Wagneri ooperireformi plussid ja miinused Richard Wagner oli oma tegude poolest suur mees ta sai hakkama ooperireformiga, milleta ilmselt me teatri- ega ooperisaali ette ei kujutaks. Nagu igal asjal on kaks poolt, on ka Wagneri ooperireformil omad plussid ja miinused. Enne Wagneri ooperireformi olid ooperid justkui seltskonnaüritused, kus käidi mõnusalt aega veetmas ning juttu rääkimas. Wagner mõistis, et nii need asjad ei lähe ja et tuleb midagi muuta. Ta kustutas saalis tuled seda selleks, et inimestel oleks parem lavalist tegevust jälgida ning mitte nii väga keskenduda ümbritsevale keskkonnale. Arvan, et see oli kindlasti plussiks neile, kes käisidki ooperis just ooperi pärast ning külastasid etendust, et saada suurepärane nauding ja elamus. Neid kindlasti rõõmustas ka see, et saalist kadus häiriv jutumulin, kuna ruum oli pime ning segajad ei saanud omavahel vestelda. Miinuseks võis see osutuda nen...
Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav. 3. Orkester paigutati orkestriauku. 4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. 5. Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel. Uuendamisel võttis ta eeskuju antiikteatrist. Enne ooperireformi oli saalis valge ning inimesed ei läinud mitte ooperit kuulama vaid ennast näitama. Ooper oli pigem teisejärguline ning taustaks. Ooperireform oli hea kuna see pani inimesi ooperit jälgima ja tegi selle ka lihtsamaks. Plussiks oli see , et Wagner lasi põranda viltu ehitada , et saaks paremini jälgida laval toimuvat ja et orkestri jaoks oli ka tehtud oma koht. Wagner tegi kogu ooperist terviklikku loo ning lavastas tavaeluga sarnaneva ooperi. Praegu ei kujutaks ettegi seda , kui läheks teatrisse ning etenduse ajal tuled põleksid või , et istmed oleks samal tasapinnal. Minu arvamus on , et ooperireform oli ainult positiivne.
Sajandi keskel lisandus järjest rohkem peategelasi keskklassist ning ka elu heidikuid. 5. Miks nimetatakse Giuseppe Verdi 19. Sajandi kuningaks? Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Süžeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 6. Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Wagneri ooperites on ülioluline osa nn juhtmotiivide (Leitmotiv) võrgul - tegelasi, ideid, sündmusi või esemeid esindavad lühikesed karakteersed muusikalõigud, mis ideaalis jäävad kuulajale meelde juba esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või tähtsale objektile
ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus, Muusika instrumendid kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks soolopilliks sai klaver, Uued zanrid ja vormid Vormid: tähtsaim sonaadivorm; rondo ja variatsioon. Sonaadivormil põhinevad zanrid: sonata, trio, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert, sümfoonia. Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust. Glucki ooperireform. Tähtsamad heliloojad Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven
kirikud; kõrv ja silm määravad ilu; barokkorkester; üleskaevamised; kõik, mis on tõeline, on kodune musitseerimine; afektiõpetus; avalik kontserdielu; ilus; renessanss taassünd; monoodia; Glucki ooperireform; ilmalik rüütlikultuur; trükikunst 15 sajand; ooper (firenze camerata); klassikalise sümf ork burdoon, parafoonia, teaduse tähtsustamine; muusikakeskusteks kujunemine heterofoonia; keskseks Madalmaad; õukonnad
pilkupüüdvad kostüümid. Saksa ooper · Keskuseks Dresden. Heliloojad: Johannes Brahms · Üks kolmest klassikalise muusika B'st (Bachi ja Beethoveni kõrval). · Mitteprogrammilise ehk puhta muusika pooldaja. Ferenc Liszt · Üks suurimaid klaverivirtuoose (klaverietüüdid). · Rajas uue interpretatsioonisuuna (klaverile orkestraalne kõlajõud, mängutehniline täiuslikkus). Richard Wagner · Hitleri lemmikhelilooja. · Reformeerija (ooperireform). · Reformooper Tristan ja Isolde. Hector Berlioz · Üks esimesi, kes kasutas väljaspool põhilava pillimehi (e. banda). · Kirjutas orkestratsiooniõpiku. · Ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet · Andekas pianist. · Enimtuntud ooper Carmen. Giuseppe Verdi · Ooper Nabucco. · Ooperikuningas. · Ooperite eripärad: meloodia rikkus, jõuline rütmika, palju librettot, laulja orkestrist üle. Frédéric Chopin · 19
Sümfooniad:"Kevadsümfoonia""Reini sümfoonia" klaveritsükkel: "Karneval" Vokaaltsükkel:"Naise elu ja armastus" 5.Brahms- Kuigi ta oli väga osav pianist, pooldas ta siiski sümfooniaid. Looming: 4 sümfooniat, 2 klaveriteost"Ungari tants" ,,Valsid" 6.Lizt- Mängis kaasaegsete heliloojate muusikat.Kirjutas sümfoonilisi poeeme, mis on muusikajaloos esmakordsed. Ta oli ajastu suurimaid pianiste. Ungari rapsoodia nr 9 ,,Püha karneval" 7.Wagner- ooperireform- põgenemine.. Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"(Hailuuja) 8.Berlioz- Romantiline, üllas, üllad ideaalid, naiivne lapsikus.looming:"fantastiline sümfoonia,4.osa teekond hukkamisele" 9.Bizet- kirjutas enamasti klaverile, kuid temalt obn ka kuulsaid sümfooniaid avamäng ooperile ,,Carmen" 10.Programmiline muusika-on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja,kommentaari) heliteose sisu paremaks mõistmiseks
Üldiseloomustus Muusiku koht Ühehäälsus või Muusikainstrumendid Uued zanrid ja Tähtsamad heliloojad ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autor...
Opera buffa koomiline ooper, laulumäng, temaatika naeruvääristamine, laululised aariad, ansambli ja koori numbrid, olustikuline koomilise sisuga ooper. NT: Pergoles ,,Teenija käskjanna", W.A.Mozart ,,Figaro Pulm" Saksa Singspiel laulumäng, sündis 18. Sajandi keskel, tekkis iInglise ballaad-ooperi ja Prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Enim mängitud Austrias. NT: W.A.Mozart ,,Haaremi rööv", ,,Võluflööt". 8. Ooperireform ja Gluck: Hakati ooperit jälgima, suurendati koori ja baleti osatähtsust ooperis, muusika kujutab realistlikult lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Avamäng on vahetu osa. C.W.Gluck viis läbi ooperireformi 1762. aastal, mil lavastati tema ooper ,,Orpheus ja Eurydike". 9. Helilooja elukäik: F.J.Hayden Õppis noorena Hainburgis laulukunsti, klaviirimängu ja viiulit. Looming
21.OOPER – igapäeva elu ja reaalse inimesega. 22.KOOMILINE OOPER JA LAULUMÄNG – koomilise sisuga ooper 23.Singspiel – saksa laulumäng C.W.Gluck 1. Sündis Saksamaal 2. Ooperid napoli stiilis 3. Tunnustatud ooperihelilooja 4. Tegi koostööd Calzabiga, kellega kirjutas koos teoseid (ballett,ooper.) Nende ooper „Opherus ja Eurydike“ oli ooperireformi aluseks 5. Gluck muutis ooperi senise ülesehituse. Ooperireform – rohke sõnalisel väljendusel, laulja peab laulma seda mis kästakse, avamäng peab olema seotud sisuga. Põimis antiikaaega ja klassitsismi. Aaria ei tohi valitseda ooperi üle. 6. "Orpheuse aaria" Joseph Haydn 1. Klassikalise stiili suur meister 2. Alustas teoste loomist täisealisena, mitte lapsena 3. Sündis Austrias 4. Isa oli muusik 5. Kõik žarnid 6. Teenis elatist klaveritundide andmisega, viiulimänguga orkestrites ja ansamblites 7
Ta oli ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel, tal olid psühholoogilise probleemistikuga ooperid. Tuntud on tema lõputud meloodiad, tema orkestris pidi olema 4kordne, suur oli vaskpillide roll. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmist- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperid olid grandioossed teosed, mis haarasid kuulaja jäägitult endasse. Wagneri ooperireform 1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2. Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav. 3. Orkester paigutati orkestriauku. 4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. 5. Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel. 4. Programmiline muusika ja sümfooniline poeem Prog
*u 90 laulu ja romanssi 5.Nimeta Verdi oopereid (vähemalt 8)! "Traviata" "Rigoletto" "Trubaduur" "Othello" "Kuningas üheks tunniks" "Maskiball" "Don Carlos" "Röövlid" 1.Nimeta Wagneri oopereid (vähemalt 4)! "Lendav hollandlane" 1843 "Tristan ja Isolde" 1865 "Siegfried" "Lohengrin" 1850 "Tannhäuser" 1.Milles seisneb Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Loobus avamängust, laiendab orkestrikoosseisu jne 2.Wagneri ooperite ainestik! Millisteks kujuneb Wagneri ooperitegelaste saatus? Ainestik pärit eepostest, müütidest, muinasjuttudest või ajaloost. Ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid
taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. 11. Wagneri ooperireform 1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2. Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav. 3. Orkester paigutati orkestriauku. 4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. 5. Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel. 12. Wagneri ooperite ainestik Sisaldab palju mütoloogiat (muinasjutud, müüdid jne). 13. Millisteks kujuneb Wagneri ooperitegelaste saatus?
Näiteks klaveritrio,milles mängivad klaver,viiuljatsello.Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal,ülekaalus oli ilmalik muusika.Kõige enam muutus muusika helikeel.Klassitsismistiil tõi ka muusikasse lihtsuse,selguse,korrapärasuse ja jättis kõrvale barokile iseloomulikud liigsed kaunistused ja keerukuse.Muusikateoses oli esikohal lihtne,korrapärane meloodiaja seda saatis selge,mitte liiga keeruline harmoonia. Milliseid muutusi tõi ooperiZanri Christoph Willibald Glucki ooperireform? Üksikute vokaalinumbrite asemel lõi ta ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi tseene, loobus cla- capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koorija balletifunktsiooni: barokkooperis olid need staatilised, nüüd aga hakkasid sekkuma tegevustikku, lõi avamängu, mis muutus iseseisvast pidulikust orkestriteosest nii muusikaliselt kui ka meeleolult ooperiga seotud ning esimest lavastseeni sissejuhatavaks avanumbriks.
Seal suhtuti tema taotlustesse hoopis mõistvamalt.Verdi oli suurepärane meloodiameister. Paljud tema ooperiaariad kujunesid Itaalias peaaegu et rahvalauludeks. Verdi oskas sellega aga arvestada näiteks olevat ta Hertsogi laulu ooperist "Rigoletto" viinud teatrisse alles päev enne ooperi esietendust, et see ülemäära vara rahva hulgas liikvele ei pääseks 16. Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Ka möödunudnädalasel galakontserdil jäid paljude teostest välja võetud katkendite algused ja lõpud nagu õhku rippuma, kuna on oma meloodias, harmoonias jne nii tihedalt seotud sellega, mis eelneb ja järgneb. Wagneri ooperites on ülioluline osa
kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 8) Nimeta romantismi perioodid. - vararomantism 1815- 1830 - kõrgromantism 1830- 1890 - hilisromantism 1890- 1925 9) Mida tähendab metropoliseeritud, millised olid tähtsad metropolid? 10) Võrdle Verdi ja Wagneri ooperit. Erinevused, milles seisis Wagneri ooperireform? Verdi- Itaalia. Verdi ooperites joonistuvad välja nüansid meloodialiinis, mitte orkestratsiooniarengus, nagu Wagneril. Wagner- Saksamaa. Ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis jagunesid stseenideks. Wagner oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 11) 2-3 esindajat ja zanrid. Itaalia: - Verdi- ooper - Rossini- bel canto stiil ( ilus laul) Saksamaa: - Wagner- ooper
,,KREUTZERI SONAAT". 9 SÜMFOONIAT. Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni LAVATEOSED: ooper ,,FIDELIO", ballett ,,PROMETHEUS", 2 missat ( üks neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL". 19. saj. Eeskuju, enamus heliloojaid lähtuvad tema sümfooniatest ja kammersonaatidest. Teerajaja. Lõpuaastate muusikas romantismi sarnane. Isepäine geenius kes ei kohanenud kunagi aja ja ühiskonnaga. Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega (opera seria). Mozartit tema reform ei mõjutanud. Mozart lähtus Itaalia koomilisest ooperist. Nende oopereid nähakse sageli vastanditena. Eesmärgid olid sarnased. Gluck suurendas dramaatilisust ooperites dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teostes ja allutas muusika neile. Mozartile jäi muusika ooperis pea väljendusvahendiks. Mozarti tähtsamad ooperid sündisid elulõpul Viinis. 1786a
abielusse suure klaverimängija von Bülow`i lahutatud naisega. · Linnaks, milles möödusid helilooja viimased eluaastad, oli Bayreuth. Bayreuth · Siia lasi helilooja ehitada oma ooperite lavastamiseks suurejoonelise teatri · Ürituse eesotsas olid Wagneri talendi austajad · Mitmes riigis tekkisid Wagneri ühingud, mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks · 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed Wagneri ooperireform · Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav · Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav · Orkester paigutati orkestriauku · Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist · Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel Tänud
Operetis kasutatakse lavakõnet, on eksootiline ja ebareaalne. Olulisim on laul. Helikeel - klassikaline, tavaline teatriorkester. 13. Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks? Pariis 14. Nimeta olulisemaid väikevorme klaverile. Nimeta 19.sajandi klaverivirtuoose. Nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, valss, masurka, polonees, kontsertetüüd. Klaverivirtuoosid olid Fryderyc Chopin ja Ferenc Liszt. 15. Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform? Nimeta Wagneri tuntumaid oopereid. Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Wagneri ooperites on ülioluline osa nn juhtmotiivide (Leitmotiv) võrgul - tegelasi, ideid, sündmusi või esemeid esindavad lühikesed karakteersed muusikalõigud, mis ideaalis jäävad kuulajale meelde juba esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või
Noorena meeldis talle teater ja kirjandus 15-aastaselt otsustas hakata heliloojaks Õppis Leipzigi konservatooriumis Viis läbi ooperireformi Ooperid jagunevad kolme gruppi: 1) varased ooperid ,,Rienzi" (eeskujuks saksa, itaalia ja prantsuse ooper); 2) reformieelsed ooperid ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin" (loominguline küpsus); 3) reformitud ooperid ,,Nibelungi sõrmus"; ,,Tristan ja Isolde"; ,,Nürnbergi meisterlauljad"; ,,Parsifal" Ooperireform: o Kustutas saalis tuled o Saalipõrand ehitati kaldu o Orkester paigutati orkestriauku o Juhtmotiiv tegelastele o Orkester ja orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga o Loobus numbriooperist Ooperid olid muusikalised draamad (lavategevus ja muusika on võrdselt olulised) Peaosatäitjad suured kangelased (Saksa ja Skandinaavia eepostest ja legendidest) Teemad ennastohverdav armastus; kunst
Orkestri- ja kammerteosed. Richard Wagner (1813-1883) Sündis Leipzigis Saksa helilooja, dirigent, ooperiautor ja ooperiuuendaja Tema õpingud algasid Dresdeni Kreuzschules Juba varakult avaldus temas huvi kirjanduse ja teatri vastu 1830 asus õppima Leipzigi ülikooli 1841. aastal valmis tema esimene pusima jäänud ooper ,,Lendav Hollandlane´´ 1849. aastal võttis osa Dresteni ülestõusust, mille tagajärjel asus 10. a elama Zürichisse 1861. aasatl naasis kodumaale Ooperireform Katkematu sümfoonilise arenduse ja lavalise tegevusega ehk muusikadraama Põhiideeks oli muusika, sõna, tantsu, draama ja lavakujunduse sulandumine ühtseks kunstiliseks tervikuks Wagner võttis kasutusele juhtmotiiviv nn Lõputud meloodiad Wagner uuendas ka orkestratsiooni Eriline tähelepanu vaskpillidele Põhiideed Ooperite libretod kirjutas ta ise Ainestik pärines saksa ja Skandinaavia eepostest, müütidest ja pärimustest
koomilise ooperi eeskujul. Rajaja Johann Adam Hiller. Võib erineda olenevalt kohast, kus see kirjutati. Mozart „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“. 15. 18. Sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem orkestrikasutusgmuutis muusika värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus. 16. G. W. Gluck, ooperireform: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762. aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper g „Orpheus ja Eurydike“, kus muusika pidi realistlikul kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Gluck loobus ooperi liigendamisest üksikutest etteasteteks ja retsitataiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balleti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu
ooperist. Neid kantakse ette neljal päeval. Niebelungide laul koosneb: 1.) "Valküürid" 2.) "Siegfried" 3.) "Reini kuld" 4.) "Jumalate hukk" Kuulame: "Valküüride lend" ooperist "Vaklüürid" Wagner kasutab neljakordset orkestrit. Kõige olulisemad on vaskpuhkpillid. Tuntumad ooperid: "Lendav Hollandlane", "Tannhäuser", "Lohengrin", "Tristan ja Isolde" Kuulame: "Tannhäuser'ist" "Palverändurite kool" Wagneri ooperireform tõi kaasa: 1) tulede kustutamise 2) saalipõrand ehitati kaldu 3) orgester paigutati orgestriauku GEORGES BIZET (1838 1875) Prantsuse helilooja, kelle ema oli väga hea pianist ning tema õde oli väga hea laulja. Ta kasvas muusikalises õhkkonnas ja juba 9 aastaselt astus ta Pariisi Konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. Temast sai väga hea
d. U 400 klaveritranskriptsiooni e. Tõi üheosalise sümfoonilise poeemi: ,,Hamlet", ,,Prometheus" f. Ungarlane, esinenud Tartu Ülikooli aulas, 5. Fryderyk Chopin a. Ei ole programmiline, enamus klaverile, tundlik ja nõtke, täis kaunistusi b. Arvukalt väikevorme: etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, polomerid, masurkad, ballaadid, ekspromptid c. 2 klaverikontserti d. Poolakas 6. Richard Wagner a. Põhiliselt ooperid (kokku 13), ooperireform b. Saksa eeposel põhinev ooperitetroloogia ,,Nibelungide sõrmus": ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk" c. Ooperid: ,,Lendav Hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohegrin", ,,Tristan ja Isolde" 7. Giuseppe Verdi a. Meloodiarikkus, jõuline rütmika, meeldejäävad motiivid, vokaalne valitsemine b. Oopereid kokku 26: ,,Oberto", ,,Attila", ,,Macbeth", ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Don Carlos", ,,Trubaduur", ,,Nabuceo", ,,Traviata" 8
taalne tantsuvorm soon, frottola, villanella, mentaalne tantsusüit, seria sisu ajaloost või estampii. balletto + instrumentaal- fuuga. mütoloogiast); Glucki ne tantsumuusika. ooperireform Johann Sebastian Bach Christoph Willibald Muusika arvatava Guillaume de Machaut Georg Friedrich Händel Gluck jumaliku päritolu tõttu Philippe de Vitry Claudio Monteverdi Joseph Haydn heliloojad autor anonüümne; Johannes de Muris Arcangelo Corelli Wolfgang Amadeus
* muutis ümber avamängu kontseptsiooni: kui siiani oli avamäng võrdlemisi juhuslik pidulik orkestripala, siis Glucki avamäng oli esialgu sissejuhatus esimesse lavastseeni, hiljem koguni kogu draama lühike programmiline kokkuvõte ehk lõi avamängu, mis muutus iseseisvast pidulikust orkestriteosest nii muusikaliselt kui ka meeleolult ooperiga seotuks. Siitpeale valmib ooperi avamäng kõige viimasena alles siis, kui kõik muu on juba valmis kirjutatud. Glucki ooperireform muutis oluliselt ka publiku suhtumist ooperisse. Siiamaani polnud kombeks etendust täie tähelepanuga jälgida -- ooper oli meelelahutus, mille ajal parteris jalutati ja vesteldi, loozide omanikud aga ilmusid end näitama tihti üsna lühikeseks ajaks. Nüüdsest sundis kaasahaarav sisu jälgima ooperit otsast lõpuni, meelelahutusest sai kunst. Kõige rohkem mõjutaski Gluck prantsuse ooperit. Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal etendunud ooperid
5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. Kammeransamblid, anrid, vormid 18. sajandi II poolel. 7. Klassikaline instrumentaalstiil Haydni ja Mozarti küpses loomingus (1770.90. aastatel). 8.Beethoveni looming. Muutused klassikalistes vormides, tähendus 19. sajandi muusikale. Sümfoonia ja selle tähenduse muutumine avalikus kontserdielus. Vokaalteosed. 9.Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid. 10.Muutused Euroopa muusikaelus 18.19. sajandi vahetusel. 1.Saksa protestantlik kirikumuusika 16.-17. Sajandil: Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja- Saksamaal 17. sajandi II poolel. Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal protestantlik
Mitmes riigis tekkisid Wagneri ühingud, mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks. 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed. Kõik oli siin suurejooneline ja ülev. Teatri ette oli püstitatud kuningas Ludvig II kuju. Avaetenduseks oli määratud "Nibelungide sõrmus". Etendus kestis neli õhtut. Ooperis oli 33 tegelast, millisteks olid jumalad, kääbused, hiiglased ja inimesed. Erakorraliselt suur oli orkester. Milles seisnes siis Wagneri ooperireform? 1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2. Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav. 3. Orkester paigutati orkestriauku. 4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. 5. Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel.
Uued suunad 18. sajandi ooperis · Hakati ehitama esimesi avalikke ooperimaju. · 18. sajandi algul valitses nn ,,tõsine ooper", selle kõrvale tekkis nn ,,koomiline ooper". Ooperit vaheajal etendati intermeediume( nagu satiir). · Kuulsaim intermeedium oli Pergulezi poolt kirjutatud ,,Teenijanna- käskijanna" · Prantsuse muusikas jätkas Lylli tööd J.P. Ramerau. · 18. sajandi keskel toimus ooperireform, reformijaks oli saksa helilooja C.W. Gluck. Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli pärist Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Tema isa oli musikaalne, laulis ja mängis harfi. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8. aastaselt Viini Püha Stepheni Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis klaviiri- ja viiulimängu. Õppis 10. aastat Toomkirikus ja lahkus häälemurde tõttu.
Richard Wagner (1813 1883) Saksa helilooja, kes oma helilooja kutsumuse avastas üsna hilja. Lapsepõlves huvitas teda teater ja kirjandus. 15-aastasena kuulis esmakordselt Beethovenit, see avaldas talle mõju. Hakkas võtma eratunde ja omandas lühikese ajaga vajalikud teadmised. 1831 Leipzigi ülikoolis õppis muusikat. Lisaks dirigent ja muusikakirjanik. Põhiline loominguala on ooper, kuhu tõi palju uut ja teostas sellega ooperireformi. Ooperireform seisnes: · Kustutas saalis tuled; · Saali põrand ehitati kaldu; · Orkester paigutati orkestriauku; · Võttis tegelaste jaoks kasutusele juhtmotiivi; · Orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga; · Loobus numbriooperist (sisu ja muusika ei voolanud katkematult edasi). Wagner ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele; · Ooperil on muusikalised draamad; · Lavaline tegevus on võrdne muusikaga.
1790. aastatel kujuneb välja veel üks o.c haru revolutsiooniooper e õudusooper (seostub ka pääsmisooperiga). Selle aja peamine o.c autor on Beethoveni poolt imetletud itaallane Luigi Cherubini (1760-1842)., kes tegi Pariisis hiilgava ja pika karjääri, kirjutades nii oopereid, kirikumuusikat (2 missat), revolutsiooni ajal patriootilist muusikat jne. Ooperitet näit ,,Lodoiska", 1791. 15 Lühidalt Clucki põhimõtetest Christoph Willibald Gluck (1714-1787) 1760. aastatel ooperireform koos Viini õukonnapoeedi Calzabigiga: ooper peab olema nagu draama, peab olema teater; tekstis ei tohi olla mõttetuid kordusi, vaid tekst peab olema sisukas ja edasiarenev. Vokaalpartiis peab kaduma ,,vokaalakrobaatika", da-capo-aariaid (skeem ABA; da capo peast alates, s.t algusest) võib olla minimaalselt. Avamäng peab olema ooperiga sisuliselt ja muusikaliselt seotud. Kooristseenid tähtsalt kohal, nagu antiiktragöödias
a. ilmub esimene Bachi kogutud teoste sari, järgmine 1954. Tugevad mõjud Mozartile, Mendelssohnile, Schumannile, Brahmsile jne. Teosed: Suur missa (missa h-moll), Jõuluoratoorium, Johannese ja Matteuse passion, u. 200 kantaati, 6 Brandenburgi kontserti,15 sinfoniat, 40 oreliteost, süidid, 140 koraalielmängu jne. Lk. 13 VII TEEMA- KLASSITSISM. 1. Varaklassitsism. Mannheeimi koolkond. Joh. Stammitz. Ooperireform. Gluck. Üleminekud stiiliajastute vahel on järk järgulised. Uue stiili üksikjooned ilmnevad mõne helilooja puhul juba väga varakult, sealjuures aga vana stiili pikk järelmõju. Klassitsistlik stiil jõuab täie maksuvuse ja küpsuseni alles 1770.a. 80 aastatel. Varaklassitsismist võib muusikas rääkida umbes u. 1760-1780. Sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni
annaabi.ee 
