KLIIMA JA SELLE MUUTUS
Koostajad: Kaisa Benga ja Kerttu RästaÕpetaja: Alli Kaarama Avinurme Gümnaasium Kliima
●
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane
pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.●
Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes.●
Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse
klimatoloogiaks.●
Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega:–
õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste
elementidega. Kasvuhooneefekt
●
Meie atmosfäär moodustab Maa ümbe läbipaistva kaitsekihi. See laseb läbi päikesevalgust ning hoiab
soojust. Ilma selleta põrkaks päikesesoojus maapinnaltkohe tagasi ning kaoks maailmaruumi. ●
Sel juhul oleks Maal umbes 30 °C külmem ning kõik
külmuks. Seega toimib atmosfäär kasvuhoone
klaasseinaga üsna sarnaselt. Seda efekti põhjustavad atmosfääris soojust kinni hoidvad
kasvuhoonegaasid. Kliimamuutus
●
Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus
ilmastikuolude statistilistes näitajates.●
Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. See
võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes
keskmiselt. ●
Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga
või hõlmata kogu Maad.●
Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. ●
Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas
statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. ●
Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole
muutunud, küll on aga muutunud sademete jaotus aasta sees – varasema ühtlase sademetejaotuse
asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid
suved põuasemad. ●
Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei
ole muutunud.
Kliimamuutuste põhjused
●
Päikesekiirgus;●
Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu;●
Mandrite paigutus ja albeedo ;●
Vulkaanide tegevus;●
Ookeanide tsirkulatsioon ;●
Pilvkatte albeedo;●
Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid ;●
Inimtegevus. Kliimamuutuste mõjud Eestis
●
Lumevabad talved;●
Võõrliikide levik;–
Olesed, kelle päriskodu asub teistes maailmajagudes ja kes on siia kanti sattunud inimtegevuse tagajärjel. Eesti osa kliimamuutuste tekitajana
●
Kui palju tekib Eestis kasvuhoonegaase? ●
Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkimisel on
maailma mastaabis väga väike.●
Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside emissioonist moodustab meie panus o,4 %.●
Saksamaa osakaal on veidi üle 20%, koos
Ühendkuningriigi panusega on see kolmandik EL kasvuhoonegaaside emissioonist. Kasvuhoonegaaside tekke 2007 miljonit tonnivõi sidumise allikas Energeetika 19,087Tööstusprotsessid0,901Põllumajandus1,333 Maakasutus ja metsandus-7,9Jäätmekäitlus0,697 ●
Lähtudes vajadusest vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside emissiooni, on Euroopa Liit
seadnud järgmised eesmärgid.–
Vähendada energiatarbimist 20%.–
Vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni võrreldes 1990. aasta näitajaga 20%; 30%,
kui muu maailm liitub üleilmse kliimaleppega.–
Suurendada taastuvenergia osakaal energiatarbimises 20%-ni.–
Suurendada Euroopa Liidus transpordis kasutatavates kütustes biokütuste osakaal
10%-ni. Mida saab meist igaüks teha
globaalprobleemide
leevendamiseks?
●
Kodukoha valik;●
Autoga või autota;●
Energiasäästlik kodu ja energiasäästuharjumused. Küsimused:
I.Mis on ilmastu?
II.Kuidas nimetatakse kli ma uurimisega tegelevat
teadusharu?
III.Kli mamuutuste põhjused?
IV.Mis on kli mamuutus?
V.Kli mamuutuste mõjud Eestis?
VI.Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkimisel? (.%).
VII.Mida saab meist igaüks teha globaalprobleemide
leevendamiseks?
TÄNAN KUULAMAST!
Avinurme 2014
Document Outline
- Slide 1
- Slide 2
- Slide 3
- Slide 4
- Slide 5
- Slide 6
- Slide 7
- Slide 8
- Slide 9
- Slide 10
- Slide 11
- Slide 12
- Slide 13
Kõik kommentaarid