Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KODUVÄGIVALD JA LAPSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koduvägivald, lähisuhtevägivald, partner, lapsevanem, violence, üritavad, domestic, paaril, endid, arvab, eelnevast, erineval, otsesed, osaliseks, emotsioonid, organisatsioon, hiljuti, uuringus, manipuleerida, jääks, õnnelikus, peredes, situatsioonides, parent, impact, dynamics, series, women, lundy, käesolev, hidden, hurt.....................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine................................................................5 4) Lisaks loetakse laste väärkohtlemiseks ka hooletusejätmist.................................................. 6 Naiste väärkohtlemine koduvägivalla osana.......................................................................................7 Alkohol ja koduvägivald.............................................................................................................8 Perevägivald Eestis............................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.........................................................................
selgus, et väärkohtlemist on kogenud ligi 95 protsenti tüdrukuid ja 90 protsenti poisse. Maailma Tervishoiuorganisatsioon tõdeb uurimuses, et koduvägivalla all kannatab iga kuues naine maailmas ning iga 18 sekundi tagant toimub kuskil naiste väärkohtlemine. Veerandik naistest on täisealisena kogenud füüsilist vägivalda ning rohkem kui üks kümnendik on kannatanud jõu ähvardusel seksuaalse väärkasutamise all. Koduvägivald on peamiseks surmajuhtumite ja raskete vigastuste tekitajaks 16-44 vanuste Euroopa naiste hulgas Rootsis, Saksamaal ja Soomes on vähemalt 30-35% naistest vanuses 16-67 kannatanud füüsilise või seksuaalse vägivalla all Lisades psüühilise vägivalla, on kannatanute arvukus 45-50% 2009. aastal vanemate jõhkruse tõttu Eesti varjupaikadesse sattunud lastest kolmandik elab Tartus või Tartumaal
Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et 8 süüdi pole nemad, vaid alkohol. Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused * Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest. * Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine. * Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule. * Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku järjest tõsisemaks,
võtavad harva seda probleemi tõsiselt. Emotsionaalse vägivalla all kannatavad varjatult ka arvukad mehed. Järgnevad küsimused aitavad sul kindlaks teha, kas sa kannatad emotsionaalse vägivalla all, ja annavad mõned ideed, kuidas oleks võimalik selle probleemiga hakkama saada. Milline on sinu lähisuhe? · Kas sa tunned, et sinu lähisuhtega on midagi korrast ära, aga sa ei tea, kuidas seda seletada? · Kas sa tunned, et su partner kontrollib su elu? · Kas sa tunned, et su partner ei väärtusta sinu mõtteid ja tundeid? · Kas sinu partner teeb midagi selleks, et alatasa võita vaidlusi, näiteks teeb sinu seisukohad maatasa, ähvardab või hirmutab sind? · Kas sinu partner saab vihaseks kui sa räägid teistega? Süüdistab ta sind, et sul on olnud teisi armusuhteid? · Kas sa tunned, et sa ei tee oma partneri silmis midagi õigesti?
LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte......................................................................................................................
Lisaks alaväärsustundele, mis kaasneb kehvema toimetulekuga, on vaesus ja kehvad elutingimused otseseks stressiallikaks ning tülide põhjustajaks. Inimesed ei ole erinevatel põhjustel rahul iseenda ja oma eluga ning kurnatuna negatiivsetest emotsioonidest ja kannustatuna eeskujust meedias vohavast vägivallast muutuvad ka ise vägivaldseks. Muidugi võib olla ka suureks põhjuseks see, kui inimene on lapsena näinud pealt kuidas isa vägivallatseb emaga ja arvab, et see kõik on õige. Tihti 12 satuvad perevägivalla ohvriteks ka lapsed. Lisaks mõjutab suuresti ka alkoholi või narkootikumide tarvitamine. Inimestevahelisi pingeid suurendab ebavõrdsus ja alavääristav suhtumine teistesse. Lapsepõlves nähtud probleemide lahendamise viisid on üle kandunud omaenese kodusesse ellu. Perevägivalla ühe põhjusena võib välja tuua suutmatuse lahendada konflikte muul viisil kui vägivalla teel
ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
puderteedieas esimesed kokkupuuted vastassoo esindajatega ja üldse inimestevahelised kontaktid. Lähedus vallandab sellel inimesel hirmu, mis paneb teda eemale tõmbuma, kuna ta kardab oma sõltumatust kaotada. Selle pärast on skisoidsele inimesele partnersuhted väga keerulised. Kui väikesel lapsel on suhtelmisraskuseid, neil on eakaaslastega raske kontakti saada, kui nad sõpru ei leia, kui teistele inimestele nad ei meeldi ning kui nad ka murdeeas üritavad kategooriliselt suhteid vastassugupoolega vätida need võivad olla märgid skisoidsete tunnuste tekkimisest. Mõistlik oleks siis spetsialistiga nõu pidada. Mida lähemale nad partnerile jõuavad, seda enam nad püüavad tagasi tõmbuda. Seega nad võivad käituda nii, mis partnerit solvab ja eemale peletab. Näiteks kasutades järske ja äkilisi väljendeid. Skisoidsele inimesele sobivad lühiajalised ja vahelduvad suhted. Skisoidse inimese puhul on
2006. aasta jooksul registreeris politsei 131 juhtumit seksuaalvägivallast alaealiste üle, 53 juhtumi korral olid kannatanuteks lapsed vanuses kuini 14 aastat, 7 juhtumi korral mudilased.44 Rosental M. Ja Tilk K. andmetel on seksuaalset väärkohtlemist tunnistatud 70 protsenti küsitletusest lastest.45 Seepärast on oluline lastekaitse seksuaalküsimustes. Seksuaalsuhetes on tähtis enesemääramisõigus, mis tähendab isiku õigust valida endale partner ja ise otsustada, kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub või muid seksuaalseid toiminguid sooritab.46 41 Auväärt Lembit. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 67. 42 Sealsamas, lk 69. 43 Freyd Dynamics Lab. (2005). The Problem of Child Sexual Abuse. [http://dynamic.uoregon.edu/~jjf/articles/response05.htm]. 7. Märts 2009 a. 44 . (2006). . Postimees. Tallinn. lk 8. 45 Rosental M., Tilk K. (1999)
Hakkavad tekkima kategooriad, püsivus ajas ja ruumis ehk ei asi ja inimene ei kao, kui seda ei näe hetkel. Imikuiga. 2) kategoriaalne mina- esialgu on kategooriad isoleeritud. Hiljem saab neist tervik. Laps vanuses 2-3 a kategoriseerib ka soo ja vanuse terminites (pole omavahel seotud). Nt algul on hea või halb laps, pärast on hea või halb tüdruk või poiss. lapse- ja noorikuiga (kategoriaalne, sisemine ja psühholoogiline). 3,5- 4,5 aasta vahel on periood, kus laps arvab, et sugu, vanust ja tegevusega seotud tegureid saab muuta- nt poiss ütleb, et ta kasvab emmeks. Lapsed üldistavad, et asjad pole püsivad. Kui laps on 4,5 ja peale, hakkavad aru saama, et sugu, vanus jms on permanentsed- see oleneb palju ka lapsevanematest, kui nad õigeid asju ise kinnitavad. 8ndaks eluaastaks pannakse olemasolevad kategooriad paika tähtsuse järgi. 3,5 aastasel on teadlikkus oma sisemisest minast, sest ta teadmised ja uskumused on tal privaatsed
5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust,
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
kindlad nimed ning nad on kõikidele tuttavad. Mõne tavalise kaisukaru või jänkuga võrreldes on neist lihtsam rääkida ja nendega uhkeldada. Telerist nähtud saated ja filmid võimendavad mänguasjade tuntust ning samas laste vajadust nende järele. Uuringud näitavad, et ainult üks kolmandik 4-6 aastastest lastest saavad reklaami vaadates aru, et midagi tahetakse müüa. Eriti ahvatlevaks teeb toote see, kui reklaamijaks on lemmiksaate tegelane. (Veidebaum, 2003.) 8. LAPSEVANEM JA TELEMEEDIA Kahjuks ei suuda vanemad tihtipeale oletada, kuidas nende lapsed ühele või teisele saatele reageerivad. Täiskasvanud kalduvad alahindama laste võimalikke 17 hirmureaktsioone televisioonist nähtule. Täiskasvanud vaatavad televiisorit kodus palju, paljudes kodudes mängib see kogu aeg taustaks ja seetõttu on võimatu last
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
tema probleeme, ühe pereliikme probleem võib mõjutada perekonna teisi liikmeid. Kooselu vormid on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooselu viise. Rühmaabielud Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Lapse päritolu isa järgi ei teatud. Ainus kindel lapsevanem oli ema. Lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees. Matriarhaat tänapäeval Matriarhaati leidub ka tänapäeval. Näiteks väike musuo rahvas Lõuna-Hiinas, Lugu järve ääres. Naine juhib majapidamist, koos temaga elavad ta vennad ja lapsed. Mõisted nagu abielu, abikaasa, isa puuduvad. Mehed külastavad naisi öösiti, hommikul lähevad jälle oma kodudesse tagasi. Oma
probleeme, ühe pereliikme probleem võib mõjutada perekonna teisi liikmeid. Kooselu vormid on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooselu viise. Rühmaabielud Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Lapse päritolu isa järgi ei teatud. Ainus kindel lapsevanem oli ema. Lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees. Matriarhaat tänapäeval Matriarhaati leidub ka tänapäeval. Näiteks väike musuo rahvas Lõuna Hiinas, Lugu järve ääres. Naine juhib majapidamist, koos temaga elavad ta vennad ja lapsed. Mõisted nagu abielu, abikaasa, isa puuduvad. Mehed külastavad naisi öösiti, hommikul lähevad jälle oma kodudesse tagasi
arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1. Persona ehk mask sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima. 2. Vari Igal inimesel on oma psüühiline varju poole; inimene ei luba endale kõiki asju välja elada ja kõik see, mida inimene endale ei luba, moodustab varju ehk madalama olendi meis. On situatsioon, kus vari neelab inimese alla
Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus
MÕJUTUSVAHENDID: 1) Hoiatus kirjalik hoiatus, vormistatakse kohapeal, rakendatakse neile, kellele komisjon iseenesest on juba meede. Kui kohapeal näha, et laps kardab, siis tõenäoliselt rakendatakse hoiatust. Kõige leebem meede. 2) Koolikorralduslikud mõjuvahendid 3) Spetsialisti juurde suunamine 4) Lepitamine 2 osapoole vahel kakluste korral 5) Kohustus elada vanema vm juures, asenduskodus rasked juhtumid, kus probleemid saavadki alguse sellest, et lapsevanem ei täida oma kohuseid 6) Üldkasulik töö 7) Käendus lapsel ei olnudki ühkti lähedast täiskasvanut, noosroopolitseinik võttsi enda käe alla 8) Noorte- või sotsiaalprogrammides v rehabilitatsiooniteenuses v ravikuurides osalemine 9) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine Tapa ja Kaagvere Lapse iseloomustamise hea aluspõhi tartu maavalitsue kodulehelt, alaealiste komisjoni alt : juhend. Lae arvutisse alla!
liiklusohutusalaste hoiakute kujundamine ja käitumise mõjutamine ning liiklusoskuste arendamine. Eesmärk: kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused, oskus tajuda liikluskeskkonda ning hoiduda käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt, teadmised ja oskused toimetuleku toetamiseks. Liikluskasvatust viivad läbi ja valmistavad lapsi ohutuks liiklemiseks ette lapsevanem, seaduslik esindaja, lasteasutused, koolid ja muud pädevad asutused. Õpetajad juhendavad lapsevanemaid, kuidas lastele ohutut liiklemist õpetada. KOV loob eelarvevahendite olemasolu korral võimalused ja tingimused liikluskasvatusalaseks tegevuseks. Õpetajate liikluskasvatusalane ettevalmistamine §7 õpetajate liikluskasvatusalane ettevalmistamine: - Õpetajate koolituse, sealhulgas liikluskasvatuse ettevalmistamise
hooldamisalast tööd. Moraalse arutlemise areng · Moraalne arutlemine tähendab seda, kuidas me arutleme või otsustame, kas tegevus on õige või määr see erineb moraalsest käitumisest. Loomulikult juhindume sageli oma moraalsest arutlemisest, kui me otsustame, mida teha. · MORAALSE ARENGU VALDKONDLIK KÄSITLUSVIIS erinevalt Piaget ja Kohlepergist arvab Turiel, et laste mõtlemine organiseerub juba varases eas moraalsuse ja sotsiaalse tava valdkondades. o Moraalsuse valdkond tähendab lahkuse, kahju ja õiguse teemasid. o Sotsiaalne tavavaldkond hõlmab käitumise ühtseid tunnuseid, mille eesmärk on kordineerida sotsiaalseid interaktsioone sotsiaalsetes süsteemides, näiteks riietuskommete,
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS
Selle arhetüübi mõju inimesele on v suur. A&A tunneb ära läbi suhete vastassugupooltega. Self mina-keskne arhetüüp, mille ümber teised arhetüübid koonduvad. Selfi peab inimene ise lahti mõtestama, ta peab ise leidma oma ainulaadsuse, tegeliku mina - individuatsioon. Selfini jõudmiseks peab ületama need: a) maski domineerimise, ületada rollitäitja, tähelepanu iseendal, mitte eesmärkidel b) teadvustada animust&animat. Jumal iseendas. Jung arvab, et enne keskiga pole võimalik selfini jõuda. Ta arvab, et arheotüüp on kõigil olemas, sarnasusõpetus Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat
Selle arhetüübi mõju inimesele on v suur. A&A tunneb ära läbi suhete vastassugupooltega. Self mina-keskne arhetüüp, mille ümber teised arhetüübid koonduvad. Selfi peab inimene ise lahti mõtestama, ta peab ise leidma oma ainulaadsuse, tegeliku mina - individuatsioon. Selfini jõudmiseks peab ületama need: a) maski domineerimise, ületada rollitäitja, tähelepanu iseendal, mitte eesmärkidel b) teadvustada animust&animat. Jumal iseendas. Jung arvab, et enne keskiga pole võimalik selfini jõuda. Ta arvab, et arheotüüp on kõigil olemas, sarnasusõpetus Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat
Nende lastel erineb sageli käitumishäireid, psühholoogilisi häireid (depressioon/ängistus), madalat enesehinnangut, madalaid sotsiaalseid võimeid ja madalamat akadeemilist edukust. Individuaalne arusaamine- kui üks partneritest tunneb et ta pole abieluga rahul, harva tunnevad seda mõlemad partnerid, 2/3 kuni ¾ paaridest on see naine, kes seda tunneb. Põhjused, miks lahutatakse: *partner pole loodetud ideaalne prints/printsess kellega kuni surmani elada *keskendutakse sellele, mida partner ei võimalda, mõtlemata sellele, mida võimaldab *vastabiellunud võivad tunda, et tühjus, mida nad abieluga täita püüdsid, ei täitunud (tühjuse põhjuseks võib olla väärkohtlemine päritoluperekonnas, mittepiisav hooldamine vanemate poolt, sõltuvuses vanem, vaesus, kodutu olemine) *üks partner saab teada, et teine on sõltuvuses või kriminaalne elustiil või geneetiline mentaalne haigus või abieluväline laps *hiljem
võtta ka teiste inimeste vaatepunkte. Suudavad arvestada korraga mitme tunnuse muutumisega. Suudavad muutusi ette kujutada. Saavad hakkama paljude ülesanneta lahendamisega, tingimusel, et need kätkevad konkreetseid objekte ja ei ole reaalsusega vastuolus. IV Formaalsete operatsioonide periood. Suudavad mõelda puhteoreetiliselt ja abstraktselt. 15 JÄÄVUSE MÕISTMINE ,,mis silmist, see meelest" - laps arvab, et seda objekti ei ole enam olemas. Esemete mentaalsed representatsioonid; A mitte B test. Operatsooonide-eelne periood, nt rea pikkus, küpsiste arv Kognitiivne areng II Lev Võgotski oli kursis Piaget' teooriaga. Tema teooria nimi: sümboliselt vahendatud kognitiivse protsesside arengu teooria: Sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas
Psühhoanalüüsi ülesanne on need uuesti välja päästa, sest sellega kaasneb raviv effekt. See ongi psühhoanalüüsi üldidee. Kuidas see toimub? Hüpnoosi nimetatakse ka vabade assotsatsioonide meetodiks. See on psühhoanalüüsi põhimeetod. Selle käigus inimene heidab diivanile pikali, teeb oma meele tühjaks ja need mõtted, mis pähe tulevad, ongi vabad seosed, patsient peab need analüütikule ära rääkima ja analüütik hakkab neid analüüsima. Nimelt arvab Freud, et ka unenäod ja nende uurimine võib alateadvuse kohta olulist informatsiooni anda. Alateadvus ongi unenägude päriskodu. Sealt unenäod tulevad. Freud defineerib unenägu see ei ole midagi muud kui tõrjutud soovide varjatud täideminek. Freudi meelest unenägude põhjustajaid või põhjuseid on väga erinevaid. Unenägusid võivad põhjustada: 1) Füüsilised ärritajad Tuba on külm ja näed unes, et lumetorm on alanud. Heli, vibratsioon, temperatuur
vägistamine tagasitegemise moodus. ohtu, mis varitseb teda siis kui ta mingi tunnuse järgi vähemuse hulka liigitub. Nõrkade vähemuse Arengumaades asi hullem- seal on ründamine, vägistamine ja tapmine mitte niivõrd kuritegu kui hoidmises pole midagi loomulikku. Tegu on nüüdisaegse ja läänespetsiifilise nähtusega, milleni jõuti eesõigus.1574-a paarisuhte kogemusega in 74% arvab, et paarisuhtes esinev vv on nii levinud, et see on individualismi rõhutamise kaudu. Võib öelda, et indiviid on kooslusele kõige kasulikum, kui tema Eesti ük probleem. 50% selles vanuses paarisuhtes olnutest on elu jooksul vähemalt 1X kokku puutunud individuaalne eripära leiab kõige rohkem väljendamist ja tunnustamist. Kui rakendada paremini vv paarisuhtes ja aastas kogeb vv 1/20-st oma suhtes
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
ja kasutatavuse põhjal. Algselt oli autoriroll lastekirjanduses kompilaatorite ja ümbertöötajate kätes. Kui kirjandusklassikuid teatakse nimepidi, siis lastekirjanduses on nagu folklooris tuntakse pealkirju ja üksikuid töid, aga mitte autoreid. (Ewers 2000: 150). Nii on läbi sajandite kurdetud, et lastekirjanduses tegutseb liiga palju diletante ja igaüks, kes oskab kirjutada kirjavigadeta lause, arvab endal otsekohe olevat võime teisi kirjasõna kaudu juhtida ja kasvatada. Juba aastal 1787 kurtis saksa koolidirektor Friedrich Gedike järgmist: ,,Tudengid ja kandidaadid, saksa ja ladina koolide omanikud, kasvatajad ja mittekasvatajad, lühidalt kõik, kel vaid terved käed on kirjutamiseks ja kasvõi ainult juurdekirjutamiseks, valmistavad raamatukesi armsa nooruse jaoks." (Ewers 2000: 150). 9
Maccoby & Martins (1983) vanemlike stiilide mudel kahedimensionaalne lähenemine: 1.reageerivus (responsiveness) 2. nõudlikkus (demandingness) -rangus (restrictiveness)- nn. psühholoogiline kontroll -kontroll (firm control)- nn. käitumuslik kontroll Vanemliku stiili defineerib: vanemliku kinnituse juhuslikkus vanemate poolt esitatud nõudmiste hulk ja tüüp Autoriteetsed vanemad: Lapsed ja vanemad teavad oma piire, reeglid on paigas, vanemad on tundlikud lapse tunnete suhtes. Laps on partner st. koostöö ja kokkulepped, mitte ei tõsta last täiskasvanu tasemele nõudlikkus- kõrge reageerivus- kõrge Autoritaarsed: Piirid olemas, kuid lähtuvad vanemast, sensitiivsus madal nõudlikkus- kõrge reageerivus- madal Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire nõudlikkus- madal reageerivus- kõrge Lubav-hoolimatu (neglecting): need vanemad, kes jätavad lapse hooletusse nõudlikkus- madal reageerivus- madal
(nt piiride nihutamine erinevas vanuses noorukite puhul: mis on lubatud 13-a-sele, ei pruugi olla lubatud 10-a-sele). Positiivse tagasiside kontekstis võimenduvad normist erinevad käitumisviisid; taotletakse uusi suhtlemislaade, mis oleksid uudses kontekstis sobilikumad. Selle reaktsiooniks rakendub vanemate puhul kõigepealt negatiivse tagasiside mehhanism. Nad püüavad käituda varasema ettekujutuse järgi, samas noored üritavad pääseda vanematega võrdsematesse suhetesse (tahab ise endale riideid valida). Positiivne tagasiside annab võimaluse uute normide tekkeks. Mida tugevamini hoitakse kinni vanadest suhtemustritest, seda tõsisemad konfliktid tekivad nendel, kes tahavad normidest kinni hoida nendega, kes arvavad, et võiks kasutusele võtta uued normid (nt riiete valimisel võiks jõuda kokkuleppele mis summas/ kus kandmiseks võib ise riideid valida).
annaabi.ee 
