Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE - sarnased materjalid

lapsevanem, lapsevanemate, lasteaed, alusharidus, kasvukeskkond, lapsevanemad, väärtushinnangud, kasvatusest, puutub, luuri, suhtlemisoskus, lastes, enesekindlus, käsiraamat, saatev, toetamine, omavahelise, kesksel, võrgustiku, lapsevanematele, suutlikkus, koolieelses, eeltoodust, vigade, tuulik, vahekord, elango, kiindumus, muresid, traditsioone
thumbnail
16
docx

Tervisedendus lasteaias - referaat

koolieelse lasteasutuse seaduses sätestanud laste õiguse, kus lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel (Riigi Teataja, 1999). Just koolieelsel ajal ja varases koolieas kujunevad välja lapse mitmesugused oskused, ka tervisekäitumine ja harjumused. Toetudes eelneval, võib väita, et Tervist Edendav Lasteaed on koht, kus tuleb liita kõigi koolieelses eas lastega tegelevate ja nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid, et tagada lapse normaalne vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng. Need mõtted on kirjas tervist edendavate lasteaedade missioonis ning 2015. aastaks peaks olema vähemalt 50% lastest võimalus käia tervist edendavas lasteaias. Praeguseks on liitunud või liitumas võrgustikuga ligi 100 lasteaeda üle Eesti (Varava, 2003).

Alusharidus
45 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Lapse kohanemine lasteaiaga

rühma territoorium. · sisemiste vajaduste rahuldamine (lapsest endast alguse saanud tegurid) · kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse

Eelkoolipedagoogika
90 allalaadimist
thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.

Eelkoolipedagoogika
172 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted ­ eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika ­ on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus ­ õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik

Eelkoolipedagoogika
242 allalaadimist
thumbnail
15
docx

TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS

.....................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija ­ julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb ­ kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse. Lasteaedade juhatajad, kasvatajad, õpetajad, kogu personal on igapäevatöös rohkem seotud terviseedendusega kui see esmapilgul tundub. Nad on terviseedendusega palju enam seotud kui teiste elualade esindajad

Alusharidus
15 allalaadimist
thumbnail
20
docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused

Eelkoolipedagoogika
138 allalaadimist
thumbnail
2
docx

"Uuenev alusharidus" Eva Hulaja

hariduse andmises, nähtamatu ­ lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on ,,seotud" laste tegevusega ka mängu ajal) · Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsema · Õppekava jagunemine on kas laste õppimisvajadustest lähtuvad või üldhariduse vaatenurgast lähtuvad · Soomes läbiviidud uuring näitas, et ühiskonna vaatenurgast pakub lasteaed sotsiaalteenust ja selle klientideks on vanemad, laste seisukohalt aga on lasteaed alushariduse omandamise koht ning kliendid on nemad ise. Lapsevanemad ja lasteaia personal arvavad, et lasteaia eesmärgiks on pakkuda sotsiaalset kasvatust lastele, lapsed aga leidsid, et see koht on seotud mängude ja kaaslastega. · Õppimise seisukohast ei ole oluline eelõpetuse sisu, vaid see, mida laps kogeb, millise

Eelkoolipedagoogika
73 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Väikelaps ja lugema õppimine

situatsioonis. Laps ei suuda kaua õppimise-harjutamise situatsioonis teadmisi omandada, kinnistada ja treenida, kuna lapsel kaob huvi ja tahtmine, kui tegevus tema jaoks igav on. Huvi mängulise ülesande vastu aga pikendab tema tähelepanu ja süvenemist. Oluline on, et ka õpetaja oleks laste vastu sõbralik ja tunnustaks neid, oleks aktiivne ning näitaks ka ise mängu vastu huvi üles. Lapsevanema ja lasteaia koostöö Väga oluline on see, et lapsevanem ja õpetaja suudaksid teha koostööd. Tihti ei oska lapsevanem paljude vajalike asjade vastu huvi tunda ega ka neid oma lase juures märgata ning seepärast ongi tähtis, et õpetaja oleks vanemaga kontakti loomisel algataja. Üldiselt on lapsevanemate kasvatusalased teadmised nõrgad. Kasvatuse juures on esmatähtis olla lapse jaoks olemas, teda armastada ja tunnustada. Lasteaia, kooli ja kodu koostöö on vajalik eelkõige lapse vajadusi silmas pidades

Keeleteadus
76 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID

millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne Sarnaselt võib olukord jätkuda ka koolis (nt tunnis vastamine, kontrolltööd) ­ lapse tegevuses hakatakse otsima vigu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008), mille alusel iga lasteaed on teinud oma õppekava, sätestab, mida ja millal erinevais vanuses lapsed lasteaias läbi võtavad ja oskama peaksid. Igal lapsel on aga oma eellugu ning individuaalsed võimed ­ üks haarab lennult ülesandeid hulkadega, teine on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi.

Pedagoogika
143 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Uuenev alusharidus- Eeva Hujala

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Uuenev alusharidus- Eeva Hujala Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise

Pedagoogika
6 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond

Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond.

Sotsioloogia
62 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud,

Eripedagoogika
113 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Raskustega pered

............................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse. Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma lapse kasvatamise eest lasteaiale. On neid kelle elujärk kodus on hea ja neil ei ole vaja puudust tunda

Pedagoogika
11 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid

Psühholoogia
172 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine

kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel Kokkuvõte K.Kollomi loengust: Oluline koht on mäng! Mäng on kõikide oskuste ja üldoskuste arengu alus! 6-7 a tunneb rõõmu,juhendab teisi, lahendab probleeme, on loov,algatab mänge, mängib rollimänge, järgib reegleid, kasutab loovalt erinevaid vahendeid Eesmärgid: protsessieesmärgid ja tulemuseesmärgid Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitlus, valdkonnad, lõimimine, kavandamise alused ­ riiklikule õppekavale tuginedes)

Pedagoogika
107 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eva Hujala- Uuenev alusharidus

· Lapsed õpivad üheskoos tegutsedes. · Individuaalse eelõpetuse kavandamine eeldab lapse individuaalsuse tunnustamist eelõpetuse alusena. · Eelõpetuse kava on ka tegevuse hindamise aluseks. · Vanemate nägemus eelõpetusest ja lapsest õppijana määratleb vanemate ootused eelõpetusele. · Eelõpetuse individuaalses kavandamises ühenduvad lapse enda õpihuvid ja strateegiad, vanemate nägemus lapsest õppijana ja eelõpetusest. · Lapsevanemad on õpetaja tähtsaimad igapäevased koostööpartnerid. · Kvaliteet on alati subjektiivne. · Kvaliteedi hindamine on seotud eesmärkidega. Tegevust hinnatakse selle alusel, kas eesmärgid on saavutatud või mitte. · Hindamisega saadava teabe abil analüüsitakse eelõpetuse tugevaid ja nõrku külgi. Tahtsime teada: · Lasteaiakasvatus põhineb eelkoolipedagoogika poolt antud teabel lapsepõlve ja kasvamise kohta.

Eelkoolipedagoogika
34 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Tervis ja heaolu

teistega, tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga  sotsiaalne tervis – avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse. Eelnimetatud on individuaalse või isikliku tervise osad. Füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, kogu ühiskond laiemalt, omavad mõju igaühe, sealhulgas koolieeliku tervisele. Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed noore (väikese) inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisele tohutut mõju. Erinevus on ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast. Liiatigi on keskkonna mõju väikese lapse arengule väga määrav. (M.Maser & L.Varava, 2003) Tervise mõjurid Kõik lasteaedadega rohkem või vähem seotud isikud (lasteaedade, kohalike omavalitsuste töötajad, lapsevanemad jt.) peavad hästi tundma laste tervist mõjutavaid faktoreid. Püüdes

Tervis ja heaolu
45 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Erivajadusega laps

Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.

Eelkoolipedagoogika
191 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Kasvatusteadused

tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti. Lapsevanemad, kes räägivad lapsega pudikeeles, teevad endale karuteene edaspidiseks suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega. „Ta elab ja pole oma elust teadlik.“(lk125) Jah, kahjuks me alla teatud vanuse oma lapsepõlve ei mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on

Alusharidus
95 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Metoodiline praktika 2014

« » (P2NC.00.729) : . « ». 1. . : · - . 2. : · ; · ; · : , , , , , , , ; · : , ; - ; , ; ; ; ; · - , . 3. , . · . · 4 . , , . 4. . 1. . 2. . 3. « ­ ». 4. ( , , , « », , -); 5. . 6. . 7. - . - , . 8. . (-), (. ); ; ; ; - . 5. . 5.1 . · . · - , , . · . · -, , . · , . 5.2 - . · . · , , 6 , . · , , , . · , , . · , ,

Vene keel
2 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Perekonna tähtsus lapse arengukeskkonnas

PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll lastele turvalise kasvukeskkonna tagamise juures kasvab ning kodu ja vanemate osa lapse elus väheneb üha enam

Arengupsühholoogia
18 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

Kodu ja vanemad avaldavad tugevat sisulist mõju lapse isiksuse arengule.Kodu peab olema lapse jaoks kasvamise koht, talle turvalist, rahu, hellust ja armastust pakkuv koht. Laps ootab oma vanematelt ausat ning osavõtlikku kohtlemist. Iga vanem tahab, et tema lapsest kasvaks tubli inimene. Lapsepõlvekogemustest kujuneb esmane pilt iseendast, oma suutlikkusest maailma mõista ning toime tulla (Tuuling 2008: 6-7). 3 Kodune kasvukeskkond on lapse arengu seisukohalt väga oluline (vanema ja lapse vaheline kiindumussuhe, vanema aeg lapse jaoks, mänguasjad ja vahendid).Lapsevanem peaks kodus võimalikult palju oma lapsega tegelema (Nugin 2005: 117).' Peeter Põld on öelnud, et kasvatajana ­ arendajana seisab esikohal perekond. Siin algab lapse oma elu, sellega on ta pärilikkuse kaudu kindlalt ühendatud see annab tema mõtte-, tahte- ja tundeilmale esialgse kuju. Perekonna peamõju seisneb selles, et ta istutab ja

Eelkoolipedagoogika
196 allalaadimist
thumbnail
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

sotsiaalses mõttes. Kuna kogukondades toimivad ka lasteaiad ja koolid, antakse jätkusuutlikkust edasi ka oma hariduses. Kuna Euroopa ökokülade liikumise ja nende haridusasutuste näol on olemas praktilisi ja elulisi näiteid selle kohta, kuidas inimgruppidel on ühiselt võimalik ressursi- ja energiasäästlikult toimida, on ökokülade koolid ja lasteaiad headeks näideteks, kuidas õpetada jätkusuutlikkust eelkoolieas ka Eestis. Kuivõrd laste esmased tarbimisharjumused, loodusalased väärtushinnangud, sotsiaalsed mustrid ning ka käitumisharjumused looduses kujunevad välja eelkoolieas, on jätkusuutlikkuse teemalise haridusega oluline alustada just lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk ongi seetõttu luua lasteaiaõpetajatele jätkusuutliku eluviisi teemaline metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: 1. Tutvuda Eestis ja välismaal ilmunud kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemalise

Eelkoolipedagoogika
27 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Õpetaja suhete reguleerijana (lasteaed)

keeruliseks osutuda. Vaja on kohaneda uute keskkonnaoludega, õppida tundma selle võimalusi ja piiranguid, tulla toime värskelt alanud suhetega ­ õpetajate ja kaaslastega (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Laste gruppi tulevad väga erineva iseloomu ja temperamendiga, erineva arenguloo ja peretaustaga, erinevate sotsiaalsete ja kognitiivsete oskustega lapsed (Lapse kohanemine lasteaia ja lastehoiuga lapsevanemate ja õpetajate ning lstehoidjate hinnangul Tartu linna näitel, magistritöö, K. Martin, Tartu 2010, lk. 8). Kasvatajal on oluline teadvustada ning ta peab meeles pidama, et kõige esimene suhe on 1 lapsel tema perekonnaga ja vastavalt sellele on ülesehitatud mudilase töömudel. Kodus on ju mudilasel omad kindlad reeglid, millega ta lasteaeda tuleb. Tavaliselt suhtlevad lapsed õpetajaga nii, nagu nende jaoks laps-vanema suhe varem toiminud on. Perekondlik seotussuhe

Lapse sotsiaalne areng
39 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Vaimupuue, õpimapp

kaitsta nii, nagu teised vähemused. 9 2. VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS ÜRO Puuetega Inimeste Konvensioon ütleb, et puuetega inimestel on ühiskonna teiste liikmetega võrdne õigus ja juurdepääs kaasavale, kvaliteetsele ja tasuta alg- ning keskharidusele ( ÜRO Puuetega......, 2006). Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi on alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. See tähendab, et last tuleb õpetada ja arendada juba enne seda, kui ta kooli läheb. Koolieelsed lasteasutused ehk lasteaiad on soodus arengukeskkond, kuhu iga laps oma vanemate soovil saab tulla, kus tema individuaalsust osatakse ära tunda ning tema arenguks sobivaid tingimusi luua (Häidkind 2007).

Kasvatusteadus
74 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd

Õpekavade analüüs (Teema IV) 1. Kuidas on esitatud erinevates õppekavades kasvukeskkonna organiseerimine? a. Kõige rohkem paistab silma see et Eesti õpekava on 11 lehekülge ja Inglismaa kava on 116. Mis kohe lükab mõtele et Inglismaal on ta koostatud midu korda hoolikum ja korralikum, on raisatud palju rohkem resurse ja aega. Inglismaa kava on esitatud palju detailsem kui eesti oma. Muidugi ka see et eestis lasteaed võib kasutada õpekava oma moodi ja koregeerida seda õpetajadega ja laste vanematega koos, mille asemel Inglismaal kõik õpeasutused kasutavad sama programmi ja keegi ei muuda seda. 2. Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused? a. Eriti suured erinevused olid selles et Eesti lasteaedades eesmärgiks on mitmekülgne lapse areng, mis tähendab seda et laps õpib kõike mis tal pakutakse. Inglismaal selle asemel

Alternatiivpedagoogika
118 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste....................................................................................................................... 9 4. Hoolduspere.....

Sissejuhatus...
212 allalaadimist
thumbnail
7
docx

KOOLIEELSED LASTEASUTUSED EESTIS

Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 ­ 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Üxküll´i (1776 ­ 1867) poolt Tallinnas asutatud Väikelaste Hoiuasutust. Sinna võeti vastu 2 ­ 7 aastaseid, eestlastest lihtrahva lapsi, kelle emad töötasid väljaspool kodu

Pedagoogika alused
23 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Hea Algus

· Emotsionaalse heaolu tagavad armastust, julgustus ja järjekindlad leebed meeldetuletused, mis on õige ja vale. · Arengu tagab suhtlemine, võimalus roomata, kõndida, joosta, ronida ja mängida ning uute kogemuste saamine. Lasteaeda mineku ajaks on pere õpetanud lapsele hulga oskusi alates sellest, kuidas tassist juua või palli visata kuni selleni, kuidas mõnuga lugusid kuulata. Lasteaed toetub lapse ja pere suhetele ning pakub peredele võimaluse ühistegevuses osaleda Hea Alguse programm on rajatud veendumusele, et perede osalemine mängib olulist rolli rühmas õpitu kinnistamisel ja laiendamisel ning kodusel õppimisel ja huvide tekitamisel. Selline õpikeskkondade kodu ja lasteaia vastastikune seos peegeldab üksteisest lugupidamist ja arvamuste jagamist. 3.2 Koostöövõimalused Pereliikmetele pakutakse palju erinevaid võimalusi programmis osalemiseks

Alushariduse pedagoog
141 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eeva Hujala raamatu "Uuenev alusharidus"

Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus ­ teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus ­ teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus:

Eelkoolipedagoogika
186 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Erivajadustega lapsed - probleemi olulisus tänapäeva Eestis

enda kõrval. Sellele on palju kaasa aidanud see, kui erivajadustega lapsed käivad tavalasteaias ­ juba väikesest peale harjuvad lapsed teistsuguste lastega ja hiljem ei vaata neid halvustavalt. Puudu on korrektselt toimiv süsteem, mis tagab lapse arengulise erivajaduse võimalikult varase märkamise (enne lapse 3 aastaseks saamist), mistõttu kannatab ka lapsevanema pedagoogiline toetamine lapsele arengusoodsa keskkonna loomisel. Lapsevanem vajaks üha sagedamini võimalust rääkida oma probleemist erapooletule inimesele, st. sellele, kes ei tööta lapse lasteaias või koolis. Lapsevanema nõustamine aitab emal-isal leida endas jõudu minna edasi. Arenguhäiretega lapse kasvatamine on probleemiderohke ja vanemal on õigus väsida. Paljud aktiivsed lapsevanemad on ühinenud kõiksugu liitudesse ­ Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit, Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit, Südamelaste Tugiühing, Vaimupuudega

Pedagoogika alused
279 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Hüperaktiivsus lasteaias

pesu, riidessepanek, õueskäik ja teised tegevused, sest see tagab järjepidevuse. Veel on oluline, et õpetajad tunnustaksid lapse tugevaid külgi, mis tõstavad tema enesehinnangut ning tekitavad kindlustunnet, tähtis ka see, et pidevalt tuleks arendada lapse võimeid, see kõik soosib lapse paranemist.[4] Kindlasti tuleb hüperaktiivse lapse kasvatamisel ja õpetamisel teha pidevat ja järjekindlat tööd ka koos vanematega, sest toetav perekond võib paranemist soosida. Selleks, et lapsevanemad aga oskaksid taolise olukorra puhul käituda, peavad mõlemad osapooled e. õpetaja ja vanemad olema sellest seisundist informeeritud, lapse vajadusi tuleb sel ajahetkel teadvustada, et haigusnähud ei süveneks vaid näitaksid hoopis paranemise märke. Kindlasti ei tohiks vanemad tunda ennast süüdi, samamoodi ei tohiks nad probleemi mitte tunnistada, sest siis võivad asjad hoopis hullemaks minna.[4] Probleemse lapse käitumise ennetamiseks on välja töötatud järgmised metoodikad:

Suulise ja kirjaliku...
57 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eva Lootsaar

mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam, mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega. Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude vahenditega, mänguasjade ja materjalidega. Kasvatustöö segarühmalises lasteaias kulgeb edukalt, kui kasvataja hoolitseb selle eest, et laste tegevused ja mängud oleksid kasulikud ja huvitavad. Kasvataja peab lapsele omast uurimis ja teadmishimu ülal hoidma ja arendama. Kuid seejuures ei tohi lapse arengut forsseerida ja last koormata liiga keeruliste teadmistega. See, mis on jõukohane 6-7 aastastele on arusaamatu väikesele 3-4 aastasele lapsele ja

Alushariduse pedagoog
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun