Haydni perekond armastas muusikat. Aastal 1740 sai Haydnist püha Stefani toomkiriku kooripoiss. Andeka õpilasena võeti ta ka õukonda musitseerima. Toomkoolist lahkus ta 17.a. Seoses häälemurdega. Vanemad soovisid, et Haydnist saaks vaimulik. Haydni muusikalist tegevust vanemad ei toetanud Haydn elas tagasihoidlikus katuse toas. Ta teenis e...
märts 1732 Rohrau Suri: 31. mai 1809 Viin Tuntakse rohkem Joseph Haydn’ina Austria helilooja Stiil: Klassikaline muusika Ametid: helilooja, kapellmeister Pilt 2 Perekond Isa: Mathias Haydn- tõllassepp ja külavanem Ema: Maria oli töötanud Harrachi krahvi kokana Vend: Michael Viisi ei osatud. Isa oli innukas rahvamuusik, kes mä...
Helilooja Franz Joseph Haydn kool klass nimi Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn(31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Lapsepõlv Helilooja sündi...
03.1732 Sünnilinn Rohrau Elukoht Viin Telefon 501 03 343 E-mail F.J.Haydn@gmail.com Perekonnaseis Abielus, 1 laps HARIDUSKÄIK 1740- 1749 Püha Stephani katedraali poistekoor TÖÖKOGEMUS 1756-1779 Kapellmeister 1754–1756 Lisamuusi...
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn sündis Viini lähedal väikses Pohrani linnas. Perekond oli musikaalne, isa laulis ja mängis harfi. Haydn'i esimene õpetaja tuli tema ellu, kui ta oli 2. aastane, kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta klaviiri- ja vi...
Rakvere Reaalgümnaasium Mailen Remmelg Merilin Kaja FRANZ JOSEPH HAYDN Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 LAP...
Tema isa oli tõllasepp ning armastas muusikat. Haydnil oli hea lauluhääl ning ta pandi õppima Viini Stephani toomkiriku kooripoisina. Selle aja kohta on ta ise öelnud, et õppis heade õpetajate juures, kuid sai rohkem kasu muusika kuulamisest. Toomkoolis oli ta ligi 10 aastat ning viimaks lahkus sealt häälemurde tõ...
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli pärit Alam-Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Pere oli musikaalne. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Ta õppis klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Toomkoolist lahkus Haydn häälemurde tõttu. Ta polnud n...
märtsil Alam-Austrias Rohrau külas. Isa oli tõllasepp, kes armastas muusikat (mängis harfi).Sündis teise lapsena üheksateistkümne lapselisse perekonda. Paar aastat õppis Hainburgi koolis.Oli seal ka kooripoiss.1740.a kutsuti ta Stephani toomkitikusse kooripoisiks. Õppis katedraalikoolis laulmist, klaverimängu ja viiulit.Ta oli võetud keisrinna õukonda musitseerim...
J. HAYDN Sündis 1732 Suri 1809 Isa tõllasepp; ema köögitüdruk Alustas haridusteed Heinburgi väikelinna kirikukoolis Seejärel jätkas Viini Sankt Stephani kiriku (peakiriku) koorikapellis Ta oli taibukas ja kõike uut kiiresti omandav Tegeles viiuli ja klavikordimänguga Häälemurde tõttu pidi koorist lahkuma, algas raske elu TÄNAV...
märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau alevis. Ta oli kaks venda, Michael Hayden ja Johann Evangelist Haydn. Michael oli tunnustatud helilooja ja Johann kiidetud tenorilaulja. Tema isa, Mathias Hayden, oli tõllassepp. Ta armastas muusikat väga ning mängis ka harfi. Tema ema, Maria Haydn, töötas kohaliku rikkuri kokana. Haydni...
märts või 1. aprill 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hari...
sajandil kujunesid muusikas, eriti instrumentaalmuusikas välja erinevad vormid. Hakati kasutama teistsuguseid väljendusvahendeid. Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest...
Referaat Franz Joseph Haydn Koostaja: Klass: Kool: 2008 2 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Lapsepõlv...
Mart Linnas 11a klass TNG Haydn ja Schubert Käisin 19. detsembril 2009 Estonia konserdisaalis kuulamas ja vaata...
a Tartu 2013 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat heidab pilgu romantismiajastu helilooja Franz Schuberti lühikesele elule. Huvi tema vastu ning soov elukäiku lähemalt uurida tekkis mul nähes Schuberti loomingu hulka, mis on müstiliselt suur kõigest 31 aasta kohta. Töö alguses olen välja too...
aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoléon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Juba enne helilooja surma mängiti tema sümfooniaid ka kaugel Ameerikas. Joseph Haydni teeb heliloojate seas ainulaadseks suur austus, mis sai talle osaks tema muusikutee algusest peale. 26-aastaselt sai ta aga esimese pal...
märtsil 1732 Alam-Austrias, väikeses Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal. tema esivanemad olid põlised austria-saksa käsitöölised ja talupojad. Josephi isa Mathias oli tõllassepp. Ema-sündinud Anna Maria Koller- töötas köögitüdrukuna. Just isalt pärisid Haydnite perekonna lapsed musikaalsuse ja armastuse muusika vastu. Väike Joseph äratas muusikutes huvi jub...
MOZART JA HAYDN Reekviem Reekviem on surnutele pühendatud missa, mille nimi tuleneb esimese osa (introitus) algustekstist "Requiem aeternam dona eis Domine" (Igavene rahu anna neile, Issand). Reekviemis kasutatakse missa osi Kyrie, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. Ära on jäetud Gloria, Credo, lisatud on Dies irae (Tuba mirum, Confutatis, Lacrymosa Dies irae osad). Moz...
sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest...