Johann Sebastian Bach (0)

Liis Aunapuu 9b
Johann Sebastian Bach
J.S. Bach ( 1685 -1750) oli kuulus saksa helilooja , organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klaverimängu ning onu orelimängu. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach polnud uuendaja , vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja . Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina ning kõigis oma töökohtades tegeles ta ka heliloominguga.
Bach oli barokiajastu suurkuju ning arendas polüfoonilist muusikat. Samas avas ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale . Tema loomingu üks aluseid on väga tugev suguvõsatraditsioon. Tema loomingut iseloomustavad sügav emotsionaalsus, ülesehitav mõtlemine ning julge fantaasia . Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendusjõud ning helitöö kaunisamise rohkus. Tema muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. Instrumentaalloomingus on Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale.
Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi , missa h- moll , oratooriume, passioone jm. Samuti on ta kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte, kammermuusikat ja orkestrimuusikat. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi .
Bachi muusika unustati pärast helilooja surma mõneks ajaks, sest järgnenud peenutsevasse rokokoo-ajastusse tema tõsine, erakordselt väljendusjõuline ning sügavalt kiriklik looming ei sobinud.