Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kognitiivne areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
operatsioonide, sensomotoorne, reaalsus, representatsioonid, arvab, astmed, suhu, hakkad, tõstma, teisesed, mänguasja, mentaalsed, lusika, tahtlik, egotsentrism, mündid, münte, kognitiivne, baldwin, loogika, jääma, manipuleerida, samme, ütlema, pissi, ülikiiresti, kõndima, tugede, najal, kooskõlalisus, rääkimine, teadlane, piire100 000 ühendust sekundis - Arenguetapid algavad 2, 4, 10, 14 kuu vanuses; iga arenguetapi järel kaalub aju 10% rohkem Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng - Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead. - Staadiumite teooria o 1. sensosomotoorne periood (sünd-teine eluaasta) o 2. Preoperatsionaalne periood (2.-7. eluaasta) o 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7.-12. eluaasta) o 4. Formaalsete operatsioonide periood Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast kadunud eset - U 8 kuuselt hakkab imik peidetud eset otsima - Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette kujutada
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle
autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või
sisemise aktiivsuse olulisust, edendades sellega lapsekeskset lähenemist õpetamisel. Piaget uskus, et teadmiste omandamiseks peavad lapsed lisaks objektidele manipuleerima ka oma mõtetega. Läbiviidud vaatluste, küsitluste ja eksperimentide põhjal otsustas Piaget, et lapse mõtlemine areneb staadiumide kaupa. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele ning iga staadiumi juures toimub mõtlemises kvalitatiivne muutus. Peamised arengustaadiumid Piaget' teoorias on järgmised: sensomotoorne staadium, operatsioonide-eelne staadium, konkreetsete operatsioonide staadium ja formaalsete operatsioonide staadium; staadiumid avalduvad alati nimetatud järjekorras. Arengustaadiumi Vanus Tunnused Kuidas arengut toetada? nimetus (Piaget' järgi) Senso-motoorne 0-2 Laps õpib maailma tundma füüsiliste tegevuste ja Uute objektide tutvustamine- meelte kaudu
· Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi · Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides · Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse · Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a) Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6.
◦ assimilatsioon – teadmised tulenevad tänu sellele, et uus info sobitub varem teadaoleva infoga ◦ skeem- organiseeritud kogu teadmisi ◦ akommodatsioon – olemasoleva skeemi muutmine vastuolude ilmumisel ◦ kognitiivse arengu mudeli 4 staadiumi, mis järgnevad alati samas järjekorras üksteisele, millest esimesed kolm on universaalsed ehk esinevad kõigil, neljas ainult arenenud tööstusühiskondades: 1. sensomotoorne – imikueas, tekib ettekujutus tegelikest objektidest, oskus tegutseda ◦ algselt ei saa laps aru sellest, mida tajub ja pole võimeline objekte ajas ja ruumis säilitama, kui midagi ei ole, siis see kadus ◦ 6 alastaadiumi käigus õpib laps objekte tunnetama ja kasutama (vt tabelit slaidilt) 2. operatsioonide-eelne – koolieelik, ettekujutus ka sümbolitest ja omadustest
sellele vinti juurde, et areng on küll astmeline, kuid omab ka äkilisi muutusi. Assotsiatsinism (Locke, Hume, Mill) laps omandab kõik elu jooksul Konstruktivism (Piaget) Kompetentne laps (nt Baillargeon) tegelikult lapsed teavad implitsiivselt maailma kohta palju. KAS ARENG ON ASTMELINE? 20.sajandi alguses Baldwin võttis Darwini astmelisuse idee, kandis selle üle intellektuaalse arengu näitele: sensomotoorne (meelte abil tajutakse midagi, puudub sihipärasus, loogilisus), loogika sarnane (lapsed juba vist mõtlevad, mõned mõtlemised on ka loogilised, kuid mitte päris), loogiline (põhjus tagajärg seosed), hüperloogiline mõtlemine (lahendatakse ka abstraktseid keerulisi ülesandeid). Piaget võttis Baldwini teeoriast mõtteid üle. JA Flavell (1871) astmelist arengut defineerivad tunnused: 1
· Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat teadmise taset · Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele vastavad paremini reaalsuse nõudmistele · Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate laste ja kultuuride vahel suuresti varieeruda. · Staadiumide järjekord on muutumatu · I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades · Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng · Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. · Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega
· Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate laste ja kultuuride vahel suuresti varieeruda. · Staadiumide järjekord on muutumatu · I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades 3 Piaget' staadiumid: 1. Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele. Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng 2. Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab
-mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega · EGO ehk Mina - lükkan edasi tarbe rahuldamist - lähtub reaalsusprintsiibist - reguleerib kohanemist - üritab olla moraalne - suhtleb välismaailmaga - teadvustatud osa, oleme ise teadlikud.
hooldamisalast tööd. Moraalse arutlemise areng · Moraalne arutlemine tähendab seda, kuidas me arutleme või otsustame, kas tegevus on õige või määr see erineb moraalsest käitumisest. Loomulikult juhindume sageli oma moraalsest arutlemisest, kui me otsustame, mida teha. · MORAALSE ARENGU VALDKONDLIK KÄSITLUSVIIS erinevalt Piaget ja Kohlepergist arvab Turiel, et laste mõtlemine organiseerub juba varases eas moraalsuse ja sotsiaalse tava valdkondades. o Moraalsuse valdkond tähendab lahkuse, kahju ja õiguse teemasid. o Sotsiaalne tavavaldkond hõlmab käitumise ühtseid tunnuseid, mille eesmärk on kordineerida sotsiaalseid interaktsioone sotsiaalsetes süsteemides, näiteks riietuskommete,
1905 aastaks avaldati testid Binet ja Simon poolt töötati välja sooritusnormid, eristati vaimset (mida määrati soorituse alusel) ja kronoloogilist vanust. J. M. Boldwin oli huvitatud laste kognitiivsest mõtlemisest ja andis välja "Geneetilise loogika" (1903-1908), kus uuris mõtlemise arengut - ütles, et teadmised progresseeruvad ja arvas, et areng toimub läbi erinevate staadiumite/astmete: 1. Kaasasündinud motoorsed relfleksid 2. Keel ja kõne jne. Ütles, et järjestikused astmed toimuvad läbi keskkonna tagasisideme. Peamised arengu... on assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (paindlik muutumine). Ütles, et keskkonna ja bioloogia koosmõjul arenguastmed progresseeruvad ning keskkond on peamine mõju arengule. G. S. Hall avaldas arvukalt artikleid ja pani aluse esimeste arengupsühholoogia metoodika rakendamisele. Tema biogeneetiline seadus erineb Haeckeli omast vaid selle poolest, et lisaks bioloogilisele sarnasusele on sarnane ka
Kõige rohkem paneb inimest käituma juhu sarrastus on kõige siduvam. Kinnitust saab ka kustutada. Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. Biheiviorismi võtteid kasut kliinilises psühholoogias psühhooside, foobiate, sõltuvuse ravis. Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria . Teadvuse ja alateadvuse tase peaks olema määratletud. Rohkem rõhku alateadvusel. (J. Alliku tõlge) ID - tema (sünnipärane psüühiline reaalsus, tung, on ka füsioloogiline liikumapanev jõud) - samastatav bioloogiliste tungidega. Id -st pärit kõik primitiivsed ihad ja soovid. On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe: Kohe ja nüüd! Täiesti amoraalne. Ebaratsionaalne. Ei ole reaalsusega seotud. EGO - mina (hakkab tekkima, vahendab reaalsust ja alateadvust) tajuda, suhelda, tõlgendada adekvaatselt. Inimene identifitseerib end EGO-ga. EGO reguleerib kohanemist, suhtleb
püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid operatsioone konkreetsetele objektidele või sündmustele. 4.Formaalsete operatsioonide aste>12 a. Suudavad uurida loogilisi seletusi nii konktreetste kui abstraktste mõistete kohta. Lev Võgotski- Tunnetuslik areng peidetud sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti Informatsioonitöötluse teooriad.
Mida vanemaks me saame, seda keerulisemad keskkonnailmingud köidavad meie tähelepanu, sest meie tundlikkus kasvab järkjärgult. Intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi. Piaget jõudis järeldusele, et laste arutlusvõimes toimuvad nende arengu käigus astmelised muutused. Iseenesest polnud see idee midagi uut, aga Piaget`mudel erines selle poolest, et see põhineb eksperimentaalsetel tõenditel. Piaget`teooria kohaselt on kognitiivse arengu neli põhiastet: 1) sensomotoorne (sünnist kuni 1,5 -2 a) 2) operatsioonilde-eelne aste (1,5-2 a kuni 7 eluaastani) 3) konkreetsete operatsioonide periood (7-12a) 4) formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) 1) Sensomotoorne periood- vastsündinud tajuvad vaid oma tundmusi eda suuda ühendada neid väliste esemetega. Nad ei seosta isegi oma käsi, mida näevad, tajudega, mis tulenevad käte liikumisest. Katse ja eksimus emeetodi abil avastavad nad järk-järgult, et
See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Lähima arengu tsoon - metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab indiviidi sooritust ja juhendamisel saavutatavat sooritust. Lapse teadmised arenevad keerukamate lahendsute suunas täiskasvanu juhendamise kogemuse kaudu. Mängus võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole mängimise kaudu õpib rolle mõistma. KOGNITIIVNE ARENG IMIKUEAS (0-2) Piaget' sensomotoorne staadium - Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Raskused peidetus asju leidmesega on seotud:
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
loovamalt. Kellel aga vähem, siis mängib rohkem ,,asjadega", neil on ka õpiülesanded raskemad. Tüdrukud mängivad loomingulisemalt kui poisid. Tulevad reeglitega mängud. Reeglid arendavad koostööoskust, analüüsioskust jne. Mängudel on ühesugused reeglid, reeglite muutumised tulevad alles 10.eluaastal. Kooliiga on see vanus, kus on oluline see, et valitakse sama arvamuse või hoiakuga mängukaaslased, palju on kaebamist ja reeglite järgimist. Ta arvab, et reeglid on ,,ülitähtsad". Edasipidi hakatakse aru saama, et reeglid on vahel nii, vahel naa. Mängud on rohkem sihipärased ja organiseeritud. Sisu tuleb rohkem filmidest ja raamatutest. Palju on selles eas liikumismänge ja seal on võistlusmoment ning domineerimine (kes on teistest üle jne). Mängudes hakkavad toimuma muutused. Tänapäeval räägitakse sellest, et mänguasjadele hakatakse järjest vähem tähelepanu pöörama, kuna tuleb asemele koolitöid jne. Mängud
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a) Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6
jooksul. 1. Id ehk miski on kaasasündinud komponent ning inimese psüühilise energia allikas. Sellel rajanebki isiksus ning elukogemused ega moraal eriti ei mõjuta. Ei allu loogikale, eetikale. Id püüdleb soovide ja vajaduste rahuldamise poole. Kui id on liiga tugev, siis on hästi raske kiusatusele vastu panna. 2. Umbes kuuendal elukuul hakkab tekkima ego. See on see, kui laps hakkab kõhklema selles, kas kõik, mida suhu toppida, on ikka hea ja söödav. Teiseks eluaastaks on ego välja kujunenud ehk laps suudab ennast eraldada ümbritsevast keskkonnast. Ego on vaja selleks, et suhelda reaalsusega. See on nagu vahendaja mina ja tegelikkuse vahel. Tihti on võrreldud neid kahte isiksuse komponenti kui ratsanikku ja hobust. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat ei ole ja ta kasutab idi energiat. 3
Tõi sisse mõttearenduse, et kuidas ikkagi õpitakse - reeglitega peab olema ettevaatlik. Õpetamise viisid: Läbi eeskujude ja mudelite, mitte kehtestamise Suuliste korralduste asemel tuleb teha praktilise harjutusi Inimene õpib läbi kogemusi, mitte ainult teooria põhjal. Kiitus ja tunnustus olulised laste jaoks, karistamine on see olukord kui last ei tunnustata. Eneseusku on võimalik kiitusega suurendada. Vastumeelsel asjade tegemisel pole potensiaali. Tema arvab, et inimesel on olemas kõik see, et ennast arendada (peab olema õige kasvatus ja õige suund, kuhu elus liikuda tahetakse) Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) - ema suri sünnitusel ja isa pidas teda süüdlaseks ning keelas tal teiste lastega mängimise ära. 16 aastaselt oli ta hulkur; 30.aastaselt abiellus ja majandusliku seisu paranemisega võttis endale kasulapse. Looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud - lapsekeskne arengufilosoofia.
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
4. k eeleoskuse kolm seisundit (omandamine, küpsus, kaotamine/alakõne) tavaliselt käsitletakse küll omandamist ja alakõnet eri valdkondadena, kuigi nad on laias mõttes psühholingvistika osad. Representatsioon Representatsioon = uuesti - esitus Foto on inimese representatsioon, muusika võib olla esitatud eri viisil jms. Keele representatsioon ajus on esitatud neuraalse (neural) koodina, mis on evolutsiooni ja tulemus ja mida teadus tänapäeval veel ei mõista.Mentaalsed representatsioonid on midagi, mis on neuraalse koodi ja füüsikalise koodi vahel (umbes nagu ikoonid arvuti desktopil on seoseks maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel). Mentaalne protsess Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega. Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid. Põhiküsimus tänapäeva mudelites: kas abstraktsed reeglid (keeleteadlaste reeglid, nt
etapist. Teiseks tuleb arvestada, et üks ja sama ajukeskus juhib samalaadseid operatsioone paljudes tegevustes. Näiteks kattetsooni kahjustus (kiiru-, kukla- ja oimusagarat ühendava ajukoore kahjustus) põhjustab üheaegselt esmase akalkuulia, semantilise afaasia, optilis-ruumilise agnoosia. Nimetatud sündroomi põhjuseks on meeleorganite hangitud informatsiooni (ka vastavate kujutluste) simultaanse (üheaegse) analüüsi operatsioonide puudulikkus. Järeldused A. Luria uurimustest on järgmised (täiskasvanute kohta) : - Matemaatiliste oskuste puudulikkus võib olla põhjustatud erinevate ajupiirkondade kahjustustest. Kuid puue avaldub eri moodi, sõltuvalt sellest, missugused operatsioonid on seoses patoloogilise koldega kahjustatud esmaselt. - Matemaatiliste oskuste puudulikkus ajukahjustuse puhul avaldub mingi sündroomi koosseisus. Seega võib akalkuulia esineda koos afaasiaga, konstruktiivse apraksiaga, düsleksiaga jne
desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) – radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine S→R=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 – 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation").
desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine SR=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation").
Inimese ja looma erinevus on tema puhul hing looma peab ta mehhanismiks, kuid ka inimest vaatleb ta mehhaaniliselt. Inimene on võimeline vastama sõnade ja mõtetega, mida loomad ei ole võimelised tegema see tähendab, et hinge olemasolu on mõtlemine ja kõnelemine. Tema arvates asus inimese hing käbinäärmes. Tema suurim teene on see, et jõuda teaduse juurde, hakkab ta rõhutama vaatlust ja katset. Inimese kohta ta arvab aga, et inimest saab tunnetada vaid inimene ise. Ratsionalist kes arvab, et kõik on kaasasündinud. Empirist kes arvab, et kõik tuleb keskkonna poolt. * John Locke 1632 - 1703 a. Inglise Empiirilise koolkonna juht. Ta oli üks esimesi, kes väitis, et inimese psüühika areneb. Hing muutub järjest keerukamaks, mida rohkem kogemusi me saame. Tänu sellele on tekkinud mitmed uued psühholoogia harud (nt arengupsühholoogia)
Nii tähendus (leksikaalne, grammatiline) kui ka keeleüksuste kasutamiseks vajalikud formaalsed tunnused tuleb täisväärtuslikuks kõnetegevuseks omandada koos. Arendada on vaja keeleüksuse eristamist-äratundmist nii formaalsete kui ka semantiliste tunnuste alusel, rikastada omandatud keeleüksusi semantiliste tunnustega (nt. õpitud sõna sobitamine võimalikult paljude teistega), tegelda sõna tähenduse ülekandmisega (üles tõstma palli, kätt, küsimust) ning muutevormide funktsioonidega (jalutas sõbraga, kepiga, vihmaga). Nimetatud küsimused on aktuaalsed kogu abiõppe jooksul, kuid esimesel kooliastmel tuginetakse peamiselt keelevaistule, klassist klassi tõuseb teadliku analüüsi osatähtsus. Keelevaistu arendamine: keelevaist on keele seaduspärasuste ebateadlik valdamine. Selle aluseks on teadvustamata analoogiaüldistused.
UURINGUTE ANDMETEL on lapse õppimispotentsiaal seda suurem, mida varem ta muusikaga kokku puutub. Lapsed, kes elavad rikkalikus keelekeskkonnas, räägivad 3. eluaastaks peaaegu alati soravalt. Seevastu lapsed, kes on omapäi jäetud, näevad rääkima õppimisel kõvasti vaeva. Saksamaal Konstanzi ülikoolis läbi viidud uuringud näitasid, et kokkupuude muusikaga tekitab ajus uusi seoseid. HERNED JA PORGANDID Kui laps suudab iseseisvalt toitu suhu panna, tunneb ta end võimeka ja tublina. · Pane keedetud herned ja porganditükid lapse ette kandikule. · Laula talle laulukest: "Herned ja porgandid, porgandid ja herned. Küll on maitsev, nämm-nämm-nämm!" · Juhi lapse sõrmed kõigepealt herneste ja porganditeni ning siis suhu. Ilmselt soovib laps ka sind toita. UURINGUTE ANDMETEL tekitab käe ja silma koostöö harjutamine ajus uusi seoseid. Lastele meeldib sõrmedega süüa
oskusest arvestada tingimusi. Näiteks r hääliku hääldamisel tõstab inimene sõltuvalt suulae ehitusest keeletipu kas alveoolidele või kõva suulae (eesmise osa) vastu. Häälikut seades on logopeedil vaja arvestada lapse suulae kuju ja otsida kõige sobivam koht hääliku moodustamiseks. Operatsioonid sooritatakse ebateadlikult, kuid vajaduse korral saab neid teadvustada. Viimane sõltub aga sellest, mida inimene on õppinud või õpib. Operatsioonide omandamiseks on kaks teed: teadvustatud (harjutamine) ja ebateadlikult kujunenud operatsioonid (nt inimene harlikult ei tea, mis liigutusi ta kõneledes sooritab). Tegevuse kõige madalama tasandi moodustavad inimese psühhofüsioloogilised funktsioonid: liigutused, sensoorsed protsessid, mäluprotsessid. Nimetatud tasand pole valdavalt teadlikustatav ja selle funktsioonid sõltuvad kõige enam sünnipärastest võimetest.
Oli kujunenud valmidus ja võimalus teatavate koolkondade rakendamiseks. Arengupsühholoogia oli saanud alguse. L. Võgotski-, C.L. Morgan, J.Piaget, J.B.Watson, H. Werrer. Arenguteooriad · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida fakte. Fakt iseenesest ei tähenda midagi. · Respekteerivad üldist teadmist. Igal ühel neist on üldine ja isiklik teadmine. Isiklik teadmine vs üldine teadmine- mida ühiskond arvab ja mida mina ise arvan. · Põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. Psühhoanalüütilised teooriad tegelevad nii teadustamata kui ka teadustatud protsessidega. · Teooria peab olema vähem keerukam kui inimene ise, ehk teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimene ei saa luua teist nii keerulist süsteemi, kui ta ise.
koguks, et oleks infot, mida mõtlemises kasutada. Lastel seetõttu vähem kogemusi ja jälle infot vähem, mida mõtlemises kasutada. See kõik loob baasi selleks et mõtlemine ei saa olla päris tavapärane. Mõtlemise kui protsessi arengus on omad iseärasused, nn aspektid, mis on lastele mõtlemises rasked. Analüüs-sünteesi probleemid. Need on paarisoperatsioonid, mis mõtlemises kõige baasilisemad. Kõigelihtsamad, kasutatakse keerukamate operatsioonide aluseks. Kui siin midagi valesti, keerukamad operatsioonid kannatavad. On leitud, et analüüs ja sünteesi oskus nendel lastel on kahjustunud. Mis ilmneb analüüsi uurimisel – analüüs on süsteemitu. Pildi järgi jutustamisel nimetavad suvalisi objekte. See iseloomustab kogu analüüsiprotsessi. Kui jälgida lapsi 1-2 , kuidas nad tegutsevad objektidega, lapsed peaksid asju lahti võtma ja kokku panema. Alguses suvaliselt võetakse lahti ja kokku ka suvaliselt
annaabi.ee 
