Kasvuhooneefekt ja kliimamuutused (0)

KASVUHOONEEFEKT  JA  KLIIMAMUUTUSED
Koostasid:
Looduslik kasvuhoonenähtus
Päikeselt maakerale langev kiirgus kujundab kliimat ja ilma;
osa kiirgusest neeldub atmosfääris ja osa maapinnal seda 
soojendades
Soojuskiirgust  neelavad  nn.  kasvuhoonegaasid  töötavad nagu 
kasvuhoone  klaaskatus;
gaasid lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad 
soojuse tagasipeegeldumist;
kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid
H2O veeaur;
CO2 süsinikdioksiid;
CH4  metaan ;
N2O dilämmastikoksiid;
O3 troposfääri  osoon .
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Kasvuhoonenähtuse tugevnemine
Atmosfääri süsinikdioksiidi peamiseks allikaks energeetikatööstus 
(87%);
taimkate  ja ookean töötavad CO2  neelu  ja varuna;
metsade hävitamisega vabaneb see varutud süsinikdioksiid (11%);
umbes kolmandik metaanisaastest lähtub looduslikest 
bakteriaalsetest protsessidest;
pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest 
mikrobioloogilistest protsessidest;
enne tööstuslikku arengu algust tasakaalustasid atmosfääri gaasid 
atmosfääri ja ökosüsteemide vahelist gaasivahetust;
fotosüntees seob vabanenud süsinikdioksiidi uuesti taimedesse;
merede  ja maismaa taimkate on võimeline  assimileerima  umbes 
poole inimkonna vabastatud süsinikdioksiidist;
atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem 
soojuskiirgust, tagajärjeks on maakera temperatuuri tõus;
Temperatuurimuutused
Kui saasteainete tulv jätkub praeguse tempoga, siis tõuseb 
temperatuur aastaks 2025 1°C ja aastaks 2100 3°C.
See muutus saab olema kiirem ükskõik missugusest looduslikult 
toimunud muudatusest.
Kui saastet suudetakse järsult väheneda, siis soojeneb maakera 
aastaks 2100 umbes 1,5 kraadi.
Temperatuurimuutused 
Maakera keskmine temperatuur on viimase saja aasta jooksul 
tõusnud 0,3­0,6 kraadi;
ennustatakse suure kindlusega, et maakera temperatuur hakkab 
tõusma;
temperatuuri jaotust maailma eri piirkondades ei osata ennustada;
kasvuhoonegaaside sisaldusi reguleerivad keerulised tagasiside­
protsessid, mis võivad kliimamuutusi nii kiirendada kui ka 
aeglustada.
Temperatuurimuutused
Praegust kliimasoojenemist varjutab väävliaerosoolidest ja 
osoonikaost põhjustatud jahenemine;
aerosoolid võivad toimida kondensatsioonituumadena ja suurendada 
sel viisil pilvede moodustumist, mis  omalt  poolt peegeldavad 
päikesekiirgust kosmosesse tagasi;
kui väävlisaastet märgatavalt piiratakse, siis vähenevad tugevasti 
ka sulfaataerosoolide  kogused  atmosfääris ja jahutav mõju 
nõrgeneb;
CO2  soojendav mõju püsib aastakümneid pärast saaste 
vähendamist.
Click to edit Master text styles
Second level