10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Driksion
Õppematerjali autor
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18
homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelu üldse. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780- 1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul.
Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“ c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel:
Klassitsismiajastu muusikas domineerib homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelu üldse. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780- 1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika
Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper. Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper. Singspiel – laulumäng Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa.
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780
erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napoleoni sõdadega. 18. sajandit nimetatakse ka valgustus- ja mõistusesajandiks. Klassitsismiajastu muusika üldiseloomustus. Muusikas jätkus klassikaline stiil ka 19. sajandi I veerandil ja selget üleminekupiiri järgmisele stiilile (romantism) ei ole. Klassitsismiajastul ei olnud õukond ja kirik kultuurielus enam määraval kohal. Haritud kodan- lus asutas muusikaühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja tellima heliloo- jatelt teoseid. Kuulajaskond, kelle varem moodustas peamiselt õukond, oli nüüd palju laiem. Helilooja sai luua muusikat vastavalt oma isikupärale ja ei olnud
ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid Napoleoni sõdadega. 18. sajandit nimetatakse ka valgustus- ja mõistusesajandiks. Klassitsismiajastu muusika üldiseloomustus. Muusikas jätkus klassikaline stiil ka 19. sajandi I veerandil ja selget üleminekupiiri järgmiselestiilile (romantism) ei ole. Klassitsismiajastul ei olnud õukond ja kirik kultuurielus enam määraval kohal. Haritud kodan-lus asutas muusikaühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja tellima heliloo-jatelt teoseid. Kuulajaskond, kelle varem moodustas peamiselt õukond, oli nüüd palju laiem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid