.................................12 1. SISSEJUHATUS Teemaks valiti „Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas“, põhjusel, et on oldud 8 aastat kodutütar ning autorit huvitab selles valdkonnas edasi tegelemine. Töö eesmärgiks on leida põhjuseid, kas ja kuidas organisatsioon noorte arengule mõjub. Soovitakse teada, kas organisatsiooni sihid täidavad oma eesmärgid ning kuivõrd tegevustes osalemine noortele juurde annab. Uuritavaks obektiks on Järvamaa kodutütred ning maakonnas tegutsevad Kodutütarde organisatsiooni rühmad. 2. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOONIST Organisatsiooni olemus Noorteorganisatsioon Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud üle-eestiline vabatahtlik organisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. Organisatsioon on Kaitseliidu struktuuriüksus (Kaitseliidu Keskkogu).
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Essee Kodukandi kodanikuorganisatsioonid Juhendaja: Siimo Lopsik Valmistaja: Jans Arjuõe Pärnu 2013 Sisukord 1. Pärnu kodutütred 2. Pärnu loomade varjupaik 3.Pärnu Shalomi abikeskus Pärnu kodutütred Kodutütarde organisatsiooni liikmeks võib olla iga Eesti Vabariigi naissoost kodanik, kes tunnustab kodutütarde seadusi ja kombeid ning talitab nende järgi. Kodutütarde reeglid: · 1. kasvatada noortest Eesti Vabariigi kodanikke, arendades rahvuslikku meelsust, süvendades armastust oma kodu ja isamaa vastu ja tutvustada kodaniku kohustega, õpetada austama eesti keelt ja eesti meelt; · 2
4 Noorte Kotkaste ajalugu 5 Noorte Kotkaste sümboolika 5.1 Kotkamärk 5.2 Lipp 5.3 Vorm 6 Kodutütarde tegevus 7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord. Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad, on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe asutustega ja paljud noorliikmed ning noortejuhid kannavad sageli üritustel kaitseväe või muud sõjaväelist vormiriietust, ei ole organisatsioonide näol tegemist Eesti kaitsejõudude osadega. 2 Kodutütarde ajalugu Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932. aastal Kaitseliidu ülem Johannes Roska. Kodutütarde esimeseks peavanemaks nimetati 1933
Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased (maa vägi, mere vägi, õhu vägi) Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse) Valitsuse moodustamise võimalused Pärast riigikogu valimisi, pärast valitsuskriisi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumine või surma korral, kui riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Portfellita minister minister, kellel ei ole ministeeriumit (nt. Siim Valmar Kiisler) Kantsler ministeeriumi iga päevast asja ajamist korraldab tippametnik
2 Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks. Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune okupatsiooniaeg. Kaitseliit taasasustati 1990
kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi) Rahvas valib linna/valla volikogu, volikogu valib esimehe ja linnapea, linnapea moodustab valla/linna valitsuse. Valla/linna volikogu kinnitab ametisse linna/valla valitsuse. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4)
Kohustuslik ajateenistus Vabatahtlik kodanikualgatus kaitseliit Lk 84-87 Kaitseliit. Millised on kaitseliidu eripärad? Vabatahtlik ,kus on sõjaväeline distsipliin ja allub Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kaudu valitsuse käskudele ja korraldustele Kui vanalt võib Kaitseliitu kuuluda? Tegev liige on vähemalt 17-aastane Eesti kodanik ,veel kuuluvad noorliikmed vähemalt 15 aastast, Millised on kaitseliidu eriorganisatsioonid? Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred Kaitseliidu ja kaitseliidu eriorganisatsigoonide sümboolika. Kotkas mõõgaa -Kaitse liit ( õ lk 86 Lk 88 Kaitseväeteenistus. Kaitseväeteenistuskohustus. Millise vanuseni võib kutsuda ajateenistusse ? 1727aastased (kaasa arvatud) meessoost isikud kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni Reservi ? 60 -aastani Ajateenistus. Reservteenistus. Õppekogunemine 17 aastaseks saamisest ->arstikomisjon -> 8 v 11 kuud Lk 89 Millised on ajateenistusest ajapikenduse andmise alused?
Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mis moodustab põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliidul on ka oma noorteorganisatsioonid -- Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliidu tegevust toetab Naiskodukaitse. Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud -- kaitsepolitsei. Kaitsepolitseiamet on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta tegeleb spetsiifiliste ülesannetega näiteks kuriteod, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Sellised kuriteod võivad olla näiteks organiseeritud kuritegevus,
k _ . _ w . _ _ 8 _ _ _ . . l . _ . . ä . _ . _ 9 _ _ _ _ . m _ _ öõ _ _ _ . 0 _ _ _ _ _ Kas on küsimusi? Ettevõtte logo Tõlgime järgmised laused Ettevõtte logo Mina õpin morse tähestiku pähe Morse tähestik on kerge Kes oli Samuel Finley Breese Morse? Kringel on maitsev! Kuum beib rannavees shalalala Jõgeva Noored Kotkad ja Kodutütred Aapo on tark! Üle oja mäele, läbi oru jõele. Ema hool on kullast kallim! Suus sulav sokolaad Emme lähme tuttu! Nüüd vastupidi -.-/.-./././-/.//---/-.//../.-../..-/.../ .-/.-/.--./---//---/-.//-/.-/.-./-.-/ -.-/..-/..//.../.-//..././.-../.-.././/.-../.-/..-/..././/-.-/.-/-/ -/.//.../.-/.-/-..//.../../../...//---/.-.././-..//.../.-//-.-/./-. /.-/ ---/.-.././--/.//.-../.-/...././-
üritusi, seminare ja veedan ka lihtsalt aega. Olen ka Eesti Õpilasesinduste Liidu õpilasõiguste töörühma juht. Lisaks koolielule kuulub minu igapäevaellu ratsasport, tegelen ratsasutamisega juba viiendat aastat ja hobustel on väga tähtis roll minu elus. Peale loomade on minu suureks kireks ka tantsimine ja teatrikunst. Olen osalenud ka paljudel etluskonkurssidel ja luulevõistlustel. Lisaks kuulun ka Kaitseliidu eriorganisatsiooni Kodutütred, mis on aidanud minus kasvatada isamaalisust ja arendada minu teadmisi erinevates militaarvaldkondi puudutavates küsimustes. Tahan minna aastaks vahetusõpilaseks uute ning vajalike kogemuste ja tutvuste saamiseks, teise riigi ja rahvuse kultuuri ning traditsioonidega tutvumiseks. Samuti tahan selle aasta jooksul ära õppida rootsi keele ja arendada enda inglise keele taset võimalikult palju. Toetajat vajan ma just sellel põhjusel, et vahetusaasta maksumus on 6070 eurot ja kahjuks
Noorteühendused. Kohtla-Järve linnas tegutseb Noorte Aktiviistide Ühing. See on loodud noorte positiivse potentsiaali aktiviseerinemiseks, linna noortepoliitika väljatöötamisel osalemiseks ja konverentside ja muude ürituste korraldamiseks. Selles ühingus on peraegu umbes 80 liiget ja see ühing tegutseb Kohtla-Järve Noortekeskusega koostöös. (Kohalike omavalitsuste noorsootöö andmebaas) Järvakandi vallas tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred. Need on Kaitseliidu juures tegutsevad vabatahtlikud skautlikud organisatsioonid, mille eesmärgid on kasvatada noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, kasvatada inimesi, kes on iseseisvad, ausad, kes austavad oma peret, loodust, kaaslasi ja arendada omadusi, mis aitavad noori nende tuleviku elus. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kodut%C3%BCtred, http://et.wikipedia.org/wiki/Noored_Kotkad) Noorsootööga seotud asutused
peetu, millega tähistati omariikluse kahekümnendat sünnipäeva. Click icon to add p ic ture Kristjan Palusalu Kahekordne kullavõit Berliini olümpial (1936) Lauluja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi ja noorteorganisatsioone. Viimastest olid mõjukamad skautide ja gaidide malevad, Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred. Ühelaadsete seltside ning nnende tegevuse koordineerimiseks loodi mitmeid katusorganisatsioone, nagu Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus, Eesti Haridusliit, Eesti Lauljate Liit, Eesti Maanaiste Keskselts. Olme Suured muutused toimusid igapäevaelus. Loodi uusi linnajagusid ja ehitati uusi modernseid elamuid ja esindushooneid, mis järgisid hoolega muu maailma arhitektuurilisi sündmusi.
Kohtus peab tunnistama kui seda nõutakse Kohtus ei pea tunnistama lähisugulaste vastu Riigikaitse Riigil on sisemised ja välised ohud. Sisemised ohud on näiteks epideemiad. Nendega tegelevad justiits ja siseministeerium. Välimisteks ohtudeks on näiteks terrorism, kallaletungid ja kübersõda. Nendega tegeleva kaitseministeerium ja kaitsevägi. Kaitseväe alla kuuluvad maavägi, õhuvägi ja lennuvägi. Kaitsejõud on ka piirivalve, politsei ja päästeteenistus. Noorkotkad ja kodutütred. Need alluvad presidendile ja tema otseseks alluvaks ob kaitseväe ülemjuhataja. Kaitsepolitsei on eraldiseisev üksus, mis tegeleb riigisaladuste kaitse ja luurega. Erakonnad ehk parteid Need on kindla liikmeskonna, programmi, struktuuri ja ideoloogiaga organisatsioonid Kõik inimesed võivad kuuluda ja luua parteisid Erakondadesse kuulub 5% täiskasvanud EV kodanikest Vasakparteisid iseloomustab sotsiaalne õigus. Riigi ülesandeks on võimalikult suur toetus.
Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Näiteks on kaitseliitlased olnud abiks suurte metsatulekahjude kustutamisel, mitmes linnas töötavad nad abipolitseinikuna. Kaitseliidul on ka oma noorsooorganisatsioonid-Noored Kotkad ja Kodutütred. Üheks väga tavaliseks riigikorra hoidjaks on Eesti politsei. Nende põhiülesanded on kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine,turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine. Politseis töötavad ka abipolitseinikud, kes on vabatahtlikud. Abipolitseinike tegevust reguleerib abipolitseiniku seadus. Abipolitseinikuks võib saada iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18aastane,valdab kehtestatud nõuetele vastaval määral eesti keelt,
valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. 11. Kui palju on Kaitseliidul Eestis liikmeid kokku? Kaitseliitu kuulub üle 13 000 liikme Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev pea 23 000 vabatahtliku. 12. Milliseid organisatsioone ühendab veel Kaitseliit? Nimeta! Naiskodukaitse, noorkotkad, kodutütred 13. Milline on Kaitseliidu tunnuslause? Kellelt see ütlus pärineb? Suure sõjaväe juht võib saada lüüa. Suure veendumusega lihtne maamees on võimatu. Konfutsius 14. Kas sa pooldad üldist kaitseväeteenistust või palgaarmeed? Too välja mõlema variandi eelised ja puudused ja tee järeldus! Ei nõustu.Sõdur kaitseb oma riiki, palgaarmee oma rahakotti. Palgaarmee on kergemini mõjutatavam (Eesti sõdur ei tulistaks eurovastalisi, palgasõdur ei pilgutaks silmagi). Palgaarmee ei
Jalaväebrigaad. Teiseks väeliigiks on merevägi, mis kontrollib ja kaitseb Eesti teritoriaalvete julgeolekut. Kolmandaks väeliigiks on õhuvägi, mis kontrollib riigi õhuruumi, ning tagab õhukaitse. Kaitsejõudude sekka kuulub ka Eesti Kaitseliit, mis on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseorganisatsioon. Ülesandeks on suurendada kodanike vabat tahet osaleda Eesti iseseisvuse kaitses. Kaitseliidu eriorganisatsioonideks on: Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad. Kaitseväe toimimise efektiivsuse aluseks on kaitseväedistsipliin- teenistuskohustus ja kaitseväe kord, mida peavad täpselt täitma kõik kaitseväelased (isik tegevteenistuses). Kaitseväekohuslasena peab ta täitma kõrgematelt võimudelt saadud käske, mis on täpne, selge, lühike ja kindel. Käskude eiramisel ja mitte täitmisel võib kaitseväelane saada karistuse, mis on määratud ülema poolt. Sõjalise väljaõppe üks tähtsamaid osi on riviõpe
Kaitsevägi on riiklik Kaitseliit on vabatahtlik Relvajõud, mis koosneb riigikaitseorganisatsioon Ajateenijatest ja ohvit- Seridest. Maavägi Merevägi Õhuvägi. M Eriorganisatsioonid : A 1) noorkotkad L 2) kodutütred. E 3) Naiskodukaitsjad. V A D 10. EESTI KOHTUSÜSTEEM : III Riigikohus Tartus. Kassatsioonid. II Ringkonnakohtud 3 Tallinnas Tartus Jõhvis.
diktatuuriga. Oma võimu kindlustamiseks lasi Päts koostada põhiseaduse. (vaata mõistet PÕHISEADUS). Kultuuritegelased/organisatsioonid/haridus Harri Moora (arheoloog), Ludvig Puusepp (arstiteadlane), Ernst Öpik (täheteadlane), A. H. Tammsaare (,,Kõrboja peremees"), O. Luts , Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Konrad Mägi (kunstnik), Eduard Wiirat (kunstnik). Organis.: Noored Kotkad (eesmärgiks oli kasvatada eesti meesnoori tublideks kodanikeks patriootlikus vaimus. Kodutütred (valmistada noored neiud eelseisvaks eluks ette patriootlikus vaimus. H: algkool (6.klassi ja kohustuslik), gümnaasium (5.klassi ja tasuline), ülikool, erialakoolid (ka peale algkooli). Sisepoliitika maareform, sisepoliitika ülesehitamine (riigiasutuste ja süsteemi loomine), erakondade loomine, riigipööre, uus põhiseadus. Välispoliitika tunnustuse otsimine, astumine rahvasteliitu, distantsi hoidmune NV. Koostööleping
Inglismaale Rongiühendus: Eesti, Läti, Saksamaa ja Venemaaga Lennukitega pääses Tallinnast enaminke Euroopa riikide pealinnadesse Seltsiliikumine Seltsiliikumine rikastus ja kaasajastus, jõudes uuele tasandile Rahvas osales ka ise kultuuriloomes Uued rahvamajad, mitmesugused ühingud ja seltsid Üldlaulupeod toimusid regulaarselt Tallinnas iga viie aasta tagant Noorteorganisatsioonid Skautide ja gaidide malevad Noored Kotkad ja Kodutütred Noorte Meeste Kristlik Ühing, Noorte Naiste Kristlik Ühing Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus Eesti Haridusliit Eesti Lauljate liit Olme Uued mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jms Elektrivalgustus, keskküte, vesikäimla, omaette vannituba Mitmesugused uued kodumasinad: õmblusmasinad, külmkapid, pesumasinad Telefonid, grammofonid, raadiod Rõivamood Naiste hulgas läks moodi poisipea, järjest lühemaks muutusid kleidid ja seelikud Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja
Inimene ja loodus Tänapäeval ei suuda inimene enam täpselt öelda, mis see loodus on. Ta arvab sea, et see on midagi, mida on võimalik ümber organiseerida ning taastada. Suur osa kunagisest kaunist loodusest on inimese tõttu hävinenud, reostunud, mis toimub veel praegu edasigi. Ka tarbitakse ning raisatakse liialt maavarasid ning muid loodusressursse, mida kõike me loodusest saame. Õnneks on inimese teadlikkus looduse osas suurenenud ning püütakse tegeleda loodusega seotud probleemidega. Suur osa tänapäeva inimestest on loodusele võõraks jäänud. See on juhtunud ülemaailmse urbaniseerumise tõttu, kui inimesed on maalt linnadesse kolinud. Inimesed ei mõista enam, kui kaua võtab loodusel taastumine, kui see on kord hävinenud. Taastumine ei pruugigi alati toimuda. See, mis on hävitatud on läinud ja seda enam tagasi ei saa. Järjest rohkem on neid inimesi, kes ei tea näiteks, et kus kohast on poelettidel ...
Maa-, mere- ja õhuväeks 25. kaitseliit- kaitseministeeriumi alla kuuluv vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon 26. Piirkondlikud malevad(maakonnas 1 e. 15 üle Eesti) 27. tsiviilkontroll- valitsuse kontroll kaitseväe üle 28. 03.09.1991.a Ülemkogu 29. Ajateenistuse asendus, pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitööd. Kestab 16-24kuud 30. Riho Terras, abistab Kaitsejõudude Staap 31. Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred 32. kaitseminiter- Mart Laar 33. Riigikaitseosakond 34. President
eesmärke ja sihtmärke.(kuna terroristidel ei ole piisavalt jõudu,et riikidele sõjaliselt vastu astuda, püüavad nad riike nõrgestada kergemate sihtmärkide - tsiviilisikute- ründamise ja hirmutamisega) 17. Inglise riigimehe Oliver Cromwell´i kuulus ütlus? ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." 18. Nimeta Eesti kaitseringkonnad Kirde-,Põhja-, Lõuna- ja Lääne 19. Nimeta Kaitseliidu allorganisatsioonid. Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. 20. Ajapikendust ajateenistusse kutsumisel antakse Terviseseisundi ravi Lapse või puudega sugulase ülalpidamiskohustus Hariduse omandamine Kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmelisus 21. Rivi liigid on? koondrivi ja lahkrivi 22. Päästeahela lülid on 1) ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal; 2) päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine; 3) kannatanu seisundi hindamine; 4) elupäästev esmaabi; 5) 112 abikutse;
1. osa *Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959. a. 8- klassiline kooliharidus, mis oli kohustuslik. 1970. a. muudeti keskharidus samuti kohustuslikuks ; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamist kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust . Selle aja noortele oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed , pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. *Tänapäeva noorteorganisatsioonid on näiteks Noorkotkad, Kodutütred ja ...
massitoitlustamist, sanitaarala, varustuse valmistamist ja ladustamist, propagandatööd, asjaajamist jne, II maailmasõja puhkedes lisandusid ka sideala, autojuhtimiskursused jne. Alates 1931.aastast toimusid üleriigilised Naiskodukaitse suvilaagrid 1931 Jänedal, 1932 Väimelas, 1933 Tapal jne. 1937.aastal alustati organisatsioonis ka oma erialainstruktorite koolitamisega. Naiskodukaitse algatamisel ja kureerimisel loodi 1932.aastal noorteorganisatsioon Kodutütred soodustamaks koolikohustuse east 4 (lõppes 13-aastaselt) väljakasvanud noorte sihipärast arendavat tegevust. Üleriigilises ulatuses tegeles Naiskodukaitse ka hoolekandetööga ning osales organisatsioonina Eesti naisliikumises. 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga Kaitseliidu eriorganisatsioonina töötasid Naiskodukaitse jaoskonnad samanimeliste Kaitseliidu üksuste juures. Naiskodukaitse tegevusvaldkonnad olid majandus-,
ÕHUvägi lahingukool MEREvägi jne õppeasutused. Kõikidel väeüksustel on oma staabid,staabi- ja tagalakeskused Eesti Kaitseringkonnad: PÕHJA, KIRDE, LÕUNA, LÄÄNE Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon selle eriorganisatsioonid: kodutütred, noored kotkad, naiskodukaitse Kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. Eluaastani kutsealune võetakse arvele kui ta saab 17 ajateenistusse kutsutakse 18-27 KRA arstlik komisjon hindab kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkus www.KRA.ee Kaitseväeteenistus 11kuud / 8kuud SBK sõduri baas kursus EK erialakursus
korda. Kaitseliidul on üle Eesti 15 malevat ja nende tegevust reguleerib 4 juhtmalevat (Alutaguse, Harju, Pärnumaa, Tartu). Kaitseliidul on toetav eriorganisatsioon Naiskodukaitse, mis koondab isamaalisi ja teotahtelisi naisi. Naiskodukaitse liikmed läbivad baaskursuse ning spetsialiseeruvad niinimetatud toetavate struktuuride aladele, nagu näiteks side, toitlustamine, propaganda, meditsiin. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred, mis koondavad vastavalt noormehi ja neide. Noorkotkaste malevad ja Kodutütarde ringkonnad tegutsevad Eestimaa kõikides maakondades Kaitseliidu juures. Koondustel õpitakse tundma kodumaad, meie riigi ajalugu ja skautlikke oskusi.
Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja ...
Kaitseliidu keskorganid Kaitseliidu keskorganid on keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon. Kaitseliidu keskorgani liikmed valitakse tegevliikmete hulgast. Kaitseliidu keskkogu, keskjuahtuse ja keskrevisjonikomisjoni moodustamise ja koosolekute korra ning liikmete volituste kestuse kehtestab Kaitseliidu põhikiri. Kaitseliidu eriorganisatsioonid Kaitseliidu eriorganisatsioonid on Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Naiskodukaitse on Kaitseliidu tegevust ja eesmärke toetav Eesti naiskodanike vabatahtlik ülemaaline organisatsioon. Noored Kotkad on poeglaste ja Kodutütred tütarlaste vabatahtlik ülemaaline noorteorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. Kaitseliidu eriorganisatsioonide põhikirjad kinnitab Kaitseliidu keskkogu Kaitseliidu põhikirjaga kehtestatud korras.
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seadu...
Vaikiv Ajastu: Võim koondus triumbiraadi kätte. Päts riigivanemaks, Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja, eenpalu-siseminister. Riigikogu saadeti laiali, Päts valitses dekreetidega, kaitsesisukorda pikendati. Omavalitsused allutati keskvõimule, keelati valitsuse kritiseerimine-kehtestati tsensuur, põhiseadus peatati. 35a. Keelustati erakondade tegevus, loodi asemel uus massiorga. Isamaaliit, mis pidi ühendama kõikidest kihtidest inimesi. Asutati Isamaalised Noorte org. Kodutütred, Noorkotkad. Algas majandustõus. Pätsi ägedaimaks vastaseks oli Tõnisson. Tõnissonilt võeti Postimees ära ja piirati kõrgkoolide autonoomiat. Saabus stabiilne aeg, mis poliitiliselt oli autoritaarne. Eriti hästi elasid põllumehed, propaganda talitus tegutses efektiivselt-eesti talu, eesti ema, eesti naise valimised. Nimede eestistamise kampaania. 36a. Uusaasta läkituses teatas Päts, et ta lubab kokku tulla rahvuskogul, mis töötaks välja uue
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Pät...
et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks. Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus. 1940. AASTA KUUM SUVI 17. juunil 1940 marssis punavägi Eestisse. Samal päeval saadeti malevatesse Kaitseliidu ülema raadiogramm, milles kästi kõik kaitseliitlaste käes olevad relvad kokku korjata ja koos
Suvitamine tähendas suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas (Pärnu ja Haapsalu, aga ka Viljandi ja Elva). Vähenes religiooni tähtsus. Rajati rahvamaju, kus tegutsesid ühingud ja seltsid. Tegutsesid teatritrupid, mis harrastasid näitemänge, laulu- ja muusikakoore. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tekkisid spordi- ja noorteorganisatsioonid skaudid ja gaidid, Kaitseliidu tütarorg. Noored Kotkad ja Kodutütred. Ehitati modernseid elamuid ja esindushooneid. Kodusisustuses vahetati talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Diivanvoodid, raamatukapid, maalid, graafilised lehed, seinavaibad, diivanipadjad, linikud. Eelistati avarust. Linnamajades tingimata elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, vannituba. Kodumasinad: õmblusmasinad, elektripliit, külmkapp, pesumasin, telefonid, grammofonid ja raadiod. Seda jõudis ka maale.
Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus, mis kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastased terved Eesti kodanikest noormehed. Ajateenistus kestab sõltuvalt väljaõppest 8 või 11 kuud. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, mis jaguneb 15 malevaks, mis on enam- vähem maakondadega kattuvad. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred. Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Spetsiaalne julgeolekujõud Kaitsepolitsei on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Kaitsepolitsei uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut ja hoolitseb, et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte.
et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks. Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus. 1940. AASTA KUUM SUVI 17. juunil 1940 marssis punavägi Eestisse. Samal päeval saadeti malevatesse Kaitseliidu ülema raadiogramm, milles kästi kõik kaitseliitlaste käes olevad relvad kokku korjata ja koos malevate ladudes seisvate relvadega sõjaväe ladudesse ära anda
peaskaut Robert Baden Powell (skaudiraamatute autor). Eesti peaskaut koolidirektor Nikolai Kann. 1921 Eestis I üleriigiline skautide kongress. 1940 tunnistatakse organisatsioon ideoloogiliselt valeks ja keelatakse. Gaidlus Esimene gaidide rühm asutati 1919 Tallinnas. Gaidid kuulusid skautide malevasse, alles 1920 hakati eralduma ja koonduma iseseisvaks rühmaks. Noorkotkad olid Kaitseliidu noorteorganisatsioon ja samuti rõhutatult skautlik organisatsioon. Samuti kodutütred gaidlik organisatsioon. Need loodi 1930ndate alguses. TEADUS 1919.a. avati Tartu Ülikool eestikeelsena üleminekuajaga - kui 20. saj algul oli TÜ venekeelne, siis 1920ndate aastate keskel peeti juba 60 % loengutest eesti keeles. Ülikoolis töötas usu-, arsti-, õigus-, filosoofia, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928.a. avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut. Õigusteaduskonnast eraldus majandusteaduskond.
*Endiselt tegutses arvukalt teatritruppe, mis harrastasid näitemänge, samuti laulu- ja muusikakoore, mis korraldasid piirkondlikke muusikapäevi ja osalesid üldlaulupidudel *Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt iga viie aasta tagant *Laulu- ja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi- ja noorteorganisatsioone (skautide ja gaidide malevad, Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred jne) Olme *Suured muutused toimusid igapäevaelus *Linnades rajati terveid uusi linnajagusid ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushooneid, mis järgisid hoolega muu maailma arhitektuurilisi suundumusi *Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud, mida iseloomustasid kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder ja -põrand *Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja kogenud peentislerite või
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas....
ja 19.juunil oma relvad kogunemispunktidesse tooma.(L.Lõhmus 2009, 54) Relva äraandmise käsku, eirati mõnel pool, selleks kasutati erinevaid võimalusi. Näiteks anti arveloleva relva asemel ära mõni vanem kasutuskõlbmatu relv või teatati relva varastamisest või hävimisest. Püüti relvi ka ära rikkuda, kuna kardeti, et neid samu ära antud relvi hakatakse hiljem kasutama eestlaste vastu. 27.juunil likvideeriti kogu Kaitseliit, päev hiljem Noored Kotkad, Kodutütred ja Naiskodukaitse. (P.Silla 2002 99) ,,Kaitseliit oli formeeritud ja treenitud totaalkaitseks ammu enne, kui see termin kasutusele võeti. See oligi põhjus, miks Stalin Eesti anastamise käigus nõudis eelkõige kaitseliidu laialisaatmist."(J.Toomepuu, ,,Kultuur ja Elu" nr 3/2006) Nõukogude Liidu hirmu Kaitseliidu vastu näitas selgelt kas see, et esimesed Nõukogude Liidu poolt represeeritud olidki just Kaitseliidu ohvitserid ja allohvitserid(http://www.kaitseliit.ee/index.php?
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest. Maavägi on neist suurim, seal läbib teenistuse ka enamik ajateenijatest. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam- vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Kaitseliidul on ka oma noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliidu tegevust toetab naiskogukaitse. Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Politseiasutuste tegevust koordineerib Politseiamet, politsei on jagatud maakondlikeks üksusteks ehk prefektuurideks. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud kaitsepolitsei. Kaitsepolitseiamet (Kapo) on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide v...
profileeruma ümber väiksematele uuringutele kuna suuri esinduslikke uuringuid enam ei rahastatud. Noorsoo sotsioloogilise uurimise algus Eestis Noorte vaba aja arendav sisustamine toimus põhiliselt vabatahtliku tegevuse ja vabatahtlike organisatsioonide raames. • Noorsootöö toimus sageli kooli ruumides, noorte juhendajateks olid sageli õpetajad. Kõige rohkem liikmeid oli alles 1930. aastate alguses moodustatud Kaitseliidu noorteorganisatsioonidel Noored Kotkad ja Kodutütred. •Kogu vaba aja veetmine koondati kommunistliku partei noorteorganisatsiooni komsomol kontrolli alla. Ideoloogilist selgitustööd noorte mõjutamiseks viidi läbi nii otseselt (koolis vastavad õppeained, kursused, koolitused jne) kui ka kaudselt, läbi erinevate vabaaja tegevuste. Seetõttu ka raske tõmmata selget piiri noorsootöö ning noortepoliitika vahele.
Annab sõjaväelisi auastmeid Riigikaitse nõukogu Presidendi juures nõuandev organ: Riigikogu esimees, peaminister, riigikaitsekomisjoni esimees, väliskomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister ja kaitseväe juhataja. Kaitsevägi Riiklik relvajõud: ajateenijad, kaadrikaitseväelased Koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest Kaitseliit Vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon 15 malevat Noorteorganisatsioonid: Noored Kotkad, Kodutütred Kodanikukaitse Riiklikku hädaolukorraks valmisolekut reguleerib hädaolukorras valmisoleku seadus, mis hakkas kehtima alates 2001. aastast. Selle seaduse eesmärgiks on panna paika erinevate valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste, ametkondade ja ettevõtete ülesanded hädaolukordades valmisoleku korraldamisel. Selle seaduse põhieesmärgiks on tagada riigi kodanike turvalisus ning riigi püsimajäämine erakorralistes olukordades. Hädaolukordadeks valmisoleku
See- kaitsepiirkondade vastutusaladega, et ga koondab Kaitseliit oma ridadesse koostöös tagada Eesti kaitse. Kaitselii- Eesti Vabariigi patrioote, kes tahavad du eriorganisatsioonid on Naiskodu- ja suudavad vabatahtlikult, tasu saa- kaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad. mata kaitsta riigi sisekorda ning suu- Kaitseliidul on üle 10 000 liikme, koos rendada kaaskodanike turvatunnet. eriorganisatsioonidega on kokku um- Kaitseliidu seadus näeb ette koostööd bes 18 500 liiget. politsei, maavalitsuste, kohalike oma-
Kaitseliit langenud varjusurma. Ülemaalisest org-st rääkida 20 aastate alguses ei saa. 1924 suvel alustati Kaitseliidu taasloomise katseid. Lõuna-Eestis Ernst Põdderi juhtimisel hakkas asi üsna hästi toimima. Mujal poliitiliste vastuolude tõttu asi eriti ei edenenud. Vasakpoolsed süüdistasid parempoolseid, et nad soovivad endale luua erasõjaväe. Milleks selline militariseerimine jne. Pärast 1925 sai teoks plahvatuslik taassünd. Sündisid naiskodukaitse, noored kotkad, kodutütred (tütarorg-d). 1925 võeti Vähemusrahvuste kultuuri seadus vastu. Seda kasutasid ainult baltisakslased ja juudid. Said oma kultuuri- ja hariduselu juhtida. Neil pidi olema vähemalt 1000 liiget. Teistel vähemusrahvustel ei olnud sellega nii suuri probleeme. Venelased ja rannarootslased elasid kompaktsemalt kui esimesed kaks. Nende käes olid oma ringkondade kohalikud omavalitsused. 1924 märtsis oli ellu kutsutud Akeli vähemusvalitsus. Valitsus tegutses edukalt kuni 1. detsembrini. 10.12
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
