Kas ta teeb Sinu arvel "nalja" või teeb Sinu kohta teiste juuresolekul märkusi, nii et Sul hakkab piinlik ja tunned häbi? Kas ta on kodu- ja lemmikloomade vastu julm? Kas ta on lõhkunud esemeid või muid asju teie kodus? Kas ta on Sind ähvardanud vägivallaga? On ta kasutanud füüsilist jõudu riiu ajal, näiteks raputanud sind õlgadest? Kas tema lapsepõlvekodus on isa käitunud vägivaldselt? Kas Sinu mees on oma varasemates naissuhetes käitunud vägivaldselt? Perevägivald ja alkohol Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad, vaid alkohol. Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega
.....................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine................................................................5 4) Lisaks loetakse laste väärkohtlemiseks ka hooletusejätmist.................................................. 6 Naiste väärkohtlemine koduvägivalla osana.......................................................................................7 Alkohol ja koduvägivald.............................................................................................................8 Perevägivald Eestis............................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.........................................................................
· Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool · Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes · Mida saab teha vägistamisohver Sisukord Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega, ka need, kus mees hakkab hiljem naise vastu kasutama vägivalda. Mis on lähisuhtevägivald Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul
Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4 Statistika......................................................................................4 Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. ..............................5 Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine..................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ......
või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine. Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Nende seisunditega seotud RHK-10 klassifikatsiooni diagnoosirühmad on esitatud tabelis 11. Diagnoosid leiab koodide y ja z alt. Z-koode kasuatatakse tavaliselt lisadiagnoosi märkimiseks. Peadiagnoosina kasutamine kasutamine näitab, et lapsel või noorukil ei ole psüühikahäireid ja probleemi põhjustavad muud tegurid. Perevägivald ja ohvriabi Kaks sõna, mille õiget tähendust me vist ei teagi. Või ei taha teada. Või natuke teame ja natuke ei taha teada. Ja mis sel kõigel on pistmist äritegevuse ning majandusliku huvitatusega, nii avaldaja kui esindaja toetaja poolt. Samas on see ühiskondlik-õiguslik ala nagu teised õigusruumis olevad juhtumid. Juhtum on juhtum ja töö on töö. Eurorahasid meil taga ei ole. Ka ei ole riikliku õigusabi toetust. Küll on aga teil võimalus abi ja toetust otsida.
.................................................................................................................................. 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,
sotsiaalse interaktsiooni kaudu, kui vanema ja lapse häirunud suhet. Järgnevalt käsitletakse lähemalt mõningaid laste väärkohtlemise riskiteguritest lähtuvaid teoreetilisi mudeleid. Psühhopatoloogiline mudel. Psühhopatoloogiline mudel kui lapse väärkohtlemise psühhiaatriline käsitlus keskendub väärkohtlevatele täiskasvanutele omastele düsfunktsioonidele. Selles mudelis tuuakse ära väärkohtlevat käitumist soodustavad karakteristikud. Nendeks on kalduvus tajuda endast sõltuvaid inimesi moonutatult, raskused agressiivsete impulssidega toimetulekul ja enda väärkohtlemise kogemus lapsepõlves. Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt põhjustab väärkohtleja sotsialiseerumishäire tal isiksusehäire. Peale selle on väärkohtlejal eelsoodumus vägivaldseks käitumiseks (Browne 1988, 18). Üheks lapse väärkohtlemist soodustavaks teguriks on oma tunnete projitseerimine lapsele. Nii näiteks võib vanem käituda lapsega kui
40 . . (2006). : - . .: , lk 327. 20 B. Slusareyk analüüsis Poolas aastatel 1970-1975 avastanud 310 verepilastise juhtumit. Tema andmetel kestis enamik neist suhetest ühest kuni kolme aastani- Enamik perekondadest olid paljulapselised, esines materiaalseid probleeme ja suurem osa ohvreid oli materiaalses sõltuvuses kurjategijatest. Verepilastuse peamiseks põhjuseks oli alkoholism või alkoholi kuritarvitamine. Kui verepilastusest sündis laps, siis vanemad häbenesid rohkem seda, et laps sündis väljaspool abieu, kui tõsiasja, et laps on sündinud verepilastuslikust vahekorrast.41 K. Kirklandi ja B. Baueri andmetel registreeritakse USA-s igal aastal 36 000 verepilastuse juhtumit. Et teha kindlaksverepilastuse hilisemat mõju naise psüühikale, uuris B. Brooks täiskasvanud naisi, kes lapsena olid langenud verepilastuse ohvriks. Ta tuvastas, et neil naistel
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid. Thorsten Sellin kultuurikonflikti reooria erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Igal kultuuril on omad käitumisnormid ning osa tegusid, mis ühtede normide puhul on lubatud, on teiste järgi keelatud ja isegi kuritegelikud. Ning kui isik, kes on omandanud ühed normid, satub teiste normide mõjupiirkonda, siis võib ta toime panna kuriteo.
See Kurjategijad ja ohvrid raamat soovib abistada teid ning teravdada teie tähelepanu, Norras viidi vägivaldsete laste arvu kindlakstegemiseks 2.-9. ennetamaks laste vägivaldse käitumise tekkimist. Samuti jul- klassi õpilaste seas läbi küsitlus (vt. lk. 102, Kirjandust, Olweus, gustab käesolev raamat teid abi otsima, seda pigem varem kui liiga hilja. 10 MIS ON AGRESSIIVSUS? 11 Tänapäeval käsutatakse MIS ON AGRESSIIVSUS? Tüdrukute agressiivsus avaldub tavaliselt varjatud, verbaalsel ja
Karistus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid ta peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida. Üldpreventiivse teooria kohaselt kurjategija on kohe tegemas süüteo toimepanemise otsust. Talle avaldab mõju hulk motiive, millest osa räägib poolt ja osa vastu. Ühel poolel on süüteole õhutavad motiivid, nt kättemaks, viha, ahnus vms, teisel pool aga pärssivad motiivid nagu sünnipärane vastumeelsus igasuguse vägivalla vastu või kavatsusega omandatud kalduvus oma kirgi alla suruda. Otsus kujutab endast sel juhul niisuguses motiivide kogumis sisalduvate tõukejõudude koosmõju tulemust. Karistusähvarduse kehtestamisega antakse isikule täiendav vastumotiiv ja loodetakse, et ta loobub süüteost teda ähvardava karistuse mõjul. 2 3. Determinismi probleem seoses kriminaalse käitumisega.
Söögiisu muutus Sugutungi kadumine Väsimus ja energia kadumine Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) Suguvõsas esinenud depressioon, enesetapud, söömishäired või alkoholism Joel on 52-aastane tehnik, abielus ja kahe täiskasvanud lapse isa. Teda peetakse äärmiselt töökaks meheks ning temast peetakse lugu. Eelmisel kuul hakkas Joel pealtnäha ilma mingi põhjuseta tundma järkjärgulisi muutusi. Ehkki muidu üsnagi seltskondlik, hakkas ta end teiste juuresolekul ebamugavalt tundma. Ta ütles oma naisele, et ehkki ta ei saa aru, miks, eelistab ta mitte külla minna. ("Ma ei tea, miks, ma lihtsalt tunnen, et ei suuda
meeleoluhäireid - Kõrgema ärevustasemega emadel on hüperaktiivsed, madala sünnikaaluga, söömis ja magamisprobleemidega lapsed Geneetilised haigused - Amniotsentees - U 2% rasedustest on geneetiline defekt - Tehakse uuringuid - Vanemate kohanemine loote geneetilise defektiga Ema psühhoaktiivsete ainete tarvitamine - Suitsetamine – madal sünnikaal, enneaegsus, äkksurm - Alkohol – 40 000 last aastas alkokahjustusega, ADHD, loote alkoholisündroom - Kanep – madal sünnikaal, enneaegsus, võõrutusnähud - Kokaiin - Heroiin - Ravimid Vastsündinuiga - Vastsündinu ei ole puhas leht - Neil on palju temperamendierinevusi Enneaegsus - Enne 34 nädal sündinud - Õpiraskused, emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid, vaimne alaareng, väärkohtlemine Arengulased verstapostid: - Refleksid, ellujäämissüsteemid
keeleline aktiivsus selles vanuses, seda suurem oli agressiivse käitumise esinemise tõenäosus (r=- 0,20).Niisugused leiud viitavad suurele potentsiaalile agressiivsuse ja delinkventsuse preventsioonis, kui spetsiaalselt arendada verbaalseid ekpressiivseid oskusi. Seda püütakse teha näiteks viha juhtimise programmide käigus, kus osalejatele õpetatakse enda vihaseisundi väljendamise muutmist, näiteks vähendama teiste inimeste süüdistamist endale kahju tekitamises ning otsima põhjusi pigem juhuslikest asjaoludest lähtuvalt. Teine oluline aspekt keelelise võimekuse korral on seotud grupilise kuuluvusega ehk sellega, kuidas keelelise suhtlemise kaudu kedagi võetakse grupis omaks ja kedagi mitte. Selles osas kahjuks konkreetsed uuringud siiani puuduvad. Moraalne otsustamine mõtlemine ,,õige" ja ,,vale" üle Kuigi nn õigete asjade tegemine pole lihtne paljudele inimestele, kujutab see ilmselt eriti rasket ülesannet kurjategijate jaoks.
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
kannatusi, kitsendusi, leidis Comte, et ei ole mõttet klassivahedega võidelda, vaid rõhutud klass peaks mõistma, et ühiskonnas on alati kaks võimu: ajutine võim ja nö alaline võim ehk vaimne võim. Ajutine võim on reaalne selles maailmas, kus antud hetkel elatakse, kuid allutatud klassile peab alati olema lohutuseks see, et see reaalne võim on ajutise iseloomuga, mis tähendab, et rõhutud klassidel tasub alati loota sellele, et võib-olla nende seisund paraneb seises ilmas, maailmas. Niisugune mõtte arengus lõhnab Piibli järgi ja viitab sellele, et päris ateistlikud Comte seisukohad ei olnud, ei positiivse teaduse ega ühiskonna osas. Milline suhe oli Comte'l õigusega? Ta suhtus õigusesse kaheselt. Juba tol ajal eristati subjektiivset õigust (eraõigus) ja objektiivset õigust (avalikõigus). Comte suhtus
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
on (Kidron, 1984). Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes , kuidas ja miks just nii suhtleb? Kõige lihtsamalt kirjeldab tajumisprotsessi joon. 4. TAJUTAV (välitunnused, tunded, sõnad) 3. KUJUTLUS 2
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
Inimestele toimivad reeglina tõhusamalt siiski teisesed ehk sümboolsed kinnitused · Klassikaline & operantne tingitus on aluseks sotsiaalsete ajendite teooriale, mis ütleb, et positiivsed (hüvitavad) kogemused tekivad reeglina siis, kui me teeme nii, nagu teised soovivad. Heakskiiduga kaasnevad reeglina positiivsed esmased kinnitused & mitteheakskiiduga (halvakspanuga) negatiivsed esmased kinnitused · Eelöeldu tõttu õpime me otsima heakskiitu & vältima halvakspanu (Bandura, 1991). Neid kaht õpitud käitumist peetakse inimesi väga tugevalt motiveerivateks teguriteks · Heakskiit tekitab meis ootused eelseisvatest hüvitustest ning halvakspanu toob hirmu seniste privileegide kaotuse ees · Suur osa motivatsiooni õpitud komponendist on Frankeni arvates seletatav sotsiaalsete ajendite teooriaga. Olles midagi ära õppinud,
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Sokratese surmast kuni umbes 17. sajandini polnud looduse uurimine tema enda pärast, sõltumatult inimsuhetest ja huvidest, enamusele mõtlejatest enam põhiküsimuseks. ,,Inimene on kõigi asjade mõõt, nende asjade, mis on, ja nende asjade, mida ei ole." (Protagoras. 480-410 eKr). Keskenduti rohkem humanitaarteadustele. Inimesest lähtuvalt seletati maailma. Miks? Kreeklased kohtusid paljude eri kultuuride ja tavadega ning see ajendas neid selles paljususes otsima püsivat ja muutumatut. Nad hakkasid eristama tavasid ja loodust (viimane peaks olema kõigi jaoks ühine). Ideaalne õiglus tuleneb loodusest. Sokratese (470-399 eKr) suur huvi oli eetika: kui on palju erinevaid tavasid ja kombeid, siis mis väärtused on tõelised ja õiged? Seejuures on tunda ka loodusteaduste uurimise (füüsilise filosoofia) mõjusid: nt uskumus, et voorus on teadmine, seda saab õppida ja õpetada. On võimalik ära tunda üldiseid käitumisreegleid ning 1
On ekslik arvata, et noor poiss, kes läheb suurde linna, on juba algusest peale tehtud halvemast materjalist kui see, kes on tugevasti jäänud maale pidama. Ei, vastupidi, kogemus näitab, et linna kolinud tegelased maalt kuuluvad enamjaolt kõige tervemate ja energilisemate isikute hulka, mitte vastupidi. Neisse "emigrantidesse" tuleb suhtuda vaid nii nagu neisse, kes emigreeruvad ookeani taha, Ameerikasse, kes samuti otsustavad maha jätta oma küla ja suunduda suurde linna õnne otsima. Ka nemad võtavad omale suure riski. Enamjaolt selline külapoiss tuleb suurde linna, omades taskus veidi raha. Tal ei tule oma pärast väriseda, kui ta oma õnnetuseks ei leia kohe tööd. Tema olukord muutub halve-maks siis, kui, leides tööd, ta selle kiiresti kaotab. Leida uut tööd, eriti talvisel ajal, on raske, 14 kui mitte võimatu. Mõne nädala peab ta veel vastu. Ta saab oma liidu kassast töötu abiraha ja peab
kultuuridest (Hiina, India jt.) ja Õhtumaa mõtlejate (Platon, Aristoteles) seisukohad kuni sotsioloogia rajamiseni. 12 Sotsioloogia arengulugu Antiik- ja uusaja mõtlejad otsisid vastust inimese kohta ühiskonnas, püüdsid määratleda ühiskonda ning selle tekkimise ja funktsioneerimise mehhanisme. Industriaalühiskonna teke sundis üldteoreetiliste lahenduste kõrval otsima praktilisi lahendusi erinevatele probleemidele linnastumine, vaesumine, tööliste rahulolematus jms. Sotsioloogia tekkimine Sotsioloogia nn "leiutati" 19.sajandi alguses, mil mitmed teadlased Euroopas ja Inglismaal hakkasid uurima erinevaid ühiskondi täiesti uuest vaatenurgast lähtudes. Algas valitsuse poolsest statistika kogumisest erinevate surmapõhjuste kohta. Esimest korda saadi konkreetseid andmeid suitsiidide kohta. Sotsioloogia tekkimine
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
õpikutes vähe, raskesti mõistetavalt või puudulikult kajastatud asjaoludele. Siinkohal on asjakohane rõhutada, et aines esitatavate kirjalike tööde (referaat jmt.) puhul ei ole sobilik kasutada ainekavajärgseid põhiõpikuid ja/või konspekti primaarsete allikatena selle nõude peamine põhjendus tuleneb sellest, et konspektis ja õpikutes olev tuleb aine käigus omandada nagunii, seda kontrollivad kontrolltööd ja eksam. Referaadi roll on suunata tudengeid iseseisvalt otsima teemakohast lisakirjandust (teaduslikud ja populaarteaduslikud raamatud, konverentsikogumikud, ajakirjad raamatukogudes ja andmebaasides näit. EBSCO, Emerald Fulltext jt.). Konspekti koostamisel lähtutakse peamiselt järgmistest TÜ kirjastuse poolt välja antud õpikutest: Kulno Türk ,,Eestvedamine," ,,Inimressursi juhtimine" (varasemate aastakäikude puhul pealkirjaga ,,Personalijuhtimine"), Kulno Türk ja Aino Siimon
omandada hea lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus. Kõige teravamalt kritiseeriti aga liigset individualiseerimist, sest just see on ohtlik mitte ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata
Mitmed kaotused tabasid ka Ve Mandzuuria armeed. 1905 veebruar Mukden mõlemal poolel rohkem kui 500000 meest, mõlemad pooled kasutasid moodsat relvastust, Ve kaotas. Siiski püsis Peterburis veel lootus komplekteeriti 2. meeskond (peamiselt Tlnas). Oktoobris asuti Tallinnast teele eesmärgiga jõuda Port Arturisse venelastele appi. Teel kuuldi Port Arturi kapituleerumisest. Tsusima merelahingu kaotasid samuti venelased, hakati otsima võimalusi sõja lõpetamiseks. Aug 1905 algasid USAs rahuläbirääkimised, millest võttis osa ka eestlane Ferdinand Martens. Rahutingimused olid Ve jaoks üsna normaalsed Ve loovutas Ja-le 7 Liadongi ps (sh Port Arturi), Sahhalini(?) saare lõunaosa, tõotas, et ei võitle vastu Ja majanduslikule ülemvõimule Koreas, kohustus oma väed Mandzuuriast välja viima. Ve-Ja sõda puudutas ka Eestit.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
