Haam/er-ri-rit=vasar,-a,-at Sepahaamer=kuvalda,-,-t puuhaamer kummihaamer kang,-i,-i лом pootshaak,gi,ki багор kirves,kirve,kirvest топор nael,-a,-a гвоздь rooste,-,-t ржавчина jää,-,-d tavaline kruvikeeraja,-,t отверка ristpea kruvi,-,-винт puukruvi,-,- шуруп mutter,mutri,mutrit чайка polt,di,ti seib,-i,-i шайба mutivõti,võtme,võtit гаичный ключ tellitav=reguleeritav mutivõti разводной ключ kuuskantvõti шестиграник lehtvõti гайчный ключ сектор silmusvõti гайчный ключ зубы
erapoolik üht poolt eelistav, mitte-erapooletu. Erapoolik kohtunik eemaldati protsessilt. ( läheb alati sassi sõnaga erapooletu) Mu ema on erapoolik ning eelistab minule alati mu õde. 7. hüve hea külg, paremus; heaolu, kasu. Nautis linnaelu hüvesid Mina hindan maal elamise hüvesid. 8. hüvis aineline vara; mingi tarbe rahuldamiseks loodu. Inimesele tarvilike hüviste tootmine. 9. käsitsema käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Käsitseb osavalt kirvest. Ma käsitsen oskuslikult nutitelefone, aga arvutitega jään hätta. 10. teadustama kuulutama, teatavaks tegema. Korrapidaja peab teadustama külastajate saabumisest. Olen olnud mitmel kooliüritusel teadustaja ja mul tuleb see hästi välja. Liina Murd
hargneva tüvega must saksauul, kuid ta ei kasva lahtisel liival, vaid seal, kus liiv on juba kinnistunud. Must saksauul moodustab hõredavõitu võsasid, kasvab aastat kolmkümmend, siis kõduneb. Seda ei lasta just tihti juhtuda, sest vähegi kättesaadavas piirkonnas võetakse ta juba varem maha ja kasutatakse kütteks. Saksauuli puit on väga kõva ja raske, jämeda tüve mahasaagimine tavalise saega väga vaevaline. Kirvest kasutada ka ei saa, sest puit ei lõhestu, vaid puruneb kildudeks nagu kristall. See-eest annab saksauuli puit valusa tule, kui vaja, siis ka head sütt. Teine liik, valge saksauul, erineb välisest mustast vähe, on tavaliselt põõsakujuline ja kasvab tihti tihenenud liivaga küngastel, kus pole teisi taimi. Saksauulid on iseloomulikud Kesk-Aasia kõrbetele; Saharas või Kalaharis neid pole.
raamatute järele. Järele jäänud toit. Annab, jätab, mõtleb, teeb, uurib, vaatab järele. Järelevaatus, -valve, -vastamine. järgi – põhjal, alusel. Seaduse, reeglite, uue korra järgi. käsitama – aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas nähtut käsitada? Kunstnik käsitab meisterlikult värve. käsitlema – (vaimselt) tegelema (millega), arutama (mida). Küsimust, teemat käsitlema. käsitsema – käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Poiss käsitseb osavalt kirvest. maks – (maksu) kohustuslik riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv summa. Aktsiisi-, käibe-, maa-, sotsiaal-, tulumaks. Maksumaksja. makse – (makse) maksmine; millegi eest tasutav summa. Sisse- ja väljamaksed. Kaardi- ja sularahamaksed. Maksekorraldus, -teatis, -kviitung.
Nagu ülistuslaul rauale kerkis Eiffeli torn. Palju rauda kulus ka mõlemas maailmasõjas. Esimese maailmasõja ajal kulutas ainuüksi Saksamaa mürskude, torpeedode, pommide, miinide ja granaatide valmistamiseks kuni 10 miljonit tonni metalli aastas. Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel. Loomulikult on veel väga palju asju rauast tehtud, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteevõrgu, lennukite emalaevade ja ujuvate kindlustega. Need on vaid mõned näited raua kasutamisest. Ning kui hakata üles lugema erinevaid rauast valmistatud tööriistu, majapidamistarbeid, sportimisvahendeid (nt. hantlid, kuulid, kettad), relvi ja mitmeid teisi asju, siis kataks see nimekiri palju rohkem lehti.
3.Pilet 1).Pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt
Koopas on üks suur pragu ja ta seletab et ,sealt tulid välja esimesd inimesed Awiinid,Meakanbutid ja ka teised krupid kes koopast välja ei tulnudki. Koopasuu avajaks oli maavaim Api. Mekanbuttide teade valitsusele Kuna meakanbuttidel on suured probleemid elujäämisega ja nende rahvas pole ka kaugel väljasuremisest on neil vaja kaaluda küla elu. Meakanbutid palusid ka valitsusele edastada teate et kui valitsus annaks neile kliiniku ,kooli ,kaks labidat ja kaks kirvest ehitaksid nad endale kodud ja loobuksid jahtimisest ja ringi rändamisest .Valitsusega kokkuleppet nad küll ei saanud ,aga nüüd aitab Sulivani meeskond neil koguda ehitus materjali kodude ehitamiseks. Täname tähelepanu eest !
Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega, tõrjudes välja vesinikku Suhteliselt pehme metall, mis on küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Rauda on vaja hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks. Raua puudus põhjustab kehvveresust, keskendumisraskusi, väsimust, nõrkust ja ärrituvust, nõrgendab vastupanu- ja tegutsemisvõimet. Rauast on väga palju asju tehtud, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteevõrgu, lennukite emalaevade ja ujuvate kindlustega. TSINK keskmise reageerimisvõimega: 1) Hapetega reageerib kergesti 2) Niiskes õhus hävineb aeglaselt, tugeval kuumutamisel õhus põleb 3) Reageerib leelistega (eraldub H2) Tsinki kasutatakse sellistes sulamites nagu messing, nikliga kaetud hõbe, uushõbe ning samuti ka trükimasina metallina ja tinutamisel. Sellest on vermitud münte, nt USA 1-sendiste müntide südamik tsingist
PAGAR (TRIINU) : TERE MADIS! TULID SOOJA LEIBA OSTMA TÄNASEKS PIDUPÄEVAS VÕI? MADIS (KASPAR/ELERI): TULIN JAH, AGA MIS PIDUPÄEV SEE IKKA ON. PAGAR (TRIINU): TÄNA TULEB JÕULUVANA JA TOOB KINGITUSI JU ! JUTUSTAJA (ELERI) : SEL HETKEL, AGA POISS VAIKIS. MADIS ANDIS PAGARILE ÜHE KULDMÜNDI JA VASTU SAI SOOJA LEIVAPÄTSI. SIIS HAKKAS MADIS SAMMUMA PUUSEPA POOLE, ET ISA KIRVES TAGASI KOJU VIIA. PUUSEPP (TRIINU): TERVIST POISIKLUTT HÄID JÕULE SULLE! MADIS (KASPAR/ELERI): TEILE KA, TULIN KIRVEST VÕTMA MIS ISA SINU JUURDE JÄTTIS. PUUSEPP (TRIINU): AA.. SEE ON MUL SIIN KUSAGIL, NÄE LEIDSINGI. MADIS (KASPAR/ELERI): AITÄH! PUUSEPP (TRIINU): ILUSAID JÕULE SULLE JA SINU PERELE! JUTUSTAJA (ELERI): MADIS HAKKAS NUKRALT KODU POOLE RUTTAMA, SEST ÕUES OLI VÄGA KÜLM, KUID SIIS KUULIS POISS KULJUSTE HELINAT MIS KOSTIS JUSTKUI TEMA PEAKOHALT. TA SILMAS SAANI MIS TEMA POOLE ÕHUS LENDAS, SEE OLI JÕULUVANA! VANA KOHEV JÕULUVANA MAANDUS SAANIGA MILLE EES OLID SUURED PÕHJAPÕDRAD
Probleem uurimisküsimus küsimus; ei soovitata tähenduses tüli, konflikt, ebakõla, raskus vms Mul on tigeda naabriga probleeme. Eluviis Kasuta ainsuses! Vale on öelda, et paljudel inimestel on ebatervislikud eluviisid. Juhend eeskiri, reeglite või õpetuste kogu Juhis reegel, näpunäide Tulemus taotletud tagajärg, otsitud vastus Tagajärg kuriteol oli raske tagajärg Käsitlema käsitelema, tegelema, arutama Käsitsema - Poiss käsitseb osavalt kirvest Käsitama - aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama Käitlema käidelda, kohtlema, (kellegagi-millegagi) ümber käima Käendama - teise eest vastutama Käitama - käia laskma, kõnnitama Õhkima õhku laskma Õhkama tundeliselt ohkama Õhkuma kiirgama, kuumust eritama Edestama ette jõudma Edastama edasi andma Kestus vältus, aegpikkus Ostsin kolmeaastase kestusajaga ketsid. Koolitunni kestvust peaks poole võrra vähendama.
Leiundus on sama mis leiutis PEALDIS- peale kirjutatud lühitekst, nt kirjal. PEALIS- pealmine riie või riide osa. Ilupealis on üpris kulunud NÄIDE-, illustreering. NÄIDIS- eeskujuks olemine. tellisin mööbli näidise järgi EESTISTAMA-eestipäraseks muutma EESTINDAMA-eesti keelde tõlkima. Kes on eestindanud A.Lindgreni raamatuid? KÄSITLEMA- vaimselt millegagi tegelema. Ettekanne käsitles praegust kliimasoendamist. KÄSITSEMA- käte abil tööriista kasutama. Poiss oskab kirvest käsitseda. KÄSITAMA- aru saama, mõistma. Kõnet käsitati kollektiivis üleskutsena.
Lihtainete omadused: * reageerivad hapete lahustega * õhu ja vee suhtes vastupidavad RAUD – keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. 5)raske 6)hästi töödeldav 7)kõrge sulamistemp Rauast on väga palju asju tehtud, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteevõrgu, lennukite emalaevade ja ujuvate kindlustega. TSINK – keskmise reageerimisvõimega: 1) Hapetega reageerib kergesti 2) Niiskes õhus hävineb aeglaselt, tugeval kuumutamisel õhus põleb 3) Reageerib leelistega (eraldub H2) 4) Kahvatu sinkjas-hallika värvusega 5)puuduvad mag omadused Tsinki kasutatakse sellistes sulamites nagu messing, nikliga kaetud hõbe, uushõbe ning samuti ka trükimasina metallina ja tinutamisel. Tsinki kasutatakse
Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu. Rüütlivägi Peamiseks sõjaliseks üksuseks oli raskeratsavägi, mis koosnes feodaalidest, kes said endale korralikku sõjavarustust lubada. Ründerelvastuses kasutati torkeoda, mõõka, pistoda ja sõjavasarat, -kirvest või -nuia. Kaitsevarustus koosnes kilbist, kiivrist ja kaitserüüst. Peale selle oli vaja ka head sõjaratsut. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas viirg vaenlase poole liikuma. Raskeratsaväe kõrval oli ka jalavägi, mis õppis aja jooksul hobustel ratsutavate rüütlitega hästi toime tulema. Nad kasutasid pikkvibusid, hellebarde ja pikkodasid. Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe
jumala jalaalune Maarjamaa. Enne õunapuud rüvetut ! Iga virves ajab ise juuri, nagu polekski ühist tüve ja ühist kirvest." Under, on positiivsemalt meelestatud. Luuletuses ,,"Estonia"juubeliks" kirjutab poetess: ,,...Ei üksi ilumeel: ka elutung / ja vabadusekirg, mis põlvi kestis, / et kaitstud oleks habras kunstipung, / need kivid kivi pääle visalt tõstis...", ,,...Et saavutus ei kitsuks kammistavaks võrguks / soov veres kohisegu: jäägem erguks !" Oma elu lõpupoole kirjutasid nii Under kui Visnapuu oma mõtetest ja uskumisest kodumaasse. Nad lohutasid, et isamaa saab veel vabaks
Jan ja Silver silmitsid oma kätetööd. Jan arvas, et õhtuti hakkab onnis hirm. Janni isa rääkis, et mis asi on tääk. Vanglas hakkati kahtlustama, et Rain on koputaja. Rain seletab, et ta ei ole koputaja. Ivanov veenas Raini ema. Rain tahtis vett, aga sooja vett polnud. Seda polnud tihti. Rain armastas väiksena Kelleri mõisapargis vihmaussidega mängida. Keegi võttis Raini kaenlatagusest kinni. Rain hakkas teed tegema. Jan õpetas Silveril kirvest visata märklaua poole. Jan viis pudelid ära ja lootis, et saab piletiraha. Nad panid kirve onni. Raini ema Linda polnuud enam vihane. Linda pani lauda tagunisse nurka püsti puskarimasina. Linda külastas Raini vanglas. Linda lubab Rainile, et ta läheb vanglasse Raini veel külastama. Rokk sattus noortevanglasse 6 aastasena. Rokk hoidis kambajuhtidega häid suhteid. Jan ja Silver külastasid Raini vanglas. Kapten avab silmad iga hommik kell kuus. Tal pole vaja äratuskella
Couse meenutab varre otsa pandud kööginuga. Gläve sarnane cousele aga kõrvalharudega, muutub ka paraadrelvaks. Tiroolides kiriku partisanide kaitse üksus, mis tegutseb traditsioonide tänapäevani kannavad partisanesid. HELLEBARD Helm ja bart kirves kiivrite vastu. Kirjalikes allikates ilmub juba 13. saj lõpust aga sellest ajast pole ühtegi arheoloogilist leidu ning esimesed alles 100 aastat hiljem. Klassikaline Hellebard ühendab kolme relva oda, kirvest ja sõjavasara konksu. Konks ilmub Hellebardi külge hiljem. Sveitslaste leiutatud rüütliväe vastu. Saintbachi lahingus edukalt kasutatud 1386. Selle konksuga pole siiski võimalik raudrüütlit sadulast maha tõmmata ja siiski mõeldud tõenäoliselt löömiseks. 15. saj teisel poolel lisanduvad pikad liistud nagu piikidelgi. Hellebardi sisse hakatakse aga tegema igasuguseid auke ja kujundeid. 16. saj
Kunstnik käsitab meisterlikult värve. Käsitus. Maailmakäsitus käsitlema - (vaimselt) tegelema (millegagi), arutama (midagi); töötlema, keemiliselt mõjutama. Teemat käsitlema. Loeng käsitles kasvatustööd. Film käsitles sõjasündmusi. See paragrahv käsitleb töökaitset. Artiklis käsitletakse meie hariduselu probleeme. Riiet käsitleti happega. Käsitlus. Teemakäsitlus käsitsema - käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Käsitseb osavalt kirvest. Ta õpib mitut muusikainstrumenti käsitsema. Käsitsemisjuhend. Käsitsemisoskus orienteeriv - ligikaudne. Käsikirja orienteeriv maht. Toote orienteeriv hind. Projekti orienteeriv maksumus orienteeruv - suunatud. Tarbijale orienteeruv tootmine. Orienteeruv ajakava → orienteeriv ajakava
"Eestlane ehitab ise oma maja, valmistab endale kõik majariistad, vankri, reed, jalatsid ise, tema naine koob endale, oma mehele ja lastele vajaliku riide ja majas tarvis mineva lõuendi."- nii on kirjutanud 1807. a. Chr. H. J. Schlegel reisikirjeldusel. Mitte põhjuseta pole kapitalismieelset ajastut talupoja tarberiistade seisukohalt nimetatud "puuajastuks". Suurem osa talu tarbvarast valmistati puust. Et seejuures peamiste tööriistadena kasutati põliseid universaalriistu kirvest ja nuga, siis oli puutöö alal kodukäsitöö eriti laialdane valitsemine täiesti loomulik. Talupoegade kodukäsitööl oli hooajaline iseloom. Suveperioodil tehti käsitööd põllutöö kõrval ainult sedavõrd, kuivõrd see oli hädavajalik esemete parandamiseks või seda võimaldasid vihmased ilmad. Talvekuudel aga olid rehetoas pikkadel õhtutel tehtavad kodused puutööd meeste peamisi töid. Põhilisteks tootmisvahenditeks puutöönduses on iseenesest mõista
armastasid toitu, olid kohutavalt uudishimulikud ja tahtsid kõiges kaasa lüüa. Aragorn, Gondori troonipärija ja kuningas oli väga osav rajaleidja. Ta oskas ainult mõne murdunud rohulible järgi öelda, kuhu on mindud, kus käidud ja mida tehtud. Üks väga huvitav tegelane oli päkapikk Gimli. Ta oli väga ustav ja abivalmis, alati aitas ta oma hädas sõpru. Vahel oli Gimli ka natuke turtsakas, kui hobustega sõitma pidi. Ta kandis alati kaasas kirvest. Retkel Mordorisse sai tema suurimaks sõbraks haldjas Legolas, kes oli väga osav vibukütt. Ta oli pärit Sünklaane metsast. Legolas oli väga vastupidav kurnatusele ja vigastustele, tema sitkus, terav nägemine ja võitlusoskused olid Vennaskonnale suureks abiks, kuid Legolase sõprus ja lojaalsus oli kaaslastele veelgi suurem tugi. Terve rännaku ajal oli vennaskondlastele suureks toeks ja abiks suur ja võimas Gandalf Hall. Tal oli pikk hõbedane habe ja puhmas kulmud
omaks võtsid, jõudis teadmisele, et elus püsimiseks ning eurooplaseks saamise nimel peab ainult rohkem pingutama, siis tagab meid edu, see toob kaasa majandusliku kindlustatuse. Aega kahjuks koos iseseisvumise ja suure vabadusega keegi juurde meile ei anna. Ükskõik mida sa teed, kus sa seda teed, kes sa oled... meil kõigil on 24h ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Isegi neil, kes veel Aafrika metsades palja tagumikuga jooksevad ja kirvest leiutavad, kui ka neil, kes igapäevaselt pintsaku ja lipsuga turvameeste saatel tähtsaid otsuseid sõidavad tegema. Kui me peame aga aina rohkem pingutama töö juures, siis on väga tõenäoline, et sellega kaasnev stress ja läbipõlemine mõjutab oluliselt isiklikku elu. Üha kasvav konkurents nii ärimaastikul kui ka tööturul lisas tohutult juurde pingeid, pannes inimesi aina rohkem ja rohkem end tööle pühendama. Lisaks uuenev tehnoloogia, paremini kättesaadavamad
tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. (Vikipeedia, 2007c) 6 KOKKUVÕTE Raud on lihtaine ning ehedalt leidub rauda ainult meteoriitide koostises ja ka paljude ühendite koostises. Raud on meie igapäeva eluks vajalik metall, kuna seda kasutuses kõikjal, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteedest. Omaduste poolest on raud hõbehallika läikega, suhteliselt raske ja kõva, sulab kõrgel temperatuuri, hästi töödeldav ja tal on magnetilised omadused. Raud on keskmise aktiivsusega metall. Raua sulamid on teras ja malm. Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku
ülekaalukalt kõige rängem,» ütleb väljakaevamisi juhtinud ajalooprofessor Jüri Peets. 36 sõjameest oli laeva põhja teineteise otsa asetatud nelja kuni kuue ruutmeetri suurusele alale. «Nende luustike lahtiharutamine ja sobitamine oli ikka ränkraske töö,» ütleb Peets. Kiiruga laeva maetud sõdalaste juurest tulid välja 40 mõõga katked (paljud neist uhkete ornamentidega), 300 mängunuppu ja kuus täringut, ent mitte ühtegi lihtsate sõdurite relvana tuntud oda või kirvest. Seetõttu on vägagi tõenäoline, et laeva maetud mehed olid üliku staatuses. Peetsi sõnul olid suuremast laevast leitud tapetud asetatud nelja kihti. «Alumine kiht mehi oli risti laeva kaartega, et nad tasandaks selle pinna ära,» ütleb Peets. «Kuid nendegi juures oli rohkelt pronksist pidemetega mõõku, mis näitab, et nad ei olnud niisama mehed, vaid midagi enamat.» Mis konflikt täpselt põhjustas sajandeid tagasi Salmel nende rohkem kui 40
valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Inimesed vahetasid kõikvõimalikke kaupu ning raha tekkele aitas kaasa asjaolu, et vahetatavate kaupade väärtused läksid vastuollu. Sest varem või hiljem said inimesed aru, et ühe vaadi eest kaks kirvest või väikese pärli eest suur härg ei ole just kõige otstarbekam vahetus. Tekkis vajadus kindla maksevaheni järele. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks
Rist tähistab Norra ühtekuuluvust Põhjamaadega ning samuti ka seotust kristlusega. (Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 1. Norra riigilipp. (Foto: Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 2. Norra riigivapp. (Foto: Norra ametlik kodulehekülg) Norra riigivapp (vt joonis 2) on üks Euroopa vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. (Gifford 2007: 85) 1.2. Pindala Norra asub Põhja-Euroopas (vt joonis 3). Norra riigi pindala on 323 772 km², mis on natukene väiksem kui Soome riigi pindala. Lähimateks naabriteks on Soome, Rootsi, Taani ja Venemaa. Maismaapiiri on Norral Soomega 727 km, Rootsiga 1619 km ja Venemaaga 196 km. Norra on rikas looduskaunite mägede ja fjordide poolest. Kõrgeim looduslik punkt Galdhopiggen ulatub 2469 meetrit üle merepinna
kosilaste juurde.Athena annab talle sõjanõu.Penelopeia nutab öösel.Odysseus palub Zeusilt endeid kavatsetud võitluse kohta ja saab need.Hommikul valmistatakse võistluspidu,Odysseus saab oma sõbraks ka lehmakarjuse.Telemachos korraldab söömingut.Kosilased teotavad jälle Odysseust.Theoklymenos näeb nägemust kosilaste hukust,need aga naeravad ta välja. Ambumisvõistlus. Penelopeia toob hoiukambrist Odysseuse ammu saali ja käsib noole läbi kirveaukude lasta.Telemachos seab 12 kirvest ritta.Ta ise ja kosilased pääavad ambu vinna tõmmata,aga asjatult.Odysseus annab väljas end karjustele tunda ja need lubavad temaga koos võistelda.Kosilased tahavad ammuproovi edasi lükata,Odysseus palub ambu endalegi.Kosilased vaidlevad vastu,aga seakarjus viib ammu siiski Odysseuse kätte.See käsib sulgeda uksed,vinnab ammu ja laseb noole läbi kirveaukude. Kosilaste surm. Järgmise noole saadab Odysseus Antinoose kurku ja ütleb kosilastele,kes ta on
sajandi teise pooleni. Mõlema tunnusjooneks on siuglevalt ühtepõimunud kehadega ,,paelolendid". Borre stiili kuuluvatel teostel esineb vahel ka rõngasahela motiiv, mida kasutatakse tänapäeval metallist kellarihmade juures. Häid näiteid Borre stiili kohta on leitud kuulsa Gokstadi laevmatuse kohalt. Kümnenda sajandi keskpaigas arenes Jellinge mallidest välja Mammeni stiil, mis sai endale nime Jüütimaal Mammenis leitud kirvest ehtivate kaunistuste järgi. Selles stiilis loodud taiestel on loomad tõepärasemad, kuigi nende väänlevate kehade moonutused on samavõrra fantastilised. Lisaks hakkavad esile kerkima taimemotiivid võsude ja köitraagsilmuste näol. Kõnealusesse kategooriasse kuuluvad niisugused meistriteosed nagu näiteks Bambergi kirst ja madudesse mänhkunud loom Harald Sinihamba mälestuskivil Jellingis. Veelgi tähtsamaks muutusid taimemotiivid üheteistkümnenda sajandi
eki.ee/dict/ekss a. Mis käändega tuleks kasutada sõna deponeerima? Kas vajalik deponeeritakse arhiivi või arhiivis? Deponeeritakse arhiivi. b) Mis vahe on sõnadel käsitsema ja käsitlema? Käsitlema on kohane kasutada siis, kui räägitakse mõne teemaga tegelemisest või selle arutamisest. Näiteks käsitletakse meedias rahvusvahelise julgeoleku teemat. Käsitsema tähendab millegi käte abil kasutamist. Näiteks vanaisa käsitseb osavalt kirvest. 4. Töö ,,Võõrsõnade leksikoniga" http://www.eki.ee/dict/vsl/ või "Väikese majandusterminite seletava sõnastikuga" http://www.mkonsult.ee/majandusterminid a. Mida tähendavad järgmised sõnad: frankeerima - saatekulu ette maksma; postisaadetisi margistama või postimaksu tasumist tõendava märgisega varustama aleatoorne - riskantne, hea õnne peale sõlmitud, nt leping, kihlvedu,
ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, rajati raudteed. Nagu ülistuslaul rauale kerkis Eiffeli torn. Palju rauda kulus ka mõlemas maailmasõjas. Esimese maailmasõja ajal kulutas ainuüksi Saksamaa mürskude, torpeedode, pommide, miinide ja granaatide valmistamiseks kuni 10 miljonit tonni metalli aastas. Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel. Loomulikult on veel väga palju asju rauast tehtud, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteevõrgu, lennukite emalaevade ja ujuvate kindlustega. Need on vaid mõned näited raua kasutamisest. Ning kui hakata üles lugema erinevaid rauast valmistatud tööriistu, majapidamistarbeid, sportimisvahendeid (nt. hantlid, kuulid, kettad), relvi ja mitmeid teisi asju, siis kataks see nimekiri palju rohkem lehti, kui on ette nähtud selle referaadi jaoks. Kuid ma loodan, et nendest näidetest praeguseks piisab.
Raskolnikov kuuleb, et naine on ühiskonnale kahjulik tehes süütutele inimestele halba oma liigkasuvõtmisega. Teisest küljest võiks keegi ta tappa ning tema rahaga inimestele head teha. Kas üks kuritegu oleks võrdne tuhande heateoga? Väitlus lõpeb, kui üks küsib teiselt: ,,Kas sina tapaksid ta oma kätega?" Mõlemad nõustuvad, et nad seda ei teeks. Vestluse meenutamine viib Raskolnikovi silmuse õmblemiseni oma mantlile ja pakkides oma panti. Ta läheb varastama kirvest, aga Natasja istub uksel. Need ettevalmistused viivitavad ta kella 19:30-ni. Saabudes märkab ta, et pandimajapidaja all on tühi korter ja töölised värvivad seda. Ta ronib Aljona Ivanovna korteri ette ja helistab mitu korda kella enne, kui naine vastab. Peatükk 7 Kohe, kui uks avanes tormas Raskolnikov korterisse. Naine on hirmunud, mees annab talle pandi öeldes talle, et see on hõbedane suitsukarp. Akna juurde seda lahtipakkima minnes hiilib Raskolnikov naisele ligi
2 Katana Üheks teiseks külmrelvaks oli ka sõjakirves, neid oli mitmeid tüüpe. Hellebard teise sõnaga odakirves, mida kasutati Rootsis. Hellebard on pika varrega relv torkamiseks, ning raiumiseks. Pilt 1.3 Hellebard Teine kirve tüüp oli aga tavaline sõjakirves, neid oli kahte sorti, pikemaid ja lühemaid, lühem nägi välja nagu tavaline tänapäeva üldotstarbeline kirves. Ta oli väike ja käepärane, seda tüüpi kirvest oli kerge ja mugav visata. Sõjakirves on kavandatud täielikult võitluses kasutamiseks, ehk heitmiseks, uimastamiseks ja ka tavaründeks. Sõjakirvest hoitakse üldiselt ainult ühes käes, kuna teised relvad, nagu nuiad ja mõõgad, on rohkem kahes käes hoitavad, seega on sõjakirves tehtud mugavaks nii hoidmiseks ja heitmiseks ja muudeks sõjalisteks otstarbeteks. Pilt 1.4 Tüüpiline keskaja sõjakirves Üheks tuntuimaks sõjas kasutatavaid külmrelvi oli ka nui. Nuiasi oli mitmeid
Kalapüügiga tegelev laev 3. Käigus olev jõuajamiga laev, mis liigub vee suhtes 27. Miks viibutab väikelaevnik käsi ülesse-alla? 1. Soovib head reisi 2. Vajab viivitamatult abi 3. Palub alla lasta valvepaadi ja teda peale võtta 28. Mida tähistab juureolev IMO sümbol? 1. Valgustusrakett 2. Liiniheite seade 3. Viskeliini kahur 29. Mis juuresolevast nimekirjast kuuluvad päästepaadi varustuse hulka? 1. Vangliinid ja kaks kirvest 2. VHF-raadiojaam ja joogivesi 3. Kaks käsna ja pilsipump 15 30. Mis tüüpi päästepaat on kujutatud fotol? 1. Tulekindel päästepaat 2. Kinnine päästepaat 3. Vabalang päästepaat 31. Mida tähendab inimese kujutis päästevestil? 1. Laste päästevest 2. Päästevest, mis on ette nähtud kasutamiseks täidlastele inimestele
spetsiaalseid loitse ja ravisegusid. [1, lk 13] Samuti on esiemad täheldanud, et armatsemise ajal peavad tulevased lapsevanemad teineteisele silma vaatama, vastasel juhul sündivat viletsa silmanägemise, ripakil silmalaugude ja inetute kõõrdis silmadega. Juhul, kui peres sooviti kindlasti poega, asetati abieluvoodi peatsiga põhjakaarde. Sama tagamõttega soovitati abieluvoodisse võtta meeste tööde juures tarvitatavaid tööriistu, peamiselt kirvest. Eriti võimas vägi usuti olevat kirvel siis, kui mees selle enesele 3 lapseeostamise ajaks selja peale sidus- see pidi tagama, et sünnib poiss. Naine võis intiimvahekorra ajaks selga tõmmata või padja alla peita mehe särgi- see soodustas samuti poja sündi.[ 1, lk 14] Tütre sünnile aitasid kaasa vastupidised toimingud. Abieluvoodi peats tuli sättida lõuna
raudteed. Nagu ülistuslaul rauale kerkis Eiffeli torn. Palju rauda kulus ka mõlemas maailmasõjas. Esimese maailmasõja ajal kulutas ainuüksi Saksamaa mürskude, torpeedode, pommide, miinide ja granaatide valmistamiseks kuni 10 miljonit tonni metalli aastas. Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel. Loomulikult on veel väga palju asju rauast tehtud, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteevõrgu, lennukite emalaevade ja ujuvate kindlustega. Need on vaid mõned näited raua kasutamisest. Ning kui hakata üles lugema erinevaid rauast valmistatud tööriistu, majapidamistarbeid, sportimisvahendeid (nt. hantlid, kuulid, kettad), relvi ja mitmeid teisi asju, siis kataks see nimekiri palju rohkem lehti, kui on ette nähtud selle referaadi jaoks. Kuid ma loodan, et nendest näidetest praeguseks piisab. Raua omadused · Raua füüsikalised omadused
arheoloogiliselt avastatavaid jälgi. MATMISKOMBED Kalmistud asulatest väljapoole, veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati külili, kägarasendis ja üks või mõlemad käed pea all. Mõne tugevasti kägardatud luustiku puhul arvatakse, et surnu võis olla kinni seotud. Surnuid hakati kartma. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULAD kindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein
efekte palju ohutumalt ja isegi kui tehnoloogia sisse tuleb, on see odavam. (http://en.wikipedia.org/wiki/Special_effect) 1895 aastal tegi Alfred Clark esimese filmi eriefekti. Vähemalt seda kutsutakse esimeseks. Ta filmis Sotlaste kuninganna Mary pea mahavõtmis näitemängu. Näitleja Mary kostüümis astus pukile, siis timukas hakkas näitleja pead maha lööma, kuid siis kõik peatati, filmile pandi stopp peale. Kõik seisid ja timukas hoidis kirvest kohal. Ainuke, kes liikus oli Mary näitleja. Ta lahkus kohalt ja tema asemele pandi nukk samade riietega. Siis hakati uuesti filmima ning timukas lõi nukul peam maha. Seda eriefekti kutsutakse ,,stopitrikiks". (http://en.wikipedia.org/wiki/Special_effect) Kes on kaskadöör? Kaskadöör on keegi, kes teeb ohtlikke kaskadööritrikke, tihti karjääri pärast. Need trikid on mõnikord tehtud nii, et kaskadööridel on kõik olemas, et trikk oleks ohutu, aga näeb välja ikka väga ohtlik
Pikk vars - Oda, Hellebard, Piik : Varre pikkus kuni 2 meetrit. Kaugrelvad jaotatakse ka kolmeks. Viskerelvad - Ling, Viskeoda Mehaanilised laskerelvad - Vibu, Amb Tulirelvad - Püssid, Suurtükid. Kirjeldatud relvade rohkus näitab selgelt, et rüütlil oli tõepoolest vaja relvakandjat. Et erinevad relvad olid kasulikumad erinevate kaitserüüde vastu, siis pidi rüütel tõenäoliselt relvi ka vahetama: korraga lahingus kanda kilpi, oda, mõõka (võib-olla isegi mitut erinevat), kirvest, nuia, jne. on võimatu või vähemasti väga ebamugav. Lahingus on aga väga oluline olla liikuv ja ilma üleliigsete asjadeta. Kaitserelvad keskajal Turvis 15. sajandiks oli välja arenenud plaatrüü ja sama sajandi alguses kujunes välja plaatvest, mis kaitsesid mõõgalöökide ning suuremate noolte eest, ja mis oli valdavaks kaitserüüks järgnevad seitse-kaheksakümmend aastat. 14. saj. alguse kaitserüüde kohta on tegelikult väga vähe teada materjali vähesuse tõttu, kuid ilmselt
Kunstnik käsitab meisterlikult värve. Käsitus. Maailmakäsitus käsitlema- (vaimselt) tegelema (millegagi), arutama (midagi); töötlema, keemiliselt mõjutama. Teemat käsitlema. Loeng käsitles kasvatustööd. Film käsitles sõjasündmusi. See paragrahv käsitleb töökaitset. Artiklis käsitletakse meie hariduselu probleeme. Riiet käsitleti happega. Käsitlus. Teemakäsitlus käsitsema- käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Käsitseb osavalt kirvest. Ta õpib mitut muusikainstrumenti käsitsema. Käsitsemisjuhend. Käsitsemisoskus Noormees pole veel harjunud relva käsitsema. See paragrahv käsitleb töökaitset. Ma ei käsitanud olukorra tõsidust. Uut aparaati polnudki raske käsitseda. Riiet käsitleti happega. Seaduses käsitatakse ametnikuna inimest, kes.. omandama- (omandiks) saama, endale saama; õppima, saavutama. Omandas maja pärandina. Ta omandas Itaalia disainifi rma. Teadmisi omandama. Kogemusi omandama
Alepõld andis saaki väga lühikest aega. Põlispõllud võeti kasutusele umbes 2,5 tuhat aastat tagasi ja neid põlde hakati väetama. PõhjaEuroopa kõige vanemad põllud asuvad SahaLool ja Maardu järve lähedal. 2.Vanem pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest saadud sirpi. Neile lisaks on selle ajajärgu pronksleidudena saadud veel vaid 11 kirvest. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad; katsed näitasid, et pronkskirvega sai puu maha raiuda isegi kolm korda kiiremini kui kivikirvega. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe ja üksikud metallesemed olid ilmselt rohkem uhkustamiseks. Siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed esialgu kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu pole imestada, et vanemal pronksiajal jätkus Eestis kivikirveste valmistamine
Kannupoisile anti isiklik relv. Alguses tuli omandada tubased kannupoisi oskused, seejärel tegeleda tallis hobustega. Kannupoiss abistas isandat soomusrüü selga panemisel, hobusele tõusmisel, kontrollis sõjariistade korrasolekut ja ulatas need vajalikul hetkel isandale. Lahingus hoidsid nad tahapoole, vaid vanemad kannupoisid võisid sobival hetkel võitlusesse sekkuda. Relvadena kasutasid nad sõjanuia või kirvest. Kannupoiss pidi nurisemata harjuma pikkade rännakutega, magama paljal maal, külje alla vaid mantel, kannatama tühja kõhtu ja janu. Palju aega kulus relvadega harjutamiseks. Kui kannupoiss sai 21 aastaseks, pidi ta oma patrooni ees sooritama katsed, kus pandi proovile tema kehaline jõud, osavus, vastupidavus ja relvade käsitlemise oskus. Seejärel määrati kindlaks rüütliks löömise kuupäev. 5. KOLMANDA SEISUSE KASVATUS 5.1. Linlase kasvatus 13
epideemia Käsitus kaasnema kaasas käima või olema, koos käsitlema (vaimselt) tegelema (millega), esinema. Õigusega kaasnevad kohustused. arutama (mida). Küsimust, teemat Kõrge palavikuga kaasnes lihase- ja käsitlema. Käsitlus peavalu käsitsema käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Poiss käsitseb osavalt kirvest. kaevand maasse kaevatud süvend; Käsitsus arheoloogilistel kaevamistel korraga läbikaevatav tervikala; botaanikas: loendama ära lugema, arvu kindlaks ohjeldama ohjas hoidma, talitsema, tegema. Loendas saarel luiki. Loendamatu taltsutama. Ohjeldab oma tundeid. Pole hulk. Loend ohjeldatud linna stiihilist kasvu loetlema ükshaaval nimetades üles lugema. Loetlege Marie Underi omandama (omandiks) saama, endale
seinapalkide hulka ei satuks nn tulioksaga puud, mis rahva ebausu kohaselt võis tulekahju põhjustada. Tulioksaga puu oli pikk tugev võsaoks, mis oli kasvanud 9 ühes koorega palgi sisse, samuti alaspidi kasvanud oks või murdunud vaigune okastüügas (Tihase 1974: 52). Enne suursae kasutuselevõtmist, st peamiselt kuni XIX sajandi keskpaigani, raiuti ehituspuud ning ehitati hooned kirve abil. Seejuures käsitsesid ehitusmeistrid kirvest niivõrd osavalt, et tänapäeval vanade ehitiste juures on tihti raske kindlaks määrata, kas palgid on lõigatud saega või raiutud kirvega (Tihase 1974: 52). Palgid viidi ehitusplatsile talvel. Kevadel kooriti nad koorimisraua abil ning laoti korralikult virna, et nad seal saaksid piisavalt taheneda. Enne hoone seinte ülesraiumist määrati kindlaks iga palgi asukoht, siis löödi silma järgi iga nelja nurga kohta maa sisse tikud ning kontrolliti, kas nendega moodustatud nelinurk on
enne teha ei jõutud,ta avaneb 4 meetri sügavusel laevahuku korral. 11)Hüdrostaadi tööpõhimõte: Hüdrostaati saab avada käsitsi või avaneb ta ise vee surve mõjul umbes 4 meetri sügavusel vee all laevahuku korral. 12)Päästepaadi varustus(vähemalt 15 nim.) Aerud tullidega(kui päästepaat on lahtine või osaliselt kinnine) Kaks pootshaaki Hauskar ja kaks pange Juhend ellujäämiseks ekstreemsetes tingimustes Paadikompass Tormiankur tugeva liiniga Kaks kirvest Joogivee tagavara Roostevaba topsik nööriga Kuus punast säratuld Veekindel elektrilamp signaalide andmiseks Toiduainete tagavara,arvestusega 10 000 kj inimese kohta Vile Esmaabi apteek Tabel päästesignaalidega Kalapüügivahendid Kokkupandav nuga Kolm konservikarbi avajat Käsikuivenduspump Prozektor Mootori kütuse ja õli tagavara vähemalt 30 tunniliseks täiskäigul sõiduks 13)Päästeparve varustus(vähemalt 10 nimetust): Ujuvankur Redel
Siis oli sealt tagant hea vastast lasta ja rahulikult relva laadida.Kiivritest olid levinud mitmed erivormid: pottkiiver, koerakoonkiiver ja sõjakübar, ka lihtne rõngaskapuuts, bedienkaube ja kask. Kirjeldatud relvade rohkus näitab selgelt, et rüütlil oli tõepoolest vaja relvakandjat. Et erinevad relvad olid kasulikumad erinevate kaitserüüde vastu, siis pidi rüütel tõenäoliselt relvi ka vahetama: korraga lahingus kanda kilpi, oda, mõõka, kirvest, nuia, jne. See oli äärmiselt vajalik. Lahingus on aga väga oluline olla liikuv ja ilma üleliigsete asjadeta. 6 2.Sõjaline kultuur 2.1. Väljaõpe Rüütli relvastus, varustus ja samuti ka lahingupidamise viis nõudsid suurt füüsilist jõudu, osavust, julgust ja vastupidavust. Rüütlile õpetati kõiki ratsutamise peensusi, ujumist, laskmist
Ta valetas, et ta on haige ja vajab arsti, mis peale Frederick ütleski, et läheb arsti järele, kuigi tegelikult ootas, kas Miranda tuleb keldrist välja, kui tal selleks võimalus on. Nii juhtuski ja Miranda jäi valega vahele. Lisaks üritas Miranda veel kaevata tunnelit keldrist välja, kuid see ei õnnestunud, sest seinas olevate kivide taga oli veel lubjakivi. Ta üritas kasutada ka vägivalda, näiteks järjekordsel vanniskäigu ajal märkas ta aknalaual kirvest ja kukutas enda pesemisasjad maha, misjärel Frederick neid korjama kummardus ja Mirandal tekkisgi võimalus talle pähe virutada. Lõpuks arvas Miranda, et kui ta end Frederickile seksuaalselt pakub, siis too muutub leebemaks ja laseb ta vabaks, kuid ta eksis, sest seda Fred ei tahtnud. Frederick ei pidanud enda lubadust lasta Miranda vabaks. Kuid Miranda hakkas nõudma endale majas ühte tuba, sest ta ei jaksavat enam keldris olla. Frederick lubas, et vaatab ja
Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga Skandinaavia rist. Norra vapp on Euroopa üks vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. 2.Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km² (2008), millega ta on maailma maade seas 67. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja- Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga
Nebra taevaketas, Saksamaal. Pronksiaja kosmoloogia iseloomustus. Strettweg, Austria. Vanker, keskel alatsi naine, ümber palju reisijaid. Lehtkullast koonused (mütsid), leitud 4. Peetakse päikesekummardajate preestrite omaks. Mold, Inglismaal. Kullast keep, kaunistatud merevaigust keega. Pronkskirveste aardeid on olnud väga arvukalt. Kuna need olid igat moodi väga praktilised aga samas ka väga pühad. Olulisteks sümboliteks on veetud paati, kirvest, lind (päike-lind-paat), inimesed, ussid, hobune Fardal, Taani Flemming Kaul. Päeva- öö paadid habemeajamisnugadelt leitud sümbolite järgi. Päevapaadid liiguvad vasakult paremale ja ööpaadid paremalt vasakule. 5. MAAILMA SÜSTEEMIDE TEOORIA (World Systems Theory / Core-Periphery Theory / Dependency Theory) Kuidas ühe piirkonna muutused mõjutavad teist. 1. Südaala mõjutab perifeeriat nii majanduslikult kui sotsiaalselt. 2. Tsüklilisus
Enne sõja lõppu leiab Sinuhe Gazast oma sõbra kaptahi.Nad suunduvad tagasi Teebasse. Vahepeal suri ära ka Egiptuse vaarao Tutanhammon. Sinuhe lubas, et nüüd ta jääb igaveseks Teebasse. Ta silmad on juba piisavalt näinud. Geograafiline mõiste: -Siidon (lk 575)- Siidon on Foniika linnriik. Mõisted: -Kirves (lk 574) Kirves on tööriist, mida kasutatakse raiumiseks, lõhestamiseks ja tahumiseks. Juba ammustest aegadest on kirvest kasutatud ka relvana ning rituaalse võiheraldilise sümbolina -Põõsas (lk 578)- Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekes -Relv (lk 579)- Relv on seade või ese, mis on valmistatud või mida on võimalik kasutada kas spordis ja jahipidamises võisõjanduses teise elusorganismi, isiku või vara kahjustamiseks või hävitamiseks. -Vein (lk 593)- Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või
Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga. ELATUSALAD kalastamine ahingutega suuremad kalad. Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad,luust õngekonks.Jaht: põtru, kopraid, linde, veelinde.Jahiriistad: Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud.Rannarahva tegevusala hülgekütmine ja veel loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. 3. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULADkindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt
piikide, kilpide, ambude või pikkvibudega. Lahingut alustas harilikult rüütliratsavägi, kes pärast esimest kokkupõrget jätkas lahingut kahevõitlusena. 13.-14.saj hakkasid sõjapidamise tavad ja sõjatehnika muutuma. Valitsejad hakkasid vasallidest koosneva väe asemel eelistama palgasõdureid. Rüütliratsaväe rünnaku vastu kasutati oskuslikult pikkvibusid, 4-5 meetri pikkuseid piike ning piiki ja kirvest ühendavaid hellebarde. Lisaks hakati Euroopas alates 14.saj kasutama esimesi tulirelvi: püsse ja suurtükke, millel oli esialgu küll rohkem psühholoogiline mõju. Kuna pikalt sõjalisi oskuseid lihvinud rüütleid enam raudrüüd piisavalt kaista ei suutnud, hakkas nende sõjaline tähtsus tasapisi hääbuma. Varakeskajal puhkenud sõdade tulemusena hakkasid feodaalid oma elupaiku kindlustama ning tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja
pikkvibudega. Lahingut alustas harilikult rüütliratsavägi, kes pärast esimest kokkupõrget jätkas lahingut kahevõitlusena. 13.-14.saj hakkasid sõjapidamise tavad ja sõjatehnika muutuma. Valitsejad hakkasid vasallidest koosneva väe asemel eelistama palgasõdureid. Rüütliratsaväe rünnaku vastu kasutati oskuslikult pikkvibusid, 4-5 meetri pikkuseid piike ning piiki ja kirvest ühendavaid hellebarde. Lisaks hakati Euroopas alates 14.saj kasutama esimesi tulirelvi: püsse ja suurtükke, millel oli esialgu küll rohkem psühholoogiline mõju. Kuna pikalt sõjalisi oskuseid lihvinud rüütleid enam raudrüüd piisavalt kaista ei suutnud, hakkas nende sõjaline tähtsus tasapisi hääbuma. Varakeskajal puhkenud sõdade tulemusena hakkasid feodaalid oma elupaiku kindlustama ning tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja
annaabi.ee 
