· Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ante finem saeculi" · Reekiviem Peeter Lilje mälestuseks (1994) · Ooper ,,Wallenberg" (2001) esietendus väljaspool Eestit
Griegi muusika on sügavalt rahvuslik ja sarnased on ka pealkirjad: pealkurjad rahva elust, norra tantsud, pulmapäev, mööda kaljusid ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne). Orkestrile kirjutanid ka populaarsed süidid sigrurd jor sarfar, horbergi süit, kaks eleegilist pala. Loomingu tipuks on orkestrisüit peer gynt. Muusika on kurjutatud borra dramaturg henrik ibseni samanimelisele teosele. Teos räägib elupõletajast loodrist peer gyntist ja ta imepärastest seiklustest ja kummaliste olenditaga kohtumisest. Vana mehena koju saabudes
Elekrtoakustilise ja löökpallimuusika pioneer George gershwin ( 18 9 8 1 9 3 7 ) Hea klaverimängupraktika ja muusikaline silmaring Õppis muusikat omal käel, võttis ka eratunde Gershwin pidas jazzist ja bluusist lugu, ning oli seda meelt et jazz on Ameerikas kujunenud energia tulem. Selle huvi tulemusena sündis kaks jazzist ja afroameerika elustiilist mõjutatud suurteost `' Rhapsodi in blue'' ning `'Porgy ja Bess'' Kirjutas klaverikontserte, muusikale, filmimuusikat. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kokkuvõte Kõige olulisemaks nähtuseks Ameerika muusikas võib pidada jazzi tekkimist ja selle kiiret levimist Euroopasse Enamik komponiste püüdis ühendada jazzi Euroopaliku orkestratsiooni ja vormiga. Edukaim selles vallas oli George Gershwin
1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu kõrgemasse muusikakooli, olles samal ajal Nõos õpetaja. Seal õpetasid teda Johannes Kärt ning Heino Eller. Eduard Tubina õpingud Tartus lõppesid aga ootamatult 1927. aastal. Pärast seda asus Tubin õppima Tallinna Konservatooriumi , mille ta edukalt lõpetas. Pärast seda naasis ta Tartusse, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heino Elleri juures. Tubin on kirjutanud palju sümfooniaid, ballette, oopereid, viiulikontserte, klaverikontserte jm. Iseloomulikumateks tunnusteks on näiteks: vabalt arendatud rahvamuusikast pärinevad motiivid, polüfoonilised arendusvõtted, värvikas orkestratsioon. Balleti muusikas on kaks lähtepunkti: 1. rahvatantsud ja 2. helilooja fantaasia, nt maksamereliste tantsud viimases vaatuses jms. Ta on eeskujuks noortele heliloojatele Eestis. Suur tähtsus on Rootsis loodud muusikal, mis rikastas samal ajajärgul kodumaal levinud muusikat värskema ja euroopalikumaga. Eduard Tubin jätkas Heino Elleri
Aastatel 1972 1977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. Aastatel 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. Aastatel 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides ja Austraalias ning USA-s. 1987. aastal emigreerus Rannap Nõukogude Liidust, põgenedes Itaalias esinedes Nõukogude järelvalve alt. Algul elas ta Itaalias, seejärel USA-s. Hiljem on Rannap öelnud, et poleks lahkunud, kui oleks NSV Liidu lagunemisest ja Eesti iseseisvumisest ette teadnud. Eestis on Rein Rannap teinud mitmeid kontserttuure. 1997, 1999 ja 2008 toimus tema tuur nimega "Klaver tuleb külla" Eesti kirikutes.
eri häälte juhtimisel, väljendusjõud ning helitöö kaunisamise rohkus. Tema muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. Instrumentaalloomingus on Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Samuti on ta kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte, kammermuusikat ja orkestrimuusikat. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Bachi muusika unustati pärast helilooja surma mõneks ajaks, sest järgnenud peenutsevasse rokokoo-ajastusse tema tõsine, erakordselt väljendusjõuline ning sügavalt kiriklik looming ei sobinud.
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Mozarti muusikaline anne avaldus varakult. 5-aastaselt komponeeris oma esimesed klaveripalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. 1764 kirjutas oma esimesed kolm sümfooniat ja 10-aastaselt esimese ooperi. 1967. aastal asus Mozart koos perega elama Viini, kus kirjutas oma esimese piduliku missa ja OB. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. 70.ndatel aastatel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid, kirikusonaadid), ta lõi ka sümfooniaid mis olid jõulise ja dramaatilise iseloomuga. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose. Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Mozarti kõik...
Loomingu üldiseloomustus Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja j ärskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud" Looming Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Looming · Ta on kirjutanud ka viiuli, puhkpilli ja klaverikontserte. · 41 sümfooniat · 27 klaverikontserti · 5 viiulikontserti · 25 keelpillikvartetti · Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja kvintette ning klaverisonaate ja fantaasiaid. Looming Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (1791) Tellija krahv Franz von Walsegg oma lahkunud naise mälestuseks.
abiellunud ja ühelgi polnud lapsi. Mozart suri Viinis 5. detsembril 1791. aastal. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat (motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat). Surma tõttu jäi lõpetamata "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Milos Forman tegi samanimelise filmi.
prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale selle kuuluvad klaveriloomingusse ''Prantsuse süidid", ''Inglise süidid", ''Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu ''Klaveriharjutused", inventsioonid ja sümfooniad, sonaadid, kapritsod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaatad, koraalieelmängud jm. Orkestrimuusikast on tuntuimad ''Brandenburgi kontserdid" ja neli süiti. Johann Sebastian Bach on kirjutanud ka viiuli- ja klaverikontserte, kammermuusikat (6 sonaati viiulile ja klaverile ning kogumikud ''Muusikaline ohver" ja ''Fuugakunst". Kasutatud kirjandus: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. Tallinn: Valgus, 1985
Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Prantsuse süidid" (6), "Inglise süidid" (6), "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. 4 Pildid 5
pianist.Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik.Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega
filmimuusikat jne., Edward Grieg (1843-1907) Sündis Bergenis, õppis klaverit, Noora tuntud viiuldaja Ole Bulli soovitusel edasiõppimine Leipzigis, eeskujud Schumann ja Mendelssohn, elamine Taanis, kompositsiooniõpingud Niels Gade käe all, abielu nõo Nina Hagerupiga, elamine Oslos eraõpetaja ja dirigendina, Oxfordi ja Cambridge'i audoktor; kaunis, siiras ja varjunditundlik muusika; inspireeringud Norra rahvamuusikast; loonud miniatuure, klaverikontserte ja instrumentaalset kammermuusikat; Antonin Dvorak (1841-1904) Sündinud Nelahoseves; õppis külakoolis viiulit; oreli ja muusikateooria õpingud; elu Prahas vioolamängijana orkestris, Austria riikliku stipendiumi võitmine, loomingu kirjutamine Saksamaal ja hiljem Inglismaal; töötamine Praha konservatooriumis õppejõuna; NY Konservatooriumi direktori ja kompositsiooniprofessori maetikoha vastuvõtmine, eeskujud olid Mozart, Beethoven, Wagner,
Hiljem asutati Tartusse teine kõrgemmuusikakool kus Tubin jätkas õpinguid Heino Elleri juures. MUUSIKAST Esimesed kokkupuuted muusikaga olid tal juba karjapoisi põlves. Venna surma järel päris ta pikoloflöödi ja viiuli ning hakkas iseseisvalt flöödimängu õppima. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934ndal aastal. Esimesed neli sümfooniat on loodud kodumaal, ülejäänud kuus Rootsis, Tubin alustas ka 11nendat sümfooniat kuid see jäi poolikuks. Tubin kirjutas ka klaverikontserte, süite, erinevaid laule (meeskooridele eriti). Balletti ,,Kratt" kirjutas ta 1938aastal Estonia teatri poolt välja kuulutatud võistluse raames, kuid Kratt oli vaid algselt ühe vaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei läinud see arvesse, hiljem kirjutas Tubin muusikat juurde ning uus Täispikk Kratt valmis 1941.aastal . Tubin kirjutas ka kaks ooperit ,, Reigi õpetaja" ja ,,Barbara von Tisenhusen"
tunnustust. Dirigendi roll oli Risto Joosti mängida. Pjotr Tšaikovski sündis 1840. aasta maikuus ja elas 1893. aasta novembrini. Ta oli vene romantismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema tundelist muusikat, kus peegeldusid inimese sisemaailma kõige varjatumad nüansid, mõjutas üpriski tugevasti 14-aastase tundliku loomusega poisikese ema surm. Lisaks tuntud ballettidele on ta loonud ka sümfooniaid, oopereid, klaverikontserte ja –teoseid, viiulikontserdi ning palju muud. Kuulsaimad teosed Tšaikovskilt on „Pähklipureja“, „Luikede järv“, „Romeo ja Julia“, „Aastaajad“ jt. Ballett on etendatud muinasjutuvestja E. T. A. Hoffmanni tuntud muinasjutu „Pähklipureja ja Hiirekuningas“ järgi, mis esmakordselt ilmus 1816. aastal muinasjuttudekogumikus. Lavastus algab jõuluõhtuga, mil tüdruk Klara võtab vend Fritzi ja ema-isaga vastu külalisi. Kinke jagades
Konservatooriumis 1972 1977 klaveri erialal Virve Lippuse juures. Seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures 1977 1979. 1991 kuni 1995 õppis Rein Rannap LõunaCalifornia Ülikoolis Los Angeleses magistri ja doktoriõppes heliloomingut Stephna Hartke klassis. Pianistikarjäär Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal, samal aastal esines ta ka esimest korda orkestriga. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias, Kanadas ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega ,,Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes ning tuues meeskonnaga klaveri kohale. Ta on võitnud Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi 1973. aastal ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil 1976. aastal Leipzigis, Saksamaal.
Oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. ELU Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Kuid sõprus lõppes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordaaki mälestuseks" ja siis alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867 asus koos nõo Nina Hagerupiga, kellega abiellus, Christianiasse elama (Oslo)
helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse “Prantsuse süidid” (6), “Inglise süidid” (6), “Kromaatiline fantaasia ja fuuga”, kogu “Klaveriharjutused”, inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritðod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja “Brandenburgi kontserdid”, mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Loomingu põhiteemad: Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Tuntumad teosed: „Hästitempereeritud klaviir” I, II osa “Johanesse passion” “Matteuse passioon” „Jõuluoratoorium“ „HTK“ I, II „Inglise suidid“
Pärnus. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tuntuimad "Muinaslugu muusikas", "Saaremaa valss", "Läbi saju", "Mul meeles veel meloodia", "Peagi saabun tagasi su juurde" Rein Rannap (1953) on Eesti pianist, helilooja ja improvisaator. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad, Klaverikontsert, Cruise Control. Orkestriteostest võiks nimetada: Eleegia, Papagoid, Lähedus. Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm
· "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. 3 Mozart Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning
Mozart – Austria helilooja , pianist ja oli Austria-Ungari keisririigi ja Joseph II teenistuses. Ta reisis palju ning oli abielus ja tal oli 6 last, kellest 2 vaid ellu jäid. Loomingut mõjutas Salzburg, mis oli tema sünnipaik. Teosed : Ooperid - Figaro Pulm, Don Giovanni, Võluflööt On ka kirjutanud motette, missasid ja sümfooniaid. Beethoven – Saksa helilooja ja pianist, on kirjutanud sümfooniaid, klaverikontserte, klaverisonaate , kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat. 4. Romantism- üldhinnang, millised olid hooned, maalid • Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab: mineviku idealiseerimine, võõrdumus
tähenduse. Sellega tekitas teos juba enne esiettekannet furoori. Kõik keelpillid mängisid väga puhtalt. Keskel ja lõpus olid võimsad kulminatsioonid, eriti lõpp oli muljetavaldav, kus keelpillid alustasid madalalt ja vaiksemalt ning jõudsid lõpuks ülikõrgete nootideni . Kõlas küll ilusti. Teisena esitas orkester Pjotr Taikovski 5. sümfoonia e moll. Vene helilooja P.Taikovski (1840-1893) on loonud palju meeldejäävaid muusikateoseid, nende hulgas klaverikontserte ja 6 sümfooniat, balletid ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ja ,,Pähklipureja", ooperid ,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand" jt. Taikovski 5. sümfooniat juhatas Anu Tali tuliselt (ägedalt on vist dirigeerimise kohta ebasobiv sõna), mis annab tunnistust tema professionaalsusest. Kriitikud kirjutavad, et Anu Tali paneb suurt rõhku Taikovski kõlapildi väljatoomisele. 5.sümfoonias oskab ta esile tuua kõige õrnema tundlikkuse ja purskuva temperamendi koosluse
jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega
aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. + Õpingud Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. + ... Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. +Pühenduvus Norra rahvusmuusikale Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas
andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Figaro pulm", ,,Zaide") *41 sümfooniat (,,40.sümf", ,,41.sümf", ,,Jupiter") *kirj ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte *palju vaimulikku muusikat ka (,,Reekviem" jäi pooleli surma tõttu) (hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat) *ei ole teada,miks ta suri ja miks ta maeti vaeste ühishauda 2.Ludwig van Beethoven(1770-1827) *Sündis Bonnis. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pere oli majanduslikes raskustes pidevalt. *Esmakordselt andis Ludwig klaverikontserdi 7-aastaselt *Õppis Bonni ülikoolis vabakuulajana.
Tuntud ka Jupitersümfoonia C- duur - rõõmsameelne, monumentaalne. Meelelahutusmuusika Serenaadid it pr keeles õhtulaul divertismendid - it. k. meeldivus, ajaviide Telliti tähtpäevadeks, esitasid väikesed keelpilli- või segaansamblid. Väike öömuusika - serenaad keelpillikvartetile ja kontrabassile. Ülesehitus sarnane sümfooniaga - I osa sonaadivormis, neli kindla karakteriga sonaaditsükli osa Kontserdid erinevatele soolopillidele, enim klaverikontserte M muusikas täiustus Vivaldi poolt rajatud soolokontserdi zanr lõplikult Klaverisonaadid. Vokaalmuusikas motette, missasid. Reekviem paneb punkti M elutööle, teadis, et kirjutab teost endale, enne valmimist suri, lõpetas tema õpilane Süssmayr mälu järgi. Selles teoses on kogu M elu ja muusikalise arengu kogemus, isiklik elufilosoofia. Elu lõpu poole hakkas huvi tundma Bachi teoste vastu, lõi ka ise polüfoonilist muusikat. Nooruses suhtus polüfooniasse üleolevalt,
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach sündis Saksamaal, Eisenachis 21.märtsil 1685 (vana kalendri järgi), väga suures perekonnas. Perekonnanimi Bach tähendas oja. Räägiti, et kõik Bachid olid muusikud. Üle 200 aasta oli Bachide suguvõsast pärit silmapaistvaid muusika esitajaid ja heliloojaid. Johanni isa, Johann Ambrosius Bach, oli andekas viiuldaja ja trompetimängija. Tema onud olid aga professionaalsed muusikud, kelle oskused ulatusid kiriku orelimängijatest heliloojateni. 1694 suri Bachi ema ning isa suri juba järgnev...
Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Inglise süidid", "Prantsuse süidid", "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad fuugad, prelüüdid, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Lisa Pilte Johann Sebastian Bachist Kokkuvõte Bachi surma ajal oli muusikaline mood kiires muutumises ning tema loomingut peeti vanamoeliseks. Eluajal on ta tuntust kogunud orelikunstnikuna, mitte heliloojana. Võrreldes Beethoveni ja Mozardiga oli tal peale surma vähe mõju, kuni Mendelssohn 19. sajandil
jäävad kuulajale meelde juba esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või tähtsale objektile (näiteks mõõgale "Nibelungides") viidatakse. Wagneri harmoonia, mis eriti "Tristanis ja Isoldes" hakkas omal müstilisel moel kuulutama atonaalsust, avaldas hilisematele heliloojatele ülisuurt mõju. 16. Mis liiki teosed kuuluvad P.Tšaikovski loomingusse? Too näiteid. Tšaikovski loomingusse kuuluvad näiteks balletid, ooperid, 6 sümfooniat, klaverikontserte. - Kuulsaimateks on ballett "Luikede järv", ballett „Pähklipureja". 17. Lühikokkuvõte FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Austria Soololaulud, sümfooniad, klaverisonaadid, lühipalad klaverile, ooperid, missad. Lemmik instrumendiks saab klaver, üheks populaarsemaks žanriks laul. Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste žanridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele
· Julge · Itaaliapärane · Järskude kontrastidega, keeruline · Ülemäära kaunistatud · Rõõmsameelne, positiivne 19. MOZARTI LOOMING: · Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose · Ooperid · Vaimulik muusika: motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat · Sümfooniaid on ligi 50, ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte · Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid
'Poeedi armastus'. On loonud 4 sümfooniat. Frederic Chopin – (Poola) looming tundeline, kaunistustega. Väikevormid – etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid jne. On kirjutanud klaverikontserdeid ja soololaule. Ferenc Liszt – (Ungari) lõi uue klaverimängu stiili, suutis panna klaveri kõlama nagu orkester (sümfooniline poeem). Programmilise muusika pooldaja. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast. Lõi klaveriteoseid, klaverikontserte, klaveritranskriptsioone. Kirjutas ka vaimulikku muusikat. Sümfooniad: 'Faust' & 'Dante sümfoonia' 19. sajandi orkestrižanrid sümfoonia – võis olla rohkem kui 4 osa, 2hte tüüpi puhtmuusikaline (Brahms, Bruckner, Mahler) ja programmilised (Liszt, Berlioz), puhtmuusikaline sümfoonia – täiustati orkestri kõla, arvati, et sisu ei pea olema, programmiline sümfoonia – sisuga teos, soolokontsert – 3 osa kiire-aeglane-kiire, sümfooniline poeem – 1
aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867
aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Õpingud Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. ... Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Pühenduvus norra rahvusmuusikale Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks".
18. KEELPILLIKVARTETT: Instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljas keelpillist Neli osa: Viiul 1, Viiul 2, Alt(Vioola) ja Tsello 19. MOZARTI LOOMING: Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose Ooperid Vaimulik muusika: motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat Sümfooniaid on ligi 50, ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja fantaasiaid
Tänu Mendelssonile on geniaalne Bach asunud oma väärikale kohale maailmaruumi varamus. LOOMING Robert Schumann Leipszigi perioodil on kurjutatud suurem sa tema parimatest teostest. Sel perioodil kujunevad välja tema loomingule iseloomulkikud jooned, tehniline leidlikus ja romantiline sisu. Tema loomingus põimuvad tormakus,, lüüriliseus, tantsulisus, meloodilisus, unistused. Arvukama osa tema loomingust mooduustavad klaveri ja vokaalseteosed. Klaverikontserte 1 (Amolea minoor). Väärikas osa on klaveritsükkleid (5osaline Viki karneval, 8osaline kreileriana, liblikad, lastestseenid, noortealbum.) Seda loetelu täioendavad paljud väikevormid. Vokaalmuusika osas on tähtsamad soolulaulud, mida on üle 250. Need kuuluvad tsüklitesse, või on üksikud. Tekstide autoriteks on H.Heine, JW Goethe, F Schiller, lord Byron. 2 tuntud vokaaltsüklit ,,Naise elu ja armastus","Poeedi armastus" Sisult
15. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema, Debussy näiteks eelistas kindlale meloodiale sageli värviküllaseid kõlade järgnevusi. Ravel pööras erilist tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, kasutades tihti hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema teoseid iseloomustab ka selge ja kindlapiiriline ülesehitus. 16. Ravel kirjutas sümfooniaid, lavamuusikat, ballette, orkestripalu, klaverikontserte. 17. Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Loobuti tundelistest äärmustest. Väärtustati selget meloodilist joonist ja vormi osas täpset kontuuri. 18. Ta pöördus vene rahvamuusika ja arhailise, paganliku kombestiku poole; asendas tavapärase
ooper "Võluflööt" ja sügavasisuline "Reekviem". Wolfgang Amadeus Mozart suri 35-aastasena 1791. aastal vaesena ning on maetud Viinis. Looming: on t loonud üle 600 muusikateose. Ta kirjutanud oopereid ,vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Beethoven sündis Bonnis. Tema isa oli õukonnakapelli laulja, temast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema tõeline õpetaja oli Neefe
Perekond Webberid olid samuti kolinud Viini ja üürisid Mozartile toa. Mozarti uueks kiindumuseks sai Aloysia noorem õde Constance, nad abiellusid. 1787.a. tutvus M. Haydn'iga kellega tal tekkis hea loominguline kontakt, samuti tutvus ta parun von Swietoniga, kellel oli palju Bach'I teoste käsikirju. Mozart asus neid töötlema ja tegi neist hulgaliselt seadeid. Selle ajastu tähtsaimaks teoseks Singspiel "Haaremi rööv". 80.ndatel oli tema loomingu kõrgperiood, andis ka hulgaliselt klaverikontserte. 1786.a. kirjutas singspieli "Teatridirektor", mille ettekanne ebaõnnestus. Samal aastal kirjutas ta ühe kuulsama OB "Figaro pulma" See oli esimene ooper mille Mozart kirjutas ilma tellimuseta. 1787.a. tuli lavale uus ooper "Don Giovanni" Mozart saavutas küll kuulsuse, kuid väärilist töökohta ta ei leidnud. 1787.a. nimetati ta siiski keiserlikuks kammermuusikuks. See tiitel tagas talle keskmise sissetuleku, Mozartit tunti kogu Euroopas, kuid sellega ei
Igatsetud hingerahule järgneb ahastav karje, vallandub draama, millele järgneb kurbus. VI sümfoonia on meeleolult kõige traagilisem. Selle esiettekanne toimus 9 päeva enne Tsaikovski enesetappu tema enda dirigeerimisel. Teoses võttis helilooja kokku oma elu rõõmud ja kannatused. Tsaikovski- Klaverikontsert nr. 1 b-moll Tsaikovski kolmest klaverikontserdist on populaarseim esimene kontsert, eriti selle esimene osa. Virtuoosne ja efektne, üks mängitavamaid klaverikontserte üldse. I osa sonaadivormis. Sissejuhatuses on majesteetlik klaveripartii saateks orkestri esitatud pidulikule teemale. Peateema aluseks nukker ukraina rahvaviis. 2 kõrvalteemat on kantud igatsusest, helgetest unelmatest.
rõõmu nimel. Aastail 18241826 kirjutas Beethoven viis kvartetti, mis on jäänud kõige keerulisemateks ja omapärasemateks. Need väljendavad helilooja hilist filosoofilist vaimulaadi. Iga viimane kvartett on ere jutustus tema sisemaailmast. Neis on palju reipaid ja elujaatavaid momente. * * * Kokku on Beethoven kirjutanud sümfooniaid, avamänge, muusikat lavateostele, tantse orkestrile, klaverikontserte, sonaate viiulile, klaverile, tshellole, klaverivariatsioone, teoseid mandoliinile, vokaalmuusikat ooperile, missadele, oratooriumitele, aariaid. Armastus, kannatus, tahtekindlus, masendus ja uhkustunde tõusud ja mõõnad, sisemised tragöödiad see kõik kajastub Beethoveni loomingus. 5
Julge Itaaliapärane Järskude kontrastidega, keeruline Ülemäära kaunistatud Rõõmsameelne, positiivne 19. MOZARTI LOOMING: Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose Ooperid Vaimulik muusika: motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat Sümfooniaid on ligi 50, ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid
kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Prantsuse süidid" (6), "Inglise süidid" (6), "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Etendused: Tänapäeva Bach esinejad tavaliselt tegutsevad kahes traditsioonid: nii-öelda "autentses tulemuslikus praktikas", kasutades ajaloolist tehnikat , või teise võimalusena kasutada tänapäevaseid vahendeid ja mängides tehnikat, kusjuures suundumuses suuremad komplektid. Bachi ajal orkestrid ja koorid olid
karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. Sümfooniaid on Mozart kirjutanud 41, millest tuntumad on Es-duur, g-moll ning C-duur. Mozarti enam kui poolesajast sümfooniast loetakse kõige iseloomulikumaks just sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast. Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi (1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetamata, kuna Mozart suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal.
tuletas ta nn "planeetide helirea": cis, d, fis, gis, a. Üllatusega avastas ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas. Rein Rannap Sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog, ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes. Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis"
keisrinna Maria Theresia, siis avanes Mozartil võimalus minna tööle Viini, sest nüüd ei olnud võimul kedagi, kes tema suhtes vastumeelsed oleksid olnud. Kuna suhted Salzburgi peapiiskopiga ainult halvenesid, siis läks Mozart vabakutseliseks heliloojaks Viini. Seal ta ka abiellus Weberi ühe tütrega, kellega ta tutvus juba Mannheimis olles. Tema naise nimi oli Constanze. Samal ajal alustas Wolfgang ühe oma tuntuima ooperi ,,Haaremirööv" kirjutamist. Ta andis ka tunde ning palju klaverikontserte, kuna Viinis elasid nad üürikorteris. Aastal 1783 sai Wolfgang sai esimest korda isaks. Laps nimetati Mozarti isa järgi Leopoldiks, kes suri mõne kuu vanusena. Wolfgang ja Constanze olid samal ajal Mozarti isa ja õe juures Salzburgis külas. Samal aastal valmisid ka sümfoonia nr. 36 ja missa c-moll. Mozarti Viinis olemise ajal sündisid tema loomingu kõige geniaalsemad teosed. Aastal 1784 valmisid tema järjekordsed
· "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. Kasutatud kirjandus · http://z.about.com/d/musiced/1/0/r/3/bach.jpg · http://z.about.com/d/classicalmusic/1/0/8/mozart_portrait.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism · http://et.wikipedia.org/wiki/Barokkmuusika · http://www.annaabi.com/ · http://www.google.ee/search?hl=et&q=barokk&btnG=Otsi&lr= · http://www.google.ee/search
Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Prantsuse süidid" (6), "Inglise süidid" (6), "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Bach kirjutas peamiselt vaimulikku muusikat - see oli tema viis jumalat teenida Bach oli polüfoonilise muusika suurmeister Teoste aluseks sageli lutheri koraalid Bach viis fuugavormi kõrgeimale tasemele Kasutas muusikas sageli kujundeid ja sümboleid Ühe osa vältel valitseb üks tempo ja meeleolu Tähtsamad teosed VOKAALMUUSIKA ~300 kantaati (enamuses vaimulikud) säilinud ~200 Matteuse passioon Johannese passioon
Griegi muusika on sügavalt rahvuslik ja sarnased on ka pealkirjad: pealkurjad rahva elust, norra tantsud, pulmapäev, mööda kaljusid ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne). Orkestrile kirjutanid ka populaarsed süidid sigrurd jor sarfar, horbergi süit, kaks eleegilist pala. Loomingu tipuks on orkestrisüit peer gynt. Muusika on kurjutatud borra dramaturg henrik ibseni samanimelisele teosele. Teos räägib elupõletajast loodrist peer gyntist ja ta imepärastest seiklustest ja kummaliste olenditaga kohtumisest
· "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C- duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. L. V. Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist
Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Prantsuse süidid", "Inglise süidid" , "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatudconcerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. 15)Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes seostus klassitsism mõneti renessanssajastuga. 18. Sajandi lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 18
annaabi.ee 
