x tagasiside x fookus x aeg Mida annab kõrge tarbija rahulolu? x Lojaalsuse suurenemine ettevõtte suhtes x Ettevõtte mainekuse kasv x Tarbijate vähenev hinnaelastsus x Tööjõu tootlikkuse kasv x Madalamad ettevõtte kulud tulevikus x Ettevõtte kasumi suurenemine x Tarbijate kaebuste oluline vähenemine x Rahulolevad kliendid toovad ise kliente x Tarbija rahulolu suurendab innovatsiooni Hea äri kuldreeglid: x Klient on minu äri jaoks kõige tähtsam inimene x Klient ei ole meist sõltuv, ettevõte sõltub kliendist x Klient ei sega meie tööd, ta on meie töö eesmärk x Kliendi teenindamine ei ole talle meiepoolse teene osutamine x Klient on meie äri osa x Klient ei ole meie jaoks külm statistika, vaid inimene oma tunnete ja emotsioonidega nagu meiegi x Kliendiga ei vaielda x Klient toob meile oma vajadused ja soovid, meie ülesanne on neid täita
Kliendisuhete juhtimine Käesolev teema on tihedas seoses müügitoetuste teemaga, kuna kliendisuhete loomine ja hoidmine põhineb suurel määral reklaamil ning kliendi ostukäitumise mõjutamisel. Et aga konkurents kaubanduses on terav ja võitlus käib iga kliendi (ja tema raha) pärast, seetõttu peatume sellel teemavaldkonnal eraldi veidi pikemalt. Jaekaubanduse põhitegevuseks on klientide teenindamine ning selle kaudu kasumlik tegutsemine. Tähtsaim on vastata tarbija nõudmistele ning pakkuda tarbija vajaduste rahuldamiseks maksimaalset kaubavalikut. Tänu kaubandusturunduse bipolaarsusele on kaubandusel hea positsioon mõjutamaks nii ostuturge e. tootjaid kui ka müügiturge e. tarbijaid. Tarbijate poolt tulnud ostusoovid edastatakse tootjatele, mõjutades nii tootjaid tootma tarbijatele meelepäraseid tooteid; teiselt poolt on erinevaid võimalusi mõjutada tarbijate ostukäitumist
Kliendid, oma soovide ja vajadustega, valivad omale firmad, kelle tooteid ja teenuseid nad tarbivad. See ei tähenda muidugi seda, et nad jäävad kindlalt ühtedele firmadele lojaalseks. Tark tarbija valib endale toote või teenuse, millega on kulu võimalikult väike ning tulu võimalikult suur, mis on prestiizne, mugav, sobiva kujuga sellise toote või teenuse, millelt saadud väärtus on võimalikult suur. 21. sajandil on konkurents muutunud väga tihedaks ning raske on välja mõelda toodet või teenust, mida keegi teine varem teinud ei ole. Ning juhul, kui tõesti suudetakse leida mingi uudne toode, tekib kohe järgi ka konkurents, sest seda toodet hakatakse järgi tegema ning tihtipeale ka odavamalt või kvaliteetsemalt. See loob tarbijale valikuvõimaluse ning konkurents ongi tekkinud. Klientideta pole käivet, käibeta pole kasumit ning kasumita pole varsti enam ettevõtet. Võib väita, et
Lojaalsuse erinevad tasemed: kognitiivne afektiivne konatiivne käitumuslik lojaalsus. Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes. Suur roll naudingul ja meeldivusel. Allumatus vastuargumentidele. Emotsioonidest pelgalt ei piisa hoida klienti lojaalsena. Konatiivne lojaalsus -käitumuskavatsuslik lojaalsus. Sügav veendumus ja pühendumine ostu sooritamisele. Kindel otsus teatud märki osta korduvalt. Põhirõhk kavatsuslikkusel, veel ei muuda klienti täitsa lojaalseks. Brändispetsiifilist käitumist eeldav.
· on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi, sh klientide vajaduste kindlakstegemine, kasulike klientide hoidmine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. · kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. (M.Porter) Turunduse üldmõisteteks on vajadused, soovid, nõudlus, toode, vahetus, tehingud ja turud. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Nt söök, jook (A.Maslow vajaduste hierarhia)Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi rahuldatakse, kuid ei saa mõjutada otseselt põhivajadusi. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused, kus kohandajaks on tihti kultuurikeskkond
KLIENDISUHETE JUHTIMINE ERINEVATE ETTEVÕTETE NÄIDETEL Eksam Kertti Viru Tallinn 2010 ÜLESANNE 1 1. Lojaalsuse määramine Inimene külastab pidevalt ühte kindlat toidupoodi ja omab selle poe kliendikaarti. See pood jääb ka tema koduteele tegemist on funktsionaalse lojaalsusega, kui kauplus asub kliendile väga soodsas kohas, siis on klient tihti nõus ignoreerima hinnataseme või teeninduskvaliteedi puudujääke ja jätkab käimist samas kaupluses. Tal on mugav ja kasulik valida selle kaupluse tooteid või teenuseid. Tal on välja valitud mõned lemmiktooted, mille pärast ta külastab ka selle keti teisi poode, mis juhuslikult jäävad tema teele tegemist on afektiivse lojaalsusega, kus kliendil on konkreetse toote või brändi suhtes tekkinud positiivsed tunded eelkõige
Viimati nimetatud müümise võimalused kuuluvad vahendatud müügi alla. Otsemüügi levinumad tooted - isikliku hügieeni tooted (kosmeetika, parfümeeria, hügieenitarbed); moeaksessuaarid ja - ehted; majapidamiskaubad (elektriseadmed, iluesemed jms); toidukaubad ja heaolutooted; kaubad kogu perekonnale (raamatud, ajakirjad, mänguasjad, riided, audio- ja videokaubad) Massturundus vs otseturundus RFM mudel (RECENCY, FREQUENCY, MONETARY VALUE) Parim klient on see, kes Ostis hiljuti; Ostab sageli; Kulutab tootele kõige rohkem raha Mudeli probleemid: • Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. • Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust Turustuskanali valimise protsess Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor Turufaktor turustuskanalis • kas vahendaja on hulgi- või jaeettevõte;
võtmeteguriks ellujäämisel. Üldtuntud 1:5:25 reegel, mille kohaselt olemasoleva kliendi säilitamine on 5 korda odavam, kui uue kliendi leidmine, ning 25 korda odavam, kui mitterahuloleva kliendi tagasivõitmine, näitab suurepäraselt, kui palju aega ja ressursse on ettevõttel võimalik kokku hoida tänu oma klientide rahulolule ja lojaalsusele. (3) Eestis ei ole paljud ettevõtted mõistnud, et ettevõtte tulevikukasumi annab klient, kes ei otsi võimalust lahkumiseks konkurendi juurde. Madala taseme tõttu klienditeeninduses jääb ka võimalik kasum teenimata. Klient ei ole kujunenud väärtuseks, tema rahulolu ei peeta oluliseks. Siinjuures tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ettevõttele on olulisem omada, mitte niivõrd rahulolevaid kliente, kuivõrd lojaalseid kliente, kes jäävad ettevõttele truuks. Pole vist üllatav, et mida lojaalsemaks on ettevõte suutnud oma klientuuri muuta, seda
Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess Physical evidence - tõendus 4C mudel - keskendub tarbijale: Klient, tarbija - customer, consumer Kliendi kulu - customer cost (Kasutus)mugavus, käepärasus - convenience Suhtlus – communication 4D mudel: Define – brändi olemuse defineerimine Differentiate – toote selge ja tähendsulik eristumine Deepen – brändi ja tarbija eesmärgiliste seoste pikaaegsem süvendamine Defend – konkurentsi ja tarbijaeelistuste muutumisel positsiooni mõtestatud kaitsmine Maslow 2
Turunduse kordamisküsimused 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus – Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse vajadus – valmistada õigele tarbijale õige toode ja viia see õige sõnumiga õigel ajal õigesse kohta; pikaajaliste kliendisuhete loomine ja arendamine; luua tarbijatega pikaajaline vastastikku kasumlik suhe; luua ettevõttes finantsiline edukus. Turunduse funktsioonid – Turulõhede ületamine. Turundus peab tegema kõik, et vahetus oleks võimalikult mugav ja sujuv ning nimetatud lõhed kõrvaldatud: Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise ja tarbijale sobilikus kohas, luues ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine toimuvad erineval ajal (erandiks teenused)
logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klient tahab professionaalset ning tema jaoks mugavat teenust. Kliendi jaoks avaldub see praegu e- arvetes, Interneti vahendusel saadetise jälgimise, tellimuste esitamise, päringute saatmise, laovarude jälgimise süsteemis, paljudes maades elektroonilises tollimises. Hakati sisse ostma ka muid teenuseid kui ainult transport nt laoteenus. 2. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas
ebameeldiva kogemuse internetti läbi sotsiaalmeedia. Praktiliselt kõikidel ettevõtetel, kes loovad suurepäraseid kliendikogemusi, on kõrgem töötajate säilimise protsent kui nende konkurentidel. Kõigilt, kes kuulevad või saavad teada külastaja probleemist, oodatakse selle teadvustamist ja võimalustejärgset lahendamist isegi, kui see on väljaspool nende ametijuhendis kirjeldatut. Iga ettevõte peab tegema kõik võimaliku selleks, et klient tagasi tuleks. Oskus näha ennast läbi kliendi silmade aitab suurendada klientide arvu, müüki ja käivet. Tagasiside on üks täpsematest näidikutest ennustamaks organisatsiooni edu tulevikus. Kliendirahulolu peaksid uurima kõik klientidega otseselt või kaudselt kokkupuutuvad ettevõtted. Klienditagasiside kaudu saab määrata kindlaks nende klientide osakaalu, kes ei tule tagasi, kes tulevad veelkord ja kes viitavad teistele võimalikele klientidele.
· loo sild organisatsioonisiseste tegevuste ja välistele sihtrühmadele suunatud tegevuste vahel; · leia arenguvõimalused; · planeeri arendusvahendid, · kasuta arendusvahendina siseturundust: otsusta objektid sõnumid ja kanalid. 5 Joosep Kruusmaa Ettevõtte ja kliendi suhted Klient on kõige tähtsam külaline meie valdustes. Ta ei sõltu meist, meie sõltume temast. Ta pole kõrvalseisja meie äris, ta on osa sellest. Me ei tee teda teenindades talle teenet, tema teeb meile teene, andes võimaluse ennast teenindada. Me elame majandussüsteemis, kus ei ole enam suur nõudlus kaupade järgi aga selle asemel on tekkinud tohutu nõudlus klientide järgi. Enamus ettevõtted üritavad meeleheitlikult
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
sellega, mis toimus neli aastat tagasi. Praktilisele küljele tuginedes võib väita, et see, kes tegeleb müügiga, peab hoolega mõtlema läbi enda kui teenindaja rolli, et tagada ettvõttele püsikliendid ja seega pikaajalise edukuse. Seega laialt levinud tõekspidamise järgi on edukad need ettevõtted, kellel on lojaalsed kliendid. (Saul, 2003) Lojaalseks võib pidada klienti, kes teeb ikka ja jälle ostud just meie kaupluses ja suure tõenäosusega ostab meilt aina rohkem ja rohkem st klient sooritab meie kauplusest nn kordusoste. (Kuusik, 2005) Lojaalsus ei ole lühiajaline, see ei ole juhuslik ja seda on võimalik muuta teatud tingimuste muutmisega. (Kuusik, 2005) Julgen väita, et klient on harjunud just selles kaupluses käima ja seda vaatamata masule, hinnatõusule, töö kaotamisele. Töötades Selveris on olnud aega märgata, et eristuvad samuti kliendid, kes suunduvad kindla kassapidaja juurde ostude eest tasuma.
ning ühtlasi hoida kokku firma kulusid. Kõigi tegevuste integreerimine tähendab siin seda, et nt. telefoni teel antud tellimust saab jälgida veebis ja vastupidi. Vajalik selleks, et olemas olevatest klientidest maksimaalselt tulu saada ja võimalikult väikese vaevaga info koondada ja vajadusel eesmärgi päraselt seda kasutada. Milles seisneb CRM püramiidi tähtsus? Teadlik ja aktiivne kliendikogemuse juhtimine. Kliendisuhete juhtimise eesmärk on jõuda suurepärase kliendikogemuse pakkumiseni. Eesmärk on pakkuda klientidele erilist ja usaldustäratavat kogemust, mis seoks nad firmaga emotsionaalsel tasandil ning samal ajal firma jaoks kasumlikult ja pikaajaliselt. Läbi meeldejäävate kogemuste seotud kliendid aitavad kaasa firma pikaajalisele edule turul, soovitades firmat/brändi ka teistel. CRM püramiidi abiga saab ettevõte ära jaotada oma kliendid
teel suheldakse. Kui hoolikalt uuritakse kliendi vajadusi enne pakkumiste tegemist, kas paku- takse standardseid teenuste pakette või koostatakse kliendi vajadustest lähtuv pakkumine • Suhtlemise ja asjaajamise lihtsus ning usaldusväärsus. See, kui suure osa tööst partner kliendi eest ära teeb. Usaldusväärne partner muudab logistikateenuste tellimise kliendile võimalikult mugavaks ning samas võib klient kindel olla, et teenus täidetakse õigel ajal ja kvaliteetselt • Informatsiooni liikumine – enamasti soovib klient võimalust saada veoprotsessi igas faasis informatsiooni saadetise staatusekohta.Juhtivad logistikafirmad pakuvad saadetiste jälgimise võimalust oma kodulehekülgedel (Track and Trace), kuid loomulikult annab partner vajadusel ka ise saadetise liikumise kohta soovitud infot ning hoiab klienti toimuvaga kursis
..............................................................................................4 Küsitlusleht...................................................................................................................6 Uuringu tulemused......................................................................................................11 Kokkuvõte..................................................................................................................18 Sissejuhatus: Klient on oluline osa teenindusettevõtja argipäevas. Klient on see, kes tellib teenuse ja kellele teenindus on suunatud. Klient maksab saadud teenuse eest, nii et tegelikult klient maksab teenindussektori töötajate palga. Klient võib olla eraisik või äriühing. Iga ettevõtte edukus sõltub sellest, kui hästi suudavad tema tooted või teenused rahuldada praeguste ja tulevaste klientide vajadusi. Märksõna on siin kliendikesksus. See ei ole iga hinna
............................................................15 2 1. Teeninduskultuur Teeninduskultuuri moodustavad teenindamine, suhtlemine ja ettevõtte väljakujunenud tavad ja iseloom. Teeninduskultuur on osa kogukultuurist ning see mõjutab inimeste elukvaliteeti. Kvaliteet on suhe nõudmiste ja tegelike saavutuste vahel, erinevus selle vahel, mida me ootame ja mida me saame. Iga klient ootab head teenindamist, kõrget teeninduskultuuri. Kliendi teenindamiskvaliteet oleneb tehnilisest kvaliteedist, tegutsemise kvaliteedist, teistest klientidest ja kaudsetest teguritest. Kogu teeninduskvaliteedi moodustavad oodatud kvaliteet ja kogetav kvaliteet. Ma usun, et teeninduskvaliteet oleneb ka sellest, kui rahul teenindaja oma tööga on. Kui tehakse endale ebameeldivat tööd, on kindlasti kvaliteet halvem, kui meeldivat tööd tehes. Veel oleneb teeninduskvaliteet töötaja
Küsimus 1 Suhteturundus on: a. koordineeritud turunduskommunikatsioon kaubanduskeskustes. b. pikaajaliste kasumlike kliendisuhete loomine ja hoidmine. c. organisatsiooni ja selle töötajate vaheline suhtlemine. d. meeste ja naiste vaheliste suhete mõju ostuotsustele. Küsimus 2 Tarbija sissetulek on tarbijakäitumise a. välimine mõjur b. sisene mõjur Küsimus 3 Positsioneerimine on turundustehnika, millega üritatakse a. hinnata segmendi atraktiivsust ning ettevõtte äritegevust antud segmendis. b. välja selgitada, mida inimesed tahavad osta ning kui tähtis on ost tarbija jaoks. c
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
professionaalsed. Seevastu lugupidamatu ning solvava käitumisega laotöötaja või autojuht võib kergesti hävitada kliendi varasema positiivse kogemuse (artikkel, 04.11.2007). Mitte kontrollitavad faktorid Vaatamata juhtkonna poolsetest parimatest protseduuridest ja kavatsustest võivad kliendid siiski olla rahulolematud. Organisatsiooni kontrollli alt väljas olevad faktorid võivad kanda klientide arvustusi kogemuse põhjal. Kliendid. Mõnikord võib klient tunduda iseenda kõige hullema vaenlasena. Nad ei järgi eeskirju, vinguvad protseduuride üle või teevad seda, mis iganes neile mõttesse tuleb. Teisisõnu iseloom ja kogemused võivad mõjutada ostja ettekujutust või rahulolu. Juhul, kui kiendil ei ole just kõige parem päev, siis kahjuks võib ta lõpptulemusena ikkagi mitte rahule jääda olenemata kellegi püüdlusest pakkuda parimat ja parimal viisil. Teised kliendid. Näiteks olukord, kus on palju kliente
· ümberlülituskulud Uute firmade · juurdepääs turustuskanalitele turuletuleku oht · valtsuse poliitika · kogemused TOOTMISHARU KONKURENTS Tarnijate Turul konkureerivad Tarbijate tingimisvõim ettevõtted tingimisvõim TARNIJAD KONKURENTS KASVAB TARBIJAD TOOTMISHARUS, KUI ON: · palju ühesuuruseid ettevõtteid
jne… Klienditeenindus kliendi rahulolu saavutamiseks Hea klienditeenindus on eelis konkurentsivõitluses. See ei seisne üksnes uute klientide otsimises , vaid ka olemasolevate hoidmises. Klienditeenindus kui vahend tarneahela juhtimiseks Kui klienditeenindus suudab luua klientidele lisaväärtust, siis võib see muuta nende käitumist tarneahelas sedavõrd, et paraneb kogu ahel või selle funktsioneerimine. Tarneahela juhtimine eeldab nii kliendisuhete kui ka klienditeeninduse juhtimist. Selles kontekstis vaadeldakse klienditeenindust kui: Juhtimistegevust Tegevuste tulemust Kliendi- ja ettevõtte toimingute juhtimist Klienditeenindus kui ärijuhtimise filosoofia Klienditeenindust on hakatud käsitlema kui ühendavat filosoofiat, mis määrab ära tee ja viisid, kuidas äri juhtida. Peatähelepanu on pööratud kliendi soovidele ja vajadustele, mitte protsessile endale. Klientide rahuolu pakkumisel tuleks
Klienditeenindus kui logistika oluline protsess LH5 Klienditeenindus logistikas on laotöötoimingud, kogu klienditeeninduse protsess. Kogu süsteem peab toimuma kliendi heaks. Klienditeenindus kui juhtimist vajav süsteem. MIDA klienditeenindus logistikas tähendab? Kogu protsess tellimuse edastamisest kuni kohaletoimetamiseni kliendile.. 1. Mille poolest erineb klient „edasimüüja“ kliendist „tarbija“? Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient „edasimüüja“ või klient „tarbija“? Klient „edasimüüja“. 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid
suhetes välisklientidega, töötajatega, plaanikohase toimivusega.5 1.3.2 Klienditeekonna analüüs Klienditeekond (customer journey), tuntud ka kui kvaliteedi teekond (quality journey) või teeninduse täiuslikkuse teekond (service excellent journey). Klienditeekonda soovitatakse ärianalüüsi vahendina kasutada ettevõtetes, kus klienditeenindus moodustab põhilise osa kogutootest. Samuti kasutatakse seda ulatuslikult kliendisuhete juhtimissüsteemide 5 Oakland, J.S, Terviklik kvaliteedijuhtimine, Tallinn:Külim 2006, lk 134 - 136 kujundamisel. Klienditeekonna meetodit saab edukalt kasutada nii suurte, mikro-, väike- ja keskmise suurusega turismiettevõtete kvaliteedi analüüsimisel ning parendusvõimalustel leidmisel. Klienditeekonna analüüsiprotsessis vaadeldakse klienti kui tervikliku väärtusprotsessi osa: · Kas klienditeekond on vastavuses kliendi ootuste, vajaduste ja soovidega
1. Mis on turundus Turundus on kasulie klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. 2. Turunduse funktsioonid Kaks põhilist mõõdet strateegiline ja taktikaline. Strateegiline turundus koosneb tarbijavajaduste analüüsist, turu segmenteerimisest, turundusvõimaluste hindamisest, konkurentide analüüsist ja turundusstrateegia kujundamisest. Taktikaline turundus keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik
Olemasolevatele klientidele palju odavam toodet müüa, kui otsida uusi. Suhtlusturundus tõi esile kahesuunalise kommunikatsiooni vahendid. Võid investeerida nii, et ei saagi ühe tehingu pealt kasu, vaid saad kunagi tulevikus. (nt pank) Tehnoloogiate plahvastulik areng (otseturunduse vahedid: kiri, telefon, elektroonilised vahendid Turundajakeskne turg Turundaja müügikanal meediakanal tarbija Tänapäeval on konkurents palju kasvanud. On palju müügikanaleid. Ei pea minema füüsiliselt poodi, et osta mingit toodet/teenust. Mitmed turundajad, müügikanalid ja meediakanalid on segunenud. Välised mõjurid ITK tekkeks (8) Brändide ja toodete arvu kiire kasv (kasvab valikuvõimalus, müra) Reklaamsõnumite hulga kiire kasv Toodete kopeerimine Brändilojaalsuse vähenemine (bränd peab leidma viisi, et eristuda) Jaekaubanduse mõjuvõimu suurenemine
majandusvaldkondadega ühtseks süsteemiks, saavutamaks koordineeritud tegevust, ühtset juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektiivsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. Eelpooltoodu on aluseks logistilise juhtimise kolmele omavahel seotud põhikontseptsioonile: kogukulude, suboptimeerimise vältimise ja kulude kompromissi kontseptsioonile. 2. VÄÄRTUSE LISAMINE Väärtus on summa, mida klient on nõus organisatsiooni poolt pakutava kauba eest maksma. Kaup võib olla nii toode kui teenus või mõlemad korraga. Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Iga kommertsettevõtte eesmärgiks on maksimeerida kaubale lisanduvat väärtust, suurendamaks seega oma konkurentsivõimet ning kasumit. Kaubale lisanduvat väärtust saab suurendada kahel moel: 1) Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid.
hõbe- ja pronkskliendid, pakkudes järjest parematele klientidele rohkem hüvesid. Selline viis motiveerib kliente redelil järjest ülespoole liikuma, seega rohkem ja pikaajalisemalt kulutama. Näiteks loovade ettevõtted klubisid, kuhu nad kutsuvad oma varakamaid ehk siis plaatina- ja ka kuldtaseme kliente. Klubi liikmetele korraldatakse näiteks reise, nii meelelahutuslikke kui harivaid kokkutulekuid ja muid üritusi. Klient ei soovi enam mingil juhul konkurentide poole üle minna, sest vastasel juhul kaotaks ta ka oma liikmestaatuse. Väga olulist tähelepanu tuleks pöörata ka olemasolevate klientide kaebustele. Esiteks vihane klient on väga ohtlik ettevõtte mainele. Teiseks IBM nimetab kaebuse saamist lausa rõõmuks. Nemad ütlevad, et kliendid, kes kaebavad, on ettevõtte parimad sõbrad, sest kaebus viitab tavaliselt probleemile, mis peletab kliente eemale ja on loodetavasti parandatav. (Kotler, 2003: 52)
sellele. Järgmise uurimuse tulemusena oli näha, et rahulolu oli märgatavalt suurem grupis kus prooviti parandada kogemust läbi suupiste ja kupongi, kui need kes seda ei saanud. Kõige kõrgem üldine rahulolu õhtuga ja kes olid nõus kindlasti edasi soovitama restorani ning ise tagasi naasma, esines just nendes gruppides kes said nii suupiste kui ka sooduskupongi. Uurimusetulemus näitab, et vastutulek kliendile ning intsidendi taastamine parendama rahulolu kliendis tohutult ning tuleks arendada ettevõtetes, sest pikaajalises mõistes tooks see vaid kasumit. Autor sai vaid osaliselt toetada teist hüpoteesi ning ülejäänud nelja sai täielikult. Kokkuvõte: Uurimusetulemusena on ilmselge, kui teenindus on aeglane ja ooteaeg venib pikaks, et kliendi rahulolu muuta ebameeldivast paremaks, tuleks pingutada selle taastamises läbi erinevate strateegiate. Lähtuvalt nendele uuringutele tuleks restorani juhatajatel läbi
Suhteturundus on suhete loomine, säilitamine ja tugevdamine klientide ja teiste osapooltega kasu saamise eesmärgil nii, et mõlema osapoole eesmärgid saavutatakse, seejuures eesmärkide saavutamise aluseks on vastastikkune vahetus ja lubaduste täitmine. Kliendisuhete juhtimine on kompleksne lähenemine ettevõtte ja tema klientide suhtlusele. Kliendisuhete juhtimine pakub ettevõttele uut mõtteviisi, mille keskpunktis on klient ja seda toetavad IT-lahendused Internetiturundus teeb Sinu ettevõtte klientidele nähtavaks, suurendab kodulehe külastusi, müüki ja turuosa. Internet on personaalne, soodne ja mõõdetav turunduskanal, mis viib kliendisuhtluse uuele tasemele arvestades tarbijate käitumist ja eelistusi. Sotsiaalmeedia on meedia, kus inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetes kogukondades ja võrgustikes CEO - Ettevõtte tegevjuht on ettevõtte kõige kõrgem juht
kulusid saab õigesti hinnata põhiliselt tagantjärele vaadates ettevõtte eelnevate perioodide tulemusi tehakse järeldusi ja plaanitakse järgneva perioodi eelarvet. Ettevõtted, kes on valinud kulupõhise hinnakujunduse, põhjendavad tihti oma valikut sellega, et kulusid on lihtsam ette arvestada ja ennustada kui turunõudlust, mis võib muutuda veel kiiremini ning on veelgi ettearvamatum. Kulupõhist hinnakujundust kasutatakse nendes valdkondades, kus on väga suur konkurents ja eristumine puudub 2. Väärtuspõhise hinnakujunduse meetodi põhimõtteks on, et hinna määrab kliendi poolt tootele omistatud väärtus. Selle strateegia puhul saab hinnakujundus alguse mitte tootest, vaid tarbijast. Analüüsitakse olemasolevaid tooteid ja nende hindu selle põhjal, kas toodetel/teenustel on mingi unikaalne müügiargument (USP) ja mille poolest see erineb konkurentide omast. Mida ainulaadsem on toode või teenus, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
