Klassitsismi kordamisküsimused koos VASTUSTEGA, muusikaajalugu (0)

1



Klassitsismi küsimused 1) Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet.  Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks 
nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, 
Viini klassikaline koolkond. 2) Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18. saj. lõpus ja 19. saj.  alguses? 
 Euroopa poliitilises elus  toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist
(1789 – 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 – 1814). „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (1789),
mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib
sümboolselt   nn.   Vana     Euroopa   lõppu.   Selles   deklareeritakse   seisuslikust   sünnipärast   tingitud
eelisõiguste   lõppu,   uuteks   väärtusteks   said   inimese   loomupärased   omadused   –   andekus,   haritus,
läbilöögivõime. Viini kongress (1814-1815) muutis   põhjalikult   Euroopa   riiklikku   jaotust, lähtepunkt rahvuslikele liikumistele. 3) Miks nimetatakse klassitsismi valgustusajastuks? Nimeta kuulsamaid filosoofe.  Valgustusajastu tõstis mässu vanade vaimsete väärtuste vastu ning seadis kahtluse alla ühiskonna senise
seisusliku korralduse.  Valgustusajastu Euroopas ei olnud õukond ja kirik enam määraval kohal. Religioossus ei olnud seotud
mitte enam niivõrd kiriku, kuivõrd inimese isiklike usuliste kogemustega.   Müstitsismi asemele tuli ratsionaalne moraaliõpetus. Usuti vankumatult inimese mõistusesse. Väideti, et
nii usk Jumalasse kui ka teatud moraalinormid peituvad inimese mõistuses.   Hariduse, eriti loodusteaduste areng, inimese loomupärased õigused.  Suurt tähelepanu pöörati nii laste
kui ka kogu rahva kasvatamisele, sest arvati, et nii moraalset, religioosset kui ka eetilist käitumist on
võimalik   viia   vastavusse   inimeses   peituva   mõistusega.   Pedagoogika   kui   teadus   sai   alguse   just
valgustusajal. Arvati, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui vaid avardada mõistust ja teadmisi.
Eriliselt idealiseeriti loodust ja lapsepõlve tema süütus rikkumatuses.  Esile kerkis ka järjekindlaid materialiste, kes Jumalat ei uskunud. Kuid enamiku meelest polnud siiski
mõistlik maailma ilma Jumalata ette kujutada, sest ta aitas inimese elu piisavalt mõistuslikult korraldada.
Jumal taandus paljude teadvuses filosoofiliseks nähtuseks, mis ilmutas end ratsionaalsete loodusseaduste
kaudu (deism).  Valgustusajastu on kinkinud tänapäevale siiani veel paljude jaoks täitumatu unistuse – inimõigused.
Püüti määratleda need õigused, mis peaksid inimesel olema juba seetõttu, et ta on inimeseks sündinud. 4) Klassitsismi üldiseloomustus, võrdlus barokiga (ka kunst, arhitektuur jne.)  Siiani   oli   peamisteks   kunsti   tellijateks   kirik   ja   õukond.   17.sajandi   lõpust   Inglismaal,   1725.a.   paiku
Prantsusmaal   ja   Saksamaal   tekkisid   kodanlikud   kontserdiorganisatsioonid.   Erinevalt   vanast,   oli   uus
publik   laiapõhjaline   ja   asjatundlik.   Sellise   publiku   ees   saab   end   maksma   panna   ainult   originaalse
eneseväljendusega.  Klassitsism   väärtustab   antiikmaailma,   eeskujuks   võeti   antiikkunsti   ilunormid   –   rahu,   lihtsus,
suursugusus. Esikohal vorm(istus) – kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (liigsed kaunistused)
on kurjast. Kuldlõike printsiip – jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu
suurem väiksemasse.  Arhitektuuris domineeris lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised,
eeskujuks   Antiik-Rooma   sammastemplid   (Eestis   TÜ   peahoone).   Püstitati   ka   praktilise   funktsioonita
ehitisi – triumfikaari, ausambaid.  Skulptuuris   oli   enimkasutatud   materjaliks   valge   marmor,   idealiseeritult   kaunid   ning   antiikseid
eeskujusid jäljendavad figuurid.  Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid – heroiline maastiku- ja ajalooline maal ning portree- ja 
aktimaal. 1) Missugune eelmise ajastu termin võeti kasutusele just klassitsismi ajastul ja miks?
 Termin „barokk“ võeti kasutusele klassikalise stiili kõrgajal, et naeruvääristada eelmise ajastu stiili äärmusi. 1


2) Klassitsismiajastu perioodid. Milline on üleminek barokilt klassitsismile ja klassitsismilt  romantismile?   Klassitsism stiilina tuli revolutsiooniliselt, vastandades ennast teravalt barokile ning seetõttu näeme selget
vahet kahe ajastu vahel. Klassitsismiajastu lõppu on aga määrata vägagi raske. Ühelt poolt kasutasid ka
romantismiajastu heliloojad samu vorme ja koosseise, mis klassikud, teisalt on Mozartil ja isegi Haydnil
romantilisi teoseid ja koguni loominguperioode, rääkimata Beethovenist. Suuremad muutused muusikalises
mõtlemises algasid alles 19. saj. lõpul ja seepärast peaks muusikaloos tegelikult rääkima pikemast, umbes
poolteise sajandi pikkusest klassikalis-romantilise stiili ajastust. Võimalik periodiseering:  1720-1760 eelklassitsism, “sünniaeg”  1760-1780 varaklassitsism, “küpsemise aeg”  1780-1810 kõrgklassitsism, “tippteoste aeg”  1810-1830 üleminekuperiood romantismile  1830-1880 romantismi kuldajastu  1880-1900 hilisromantism KLASSIKALISE STIILI KUJUNEMINE 3) Milline pidi olema klassitsismi ajastu nn. uus muusika (milline harmoonia, kas valdav oli  homofooniline või polüfooniline muusika, iseloomusta meloodiat ja vormiskeeme, kas eelistatud 
oli vokaal- või instrumentaalmuusika, kes oli selle muusika tarbija?) o Muusika puhastati baroksetest kaunistustest
o Eelistati lihtsaid, korrapäraselt liigendatud meloodiaid
o Meloodia pidi tuginema samavõrra lihtsale, dissonantsidest vabale harmooniale
o Funktsionaalharmoonia: iga meloodiamotiiv kuulub ühte põhifunktsiooni (TSD)
o Kaob basso continuo  Haritud kõrgkodanlus rajas 18.  saj.  keskel  kõigis tähtsamates  keskustes (Viin,  Pariis,  Hamburg,  Leipzig,
Berliin, London) muusikaühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreid ja
tellima   heliloojatelt   teoseid.   Arenes  nooditrükindus,   muusikaajakirjandus  ja  –kriitika,  anti   välja
muusikaõpikuid (konspekti lõpus lugemiseks).  Kuna uus ajastu vabastas helilooja kirikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma
isikupäral  särada  lasta.  Uue   ja  oluliselt  kasvanud ning  muusikaga  kursis oleva  publiku  ees saigi  ennast
maksma   panna   vaid   ereda   ning   isikupärase   väljenduslaadiga   looja.   Üha   enam   tähtsustus  vabahelilooja
staatus.   Haydn   oli   veel   põhiliselt   õukonna   teenistuses,   Mozart   võitles   end   õukondlikust   survest   vabaks,
Beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist.  Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. 1720 – 1760 võib 
nim. üleminekuajaks, mil tekkisid uued vormid ja žanrid. Uus muusika pidi olema lihtne, liigsetest 
dissonantsidest (helide ebakõla) vaba harmooniaga, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete 
vormiskeemidega. Eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Süvenes 
homofooniline väljenduslaad (üks häältest on domineeriv ehk meloodia, teised moodustavad selle saate ehk 
on saatehääled) ning üha enam hakati rõhutama muusika tonaalsust ehk helistikukesksust (meenuta Rameau 
„Harmooniatraktaat“ – raamat lk. 206-207). 2


INSTRUMENTAALMUUSIKA 1) Missugused muutused toimusid instrumentaalmuusikas (kammer-, orkestrimuusika)?
 Kadus kõigi barokiajastu koosseisude iseloomulikum osa – basso continuo, mida asendas helilooja poolt 
välja kirjutatud klaveripartii, mis sai ansamblis juhtivaks. (vt. edasi lk. 272) 2) Kus kujunes välja klassikaline orkester ning mis pillirühmad sinna kuulusid?
 Instrumentaalmuusikas kujunes välja  klassikaline orkestrikoosseis,  mis on kasutusel tänaseni. Aluse pani
Mannheimi koolkonna meister Johann Stamitz. Seal asus ka Euroopa suurim õukonnaorkester.  Klassikalise sümfooniaorkestri kõla tugineb keelpillidele    , väikese koosseisu asemel sai orkestri aluseks suur 4-häälne keelpillirühm:   I, II viiulid  - I viiulid mängivad meloodiat, II viiulid “peavad dialoogi” ja aeg-ajalt ühinevad esimestega,
vioolad mängivad harmooniatäidet, tšellod ja kontrabassid  moodustavad  bassihäälena põhja   Uutmoodi kasutati aga puhkpille    .  Puupuhkpillid  (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet.  Vaskpuhkpillid      (metsasarv  ja  trompet)  mängisid mugavas keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid.  Ühetaoliste puhkpillide arvu järgi nimetati klassikalise sümfooniaorkestri koosseisu     kaheseks    : 2 flööti, 2  oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit, timpanid ja tasakaalustamiseks ca 22 keelpilli (6-6-4-
4-2). 1) Klassitsismiajastu uued žanrid ja vormid  Klassitsismiajastu olulisemad vormid ja žanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. See protsess oli alanud
juba 18. saj. alguse Itaalia muusikas (D. Scarlatti klaverisonaadid) ja jõudis lõpule Viini klassikute loomingus. TÄHTSAMAD VORMID
3-osaline lihtvorm (ABA)
Rondo (pr.k. rondeau, lad.k. rondellus) tähistas algselt refrääniga lauluvormi. Iseloomustab läbiva arenduse taotlus.
Põhiteema (A) ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega (B,C jne.). Refrään kordub vähemalt
kolm korda, harilikult põhihelistikus, episoodid on kontrastsed, kõrvalhelistikus. Tüüpilise 5-osalise rondo skeem – A
B A C A.
Variatsioon (lad.k. variatio) – muutus, vaheldus. Muusikalise teema kordus muudetud kujul – helilooja võib muuta
rütmi, meloodiat, helistikku, tempot vm. Vormiskeem A A1 A2 A3 A4...
Sonaadivorm     ( sonaat-allegro   vorm)   –      üks   instrumentaalmuusika   ja   ka   ajastu   tähtsaim   vorm.      Ülesehitus   - ekspositsioon, töötlus ja repriis - loe lk. 271-272, tabel.
Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel, mille I osa on alati sonaadivormis. Sonaaditsükkel 
võib olla kas 3- või 4-osaline. Kolmeosaline tsükkel esineb instrumentaalkontsertides ja kammersonaatides, 
neljaosaline esineb sümfooniates ja keelpillikvartettides 3- o s a l i n e  s o n a a d i t s ü k k e l  4- o s a l i n e   s o n a a d i t s ü k k e l  1) Allegro (kiire põhiosa) 1) Allegro (kiire) 2) Andante (aeglane)  2) Andante (aeglane) 3) Allegro (kiire finaal) 3) Skertso/Menuett (tantsuline) 4) Allegro (kiire finaal)' TÄHTSAMAD ŽANRID
Tähtsamad klassikalisel sonaaditsüklil põhinevad žanrid, mida viljeldi klassitsismiajastu instrumentaalmuusikas on:
sonaat  – 3- või 4-osaline sonaaditsükkel soolopillile. (Klaveriduo = klaver + teine soolopill; klaveritrio = klaver +
viiul + tšello;  klaverikvintett = klaver + keelpillikvartett) 
trio – 4-osaline sonaaditsükkel (viiul, klaver, tšello)
keelpillikvartett – kahele viiulile (I ja II viiul), vioolale (ehk altviiul) ja tšellole kirjutatud 4-osaline sonaaditsükkel
instrumentaalkontsert – 3-osaline sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. sümfoonia – ulatuslik, kaaluka sisuga, 4-osalisest sonaaditsüklist koosnev kontsertteos sümfooniaorkestrile, 
mille esimene osa on sonaat-allegro vormis. 3


12)  Mis oli kõige tähtsamaks klassitsismiajastu vormiks, kus seda tavaliselt kasutati ja 
milline oli tema vormiskeem (kirjelda) - Sonaadivorm - selle vastus on põhimõtteliselt olemas 
eelmise küsimuse juures. UUED SUUNAD OOPERIS 1) Iseloomusta lühidalt erinevaid ooperiliike – opera seria, opera buffa, singspiel. Too näiteid (helilooja ja teos).  18.sajandi alguses valitses Euroopas (v.a. Prantsusmaa) itaalia tõsine ooper ehk  opera seria.  Selle süžeed
vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalsete inimestega — isegi juhul, kui tegelased on tõepoolest
tegelikult elanud, on nad vaid eetiliste väärtuste sümboliteks. Niisiis on  opera seria  dramaatiline konflikt
väärtuste konflikt. See teeb aga kogu draama staatiliseks — tegelased ei arene sisemiselt, ei vaheta oma
allegoorilist maski.  Kunagi   tõsise   ooperi   vaatuste   vahele   etendatud  intermeediumitest   arenes  sel   ajal   välja   kogu  õhtut   täitev
koomiline ooper (opera buffa). Selle tegelased on enamjaolt madalast seisusest ja tihtipeale klišeelikud: rikas
ja ihne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut; teravmeelne linnasulist teener;
rumalalt targutav vana doktor või advokaat jne.  18.sajandi lõpuveerandil jõudis sakslaste  Singspiel  ka  Tallinna, 1784.a rajati seal  asjaarmastajate teater
(Revaler Liebhaber-Theater) August von Kotzebue juhtimisel. Draamaetenduste kõrval etendati selles teatris
laulumängu ja ka balletti. Kotzebue laulumängus „Isalik ootus“ kuuleb ka eestikeelseid laule ja dialooge. 2) Milles seisnes tõsise ooperi reform?
 Juba Händel püüdis 18.sajandi teisel veerandil muuta opera seriat lavaliselt dünaamilisemaks. Tema käe läbi
tuli ooperisse uusi vokaalvorme, julgemalt sekkusid orkester ja koor. 3) Missugune osa oli ooperireformis G. W. Glucil, milliseid muudatusi ta tegi?  Tõeliseks tõsise ooperi reformijaks sai aga Christoph Willibald Gluck (1714-1787). Tihtipeale “neljandaks
viini   klassikuks”   nimetatav  Gluck  on  pärit   Lõuna-Saksamaalt,   õppinud  Praha   ülikoolis  ja   hiljem   Itaalias
Sammartini   juures;   seal   tutvus   itaalia   ooperiga   ja   lõi   ka   ise   teoseid   napoli   stiilis.   Londonis   kohtus   ka
Händeliga, kes küll tema heliloojavõimetest üpris sapiselt rääkis. 1750.a-te alguseks oli siiski juba tunnustatud
ooperikomponist ja alates 1754.aastast saab temast Viinis õukonnaooperi juht.  Oma tõelise stiili leidis Gluck 1760-ndatel, mil kohtus poeedi ja libretisti Calzabigiga. Nende koostöös sündis
aastal 1761 ballett „Don Juan“ ning aasta hiljem ooper  „Orpheus ja Eurydike“, mis saigi ooperireformi
alguseks. 4) Milliseks muutis uut laadi ooper publiku suhtumise?  Glucki ooperireform muutis oluliselt ka publiku suhtumist ooperisse    . Siiamaani polnud kombeks etendust täie tähelepanuga jälgida — ooper oli meelelahutus, mille ajal parteris jalutati ja vesteldi, loožide omanikud aga
ilmusid end näitama tihti üsna lühikeseks ajaks. Nüüdsest sundis kaasahaarav sisu jälgima ooperit otsast
lõpuni, meelelahutusest sai kunst. KLASSITSISMI HELILOOJAD 5) Haydni elu ja looming lk 151
6) Mozarti elu ja looming lk 157
7) Beethoveni elu ja looming  lk 172 4