Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klahvpillid, elektrofonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klaver, orel, süntesaator, klavessiin, oreli, akordion, elektrofonid, klahvpillid, kõla, põhierinevused, muusikaõpetus, liigitamine, tiibklaver, pianiino, mehhanism, klaverivabrik, pianistid, eelkäijad, orelil, orelimängija, assistent, heliloojaprofessionaalse koolituse muusikakoolides. Tunnused, mis vihjavad, et tegu on progressiivse rockmuusikaga, on näiteks pikad instrumentaal sektsioonid, samuti laulud, mis on tihti 4-6 minutit või isegi pikemad, pikad improvisatsioonid, eriti live - esinemistel. Grandioossed lavakaunistused ja kostüümid - see on omapärane just progressiivsele rock muusikale. Progressiivses rockmuusikas kasutatakse samuti hulgaliselt pille: kitarrid (90ndate lõpus hakati kasutama 7- ja 8-keelseid kitarre), orel, mellotron, flöödid, Grand Stick (10-12-keelne instrument, mida mängitakse kahe käega), süntesaatorid. Nendele instrumentidele lisatakse veel hulgaliselt efekte. Üha enam hakati kasutama elektroonilisi pille. Iga bänd üritas luua oma niinimetatud soundi ning tänu sellele arendati välja uued instrumendid, efektid ja pilli mängimise tehnikad. Samuti kasutati niinimetatud “odd time singatures-i“, mis tähendab imelikku taktimõõtu. Enamik laule on üldiselt
muusika teoreetilisi probleeme, samuti viisid läbi ka meistrikursuseid. Akustika- ja muusikauurigute keskus IRCAM Pariisi Pompidou keskuses. Tegutseb alates 1976. aastast. Kogu II maailmasõjale järgnenud perioodi heliloomingut nimetatakse... nüüdismuusikaks. John Cage (1912-1992). Millisest perioodist ja mida tähendab muusikas termin ettevalmistatud klaver? USA avangardistlik helilooja, 1938. aastal organiseeris oma esimese löökpilliorkestri, millele kirjutas ka hulga teoseid. Sellest perioodist pärineb ka tema üks menukamaid ja enim järgimist leidnud leiutisi ettevalmistatud klaver (pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele on asetatud mitmesuguste esemetega, nt metallpoldid, klaasitükid). Cage´i küpset loomingut määratletakse mõistetega: Aleatoorika (lad k alea-täring) ja
Kirjandus Inimene oli seesmiselt lõhestunud ja allakäinud Musketäride ajastu (Louis XIII) Esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas Instrumentaalmuusika Charpentier „Te Deum“ Poogenpillid: viiul, vioola e. altviiul, tsello, kontrabass Stradivari, Amati, Guarneri- perekonnad, kes ehitavad ja valmistavad viiuleid (elavad Itaalias Cremonas) Viiuliperekonna pillide populaaruse põhjused: ilus kõla, neid pille on võimalik häälestada Barokktriod: meloodialiin, harmoonia saade akordid, bass Nummerdatud bass e. generaal bass- heliloojad kirjutavad nootidena meloodia, bassi, harmooni numbritega muusika alla 17. Saj instrumentaalmuusika buum üle Euroopa, instrumentaalorkester Pachelbel- „Canon“ Žanr: 1) kontsert soolopill+orkester ( I kiire, II aeglane, III kiire)
Rudolf Tobias 1873 1918 Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane orelimängija, dirigent ja muusikakirjanik. Sündis Hiiumaal Käinas, kolis Kullamaale hiljem. Esimene muusikaline haridus isalt, kes oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooriatunde ja oreliõpetust Tallinnas toomkiriku organisti juurest. 1893 astub Tobias Peterburi konservatooriumisse, saab sealt 2 diplomit, neist üks on orel (Louis Homilius) ja kompositsioon (Nikolai Rimski- Korsakov). Jääb Peterburi tööle. Töötab Jaani kirikus organisti ja koorijuhina. Üks esimesi kuulsmaid teoseid on kantaat ,,Johannes Damaskusest". Tobiase kohta saab öelda korduvalt Eesti esimene: komponist, esimese oratooriumi autor(Joonase lähetamine), klaverikontsert, sümfooniline teos(avamäng ,,Julius Caesar"), programmiline helitöö(,,Walpurgi burlesk"), esimene keelpikki kvartett 2viiulit, vioola ja tsello
Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesi Karl August Hermann ( vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased ). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miia Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. 6. Rudolf Tobias ( 29.05.1873 Käina 29.10.1918 Berliin ) Esimene kompositsiooniharuga eesti helilooja
satiiri ja mõnikord ka groteski kaudu, kuna mitmetähenduslikkus oli võimude formalismisüüdistuste vastu omamoodi kaitsekilp. Kogu nõukogude intelligents oli juba jõudnud harjuda lugema n-ö ridade vahelt. Sel kombel sündisid Šostakovitši partituuride mõjuvaimad leheküljed, kus satiir ja traagika võivad nii interpreedid kui ka kuulajad panna piltlikult öeldes läbi pisarate naerma. 1919-1925 õppis Šostakovitš Peterburi konservatooriumis kahel erialal: klaver ja kompositsioon. Oma lõputööks kirjutas 19-aastane Šostakovitš 1. sümfoonia (1925), millega äratas muusikaringkondades kohe suurt tähelepanu. 1927. aastal kõlas teos Berliinis, 1928. aastal Philadelphias ning 1931. aastal New Yorgis. Sümfooniad Šostakovitš kirjutas 15 sümfooniat. 5. sümfoonia d-moll op.47 (1937) märgib Šostakovitši loomingus üleminekut varaselt loomeperioodilt keskmisse perioodi. Eriline roll on 5. sümfoonias rütmil. Teravalt
IV PÕLVKOND kujuneb mitme koori tehnika afektiõpetus afektiteooria tundeline vastav meeleolu vastav rütm ja meloodiatüüp A. Willaert Veneetsia kirikukapellimeister (ihaldatumaid töökohti positsioon + unikaalsus) pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale pani aluse Veneetsia muusikakoolkonnale kantor kirikulaulu õpetaja Kiriku erilisus: kaks koori rõdu külgedel + mõlemal rõdul oli orel kõlakombinatsioonid, millest sai alguse akustika heli levimine ruumis erinevad pillikoosseisud peamiselt puhkpillid kooori võis saata ansambel või muus koosseisud ricecar olemuselt polüfooniline paljude teemade lahend fruuga eelkäija canzone polüfooniline heli lõi Merulo fruuga eelkäija toccata ja sonata improvisatsioonilised helindid, polnud välja kujunenud kindlat vormi V PÕLVKOND
Muusika Põhja- Saksamaal 17. sajandi II poolel. Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutasMartin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati
25. Nimeta Eesti esimene saksofonikvartett. Tallinna Saksofonikvartett, asutas Olavi Kasemaa 1983 26. Milline eesti ansambel on keskendunud gregoriaanika esitamisele? Vox Clamantis 27. Millist pianisti ja pedagoogi peetakse tavaliselt eesti tänase klaverkoolkonna rajajaks? Bruno Lukk 28. Kes kirjutasid esimesed aleatoorilised klaveriteosed eesti muusikas? Jaan Koha „Rondo aleatorica“ (1967), Arvo Pärt „Diagrammid“ op 11 (1964) 29. Kus asub Eesti vanim töötav orel? Mis aastal see on ehitatud? Saaremaal Kihelkonna kirikus. Ehitatud 1805. aastal 30. Keda võib pidada eesti esimeseks naisorganistiks? Miina Härma 31. Kes eesti lauljatest ja kuna hakkas esimesena esitama eesti heliloojate soololaule? Aino Tamm 1890ndal aastal. 32. Milline eesti laulja sai filmi tõttu maailmakuulsaks? Miliza Korjus 33. Keda võib pidada tuntumaks baltisaksa soololaululoojaks? August Heinrich von Weyrauch Pikemad küsimused: 1
helidest koosnev kõlakompleks. Konsonants- kahe või enama ühise osaheliga kõlasobivus, mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna. Kromaatiline helirida- tõusvate või langevate pooltoonide helirida. Libreto- ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Liturgia- religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga; kindla korra järgi peetav jumalateenistus. Live-elektroonika- muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal. Multimeedia- teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Oopus- lad. keeles töö, heliteos Partituur- muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Pentatooniline helirida- koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida.
15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr. · Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. RENESSANSS · Sissejuhatus 14.saj. muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Ilmalikustamine, mis iseloomustas Euroopa vaimukultuuri ikka enam, võis tähendada ka kriitilist, või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Ilmalikustamise märgid 14. saj. kunstis, kirjanduses ja muusikas on palju mitmekesisemad. Muusikas väljendub see eelkõige ilmalike zanride
sotsioloogilisi erinevusi popmuusika (singlipõhine muusika, mis on suunatud teismelistele) ja rock-muusika albumipõhine muusika täiskasvanutele) vahel. (TNEB vol 26 2003 lk 830, 831) Rokkmuusika on 1960. aastail tekkinud levimuusika liik (EKSS 2009), mille tunnused on: · Tüüpkooseis, kuhu kuulvad lauljad, elektrikitarrid (soolokitarri, rütmikitarr), basskitarr, löökpillid (trummikomplekt) ning klahvpillid (klaver, elektriklaver või süntesaator) · Kõlale annavad iseloomuliku värvingu elektriliselt võimendatud heli ja elektripillide heliefektid · Enamik rock-muusikast on kirjutatud paarisosalises taktimõõdus, rõhutatakse 2. ja 4. lööki (joonis 1) · Muusika iseloom on tihti jõuline, ulatudes mõnes stiilis isegi agressivsuseni · Rock-muusika harmoonia on lihtne, toetudes 3-4 põhiakordile Osa rock-muusikast kuulub popmuusika alla
1950. aastal asus Arvo Pärt õppima Rakvere Gümnaasiumis, millest täpsemalt 2. Peatükis. 1.2 Muusikaõpingud ja tunnustus Rakverre tulles, 1938. Aastal, kolis Arvo elama korterisse Laada tänaval[LISA 6], Kuhlbergide peresse. Arvo elas tänava nurgal olevas korteris.[LISA 5] Seal oli kaks tuba ja köök. Arvo magas ahju taga olevas nurgas, millel oli kardin ees. Seal majas oli ka suur tiibklaver ,,Sankt Peterburg". See ei olnud hea klaver, kuid Pärt tegi sellega oma esimesed katsetused muusikas. Majas elasid kolm venda, kellest üks oli andekas muusik. Tal oli väga hea muusikaalane raamatukogu, millest oli ,Arvole, tulevasele suurele heliloojale, palju abi. Kui Rakveres avati muusikakool, otsustas Arvo ema teda sellesse kooli õppima panna.[9, lk20-21] Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Õppejõuks oli tal temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963
Basso continuo (it. k "katkematu bass")ehk saksapäraselt generalbass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Lk.9 Basso continuo`t mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli: 1)basspill (tsello, viola de gamba, fagott, suuremates kooss. ka barokk-kontrabass e.vioola , mis mängib bassimeloodiat 2) harmooniapill (klavesiin, orel, lauto),mis improviseerib bassinootide saateakorde. Helilooja kirjutas sooloteostes üksnes meloodia ja bassi ning lisas numbritega bassile sobiva akordi. Barokki nim.generaalbassi ajastuks. Tabulatuur- soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri, mis ei pannud kirja mitte helikõrgusi vaid pigem mänguvõtteid. Afektiõpetus- muusikas sai tähtsamaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist.
palju pikemaks, kui see tegelikult on ja kellelegi tagaajamise muuta kiiremaks ja põnevamaks, lisades tempokat ning erutavat muusikat. (Ibid.) 1.2.9. Ruumi ja tegevuse mõõtmete tajumine Muusikaga ei saa mitte ainult ajataju mõjutada, vaid ka ruumi ja tegevuse mõõtmete tajumist. Väga intiimset viiuli klaveri duetti ulmefilmi teemana kasutada tunduks sama vale, kui terve sümfooniaorkestri võimas ja vali kõla vaiksele kahe tegelasega filmile, mis leiab aset väikeses korteris. Ka heliregister võib anda aimu ruumi suurusest ja toimuva tegevuse mõõtmetest aimu anda. (Ibid.) 1.2.10. Ebareaalsete sündmuste võimendamine ja iseloomustamine Muusika abil saab ideaalselt iseloomustada luupainajaid ja olukordi, kus ollakse sokeeritud või halvatud. Kõike, mis tekitab tunde ebareaalsusest, saab märgatavalt suurendada muusikaga. Tegelase õudusunenäo saab muusikaga teha vaatajale palju
nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusikast. Iseloomulik on variatsioonilis- improvisatsiooniline meloodiaarendus (soolo- ja ühisimprovisatsioon), eriline rütm, kus meloodiarütmi rõhud võivad ennetada ühtlaselt pulseerivat põhirütmi, pillide ning inimhääle isikupärane kõla ja fraseerimine ning paralleel- ehk plokkharmoonia. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada. Oleme
09. 1882.aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa Mihkel Saar oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse.Ema nimi oli Ann Kimmel. Juba 5-6 aastaselt olevat Mart üritanud orelit mängida. Hariduse omandas Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Esimest muusikaõpetust sai tulevane helilooja isalt.Kord käinud väike Mart isaga onu pool, kus oli vanaisa ehitatud orel. Mart Saare mälestustest loeme: "Isa mängis siis seal. Ta improviseeris, mis jättis mulle unustamatu mulje. Nädalate viisi vaevas, ei saanud lihtsalt rahu ei öösi ega päevade viisi. See oli unustamatu. Nii haarav. Hakkasin isa paluma, et telliks mulle oreli." Mart Saar ei armastanud koolis käia ega polnud ka, peale muusika, teistes õppeainetes just kuigi hea. Olles 12 aastat vana, seisis ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu
Ta jutustas ise: "Vaevalt viieaastaselt olin pulmas. Mind pandi magama. Kuulasin siiski harmooniat. Septakordid köitsid mind kangesti. On jäänud meelde. Simlimängijad tõmbasid kvinte." M. Saar, kes jutustamise ajal lamas haiguse tõttu voodis, tuli voodist välja, läks klaveri juurde ja mängis selle, mis talle oli kõrvu jäänud ette. Umbes samas eas, nagu helilooja edasi jutustas, käis ta kord isaga onu juures külas. Seal oli vanaisa poolt tehtud orel. "Isa mängis siis seal. Ta improviseeris. See jättis unustamatu mulje. Nädalate viisi vaevas, ei saanud lihtsalt rahu ei öösiti ega päevade viisi. See oli unustamata. Nii haarav. Hakkasin isa paluma, et telliks mulle oreli. Isa rääkis Toru-Jakobile. Mina käisin isale kui uni peale, et kas sa ikka ära tellisid... See oli 1887. aastal. Kui see ära toodi- see oli nelja registriga- siis olin ma, muidugi mõista, õnnelik. Tahtsin nagu salaja õppida, et nii isa üllatada
looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Valgustus kriitika Saksamaal, vara romantism. Eelkäijad Rousseau, rühmitus ,,Torm ja tung", Herder, Schopenhauer.
Kuna 4. Keskkool tehti järsku kaheksaklassiliseks, jäi Ehalal muusikakooli klaverialal lõpetama. Tema pinginaabri Peeter Podelski soovitusel mindi proovikatsetel Tallinna Muusikakooli ( praegu G. Otsa nim. muusikakool). Kahjuks ei pääsenud temaga sisse pinginaaber Peeter. Ehala isa, kes oli hea tuttav kooli õppealajuhataja Valdo Ratassepaga, pidas temaga nõu, kas panna Olav õppima klaverit või muusikateooriat. Kui Ratassepp kuulis, et Olav Ehalal jäi lastemuusikakoolis klaver lõpetamata, suunas ta Olavi muusikateooria suunas. ,,Teooria ja harmoonia õpetajaks sai mul karm pedagoog Leo Semlek, kes tegi mulle harmoonia väga hästi selgeks. Tema tundises hakkasin lõpuks mõtlema mitte ainult reeglitega, vaid loomingulisemalt harmooniale lähenema" 4
aastast Villem Kapi pere koduks. Suurema osa oma loomingust kirjutas V. Kapp selles majas. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ning muuseum taasavati samal aastal 28. oktoobril. Maja seinal avati mälestustahvel Villem Kapile, millega ühtlasi tähistati helilooja 60. sünnipäeva. (Joost 1987: 78) Muuseum koosneb neljast ruumist: näituseruum, töötuba, magamistuba ja söögituba. Enamik väljapandud mööblist kuulus Hans Kapile ja Joosep Kapile. Kabinetis olev klaver 16 on kingitus Hans Kapile. Saalis on eksponeeritud Eugen Kapi tiibklaver. Muuseumis väljapandu tutvustab Hansu, Arturi, Villemi ja Joosep Kapi elu ja loomingut. Näituse on kujundanud Hendrik Tust. ENSV Kunstifondi Tallinna Kombinaadi ,,ARS" kunstniku kultuurimälestina on kaitse alla võetud muuseumihoone, endine kihelkonnakooli maja ja Kappide hauaplats Suure-Jaani kalmistul. (Joost 1987: 79, Joost) 5. Küsitluse tulemused
Renessanss (14.- 16. sajand) Renessanss ehk taassünniajastu Euroopas. Euroopas hakkasid majanduselus toimuma muutused, Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised, huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teinetesiest eralduma. Uudsetest pillidest võesti kasutusele lauto, klavessiin ja klavikord. Renessanssiaegne muusika on seotud Madalmaadega. Idelaaliks on laulevm kaunis ja väljendusrikas meloodia. Tekkis uus muusikaliik- HOMOFOONILINE M. mitmehäälne, esimene hääl- juhtiv, teised hääled- saatehääled. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele ja koolihariduse laiendamisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Seltskonnas tõusis
Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari
Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist pilli isik mängis), ss – sopransaksofon, as – altsaksofon, ts – tenorsaksofon, bs – baritonsaksofon, tr – trompet, trb – tromboon, sph – susafon, tb – tuuba Löökpillid: dr – trummid, vib – vibrafon Klahvpillid: kl – klaver, ak – akordion vok – laul 9 1. SISSEJUHATUS Nagu varasematel aegadel, on Eestimaa ka viimase saja aasta jooksul olnud väga erinevate kultuuride mõjusfääris: 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul oli meie kultuur tugeva saksa mõju all, sellele lisandus Vene tsaaririigi venestamisele suunatud haridus- ja kultuuripoliitika, mille toimel tugevnesid vene mõjutused, siis paarkümmend aastat afroameerikaliku džässi 1
7 Inglismaa-Ilmaliku laulu kõrgajaks oli Elisabeth I ajastu. 16.saj lõpus jõudis sinna ka lautosaatega soololaul, mille meistriks oli John Dowland. Instrumentaalmuusika 16.sajandil Varaseimad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. Soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri tabulatuur, mis paneb kirja mänguvõtted. Pillimuusika oli alguses peamisel improvisatsioon. Klahvpillidest olid kasutusel orel, klavessiin ja klavikord. Lisaks olid pillidest kasutusel viola da gamba, viola da braccio, pommer, dulcian, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink. Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud. Üks levinum tants on branle, pavaan, galiard, saltarello. BAROKK 16. sajandil sai muusikas püüdluseks looduse, tundemaailma ja inimmaailma immiteerimine looduses. Ratsionaalne õpetus inimeste tundeseisundeist-afektiõpetus, millele pani aluse Descartes. Muusika eesmärgiks sai rõõmu valmistamine
tekstid olid kanoniseeritud palved ja ülistused Jumalale. Meloodiate ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi märke, neumasid, millest ajapikku hakkas arenema noodikiri. Pole täpselt teada millal vaimulikus muusikas võeti kasutusele polüfooniline mitmehäälsus. Vihjeid sellele esineb juba 7. sajandist pärit ürikutes, kuid esimesed teadaolevad noodinäited on säilinud 9. sajandist. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis nii oreli levik kui ka briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Esimesi mitmehäälseid vaimulikke laule nimetati organum'iteks. Kuni 12. sajandini olid need kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Lihtsamates variantides liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis ning enamasti paralleelselt kvartides, kvintides või oktaavides. Ajuti võisid hääled ka ühtida. Keerulisemates organumites liikus alumine hääl oma teed, moodustades ülemisega erinevaid intervalle
8 Arvo Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Helilooja ise on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka vähemalt sadakonnas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.
Suurejõe koolis, kust edasi läks Suure-Jaani kooli. Peterburi konservatoorium. Tartu ja Tallinn (helilooja/pianist/organist/pedagoog). Rahvuslikule muusikale ei olnud kerge teed rajada- laialt levinud saksa laulude pinnapealsus ja magus sentimentaalsus oli rikkunud rahva maitse ja kaugendanud neid rahvaviisidest.Looming Taotles loomingus järjekindlalt rahvuslikku omapära, pani aluse rahvuslikele traditsioonidele eesti helikunstis.Viljakas komponist. koorilaule 350: soolo 120 ja klaver 120 lugu. "Lindude laul" "Kõver kuuseke" "Tipa- tapa hällilaul" "Luule see, ei tule tuulest" 1914.a "Põhjavaim". Cyrillius Kreek Sündis Vormsil. Isa tegi kodus kodukoori, kus kõik lapsed laulsid midagi. Nad olid õigeusklikud. Kuna Vormsil oli ainult 6kl kool, siis kolisid nad Haapsallu laste hariduse pärast. Lapsepõlves meeldis talle trombooni mängida. Ta hakkas ka klaverit õppima. Koos sõpradega tegid nad nn bändi
vahel lauluga klaveri saatel. Seoses sellega tekkis eriline, eelistatavalt sentimentaalne või illustratiivne klaveriliteratuur. Ajapikku sai kombeks, et ka keskklassi peretütred pidid peale näputöö oskama klaverit mängida, nii hästi või halvasti, kui see neil välja kukkus. 19 sajandi lõpupoole hakati salongimuusikat üha enam mängima kohvikutes ja restoranides. Tagasihoidlikumad lokaalid piirdusid duo (klaver, viiul), või trioga (viiul, klaver, tšello), jõukam ad p erem eh ed palkasid v äikese salongiorkestri. Repertuaar koosnes esialgu enamasti klassikaliste palade ja ooperimuusika töötlustest. Peagi tekkis ka spetsiaalne salongirepertuaar, mida trükiti tohutul hulgal. Salongiorkestrid esinesid veel hotellides ja promenaadi kontsertidel , mida korraldati kuurortides puhkajate lõbustamiseks. 20 sajandi teise aastakümne alguses mängis ainuüksi Saksamaal ligi 20 000 muusikut salongiorkestrites. Tollal hakkas üha enam
ja Mélisande” on impressionistlik ooper sümbolistlikule draamale. (Impressionism – suund prantsuse kunstis (1870ndad) ja muusikas (alates 1880ndate lõpp), mis jäädvustab hetke meeleolu ning pöörab erilist tähelepanu valgusele ja värvile ning nende vastasmõjule. Muusikas on niisiis esiplaanil funktsionaalsetest seostest vaba harmoonia ning eripärased tämbrikooslused ja registrid. Tugev mõju idamaade kunstil (jaapan, hiina) ja muusikal (Bali ja Jaava saarte gamelani kõla, rütmika, heterofooniline faktuur)). 3 1890.-el tuleb teatrisse sümbolism (Kirjanduses oli impressionism sümbolism). Selleks, et esitada belgia ja prantsuse sümbolistide näidendeid, asutatakse spetsiaalne teater – kunstiteater. Sümbolistliku teatrit iseloomustab: • Pole otsest tegevust • Põhitähelepanu on meeleoludel, seisunditel • Puudub psühholoogiline areng
KULTUUR EESTIS 1900-1918 Kultuurielu taustaks on poliitiline ühiskond. 20. saj hakkab tasapisi välja kujunema ka eesti rahvuslik poliitika. Kerkisid esile inimesed, kes tulevikus hakkasid tegelema eesti ühiskonna ja poliitika edasi arendamisega: Tõnisson ja Päts. MUUSIKA Hõlmab ka venestusaega. 19. saj lõpp ja 20. saj alguses kujunes välja eesti professionaalne muusika. Kerkisid esile kõrge muusikalise haridusega eestlased. Enamasti oli õpitavaks erialaks orel. Oreli õpingute kõrval oli kohustuslik ka kompositsiooni õppimine. Oreli õppimine andis häid tulevikuvõimalusi. Esimesteks professionaalideks olid Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu ja Aleksander Lätte. Eelkõige tegelesid vokaalse muusika (koorimuusika) kirjutamisega. Miina Härma kirjutas suurema osa 1920-datel asutas Tarus oma muusikakoori, asutas tütarlaste kooli (praegu Miina Härma gümnaasium). Türnpu tegeles Tallinnas peamiselt meeskooridega
See on seotud renessansi ajal taas levinud neoplatonismiga (kreeka filosoofi Platoni järgi). Platoni õpetuse oluline osa oli muusika, selel mõju moraalile, riigikorrale. Bardi idee järgi pidid pulmapeol esitatud intermeediumid tugevdama Medici perekonna võimu, mis oli hakanud nõrgenema. Pillid (Taverner Players, Andrew Parrott): viiul, vioola, lira da braccia, lirone, viola da gamba (tenor), viola da gamba (bass), suur viola da gamba (bass), violone, flööt, zink, tromboon, orel, regaal, psalteerium, topeltharf, chitarrone, tenorlauto, basslauto, mandola, naapoli kitarr ja hispaania kitarr, tamburiin, trompet 2. SEICENTO (1600ndad aastad) Ooperi teke Firenze Camerata: krahv Bardi, krahv Corsi; Vincenzo Galilei, Ottavio Rinuccini; Giulio Caccini, Jacopo Peri, Christofano Malvezzi, Emilio de Cavalieri Ooperi idee sündis 16. saj. viimasel veeranil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristrokraatlikus
annaabi.ee 
