Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KLIENDIRAHULOLU". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klient, kliendirahulolu, halvast, ankeet, koostaja, popova, mõõdik, jälgimine, kliendirahuolu, sõbrale, sotsiaalmeedia, oodatakse, ametijuhendis, kirjeldatut, uurima, kaudselt, klienditagasiside, osakaalu, veelkord, viitavad, uurimine, teenindusega, täiendada, teenindust, rahulolematust, saadetakse, küsitlusedSee, kui viisakalt ja abivalmilt käitutakse kliendiga, määrab ära ettevõtte edukuse pikemas perspektiivis. Teenindusele spetsialiseerinud ettevõtete puhul on iseenesest mõistetav, et kliendi soovid ja vajadused on kõige tähtsamad. Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
x tagasiside x fookus x aeg Mida annab kõrge tarbija rahulolu? x Lojaalsuse suurenemine ettevõtte suhtes x Ettevõtte mainekuse kasv x Tarbijate vähenev hinnaelastsus x Tööjõu tootlikkuse kasv x Madalamad ettevõtte kulud tulevikus x Ettevõtte kasumi suurenemine x Tarbijate kaebuste oluline vähenemine x Rahulolevad kliendid toovad ise kliente x Tarbija rahulolu suurendab innovatsiooni Hea äri kuldreeglid: x Klient on minu äri jaoks kõige tähtsam inimene x Klient ei ole meist sõltuv, ettevõte sõltub kliendist x Klient ei sega meie tööd, ta on meie töö eesmärk x Kliendi teenindamine ei ole talle meiepoolse teene osutamine x Klient on meie äri osa x Klient ei ole meie jaoks külm statistika, vaid inimene oma tunnete ja emotsioonidega nagu meiegi x Kliendiga ei vaielda x Klient toob meile oma vajadused ja soovid, meie ülesanne on neid täita
). 7. Kasuta oma konkurendi ressursse ja kasumit Kui sa tegutsed valdkonnas, kus sa teed palju hinnapakkumisi, siis on palju neid inimesi, kellega sa suhtled, aga kes lähevad siiski mõne su konkurendi juurde. Mitte et nad ei tahaks su toodet/teenust vaid selleks, et su toode on neile liiga kallis, liiga odav, liiga keeruline, liiga lihtne, sul ei ole õigeid masinaid või su müügimees mõjub neile negatiivselt ehk siis mis iganes põhjusel. Seda et klient sinult ei osta, saad sa enda kasuks ära kasutada! Suuna ta oma konkurendi juurde ning teeni sellelt vahenduselt oma protsent. Sedasi on sul võimalik teenida tuhandeid ka neilt, kes tegelikult sinult ei osta. 8. Paku lisagarantiisid ja lisastiimuleid. Mida sa tegelikult tahad, on see, et su kliendid vähemalt prooviksid su toodet/teenust. Sa saad selle teha nende jaoks riskivabaks. 9. Lukusta müük ette
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1
2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2
Me lähtume igapäevaselt neljast põhiväärtusest: Algatusvõime - julgeme teha õigeid asju õigel ajal ning õpime aktiivselt ka teiste kogemustest. Asjatundlikkus oleme oma töös kompetentsed ning tunneme põhjalikult oma töövaldkonda. Täideviimine - Meie juhindume oma lubadusi järgides distsipliinist, meeskonnatööst ja püüdlemisest terviklahenduste poole, et vastata meie klientide vajadustele ja ootustele. Rõõm tegemistest - tööd teeeme mõttega: ,,Ise rahul - klient rahul!" 2.2 Missioon ja visioon Missioon: Püüda võimalikult täpselt tabada kliendi ootusi ja vajadusi, pakkudes igale vanuserühmale meeldejäävat puhkust ja ajaveetmist ning samuti sobivat ja meelepärast majutust. Visioon: Olla aastaks 2015 üks tuntuim ja soovitatuim turismitalu Lõuna-Eestis. Meile on oluline teenida välja kliendi rahulolu ja siiras naeratus, pakkudes neile kvaliteetset teenust ja suurepärast teenindust. 2.3 Äriidee iseloomustus
- konsultantide kasutamisel on oluliseks abiks EASi nõustamistoetuse programm, mille vahendusel katab EAS kuni 50% konsultandi kaasamisega seotud kuludest. Konsultandi kasutamisel tuleb: - teha selgeks konsultandi võimalik roll turundusplaani koostamisel (nt kas konsultant on pelgalt protsessi moderaator või (turundus)analüüsi läbiviija, plaani ülevaataja/kontrollija ja kokkukirjutaja, taotlusdokumendi koostaja vms); - täpselt määratleda konsultandi ja kliendi ülesannete jaotus ning tähtajad (kes teeb mida ja mis ajaks), et ennetada võimalikke tööjaotuse ja töömahuga seotud arusaamatusi, mida hiljem on keerulisem lahendada. Konsultant ei saa head taotlusdokumenti koostada ainult etteantud andmete põhjal. Kvaliteetse plaani loomine tähendab sisuliste arutelude korraldamist (kasutades sobilikke
hinnangutega, selleks viiakse läbi turundusalaseid uuringuid. Turundustööd analüüsitakse ja kontrollitakse pidevalt. Turustuskonseptsiooni eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskonseptsioonis tuginetakse seevastu tarbijate vajaduste ja nõuete väljaselgitamisele ja rahuldamisele. Turunduskonseptsioon kaasab turundusjuhi töösse juba tootmistsükli alguses. Turu-uuringud annavad teada, mida klient antud tootes soovib nähe ning kus, millal ja millise hinnaga on ta nõus seda ostma. Turundus tähendab: · Suunitlust tarbijate vajadustele · Organisatsiooni kõikide tegevusalade integreerimist nende vajaduste rahuldamiseks · Pikaajalise kasumi saamist tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu Eelarvelistes organisatsioonides keskendutakse tarbijate vajaduste rahuldamisele, kuid
Kogemuskurvi efekti olemasolu Toodete diferentseeritus ja tarbija lojaalsus Ümberlülituskulud Kapitalivajadused Suurusest olenematu mahajäämus kuludes Juurdepääs turustuskanalitele Riiklikud ja omavalitsuse piirangud Oluliste ressursside nappus 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel M. Porteri käsitlus hankijate mõjukusest Tootel ei ole sobivat asenduskaupa ja toode ise oluline Haru ettevõte ei ole oluline klient Unikaalne või diferentseeritud toodeharu ettevõttel puudub võimalus vertikaalseks integratsiooniks Võimalik ähvardus hankija enda sisenemiseks harru Harus domineerib väike arv suurettevõtteid 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Hankiv haru koosneb väikeettevõtetest, ostjaid on vähe ja nad on suured Ostud moodustavad suure osa hankiva tegevusharu väljalaskest Ostjate ümberlülitumine konkureerivate toodete kasutamisele on võimalik ja odav.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
(primaar-) andmeid. Andmete hankimine algab alati teoreetilise uuringuga: otsitakse välja teisesed (sekundaarsed) andmed. See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud). Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja küsitlusuuring. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid.
Selle käsituse õpetamisel väga vaikselt rääkida ja kellel oli töövestlustel ääretult raske. Olles vestlusoskust olen ma teinud koostööd oma kolleegi Gray Poehnelliga. Me töötasime välja harjutuse, nõustamisruumis üsnagi edutult harjutanud, viis Andrea Fruhling kliendi välja mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil
2 Olge ausad. SWOT maatriksis ei paigutata tegureid õige nimetaja alla. Oluline on jälgida, et tugevused ja nõrkused tuleneksid ettevõtte sisekeskkonnast ning ohud ja võimalused väliskeskkonnast (ehk need asjad, mille toimumist meie ise mõjutada ei saa). 3 Vaadake asju kliendi vaatenurgast. Tugevused ja nõrkused tuleb kirja panna klienti vaatest - kui ikka kliendi arvates see ei ole teie tugevus, siis seda ka kirja ei panda. Või kui klient arvab, et sama tugevus on ka konkurentidel, siis ei ole tegemist tugevusega, vaid nn piletiga turule. Jällegi pole seda mõtet kirja panna. 4 Analüüs peab järgnema. Viga tehakse tihti sellega, kui pärast mõjutajate väljaselgitamist arvatakse, et töö on valmis. Saadud informatsiooni ei kasutata tegevusplaanide koostamise sisendinfona, vaid seda peetakse juba lõpptulemuseks
12 1 Logistika ülesanded ja missioon Laiemas tähenduses määratletakse logistikat nii: „Logistika on materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Logistika käsitleb kõikide toimingute ahelat alates materjalide hankimisest kuni valmistoodangu tarnimiseni tarbijaile. Eesmärgiks on seejuures kulude minimeerimine, tarnimine lühikeste tarneaegadega klientidele sobiva teenindustaseme ja paindlikkusega“.
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
finantstabelite jaoks andmeid töödelda. Ka nende abitabelite kasutamise juhised on selles konspektis olemas. Isegenereeruvates tabelites on tühjad lahtrid vaja täita arvnäitajatega, sinise värvi näitajad genereeritakse – neid ei ole võimalik üle kirjutada. Tabelite kasutamise kohta on siia juhendisse lisatud detailsed joonised. Punasega tehtud joonised näitavad kohti, kuhu äriplaani koostaja peab ise andmed sisestama. Rohelisega tehtud joonised kirjeldavad saadavat tulemust. 3 1. ÄRIPLAAN 1.1 Äriplaani koostamise vajadus Äriplaani koostamisega tuleb lihtsamal või keerulisemal viisil kokku puutuda igal inimesel selleks, et säästa oma raha halvast paigutusest või veenda teisi tulutoovasse ideesse investeerima. Milleks
Ehk siis eelistada info (ja kõige muu) puhul kvaliteeti kvantiteedile – inimeste vastuvõtuvõime on piiratud, nii et kõigi eelduste kohaselt on 10 nad enamikul juhtudel rõõmsad, kui jagate nendega vaid tõesti uudisväärtuslikku infot ja teete seda paar korda nädalas, mitte paar korda päevas. Lõpuks loeb eelkõige sõnum, see, mida ja kuidas te oma organisatsiooni esindajana ütlete. Kui eesmärk on see, et teie klient oleks õnnelik ja teil endal oleks ka hea elu, siis tuleb lihtsalt leida üles need kanalid, kus teie klient aega veedab ja ennast hästi tunneb, ning temaga seal soojalt ja sõbralikult suhelda. Ja vaadata, et see kõik oleks kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega ja organisatsiooni kommunikatsioonis kehtivate põhimõtetega, ning järgida ka lihtsalt universaalseid ilusaid põhimõtteid stiilis “käitu teistega nii, nagu sa tahaksid, et sinuga käitutaks”. 1.3
sihtgrupiga ise vahetult suhtleb, eriti kui on tegemist oma tugevate külgede rõhutamisega. Kolmanda isiku neutraalne kommentaar mõjub veenvamalt. Arvamusliider, kelle seisukohta mingi organisatsiooni sõnumi toetamisel kõige tõsisemalt võetakse, on üldjuhul neutraalne ekspert. Arvamusliider võib olla tunnustatud teadlane, erialaliidu juht, omavalitsustegelane, tuntud kultuuriini- mene, intellektuaal või isegi firmaga mingil määral seotud isik (nt klient, edasimüüja vms), kes on ühiskonnas piisavalt tuntud, et tema sõnal oleks kaalu. Allpool on levinumate organisatsiooni tüüpide kaupa toodud võimalik sihtrühmade jaotus: · tootjafirma firma töötajad, lõpptarbijad, ostjad (kes ei pruugi ise olla lõpptarbijad), potentsiaalsed tarbijad (keda kõiki võib omakorda spetsiifilisteks alarühmadeks jaotada sotsiaalsete, psühholoogiliste,
Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see enamasti kaupade (teenuste) piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Lisaks on meedia õige varmas avaldama juhtumeid, kus tarbijat on ohustatud. Meedia rahvusvahelisuse tõttu võib teade halvast või ohtlikust kaubast (ja selle tootja nimest) levida kähku üle kogu maailma ja lokaalne skandaal võib nõnda ohustada suurtootja mainet terves maailmas (Meel 2003: 74). Seetõttu on tootjad ise varmad kontrollima 7 oma toodete turvalisust väiksemategi või lokaalsete ohuilmingute puhul (Meel 2003: 74). Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi kitsas tarbijate kiht,
(Geissler, Rucks 2011: 134) Rahulolu külastuse maksumusega mõjutavad peamiselt järgmised tegurid - sissepääsupileti hinna tajumine, üldine nauding ja kliendi ootused (Geissler, Rucks 2011: 127, 132-134). Hea maine ja reklaam tekitavad külastajas ootuse, ehk mingi ettekujutuse sellest, millist väärtust talle teemapargis pakutakse. Kui teemapargi poolt tekitatud ootus ei täitu, mõjub see kliendirahulolule negatiivselt ja klient võib tunda end petetuna. (Johns, Gyimòthy 2002: 328, 330) Ka Bigne, Andreau ja Gnoth (2005: 832) märkisid ära, kui oluline on vältida kliendi ootuste mitte täitumist - rahulolu on tugevalt seotud naudinguga ja ootuste mittetäitumine mõjutab naudingu saamise võimalust negatiivselt. Teemapargi atraktiivsus on seotud kliendi vajaduste rahuldamisega. 2002. aastal viidi Taani Billundi Legolandi teemapargis läbi uuring, mille eesmärgiks oli selgitada klientide taju ja rahulolu
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
1.2. Inimese arenguvajadused 8 Enamik ettevõtete juhte teab, et nende eksistents sõltub klientidest kui pole klienti, pole ka ettevõtet. Ent mitte iga juht ei tunnista, et kliendi rahulolu sõltub paljuski teda teenindavast töötajast. Seega on loogiline järeldada, et motiveeritud, lojaalne ja õnnelik töötaja on ettevõttele sama väärtuslik kui käivet ja kasumit tekitav klient. Töötaja rahulolu ei teki paraku ainult sellest, et tal on töökoht - koht, kuhu hommikul tulla ja õhtul väsinult ära minna. Töötaja rahulolu ei teki ka ainult iga kuu pangaarvele laekuvast töötasust. Inimesed on erinevad, seega vajab iga töötaja pisut erinevat motivatsioonipaketti, ent olenemata inimesest ja tema tahtmistest ning soovidest, on enamiku vajaduseks siiski isiklik areng ja edasi liikumine. Inimeste õpi- ja arenemisvajadus on toonud meid 21
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Keelatud on nn. onupojapoliitika. ..........................................................................................................................92 3.3 Personali hindamine ..........................................................................................................................93 Otsene vaatlus vahetu jälgimine; .........................................................................................................94 Hindamisskaalad ankeet, 10-20 faktorit; .............................................................................................94 3.4 Personali motiveerimine ja hüvitamine ............................................................................................ 95 3.5 Personali arendamine ja karjäär ........................................................................................................99 KOKKUVÕTE 103 VIIDATUD ALLIKAD 104 VIIDATUD ALLIKAD ............................................
suhtlemisel. Ilma kontakti võtmiseta kaob osa infot, vastastikune tajumine võib olla poolik ja suhtlemine ei paku rahulolu nii kiiresti kui korraliku kontaktivõtmise puhul. Idamaades kulub kontakti võtmisele ja partneri uurimisele/tajumisele eriti pikk aeg - lugedes raamatuid idamaade tseremooniatest võib ainult imetleda nendes kirjeldatud "ülistusjuttu" ja kummardusi-koogutusi enne nö. asja kallale asumist. Kujutage ette diskot suures ruumis. Sa tahad oma sõbrale midagi edasi öelda (infot edastada), muusika on vali ja otsitav tantsib keset tantsupõrandat tihedas rahvamassis. Mida teed? Kas hakkad kohe karjuma oma teadet? Ootad, kuni ta märkab ja siis viipad käega või teed muu tähelepanu äratava liigutuse? Kuidas tegutsed sina ? Esimesel juhul oleks tegemist suhtlemise alustamisega ilma kontakti võtmata. Kas sellel on tulemust? Teisel juhul algab suhtlemine kontakti võtmisest. Teine näide. Heliseb telefon
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaadelda vahendina, mida kasu
suunata ei saa kohast turismisihtkohta. Frank Howie andmetel on selle loomiseks mitmeid olulisi meetmeid: · muuta potentsiaalsed ressursid atraktsioonideks; · võimaldada turistidele piisaval hulgal majutust; · võimaldada transport sihtkohta ja sihtkoha sees; · tagada turismi edukas integratsioon püsivalt ja pikaajaliselt. (Howie 2003:24) Rich Harrill juhib tähelepanu sarnasusele toodete-teenuste ja turismisihtkoha turunduses mõlemad sõltuvad sellest, mida klient arvab või milliseid emotsioone see temas tekitab. Korduvkülastuse võimalikkuse määrab turismisihtkoha kuvand. (Harrill 2005: 54) Harsha E. Chacko andmetel on samuti oluline sihtkoha turundamine kindlatele siht- turgudele ja rühmadele (nt pereturistid), pakkudes neile vajalikke teenuseid ja tegevusi (Chacko 1997). Sihtkoht kulutaks raha, kui püüaks olla atraktiivne kõigile, kes sinna reisivad, selle asemel peaks sihtkohad selekteerima sobivad sihtrühmad (Kotler et al 2003: 730).
Aja möödudes muutub lihtsamaks hinnata projekti mõju teistele dimensioonidele. Stenhar et al. (1997) soovitavad, et juhtkond peaks ,,hindama projekti lühi- ja pikaajalist mõju ning analüüsima projekti tulemuslikkust kõigi nelja dimensiooni alusel." 6 Tabel 2. Projektiedu dimensioonid. DIMENSIOON KIRJELDUS Projekti Kas projekt lõpetati tähtaegselt? Hea mõõdik, kuna efektiivsus efektiivsus mõjutab konkurentsivõimet, kuid üksikmõõdikuna ebapiisav. Kas projekti tulemus vastab seatud eesmärkidele? Kuivõrd Mõju kliendile klient on rahul projekti tulemusega, kasutab seda täiel määral, huvitub edasisest koostööst jne.? Kas projekti tulemus vastab ootustele müügi, käib, kasumi,
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
annaabi.ee 
