Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kodutöö nr 3 pedagoogika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tundides, noormehed, vaatlen, segab, oletan, lähen, tõmbamiseks, leebe, klassiruum, avanud, vaatan, hindavad, tunnen, poisse, rääkimine, katsun, juttu, tunnist, unustada, loen, kuulen....................................13 kasutatud kirjandus..............................................................................................................15 lisad.....................................................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Meie loovtöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tunnevad õpilased ennast kehalise kasvatuse tundides. Kas õpilased käivad meelsasti kehalise kasvatuse tundides ja millised need võiksid nende arvates olla? Me valisime selle teema, sest tahtsime, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid kõigile meeldivad ja jõukohased. Eesti laste liikumisaktiivsus aina väheneb ning sellest saavad alguse paljud terviseprobleemid. Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem. Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab
aineõpetajad kui ka õpiabiõpetajad ja eripedagoog. Üldjuhul on õpilase jaoks 1 tund nädalas sellist õpiabi, mida on ilmselgelt vähe. Põhjused on mitmeid: palgafond ja õpetajate ülekoormus ei võimalda, õpetajaid võiks olla rohkem, siit edasi on tunde raske paigutada ka tunniplaani, sest sel juhul oleks päev õpilasele liialt pikk. Õpiabi on mõeldud laste vaimsete võimete ja õpioskuste arendamiseks, et õpilane saaks põhiainetes paremini hakkama. Olen külastanud õpiabi tunde, tundides tavaliselt arendatakse õpilastel taju, tähelepanu, mälu, psühhomotoorikat, mõtlemist, kõne ja suhtlemist. Tundides arendatakse suulist ja kirjalikku kõne lähtuvalt õpilase kõne erivajaduse olemusest, arendatakse kognitiivseid oskusi ning kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja -vilumusi. Paljuski käib selline tegevus läbi erinevate mänguliste tegevuste, seda just algklassides. Rühm, mis moodustatakse on pisike, kuni 6 õpilast
õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele veel, mis juhtub, kui laps sanktsioonist kõrvale hoiab (nt. teatud aeg pärast tunde kooli jätmist või telefonikõne koju). Ma püüdsin kindlalt rakendama kõik sanktsioonid, mis enne määrasin ning avaldasin tunnustust, kui see on ära teenitud.
Probleemiks oli kontrollil ja võimul korrapidaja sõnu ülearu tõsiselt – vähemalt mitte seda „kohe“ osa. Uks sulgus ning pimedus põhinev kultuur. Vaid vähesed õpetajad julgustasid õpilasi või võimaldasid neile kuigivõrd oma ja filmiheli pakkusid mulle piisavalt „katet“ , et välja hiilida. Ma sosistasin oma sõbrale, „Ära vaadete ja mõtete väljendamist. Mul oli ka palju kokkupõrkeid väiklaste, kiuslike ja kohati jul- ütle midagi. Ma lähen ära – koju.“ Kikivarvul, selg vastu seina surutud, liikusin ma pimeduses made õpetajatega. Karistused – isegi löömine ja keretäis – käisid tol ajal (1950ndate keskpaigast ettevaatlikult. Avasin ukse nii vaikselt kui suutsin ja olin peaaegu vaba. kuni 1960ndate alguseni) õpilaseluga paratamatu ohuna kaasas. Kord üheteistaastaselt sain Nädal hiljem saime koolidirektorilt kirja (pärast kooli sulgemist suvevaheajaks – meil polnud
aasta · Eduka algaja tase(advanced beginner)- goodi 2.ja3. aasta · Kompetentsuse tase(competent)- jõuab umbes viiendaks aastaks · Professionaalsuse tase(proficent)- töö on väga hästi läbi mõeldud, õpetajatöö tegevused on muutunud automaatseteks ja õpetamine on hästi paindlik. · Meisterõpetaja tase(ekspert)- lisaks eelnevale lisandub otsuste vastuvõtmine intuitiivselt. Klassi füüsiline keskkond Soovitused õpetajale: · klassiruum peab olema puhas, turvaline ja atraktiivne · seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele · jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid · kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti jälgida kõiki õpilasi · kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad
Kas klassiruumid olid/ on õpilasesõbralikud? Kirjeldage palun lühidalt! - Kindlasti oli selles osas puudujääke, aga tol ajal ei osanud me sellele tähelepanu pöörata. Pingid olid nagu olid, juhtus ka kasvule ebasobivat mööblit. Ruum oli siiski soe ja valgustatud. - Tol ajal selle peale ei mõeldud. Muidugi oli hea, kui klassis olid uued pingid, kuid vanadel ülevärvitud pinkidel oli oma iseäralik hõng. Mida üldse tähendab õpilassõbralik klassiruum? - Algklassides olid liitklassid, hiljem linnakoolis paralleelklassid. Mitte-õpilasesõbralikkust ei täheldanud. Võib-olla pisut suur õpilaste arv- 30! - Klassiruumid olid tavalised, keemia- ja füüsikaklassid olid varustatud vajalike abivahenditega. - Klassiruumid olid igati nõuetele vastavad. - Ahjuküte, petrooleumlamp. - Korralikult värvitud iga õppeaasta alguseks ja selle aja kohta ,,head". Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun!
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
Kuigi kord on klassis vajalik, ei tohi see saada õppimisest tähtsamaks e kui õppematerjalist arusaamine ja selle omandamine on edukam distsipliini liberaliseerimisel, siis lähtuda ikkagi õppimise vajadusest. Õpilaste ja õpetajate ootused käitumisele klassis varieeruvad aineti ja klassiti. Nii võivad õpetajad lasta õpilastel töötada rühmana või konsulteerida üksteisega teatud ainetes, juhtudel või tundides, kuid mitte teistes oludes. Et ei tekiks väärtõlgendusi, tuleb õpetajal hoolt kanda, et õpilased mõistaksid tema erinevaid ootusi töökorraldusele ja iseloomule muutuvates oludes. Töö korraldamine ja distsipliini kujundamine klassis eeldab paljude pedagoogiliste otsuste langetamist. See, milliseid ülesandeid õpilased lahendada suudavad ja soovivad, kuivõrd nende ülesannete täitmine suurendab õpilaste üldist usku toimetulekusse antud ülesannetega
neile. Mitte nii. 4. Keeldude üleküllus. 5. Lapsel või noorukil ei ole oskust. Nt 16-a noormees. ,,Pead ise triiksärgid triikima", aga talle pole õpetatud varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 6. Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev viimastes tundides väsinud. Distsipliini on kahesugust: 1. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. 2. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Teatud määral kasutatakse mõlemat. Arenguliselt nii. Väiksel lapsel rohkem 1. Puberteedieas peaks 1 ja 2 võrdsed olema ja 2 järjest suurenema. 6 Struktuur peab klassiruumis olema. - Kindlad ja selged reeglid. Välja töötada koos lastega
1 Ülemäärane aktiivsus Tegutsemisel väljendub selles, et laps: · ei suuda rahulikult paigal püsida · on pidevas liikumises- jookseb, hüppab, ronib- ka olukordades, kus see ei ole sobilik · on paigalpüsimatu, ei suuda rahulikult istuda või seista, niheleb, vehib käte-jalgadega 4.2 Impulsiivne käitumine Avaldub selles, et laps: · käitub mõtlematult, asub tegutsema enne, kui on korralduse lõpuni kuulanud · räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele · sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult · ei suuda mängudes ja grupitöös oodata oma järjekorda 4.2 Tähelepanu puudulikkus Avaldub selles, et laps: · suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt, enamasti 15-20 minutit · suudab keskenduda ainult ühele tegevusele, esemele või inimesele korraga · jätab kõnetamisel mulje, nagu ei kuulekski, et tema poole pöörduti
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
(14.2) Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4) distsipliin varieerub ka ühe ja sama õpetaja tundides aineti ning klassiti 5) distsipliini kujundamisel ja tagamisel klassis saab toetuda pedagoogilistele uurimustele ja üldistustele. Samuti tuleb valmistumisel tööks klassiga jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja juhtimisstiili võtab õpetaja õpilastega töötamisel omaks, teha kõik temast olenev klassi füüsilise keskkonna, sealhulgas ruumiliste võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks, töötada välja klassi kodukord ja õppida tundma oma õpilasi.
probleemile on konkreetne lahendus; (2) siis teine äärmus - hakkavad rõhutama relatiivsust ja nähtuste situatiivsust; (3) viimase astme tudengid lähtuvad oma arutluses isiklikest väärtushinnangutest, mis annab mõtlemisele suurema paindlikkuse. Viimased uuringud tõid noorukite vaimsesse arengusse uue nüansina (4) soolised erinevused. Erinevalt noormeestest võtavad neiud diskussioonide probleeme personaalselt, noormehed aga näevad vaidlust erinevate positsioonide (seisukohtade) vahel. Seetõttu on ka neiud ettevaatlikumad oma seisukoha väljaütlemisel, kuna kardavad haiget teha partnerile. PIAGET’i PUUDUSED. (1) Viidatakse põhiliselt Piaget’ astmeteooria kahele puudusele. I puudus – Piaget’ teooria käsitleb täiskasvanud inimese tunnetustegevust liiga kitsapiiriliselt, rõhutades liigselt formaalseid operatsioone ja seades aktsendi deduktiiv- süllogistlikule (arutlusele omasele) mõotlemisele
lugupidamine enda ja teiste vastu) Ühiskondlikud väärtused (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus, ja sooline võrdõiguslikkus) Õigluse austamine nii oma ühiskonnas, üleilmselt kui ka põlvkondade vahel (jätkusuutlik areng) KLASSI FÜÜSILINE KESKKOND Milline peaks olema klassiruum, kus õpetate? - puhas, hästi valgustatud Kes vastutab teie klassiruumi väljanägemise eest? Milliseid ja toole vajate? Milliseid tehnilisi vahendeid vajate õpetamiseks? Soovitused õpetajatele: Klassiruum peab olema turvaline, puhas ja atraktiivne Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele Jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid
(56%). Mingil määral oldi nõus, et kool õpetab iseseisvalt mõtlema, innustab hankima lisateadmisi, annab enesekindlust ja kasvatab tasakaalukust ning meeste-naiste võrdõiguslikkust. Pooled küsitletutest leidsid, et kool ei innusta õpilasi loovale tegevusele. Andekad õpilased olid teistest kriitilisemad ja nad pidasid kooli pigem teadmiste-oskuste omandamise kohaks kui kasvatusasutuseks. Andekate laste aktiivsus tundides on madal vaid 19% arvas, et osaleb tundides aktiivsemalt kui teised. Ligi kaks kolmandikku õpilastest ei küsi tunnis rohkem kui teised, pooled ei tõsta kätt ka siis, kui vastust teavad. Pea viiendik arvas, et segab teistest enam tundi ja seda enam poisid. Uurimustes selgus ka, et tavaõpilased on aktiivsemad, tõstavad rohkem kätt ja küsivad. Kui andekatele õpilastele ei anta võimetekohast tööd, ei rakendata tunnis piisavalt ning nad ei leia küllaldaselt tunnustust, siis ei ole neil ka stiimulit tunnis aktiivselt osaleda
käitumise ja hirmudega. Lasnamäe Üldgümnaasiumi raskeim koolivägivallajuhtum leidis aset aastaid tagasi. Ühes keskkooli klassis tekkis järsku kolm liidrit, kes organiseerisid peksmisi. See oli väga keeruline juhtum, sest poisid ei tunnistanud oma süüd ja alati olid nemad kõrvalseisjateks, lööjad olid teised. Väga suur töö oli saada ohvrite käest informatsiooni, ses nad ei julgenud sellest rääkida. Lõpuks lahenes siiski asi arukalt ja ka need kiusajates noormehed said aru oma tegude tagajärgedest. ARTIKLID, LISAMATERJAL Kaljuvee, A. 2007. Et kiusamine lõppeks.- Eesti Päevaleht, 02.07.2007 Kiusamine on palju levinum kui võib arvata. Selle vähendamiseks soovitavad psühholoogid, lapsevanemad ja lastekaitsjad panna kooliprogrammi suhtlemisõpetuse. 2001. aasta uuring näitas, et pea pooled Eesti kooliõpilased olid kuu jooksul kogenud togimist või tõukamist, neli kümnest olid olnud narrimise ja pilkamise ohvrid ning paljudelt oli asju ära võetud
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
laste emad. HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE Eakaaslastest eristab hüperaktiivset last 3 põhilist joont: · ülemäärane aktiivsus tegutsemisel · vähene tähelepanuhäire · impulsiivne käitumine Ülemäärane aktiivsus: · Ei suuda rahulikult paigal püsida · Pidev liikumine: jookseb, ronib, hüppab Impulsiivne käitumine: · Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud · Räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele · Sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult · Ei suuda oma järjekorda oodata mängudes ega grupitöös Tähelepanu puudulikkus: · Suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt, enamasti 15-25min · Suunab oma tähelepanu pidevalt uutele inimestele, tegevustele, esemetele · Ei pane tähele pisidetaile, teeb nn hooletusvigu · Ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega
Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida. Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega). Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse
see vist on iga asjaga nii, et head jääb rohkem meenutama. Esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja mulle: ,,Sind ma hakkan küll armastama." Ega ausalt öeldes ei oskaks soojemat vastuvõttu kooli ette kujutada. Ja vot see oli alles hea õpetaja konkreetne, lõbus, jutukas, tark, klassivenna ema täis komplekt. Eks toredaid õpetajaid oli mul tegelikult õige palju, kole kahju on, et osade tundides ainult ühe perioodi jagu käia sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte,
märgista käitumine, mitte õpilane anna valikuvõimalus kasuta mina-teadet Mina-teate valem (kehtestav käitumine) 6 · probleemi defineerimine: kui sa räägid vahele, ilma luba küsimata · mõju kirjeldamine: siis see segab teisi ning · tunnete kirjeldamine: haavab ka mind 2. Keskmised probleemid -> keskmise astme sekkumisstrateegiad · limiteeritud arv õpilasi · korduvad kasuta koolis käibelolevaid (kirjutatud ja kirjutamata) reegleid käitumisega hakkamasaamisel (tuleta reegleid meelde, vajadusel kehtesta) kasuta privileegide äravõtmist kasuta aja mahavõtmist
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasutada
moodustas siiski üsna korraliku osakaalu see võib tähendada ka seda, et on õpetajaid, kes kirjutavad häid hindeid päevikusse liiga kergekäeliselt. Keskkoolilõpetaja võrdleb kindlasti hindamist keskkooliga, kus heade tulemuste pärast tuli pingutada kõvasti. Üks vastaja tõigi välja tõsiasja, et keskkooli hindamine oli rangem ning viite osakaal polnud klassis nii suur kui see on praegu tema kursusel, mis ongi põhjus, miks tema meelest on hindamine liiga leebe. Rangeks pidas õpetajate hindamist üks inimene kõigist vastajatest. 10 4.2 Tööde hindamine Õpilased on oma loomult kärsitud. Oma tööd tahetakse kohe pärast tegemist tagasi saada, lausa hinnatuna. Selletõttu on õpetajad hakanud ka oma elu mugavamaks tegema. Kohe pärast kontrolltöö tegemist jagatakse tööd uuesti laiali ning õpilased parandavad üksteise töid.
- Maurus läks kuhugi, tõmmates Indrekut enda järel ja jagades elulisi õpetussõnu ettevaatlikkusest - läks tuppa, kus istus rahvas, kes sõi, pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi tahaks tulle Maurusele raha tooma, pole seal kedagi, kes seda vastu võtaks, eesotsas õiendas lätlasega, käskis Indrekul talle vene keeles öelda, et kui ta oleks pidanud uksekella kõlistama oma 10 korda ja ikka poleks keegi avanud, siis poleks ta enam tagasi tulnud - saatis lätlase Indrekule appi tema kasti tassima ja ära tooma, maksmise koha pealt käskis poistel tingida - kasti ära toonud läks Indrek samasse tuppa, kus ennem oli direktoriga olnud, teised testisid tema teadmisi, öeldi, et kui ta tublisti õpib jõuab teistele järele - Maurus rõhutab, et tema juures peab korralikult õppima, sama korralikult kui maal tööd tehes
teatud kindlas süsteemis. Sellega me harjutame neid sooritame teatud kindlaid tegevusi. Esialgu laps seda ei teadvusta ja ei peagi teadvustama, aga ajapikku tuleb jõuda selleni, et laps ise oskaks töötada juhise või algoritmi järgi. Nooremates klassides tuleb õpetada lapsi osalema arutlustes ja järelduste tegemistes. Mida vanemas klassis õpetad, seda enam tuleb suunata lapsi arutlema. Selgitusmeetod on matemaatika tundides hästi sageli kasutuses. Selgitusmeetoditele on välja töötatud rida nõudeid: a. Peab toimuma keerukate mõistete jaotamine elementideks ehk alamõisteteks. St õpetaja peab jagama keerulise oskuse osaoskusteks ja ta peab selle tegevusega tagama selle, et raskusastme tõus on järk-järguline. Iga eelnev raskusaste peab olema aluseks järgneva õpetamisele. Õpetaja peab tundma iga teema koostisosi, ta peab
Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: on rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; 6 lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida; ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmab pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda; on äärmiselt impulsiivne, tal on käsi järjest püsti, soovib vahetpidamata midagi küsida või ütelda, segab jutule vahele; tegevus on ebajärjekindel, moodustades poolelijäänud tegevuste jada; on koolis lohakas ja hooletu, ei lõpeta alustatud tegevusi. Kui lapsel on ülekaalus tähelepanuhäire, siis: ta on tähelepanematu, hajameelne ja unistav; tal on raske selgitusi, õpetusi ja instruktsioone jälgida; ta ei saa hakkama tegevusega, mis nõuab püsivust, enamasti suudab ta keskenduda 15-25 minutit järjest;
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, m
*Kultuuriline varieerumine- missugused traditsioonid subkultuurides. Mis eristab meie traditsioone lääne kultuurist. Riitused. Kas läänekultuuris on sarnaseid või analoogseid riitusi? (Vana- Roomas- sõjaväkke astumine oli justkui täisealiseks saamine) *Riituste sisu on see et sotsiaalne staatus muutub. Riituste mõte on täiskasvanu staatuse kiire omandamine. Feministlik- riitus puudutab seda kus tal on kohane teistsugune seksuaal käitumine ja roll. Maskuliine- on sama lugu . Noormehed eelkõige seksuaal käitumise mustri omaks võtmine. Kas neid riituseid on läänekultuuris? Mis näitavad sulle seda, et sa oled nüüd suur, leerid, autojuhtumise õigus, hääletamiseõigus, abikaasa võtmise õigus. (Eriti tüdrukutel esimene seksuaal valdkond, see on märk, mis tähistab verstaposti, et ollakse suur ja naine.) Piirperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel (Psühholoogiline) 1Vanuse terminites- piirjooned paindlikud
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei te
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korra
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral pa
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indi
annaabi.ee 
