10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mimmu-tupsu
Õppematerjali autor
võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele. Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18
võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele. Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18
VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise järgus kerkisid esile kolm heliloojat- Haydn, Mozart, Beethoven-Viini klassikud, kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel. JOSEPH HAYDN ( 1732-1809) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister, kelle looming hõlmab kõiki muusikazanre. Tema käekiri oli kohe väga originaalne. Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal Alam-Austriast Rohrau külas tõllassepa peres. Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn ligi kümme aastat ning lahkus sealt ilmselt häälemurde tõttu. Elu vabakutselisena lõppes 1759
kohaselt üsna ranged ja mõistuspärased ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus juba sajandi keskel nii muusikasse kui kirjandusse tundeline vararomantiline väljenduslaad. Uus muusikaline keel ootas aga geniaalseid loojaid, kes ühendaks vastandlikud taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus keskisid esile kolm heliloojat- Joseph Haydn (1732- 1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791), Ludwig van Beethoven (1770- 1827), kellele polnud kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikuid. Siiski ei moodustanud nad tavalises mõttes koolkonda: grupp oli liialt väike ja selle kokkukuuluvus nõrk. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel ning kuiogi Haydn ja Mozart nimetasid end headeks sõpradeks ja
oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid suhteliselt vähe kokku. Hoolimata sellest nimetasid Haydn ja Mozart end headeks sõpradeka ja Beethoven Haydnit oma õpetajaks. Sellest tulenevalt on Viini klassikute "valitsemisaeg" suhteliselt pikk. Üksteisega kokkupuutumatus aitas kindlasti säilitada omanäolisust muusikas. Haydni lapsepõlv Helilooja sündis Austrias Rohrau külas 31. märtsil või 1. aprillil (pole täpselt teada) 1732. aastal tõllassepa pojana. Paar aastat käis ta koolis Viini lähedal, Hainburgis. On teada, et Haydni perekond oli muusikaliselt eriti avatud
koolitust. See oli üks põhjusi, miks tema vanemad nõustusid saatma Josephi enda sugulase Johann Matthias Frankhi juurde, kes oli kooli-ja kooriõpetaja Hainburgis. Frankh hakkas Josephit koolitama muusikuks enda kodus. Joseph lahkus kodunt kui ta oli kuueaastane ja ei elanud enam mitte kunagi oma vanematega. Elu Frankhi juures ei olnud lihtne. Ta oli pidevalt näljane ja teda narriti tihti tema viletsate riiete pärast. Peale mõningast koolitust suutis Haydn juba mängida viiulit ja klavessiini. Georg von Ruetter, kes oli Viini Püha Stephani Katedraali muusikaline direktor oli see, kes tõi Haydni tähelepanu keskele. Ta tuuritas provintsides ja otsis andekaid kooripoisse. Haydn läbis Reutteri prooviesinemise ja 1740. aastal kolis ta Viini. Viinis töötas ta 9 aastat kooripoisina ja 1745 aastal koos oma noorema venna Micheal ´iga. Haydn elas Reutteri kodus koos veel viie poisiga. Ta õppis ladina keelt, viiulit, klahvistikku ja sai hääleõpet
maski. 18.sajandi keskel tõsise ooperi asemel tõusnudlaulumängja koomiline ooper toovad vaatajaseevastureaalseelu keskele. Koomiline ooper ja laulumäng. Peategelastekäitumineja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenidrõhutavadkontrastinateosepeakonflikti ülevust. 5 VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkisid esile kolm heliloojat Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827), kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikud. Instrumentaalmuusikas on need kolm meistrit eeskujuks ka suurele osale 19.sajandi heliloojaist. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Joseph Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Tema loomind ulatub läbi poole sajandi ja hõlmab kõiki muusikazanre. Mozartist
5 Täiskasvanu periood............................................................................................................ 6 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud materjal...............................................................................................................9 3 Sissejuhatus Franz Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732 aastal Alam-Austrias (praegu Ungari) Rohrau külas ja oma elupäevad jõudsid tal lõpule 31.mail Viinis Austria suurmeistrina. Tema on klassitsismi perioodi alguse panija ning selle ajastu valitseja. Teda kutsutakse ka ,,Papa- ks" ja ,,Sümfooniate isa-ks". Tema tohutustest teostest peegeldus tõelist pillide meisterlikku kompositsiooni ja loo ülesehitust ka kõige karmimate reeglite ning nõuete järgi mida tarvis oli jälgida
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid