läbiviikude, valgusavade äärde). äärde). 9 Üldnõuded Sademevee äravool katuselt peab tagama, et hoone ei saaks kahjustatud ning ei tekiks ohtu: elule, tervisele, varale, keskkonnale. Vesi peab jõudma möö mööda da katusekatet, vihmavee renne ja torusid ilma külmumata maapinnani või sadevee kaevu. Katust ja vihmavee renne tuleb regulaarselt puhastada prahist, samblast, puulehtedest ja muudest veevoolu tõketest. 10 5 Sisemine vee äravool Sisemise veeä veeäravoolu puhul juhitakse vesi katuse pinnalt kogumislehtrite kaudu hoonesse paigaldatud torustiku abil kanalisatsiooni või lä läbi sokli sillutusribale või kõnniteele.
respiraatorit ja ollla eterniidi plaatidega ülimalt ettevaatlik. Tuleks uurida ka jäätmekäitlejatelt kes võtavad vastu vana eterniiti ning kuidas on lihtsaim viis materjal sinna toimetada. Korrastatud ja keskkonnasõbralik katus on kasulik. Kuidas Asendada vana eterniitkatus uue kivikatusega Esimese asjana tuleks eemaldada vana eterniitkatus ja vanad roovid, roove saab põletada või kütteks teha. Seejärel tuleks eemaldada vana aluskate, mis viia jäätmekäitlejatele Sarikad on vastu pidavad, ei vaja välja vahetamist, puuduvad kahjustused, on tugevad ei vaja lisa tugevdamist Seejärel tuleks paigaldada aluskate sobilik oleks Divoroll toode Siis distantsliistud, mille peale uus roovitus paraja sammuga , et saaks kive kinnitada Ja kõige viimaseks paigaldage uued katusekivid ning lõpetada harjadetailidega, äärekividega, tihendidega ja läbiviigud. Viimase asjana vaja muidugi koristada
ehitatud ja kus igal sektsioonil on oma katus ning kus kõikidel korteritel on tagatud sissepääs maapinnalt. Ridaelamul ei tohi asetseda teine korter peal. Vaipelamu on ridaelamu erivorm, kus kokku ehitatud elamute omavaheline külgnemine on geomeetriliselt teostatud. Eluruumidele esitatavad nõuded Eluruum peab võimaldama inimesele ohutu ja tervisliku ööpäevaringse viibimise (näiteks seetõttu ei tohiks ventilatsioon olla teatud ajaks päevas tsentraalselt väljalülitatav). Uste miinimummõõtmed on laius: välisuksel 0,9m, sise- ja rõduuksed 0,7m, wc uksed 0,6m kõrgus 2m Vannitoa wc ja dusiruumi ukse mõõtmed peavad võimaldama nendes ruumides asuvate sanitaartehniliste seadmete vahetamist. Eluruumi iga toa põrandapindala peab olema >8m2 toa laius >2,4m kõrgus >2,5m ühepereelamutes >2,3m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poolel põrandapinnal.
cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m. Kuni 1,5 m ava korral 8 mm, kuni 2 m ava korral 12 mm. Kandvas seinas 28 on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil. Kiilsillustes paiknevad kivid ava kohal püstasendis, kiilukujuliste vuukidega. Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumist alustatakse silluse otstest nn kannakividest ja lõpetatakse keskmise nn lukukivi paigaldamisega. Max lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on 250 mm, alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm. Joonis 3.7
.....................................................................................10 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................................12 SISSEJUHATUS Kaasaegne ehitus on keeruline ja mitmekesine valdkond. Materjale on nii palju, et ehituspoes võib silme eest kirjuks lüüa. Ometi puutume me kõik ühel või teisel viisil ehitusmaterjalidega kokku, kas siis tapeeti valides või kaaludes, kuidas katta maja katust parimal moel parimate materjalidega. Kõikidest materjalidest ma siin kirjutama ei hakka, kuid referaadis käsitlen ma nelja erinevat ehitusmaterjali, räägin natuke nii tootmisest kui ka omadustest. Need on: Betoon Kergkruusplokk 2 Vahtpolüstüreen Savikatusekivi 1. BETOON
-suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad. Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal
ehitusluba välja ka ainult arhitektuurse projekti alusel,st. et eriosade paneel-, suurplokk-, tellishooneid) -monteeritavatena 2)Karkass-sein projektid polenõutavad. Kui elamu projekt on tellitud 5-täielik karkass(välis-ja siseseinad on vabastatud koormuse -kohapeal valmistatavatena(materjaliks looduskivi, betoon, kivikbetoon) Kui hoones on kandvad seinad asendatud kas osaliselt või arhitktuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade kandmisest, nende ülesandeks on soojapidamine ning välisseinad täielikult postide ja taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku joonised
iseenesest pole ehitusele ohtlik. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Pinnaste kandevõimedsügavusel 2 m, talla laius 1 m, väikemajadel koef. k=0,7 Pinnase nimetus Kandevõime Jämerähk ülekaalus on ümardunud osad, siis jämekruus, millest 6 kg/cm2 vähemalt pooled kivid on jämedamad kui 10 mm ja kivide vahed on ehk 0,6 MPa täidetud liivaga Rähk ülekaalus on ümardunud osad, siis kruus, milles vähemalt pooled terad on jämedamad kui 2 mm a) kristalseist kivimeist (maakivist) 0,5 Mpa b) settekivimeist (lubjakivist) 0,3 Mpa Jämeliiv milles vähemalt pooled terad on jämedamad kui 0,5 mm 0,5÷0,6 MPa
5.9. Murtud kivimaterjalid ............. 67 5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ...
9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1
8.3 Energiaarvutuste tulemused 92 9 Põhimõttelisi renoveerimislahendusi 97 9.1.1 Välissein 99 9.1.2 Põrand 102 9.1.3 Pööningu vahelagi 105 9.1.4 Katused 106 9.1.5 Ventilatsioon ja küte 107 10 Järeldused 111 10.1 Edasiste uuringute vajadus 113 Viited . 114 5 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 1 Sissejuhatus
kriit jne) 75-78% ja savi 22-25%. Tsemendi tootmine 1) kuivmenetlus kasutatakse kui tooraine on lubjamergel; 2) märgmenetlus kasutatakse kui tooraineid on 2. Toormaterjali ettevalmistus: Märja menetluse puhul lubjakivi purustatakse killustikuks ja segatakse vee ja saviga ning loheb märjalt jahvatamisele. Saadakse peeneks hõõrutud pasta taoline mass lobri. See suunatakse lobri basseini, kust võetakse proove ja vajadusel lisatakse veel midagi. Kuiva meetodi puhul kivid purustatakse ja sorteeritakse. Tsemendi põletamine: see toimub pöörlevas toruahjus, (ühelt poolt lobri sisse torus temp. ~1450oC, teiselt poolt juhitakse torusse kütus ja õhk mis põleb ja samast toru otsast väljub klinker). Lobri hakkab kuivama, praguneb tükkideks, need veeretatakse ümmargusteks kuulideks 1-4 cm. Lubjakivist eraldub CO2 ja järelejäänud CaO ühineb paakumisel saviga, tekib tsemendiklinker. See suunatakse klinkrilattu kus seda hoitakse
.................................................................................................. 16 3.2.1.4 Betoonkivide all mõistetakse üldiselt..................................................................16 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid............................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18
koguneb külmumise-sulamise tsükleid rohkem kui teistes suundades. Külmakahjustused on seotud välispinna suurenenud niiskusesisaldusega, mida on omakorda soodustanud kärgtelliste suur adsorbtsioonivõime (imamisvõime). Tellispindade purunenud kohtade lappimine uute telliste sissepanekuga või erisegudega plommimisega on ajutine Välissein laguneb lõunaküljelt lahendus. Järgmiseks kevadeks on lagunenud juba uued kivid. kõige kiiremini, sest külmumisi ja ülessulamisi on seal kõige Siin tuleb kogu fassaad kaitsta eelkõige niiskumise eest, mida rohkem. Eriti tundlikud põhjustavad külgtuulega fassaadile langevad sademed. Kahtlusi on olnud selles suhtes tekitab ka külmakahjustusega fassaadi hüdrofobiseerimise krohvimata tellisseinad
Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained, põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa: ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor-
alumiiniumi ja vase sulameist.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam, aga sirgete varrastena.Mehaaniliste omaduste järgi jagatakse sarrusterased tugevusklassidesse:A-I...A-IV ja nende tõmbetugevus on 380...900N/mm2, voolavuspiir 240...600N/mm2ja suhteline pikenemine 23...6%. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on:
Taolisi elamuid ehitati ka järgmise perioodi mesoliitikumi (10 000 5000 a. eKr.) alguses. Kuna sel perioodil muutus elu paiksemaks, siis vajati ka pidevat ja kindlat eluaset. Lisaks sellel olid täiustunud tööriistad, millest suurima evolutsiooni oli teinud läbi pihukirves, mis endale varre taha sai.. Nüüd muutusid kõige tavalisemateks elamuteks puitlattidest nahkadega kaetud onnid. Nahkade kõrval hakati kasutama ka roost või vitstest/okstest tehtud katust, mis saviga püüti vettpidavaks muuta. Tõsi, külmadel ja karmidel talvekuudel eelistasid ka varase mesoliitikumi-aegsed kütid- korilased elada koobastes, soojade ilmade saabudes ehitati varjualune aga välja. Õige varsti püüti onnidesse ehitada ka kolle, see uuendus võimaldas ajutisi suviseid onne kasutada talvekuudelgi. Sel perioodil tekkinud varase põllumajanduse alged kinnitasid vajadust ühes
Ka kilega katmise teel saab tiikide temperatuurikõikumisi vähendada. Kilealustes ja liiga toitaineterikastes tiikides võib vetikate massiline kasv muutuda probleemiks. Varjepaigad Varjepaiku peaks olema igale vähile vähemalt üks. Sobiv uru läbimõõt sõltub vähi suurusest - see peaks olema vähemalt sõrgade pikkus. Vähi pikkus Toru läbimõõt 8 cm 35 mm 10 cm 45 mm 12 cm 60 mm Poegadele sobivad varjepaikadeks näiteks katusekivid ja plaadid (mis asetatakse vaheliti nii, et alla moodustub paras ruum) või kärgtellised. Suguvähkidele sobivad varjepaigad on katusekivid, drenaazitorud ja näiteks lainelised katusekatteplaadid. Varje pikkus peaks olema vähemalt vähi pikkusega võrdne ja veevahetus peab ka varjepaikades olema hea. 18 Vähitiikide piiramine aiaga Vähitiikide tarastamisega saab ära hoida röövloomade nagu mingi ja saarma
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. · Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened
maastiku märgistamist, ta asetas oma märgi maastikku, rajades kunstlikke kõrgendikke või paigutades kive ümber. Enamasti olid need kindlused ja megaliidid (kultusliku tähendusega monumendid), mille hulgas eraldatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. Menhir üks suur vertikaalselt maasse püstitatud kivi, mida esineb sageli tervete alleedena. Dolmen kivirahn teiste peal ning see on enamasti kalmehitis (kuulsaim Carnac Prantsusmaal). Kromlehh suurem ansambel, milles kivid on ringis ja üksteise peal st kromlehhi elementideks on menhirid ja dolmenid (kuulsaim - Stonehenge Wiltshire's Inglismaal - u 1500 BC). Iga kivi on individuaalne, ülekaaluka personaalsusega. Need olid esimesed hauaehitised, mille ülesandeks olid matuserituaalid, pööripäevade märkimine maastikul, jumalatega lävimine jne. Samuti kultuseobjektid, ohvripaigad, mis võisid olla ka lihtsalt kokkusaamise kohad. Arheoloogid
Linnaplaneerimine 19. saj. teisel Ehitustüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajd, poolel 20. saj. alguses sakraalehitised 2 4) Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon, raudbetoon, klaas, kivi 5) Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiil, terastarindid, klaas-ja metalltarindid 18) Tellija soov projekteerimisel kaasati inseneri, arhitekti ja sisekujundaja. 19) Üürimajade väljakujunemine- esimesel korrusel kauplused, edasi luksuskorterid ja edasi kesklassi korterid.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivse
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�
plaatimiseks ning probleemsetele aluspindadele nakkekihi tegemiseks. Sobib sise- ja välistingimustesse ning märga ja kuiva ruumi. Kulunorm:3-4kg/m² Kuivamisaeg: 4-8 tundi Pakend 15 kg 3. Isetasanduvad segud Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiiremaks. Valida on kahe segu vahel: peentasandussegu kuni 30 mm kihi valamiseks ja jämetasandussegu kuni 100 mm kihi valamiseks. MAXIT ABS 148 Aluspindadele: betoon (4-30mm), kergbetoon (6-10mm), kivi/keraamiline plaat. Kuivamisaeg: käimiskuiv 2-4 h, katmiskuiv 1-3 nädalat. Kasutusaeg: 15-20 min vee lisamisest. Materjalikulu: 1 mm = 1,7 kg/m² Säilitamine: 6 kuud tootmise kuupäevast kuivas ruumis 4. Erisegud Nende segude peamine erinevus seisneb selles, et peale põranda tasaseks tegemise on neile antud veel üks lisaväärtus. Pakkuda on põrandakattesegusid, mis on kulumiskindlad, tolmuvabad ja väga vastupidavad
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu
agoraa- koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka polises. Ateena akropol- polise kõrgeim osa, Ateena Akropol on loodud 5.saj e.m.a . Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed.Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks.Kui väravast sisse minna, nägi kõigepealt linna kaitsjanna , tarkusejumalanna Athena kuju. Veel paistis omapärane Erechtheioni tempel. Selle templi omapära seisnes selles, et katust ei kandnud mitte sambad, vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks.Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See tempel on ehitatud dooria stiilis ja tema ehitajateks olid Iktinos ja Kallikrates. Arhitektuuri 3 stiili: 1) dooria NT. POSEIDONI TEMPEL, LÕUNA-ITAALIAS PAESTUMIS. pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
................................................. 685 51. Käelised oskused ...................................................................................................................... 699 6 51.1 Vabade hingamisteede käsitlus .......................................................................................... 699 51.1.1. Aspireerimine neelust ................................................................................................. 699 51.1.2. Ventilatsioon hingamiskotiga ..................................................................................... 701 51.1.3. S-toru ehk suuneeluavaja ja ninaneeluavaja ............................................................... 705 51.1.4. Combitube ja Easytube............................................................................................... 708 51.1.5. Kõritoru ............................................................................................................
Vingugaasiga õhu saastamise vältimiseks võib ahjulõõrid sulgeda pärast kütuse täielikku põlemist. 7.6. Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte alla 18°C. 7.7. Vähemalt 2/3 iga ruumi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. Eluruumides kaetakse avatavad aknaavad suvekuudel putukavõrguga. 7.8. Eluruumides peab olema loomulik ventilatsioon. Köögis, pesuköögis, tervishoiuruumis, dusiruumis, tualettruumis, siseujulas ja riietekuivatusruumis on nõutav sundventilatsioon. 7.9. Eluruumide seinad peavad olema siledad ja kaetud kergesti puhastatava materjaliga. 7.10. Köögi, nõudepesuruumi, toiduainete ettevalmistusruumi, tualettruumi ning dusiruumi seinad kaetakse põrandapinnast kuni 1,9 m kõrguseni keraamiliste glasuurplaatidega või teiste kergesti puhastatavate ja desinfitseeritavate materjalidega,
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja t
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
