1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust
või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme VI sajand eKr I sajand pKr rajama hakatud Maapealne kalmeehitus.Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8 m läbimööduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme - Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul.
1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võimu ja alade laiendamine o Euroopa rüütlid – teenistuse, elatusallika otsimine Aastaks 1208 Läti alade hõimud kristianiseeritud MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227 I periood 1208-1215 o 1208 - Ugandisse saabusid sakslaste esindajad. Sakslased tahtsid saksa kaupmeestelt röövitud vara tagasi saada. Ugalased keeldusid – tähendas sõda. Ordu väed tulid appi, laastasid piirkonna. Algas sõda. o 1210 Novgorodi vürst Uljase sõjaretk Ugandisse. Piiras ümber Otepää.
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa).
pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus) mesoliitikum keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t. eKr (u 7500) kuni V a.t. eKr (u 3000), töö- ja tarberiistad kivist, sarvedest, luudest neoliitikum noorem kiviaeg, Eestis V a.t. eKr kuni II a.t. eKr, asjad samadest materjalidest, kuid paremini, kaunistati savinõusid
Constantinus I Suur - hilise keisririigi keiser, ta legaliseeris ristiusu ja rajas linna Konstantinoopol, mis asus praeguses Istanbulis(vist..peaks googeldama) MÕISTED: Etruskid - Itaalia loodeosas elanud rahvas, nende poolt asustatud piirkond sai nende järgi ka nime Etuuria. Nende päritolu pole teada, nad pole itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud. itaalikud - indoeuroopa hõimud, Itaalias elanud päritolult, keelelt ja kultuurilt väga erinev rahvas. Latiumi maakond - maakond, kus elasid latiinid latiinid - moodustasid itaalikutest enamuse, võtsid kasutusele ladina keele aasta 753 eKr - Rooma linna rajamise aasta ning sellest aastast hakkas Toomas järgemööda valitsema seitse kuningat. seitse kuningat - kuna linnriik tekkis algul seitsmele künkale, siis oli ka riigis seitse kuningat foorum - Roomas küngastevahelisse orgu rajatud turu- ja koosolekuplats.
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7
•irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõuab Eestisse 13. Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust. seda aega nimetatakse ka Vana-Liivimaa (kogu
Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr)
oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale.
autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. 756. a Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. 793. a normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne´i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövelretked Lääne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lõpupoole. 800. a paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure (768 814) Rooma keisriks. 882. a viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. 889. a ungarlased tungisid ida poole oma tänasele asualale; algasid ungarlaste rüüstretked Lääne-Euroopas. 962. a Otto I lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, pannes aluse Püha Rooma keisririigile. 988. a vürst Vladimir valitsusajal (978-1015) võeti Venemaal vastu ristiusu. Frangi riik V-Vll sajandil
(Ida/Lääne/Lõuna) OLULINE TÄNAPÄEVAL, sest tänu sellele tekivad 3 olulist Euroopa riiki (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) vasall- läänimees senjöör- isand lään ehk feood- annetatav maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- inimene, kes annetab maad või võtab annetatud maa vastu II OSA I EESTI MUINASAEG (9000eKr - 1227 pKr) Eesti kiviaeg, rauaaeg ja pronksiaeg Viited ÕPIK: lk 10 ja alapelkiri ,,Jääaeg" (kaart lk 11), ptk 3, ptk 4, ptk 5, ptk 6, ptk 7 ja ptk 8 (ainult lk 47 alapealkiri ,,Keskmine ja noorem rauaaeg") Atlas: lk 4-6 Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Eesti maastiku kujunemine. Kuidas on võimalik uurida Eesti muinasaega? Muinasaja perioodid ja dateeritud ajavahemikud (Eesti paleoliitikum, mesoliitikum ning neoliitikum; pronksiaeg ja
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200)
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert
siis ka muistse vabadusvõitluse mõiste, olles paratamatult ideoloogiliselt laetud. Kuni 1990. aastateni kasutati seda terminit Eestis väga üldiselt ja ilma mingi kriitikata, sest saksa-eesti vastandus sobis väga hästi nõukogude olustikku. Seejärel hakaksid eesti ajaloolased aga 'muistsesse vabadusvõitlusesse' tunduvalt kriitilisemalt suhtuma. On leitud, et see mõiste on üsna sobimatu, sest 13. sajandil olid olemas küll Eesti territooriumil elanud hõimud, aga mitte eesti rahvast, pealegi ei võidelnud nad ilmselt mitte Eesti muistse vabaduse, vaid üksikute maakondade iseolemise eest. Siiski pole välja pakutud ka uut sobivat terminit, mis võiks muistse vabadusvõitluse asendada: Balti, Põhja või Liivimaa ristisõjad/ristisõda on liialt laiad mõisted, ainult Eesti territooriumiga seotud mõistet aga pole. Seetõttu on ka muistne vabadusvõitlus üldiselt kasutusse jäänud.
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile
Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda kinnitavad vene laensõnad: rist, raamat, papp jne. Eestlased ei suhtunud ristiusku pöördunutesse vaenulikult. Äga võitlus uue usu vastu
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus.
· NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted · ETNOLOOGIA - Maarahva ehitistes, kommetes, esemetes jm võib olla säilinud veel mitmeid elemente, mis ulatuvad muinasaega · RAHVALUULE - Rahvaluules esineb sageli vanu pärimusi. 1 Eesti ajaloo periodiseering protsentides 1.2.KIVIAEG EESTIS · MESOLIITIKUM E KESKMINE KIVIAEG (IX at e.Kr. V at e.Kr.) Arheoloogiline kultuur- Sarnaste muistete rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade eluviisi ühelaadilisust Kunda kultuur sai alguse u IX at eKr. Vanimad selle kultuuri asulad on Pulli asula Sindi lähedal (VIII at keskpaik e.Kr.) ja Kunda asula (VII at e.Kr.). Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades.
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus
Ristisõjad ja sakslaste tung itta Ristisõjad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisõda. Ristisõja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa
· 1199 pühitseti III piiskop Albert. Innocentius III bulla suurema ristisõja korraldamiseks, Albert kogus ristisõdijate väe. · Albert rajas 1201 tugipunktiks Riia linna. · 1202 asustati ristisõja toetamiseks vaimulik rüütliorku Mõõgavendade ordu. · Esimene löök liivlaste vastu. · Vanem Kaupo tuli üle ristisõdijate poole. · Liivlaste vastupanu juhtis Ako, kes plaanis koos venelastega ja leedukatega Riiat rünnata. Enne jõudsid sakslased Holmi linnust rünnata ja Ako tappa. · Mõneks ajaks liivlaste vastupanu rauges ja nad ristiti. · 1208 seelide (Väina ääres elanud rahvas) ja Ümera piirkonna latgalite ristimine (vastupanuta, soovisid abi eestlaste vastu) · Ristisõdijate olukord ebakindel. · Järgmine löök eestlaste vastu. Küsimused lk 71. 4,5,8 4. Võrrelge omavahel Meinhardi, Bertholdi ja Alberti tegevust Läänemere idakalda ristiusustamisel. Kes neist oli oma tegevuses kõige edukam
MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1. Muistne vabadusvõitlus...................................................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel
Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses. Keskaeg- Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht Lembitu ja armeesse kuulus 6000 inimest), sakslased (väejuht Wolquin), liivlased (väejuht Kaupo), latgalid (väejuht Orlamünde krahv Albert). Võitsid sakslased. Meinhard- Oli Liivimaa väejuht aastatel 1186-1196. Suri 12. 10. 1196.
-Uganlased kutsuvad appi Sakalased rünnatakse vastu 2. 1210 rIstisõdijad kavandavad sõjakäiku Võnnu alla, Eestlased piiravad 4 päeva Võnnu linnust. Eestlased peidavad end Ümera lähistele metsadesse Ümera lahing (Eestlaste võit) 3. Mõlemad pooled on sõjast kurnatud, valitses nälg, palju surnuid, seega sõlmitakse (1212-1215) Toreida vaherahu, mis pidi 3 aastat kestma, aga enneaegselt ründavad Sakslased ja ristisõjad algavad uue hooga pihta 4. 1215 - 1216 on paganarahvastest edukamad ristisõdijad, vallutatakse Otepää koos venelastega (sest sakslaseda ohustavad ka venemaad) 5. 1217 Ühiste jõududega + venelased piirati linnust 20 päeva, sakslased andsid alla, nad lahkusid kogu Eestist. (Eesti taaskord vaba ristisõdijatest!!!) Võitu püütakse kindlustada eesotsas Lembitu (Sakala vanem)
ümber (ühel territooriumil - nimetus reviir). Kogukonna optimaalne suurus oli umbes kuni 40 inimest. 6500 aasta paiku eKr toimus pööre, lisaks siseveekogudele asustati ka rannik, sest kütitavate loomade valik suurenes - sel ajal ilmusid Läänemerre hülged, algas ka hülgeküttimine (lisandus metsloomadele). Tegevusalad jäid samadeks. Mesoliitikumi teises perioodis ei olnud enam sesoonne vaid aastaringne küla. Mesoliitikumile järgneb noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-2000 eKr. Lõunapoolsetes maades tähendas selle algust keraamika ilmumine, põlluharimine ja karjakasvatamine. Kuna eestis oli harimiseks ja karjakasvatamiseks tingimused esialgu halvad, siis Eestis neoliitikumi algus keraamika ilmumine. Saviesemete ilmumine väga suuri muutusi kaasa ei toonud, ikka elati siseveekogude ja mere ääres, tegevusalad olid samad, jätkus aastaringne küla. Sel ajal 3 erinevat arheoloogilist kultuuri.
on sama Kunda kultuur, siis järeldame, et maeti maasse kaevatud haudadesse ja tegemist oli laipmatustega. Laibad on pandud hauda selili. On säilinud ripatseid ja tööriistasid, mis on pandud hauda kaasa. Neoliitikum 5000-1800 eKr Lõunas toimus neoliitiline revolutsioon e mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjas algab neoliitikum savinõude kasutusele võtuga. Kõige varasem arheoloogiline kultuur on NARVA KULTUUR. Kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuurid olid 2 olulisemat. 2 näidet, et kammkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui Kunda kultuur. Võeti kasutusele keraamika. Kammkeraamikas aga olid nooled teritatud näiteks ühtlaselt. Hakati tegelema algelise maaviljelusega. 2 näidet, et nöörkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui kammkeraamika kultuur. Hakati tegelema karjakasvatuse ja maaviljelusega. Õpiti kivi sisse auku puurima.
Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilustatud liigitasid arheoloogid kammkeraamika kultuuri. Selleks ajaks olid ka jahi- ja tööriistade valmistamisoskused paranenud. Ka matmiskombed on paremini teada. Tähtsamad surnud maeti kas elamu alla või asula alale. Kadunukesele pandi kaasa ka meeneid. Sellised leiud viitavad kõrgele kunstitasemele. Umbes 3000. Aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mille eripäraks oli ilustada savinõusid nöörijäljenditega. Tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusel oli suurem tähtsus. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg
Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralist Läänemere rannikuni. Umbes 3000 a. eKr
kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias- Varauusaja kroonikud käsitlesid esimestena Liivimaa 12. saj lõpu - 16. saj alguse perioodi kui eraldi perioodi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
