KODUVÄGIVALD JA LAPSED (0)

KODUVÄGIVALD JA LAPSED
Teema, mis puudutab lapsi ja koduvägivalda, on ääretu. Kui lastega paaril esineb lähisuhtevägivalda - on VALE arvata, et see lapsi otseselt ei mõjuta.
Koduvägivalla teemades käsitletakse lapsi tihtipeale kui „unustatud ohvreid“. Lapsed ei ole ainult mõjutatud otseselt kuritarvitamise pealtnägemisest, vaid ka sellest, et nad elavad keskkonnas, kus tavaliselt nende ema – lapse jaoks tavapäraselt tema peamine hoolitseja – pidevalt kuritarvitatakse.
Kui lapsed elavad sellises kodus, kus nende ema pidevalt kuritarvitatakse, siis on väga suur tõenäosus, et neid lapsi endid hakatakse samuti kuritarvitama ja/või hakatakse lapsi ära kasutama eesmärgil omada kontrolli laste ema üle. Kuna kuritarvitav partner omab madalat enesehinnangut, siis on tal pidev vajadus omada kontrolli kõigi nende üle, kellest ta arvab et ta on „üle“. Nende alla kuuluvad ka lapsed.
Eelnevast tuleneb, et koduvägivald/lähisuhtevägivald mõjutab lapsi mitmel erineval viisil :

• Lapsed kannatavad kuna nad on otsesed kuritarvitamise pealtnägijad
  
• Lapsed võivad ise saada füüsilise vägivalla osaliseks kuna nad tihtipeale üritavad vägivaldsele rünnakule vahele astuda ja/või üritavad vägivalda ennetada
  
• Lapsed on väga sensitiivsed – nad tunnetavad ära hirmu, ärevustunde ja traumaatilised emotsioonid, mida elab läbi lapsevanem , keda kuritarvitatakse. Samuti tunnetab laps ära kogu agressiivsuse, mida kannab endas kuritarvitaja.
  
• Lastel, kes elavad kodus, kus esineb koduvägivalda/lähisuhtevägivalda, on väga suur oht osutuda otsese lapse kuritarvitamise rünnaku ohvriks. ( organisatsioon NSPCC avastas hiljuti oma uuringus , et 1/3 laste kuritarvitamise juhtumitest käis kaasas sellele eelnev koduvägivald/lähisuhtevägivald)
  
• Lapsi kasutatakse selleks, et teise partneriga manipuleerida – siis, kui elatakse koos ja ka siis kui ohver on oma kodunt lahkunud
  
• Lapsi kasutatakse tihti ka ähvardustes oma ohvri suunas – selleks, et kuritarvitatav partner jääks koju; või kasutatakse ka kaugemale suunavates ähvardustes (kuritarvitaja ähvardab lastele haiget teha või nad tappa; ähvardab raporteerida ema kohta valeinfot Sotsiaalametile; ähvardab lastehooldusõiguse emalt ära võtta - need on kõige klassikalisemad ähvardused, mida kuritarvitajad teevad)
  

Lapsed, kes elavad kodus, kus esineb koduvägivalda/lähisuhtevägivalda ei ela õnnelikus kodus, kus nad saaksid end turvaliselt ja armastatutena tunda. Isegi kui nende mitte-kuritarvitajast lapsevanem üritab neile turvalisust ja eluks vajalikke tugevaid baasarusaamu võimaldada teeb kuritarvitajast lapsevanem need kõik maatasa.
Selleks, et me saaksime sellistes peredes elavaid lapsi paremini aidata tuleb meil mõista, milliselt mõjub lähisuhtevägivalla pealtnägemine NEILE. Samuti tuleb meil selgeks teha, milliselt kuritarvitaja lapsi erinevates situatsioonides ära võib kasutada. Veel tuleb osata ära määrata kuivõrd kõrge on oht laste jaoks sellises vägivaldses kodus ka ise otsese vägivalla ohvriks saada. Lõpetuseks aga tuleb kindlasti leida mitmeid erinevaid viise aitamaks lapsi – mõlemal juhul – nii siis, kui nad elavad edasi koos kuritarvitajaga või on ühisest kodust lahkunud.
Soovitatavat kirjandust -
„The Batterer as Parent: Addressing the Impact of Domestic Violence on Family Dynamics “ (SAGE Series on Violence against Women ) by R. Lundy Bancroft (Autor), Jay G. Silverman (Autor)
Käesolev artikkel on tõlgitud UK lähisuhtevägivallale pühendatud kodulehelt Hidden Hurt :
Domestic Violence and Children