konkreetset maailma ning leiab sealt kõik vajaliku ise. Õpetaja omakorda peab õppematerjali esitama nii, et lapsel oleks võimalik tajuda seda konkreetsete käeliste tegevuste abil, seejärel minna üle kujundilisele ja siis sõnalisele tasandile. Arvestada tuleb ka sellega, et protsessuaalset alust ei saa kujundada tahtlikult. Koolides tuleb kõigile õpilastele luua tingimused protsessuaalsesse alusesse kuuluvate tegevuste omandamiseks. 6. Matemaatika õpetamise õpetuslikud eesmärgid lihtsustatud õppes. Matemaatika eesmärkide õpetamise aluseks on kolm küsimust: Kellele õpetatakse
sündmuste või ideede meenutamine. Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele või on sarnased. Assotsiatiivse seose kujundamiseks on vajalik kahe seostava stiimuli korduv koosesinemine. Koolis kasutatakse selleks mehhaanilist harjutamist. Matemaatikas treenitakse korrutustabelit sageli välkkaartidega, kus õpetaja tõstab klassi ees üles kaardi korrutatavate arvudega ja laseb kiiresti vastata. Operantne tingitus - kirjeldab õppimise ühte sagedasemat esinevat juhtu. Siin ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopis vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise või opereerimise ajendiks on organismi alateadvuslik tarve vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Niisugustel ajenditel toimimise kaudseks eesmärgiks on kohanemine keskkonnaga. See on võimalik vaid
keskkondades, sealhulgas kodus ja klass. (Krull, 2000) Konstruktivistide arvates on põhjus selles, et inimesed pole suutelised omandama sotsiaalseid komponente individuaalselt väljaspool ühiskondlikku suhtlemist (Airasian & Walsh, 1997). Sotsiaalne suhtlemine mõjutab õppematerjali omandamist positiivselt vähemalt kolmel põhjusel. Esiteks liidetakse üksikule õppija materjali tajumisele ka kaasõpilaste ettekujutused sellest materjalist. Selline viis abistab tajuda seda materjali laiemalt, kui üksinda individuaalselt seda tehtaks ning õppijad leiavad asju, mida varem ise ei märgatud. Teiseks toimub enda poolt tajutud info analüüs ja sellesse sügavam süvenemine, kuna vastandlikud nägemused lihtsalt sunnivad seda tegema. Viimaks hakkavad lapsed oma ideid täpsemalt läbi mõtlema, et sõnastada seda paremini, kuna muidu ei saa kaasõpilased ja õpetaja nendest aru. Need kolm aspekti loovad parema võimaluse õpilasel leida asjade vahel seoseid
enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine humanistlik õpetamisviis kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd) teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole kvalifikatsiooni kindlustamine ressursid praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel) Poolprofessionaali tunnused kehv lühiajaline koolitus madal ühiskondlik staatus tagasihoidlik teadmiste ja oskuste pagas nõrk vastutustunne nende ees, kellele teenet osutatakse
suletus sarnasus hea jätk Taju omadused Püsivus ehk konstantsus. Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Isikutaju mehhanisme: Tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Samastamine ehk identifitseerimine. Kaasaelamine ehk empaatia. Ülekandmine ehk projitseerimine. Oreooliefekt. Ruumitaju aitab maailma tajuda kolmemõõtmelisena Sügavustunnused: Tausta struktuur Lineaarne perspektiiv. Kattumine Liikumistaju Näiv ehk stroboskoopiline liikumine. Esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju seotud sellega, kuidas me aega tajume. Inimesed tajuvad sündmuse kestust ja kiirust. Sõltub inimeset, soost, vanusest. Taju areng ja arendamine Nägemistaju vastsündinul ei ole veel välja kujunenud, teravus on kehvem, ema nägu on kõige olulisem objekt
tööd koolis läbi viia. MIKS PRAKTILINE TÖÖ? Nii uurimuslik kui ka praktiline töö õppeülesandena lähtub otseselt esimesest gümnaasiumihariduse alusväärtusest: Gümnaasiumihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks.1 Lahtiseletatult on praktilise töö olulisemateks eesmärkideks: Individuaalne lähenemine õpilasele. Kui ainetundides on sageli keeruline (kuigi mitte võimatu!) mingi teema käsitlemisel arvestada kõikide
Eksperimentaalselt on tõestatud, et vasaku ajupoole pädevuses on abstraktne mõtlemine ehk detailide loogiline tõlgendamine ning rääkimine. Parem ajupool ületab vasakut komplekses mõtlemises, ruumilisuse tajus ja keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamises, kui ka akustiliste muljete töötlemises ja musikaalsuses. Funktsioonide jaotus peaajus põhjustab seda, et vasakukäelisel ja paremakäelisel on erinevad võimed ümbrust tajuda ning nad töötlevad ja käsitlevad neid muljeid erinevalt. Vasakukäelised on tundelisemad ja intuitiivsemad, neile on omane sümbolitest arusaamine ning fantaasia ja kujutlusvõime. (Tallinna Ülikool, 2015) 1.1 Vasakukäelisuse põhjus ning tüübid On palju oletusi vasakukäelisuse suhtes, kuid täpse vastuseni pole siiani jõutud. Üks oletus on see, et vasakukäelisi on kahte tüüpi: a) pealesunnitud vasakukäelisus tähendab, et tegelikult
2) Väline tagasiside saadakse välisfaktoritelt, kas vahetult sooritamise ajal või pärast sooritust. Info saadakse õetajalt/treenerilt, kes edastab selle kas verbaalsel või mitteverbaalsel kujul. Kaks tagasiside liiki võivad koos eksisteerida. 3) Mitteverbaalne tagasiside naeratus, käte plaksutamine, puudutus, patsutus, näoilme, pea raputus/noogutus. 4) Verbaalse tagasiside liigid : a) Üldine tagasiside enim levinud hea, hästi tehtud, on parem, tubli jne. Jääb õpilasele arusaamatuks, mida ta täpselt õigesti tegi. Mainitud väljendeid võiks kasutada tunni alguses positiivse õpikeskkonna loomiseks (just noorte puhul, kes vajavad õpetaja tunnustust). Üldine tagasiside innustab õpilasi harjutama. b) Lihtne tagasiside õpetaja pöörab tähelepanu ühele harjutusega seotud komponendile. Õpetajale kergem ja õpilastele täpsem. Õpetaja liigub ja õpilased saavad pidevalt tagasisidet ning vastavaid võtmesõnu oma tegevuse korrigeerimiseks
Stressi võib suurendada kas akuutne oht või millegi pikaajaline kaotus. Samuti võib mõni olukord või sündmus muutuda stressitekitavaks, kui tajutakse ohtu oma eneseväärikusele. Ohust areneb välja stress, mis võib olla lühiajaline, korduv või piisavalt tugev, et säilib kogu eluks.(Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) Stressi all mõistetakse tugevat närvipinget ning keha vastust organismile suure tahtega toimetulekule. Stress on organismi pingeseisund, mis segab tavapärast elu. Stressist tulenevad vaevused võivad ilmneda unehäirete, liigse väsimuse, korduvate peavalude, tüdimuse, üldise halva enesetunde, pideva ärritusseisundi või sisemise rusutuse ja ärevusena.(itk.ee 06.01.2017) Tänapäeval on paljud kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest
Kakskeelne laps rühmas. [2012, 23. aprill]. www.tartu.ee/tahtvere/KAKSKEELSUS.doc KOOL Kakskeelne kool? Kui lapsevanemal on võimalus lapsele kool valida, tuleks selle leidmisel arvesse võtta terve hulk asjaolusid. Kakskeelsus on küll otsustav tegur, kuid keel ei tohi olla ainuke argument. Jälgida tuleb kooli vaimu, õpetajate pühendumust, edukust kirjutamis- ja arvutamisoskuse õpetamisel, loovust kunstis ja on veel palju teisi komponente, mis teevad ühe kooli suurepäraseks ja õpilasele ideaalseks. Kooli keelepoliitika seisukohalt on väga oluline välja uurida, mis on kooli keelelised eesmärgid. Mis keeles toimub õppetegevus ning suhtlus väljaspool kooli ning kuidas keeli tegelikult õppetöös kasutatakse. Kuidas toimub kakskeelsuse integreerimine. Heal kakskeelsel koolil on olemas detailsed juhtnöörid, kuidas lapses ühte või teist keelt arendatakse. Teine oluline punkt on keeleline tasakaal. Osa õppekeelest ja puhkusest on laste endi
Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks. 4. Keelekümblusmudelid Eestis Eestis rakendatakse kahte keelekümbluse metoodikat, milleks on hiline keelekümblus ja varane keelekümblus. Hilis-keelekümblus algab 6. klassist, varane aga juba lasteaias. Mõlema puhul on tegemist kakskeelset haridust rikastava õppevormiga, mis lisaks põhiõppele annab õpilasele hea väljendusoskuse ka teises keeles. 4.1. Varane keelekümblus Varase keelekümbluse programmidega alustatakse lasteaias või esimeses klassis, kui õpilased on umbes viieaastased. Varase täieliku keelekümblusprogrammi korral toimub kogu õpetus esimesest kolmanda või neljanda klassini teises keeles. Esimese keele õpetus algab keeletundidega vastavalt õppekavale. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt
Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine
Selektiivne pööratakse tähelepanu osale näitajatele Interpreteeriv pannakse juurde rohkem kui otseselt tajutav · Õppimisel on tähtis, missuguseid kogetavaid tunnuseid tajutakse objektidena ja missuguseid nn üldise foonina, mida peetakse rohkem oluliseks ja mida vähem oluliseks. Sellest jaotusest sõltub õpitava hilisem meeldejätmine ja interpreteerimine. · St tajumine suhteline, mitte absoluutne, kaks inimest (nt õpetaja ja laps) võivad sama nähtust tajuda erinevalt A0C 12 0 14 Õpetajale · Jälgida, et juhendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad. Lapsed on kergesti mõjutatavad tajumise kontekstist. Seda peab arvestama juhiste andmisel tuleb jälgida, et need oleksid ühemõttelised, selged ja suunaksid lapsi tajuma õpetatavas suunas. · Jälgida, et kasutatavad visuaalsed abivahendid oleksid lastele mõistetavad. Raamatutes on palju jooniseid ja
sanktsioone rakendada nii privaatses olukorras, kui see on võimalik. Selline taktika on parem, sest situatsioonis, kus klass on publik, on nii õpetajal kui õpilasel palju kaotada. On parem arutleda lapse käitumist nelja silma all kas kükitades lapse kõrvale (sel ajal, kui klass on tööga hõivatud) või klassi tahaotsa tulles. Aga tunni ajal on palju parem olla positiivne ja kiita õpetaja korraldusi järgivat last, kui keskenduda vastupidi käituvale õpilasele. Samuti võib suur osa halvast käitumisest olla tähelapanu otsimise vorm. Sel juhul ei tasu halvale käitumisele tähelepanu pöörata. Olen nõus sellega, et on väga tähtis rahulikuks ja mõistlikuks jääda. Kui õpetaja näost punaseks läheb ja karjub, siis pakub see lastele üsna palju lõbu ja ärgatab soovi tulevikus sellist käitumist korrata. Selleks, et agressiivseks kippuva last rahuneda, on vaja valida vaikset, rahulikku ning mõõdukat hääletooni.
2. Tunnetustegevuse ja kõne arendamine tundides Taju korrigeerimine: 1. Taju arendamist soodustava teabe esitamine kolmel viisil: visuaalselt (näitlikud vahendid); verbaalselt (suulised esitlused, ettekanded, kirjeldamised, häälega rääkimine, ümbersõnastamine, jutustamine, oma sõnadega selgitamine); kehaliselt (liikumismängud). 2. Lapse töömälu piiratusega arvestamine: on vaja jälgida, et esitatav materjal ei oleks õpilasele liigselt mahukas. 3. Tööjuhendite sõnastamine ja esitamine lühidalt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt. 4. Arvutiõpetuses korraga mitmetele tajudele suunatud tarkvara eelistamine. 5. Orienteerumismängud ruumis, hoones, maastikul. Plaani ja kaardi lugemine ja kasutamine. Plaanide koostamine. 6. Kolmemõõtmelisuse (sügavus, kaugus, ruumilisus, mahulisus) kujutamine kahemõõtmelisel pinnal 7. Erinevuste ja sarnasuste leidmine piltidel 8
uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine. (6) Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor. (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 2010) Andeka lapse arendamine koolis on seotud paljude pedagoogiliste probleemidega: kasvatuse ja õpetusega, samuti tema arengut soodustava õpikeskkonna loomisega.
) 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10
Inimesed tunnevad ennast selles abituna. Nad uskuvad, et ,,juht teab". Kui juht ei juhi, võib selline rühm hakata otsima uut liidrit. ,,Nad jäävad igavesteks lasteks" ütleb Bion. 2)Võitlus- põgenemisseisundis rühm. Sellisele rühmale sobib paranoiline või agressiivne juht. 3) ,,Lõburühma" seisundis rühm. Bion nimetab seda ,,paaride moodustamise seisundiks" vihjates seksuaalsusele. Rühmas valitseb flirtiv, meelelahutusele suunatud õhkkond. BIONI 3 PÕHITEES: Selleks et rühm ,,maha ei käiks", tuleb tema tegevust pidevalt uurida tema eesmärkide valguses. GRUPI ARENGUFAASID. 1. Kujunemine. See faas on läbitud, kui grupi liikmetel on reeglid selged, kui üksteist on sel määral tundma õpitud, et esialgne võõristus on kadunud ja grupis on tekkinud teatud suhtlevõrgustik. Ei kritiseerita, ollakse delikaatsed. Liikmed on juhi poolt üsna mõjutatavad, sest uues situatsioonis on raske orienteeruda. 2
et selle kaudu tõsta oma madalat enesehinnangut. (Vaiksoo, 2010) 4 Kiusamine ei ole selline probleem, millest lihtsalt välja kasvatakse ning see ei tohiks olla osaks suurekssaamise juures. Kui kiusamine juba esile kerkib, siis tuleb sellega ka kindlasti tegeleda. Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea sotsiaalne kliima on lapse arengu juures väga tähtis, vahest isegi olulisem kui mure õppimise pärast
inimesed ja keskkond. Infovahetuse komponendid: 1) Kommunikatsiooni saatja ja vastuvõtja. 2) Teade - tähendust omav märk või märgisüsteem. 3) Kanal - vahendid mida mööda teade jõuab saatjast vastuvõtjani. 4) Tagasiside – protsessi integraarne osa, mis võimaldab suhtlejal vaadelda protsessi käiku ning hinnata selle edukust. Infovahetuse suhtlemise üks külg. 5) Müra (kõik, mis segab kuulamist; saab olla füsioloogiline). Mõiste „interaktsioon“ – inimestevahelised ehk interpersonaalsed toimingud, milles osaleb vähemalt kaks teineteist mingil viisil mõjutavat inimest. Sotsiaalne kontekst: 1. Sotsiaalne stsenaarium – sotsiaalse tegevuse ja koostoime hästi tuntud muster, mis on ühiskonna poolt kehtestatud ja omaks võetud ning mida inimesed asjakohases olukorras vaikimisi ja automaatselt järgivad. 2
pedagoogi poole oma isiklike muredega. Kuna maakohtades ei ole koolipsühholoogi teenuseid eraldi koolil võimalik kasutada, teeb seal selle töö ära kooli sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoogil on koolis ka julgustaja roll. Pedagoog püüab õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid suunata positiivsemale ellusuhtumisele ning efektiivsemale koostööle kodu ja kooli vahel. Lisaks innustab õpilasi koolielus osalema, millega on võimalik tõsta kooli sisekliimat. Noortele peaks jääma võimalus tajuda end loojana ja otsustajana. Anda võimalus noorel ürituse korraldamisel abiks olla ja luua noortele keskkond, kus nad saavad ennast proovile panna, aega veeta ja end mugavalt tunda. Nii tunneb noor, et seda kõike tehakse nende jaoks ja nende huvidest lähtuvalt. Loomulikult kõik noorte kaasamised 6 peavad olema noore jaoks vabatahtlikud ja andma võimaluse noorel endal otsustada. Ei ole
kaal ja koordinatsioon, kehaline aktiivsus. Puudumisel näiteks ei õpi- ta ära jalgrattasõitu, halb käekiri, oskamatus oma keha valitseda. • Naturalistlik – võime ära tunda elus- ja eluta looduse objekte ning nendega opereerida, süstematiseerimisvõime, tuntakse end hästi loo- duses. Puudumisel võib olla omane näiteks ka ruumi ja esemete kor- ratus, mõtete kaos. • Interpersonaalne – võime tajuda teiste mõtteid ja tundeid, oskus adekvaatselt neile reageerida, juhtimisoskused. Puudumisel ei suudeta näiteks kiirelt reageerida kriitilistes olukordades, esinemiskartus. • Intrapersonaalne – eneseanalüüsivõime, oskus mõista oma tundeid, lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga, talle on omane süveneda sisekõnelustesse. Puudumisel ei suuda laps üksinda oma elu sisustada, igavleb, ei suuda üksinda tegutseda ega süveneda mõttetegevusse.
annaabi.ee 
