Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia kontrolltöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kaitsta metalle korrosiooni eest?
  • Mis on keemiline korrosioon ?
  • Kuidas need töötavad?
  • Kuidas toimub elektrolüüs?
KORDAMISKÜSIMUSED 10. klass – KONTROLLTÖÖ nr 5
1. Metallide korrosioon ? Kuidas kaitsta metalle korrosiooni eest?
2. Mis on keemiline korrosioon?
3. Metallide saamine maagist ? Kirjelda raua tootmist.
4. Keemilised vooluallikad. Nimeta neid ja kuidas need töötavad?
5. Elektrolüüs . Kuidas toimub elektrolüüs?
6. Leelis- ja leelismuldmetallid . Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks).
Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine.
7. p-metallid (Al, Sn, Pb). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks).
Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine.
8. Siirdemetallid (Fe, Cu, Zn). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks).
Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine.
9. Kristallhüdraadi ülesanne.
10. Mittemetallide üldomaduste võrdus metallidega.
1.Korrosioon-metalli hävimine keskkonna toimel
Kaitse : 1) metalli isoleerimine väliskeskkonast kaitsekihiga
2) metalli kaitsmine emaili-, värvi- või lakikihi abil
3) metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga
2. Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga.
3. 1) redutseerimine CO või C-ga
Maagi redutseerimist kõrgel temp süsinikuga nim karbotermiaks
2)redutseerimine alumiiniumiga
Sellist tootmisviisi nim aluminotermiaks.
Raua tootmine: 1) kaevandatud rauamaak peenestatakse
2) viiakse kõrgahju koos kivisöe ja lubjaliivaga. Segule juhitakse 900 kraadine kuum õhk
3) kõrgahjus tekib kõrvalsaadusena nn rabu ja sulametall( malm )tuleb alt välja
4.Keemiline vooluallikas - seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks
1) pliiaku 2)patareid
5. Elektrolüüs- redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel (elektrienergia abil). Elektrolüüs on endotermiline reaktsioon !
6. Leelismetallid ja leelismuldmetallid
1.A rühma metalle nim leelismetallideks( Li, Na, K, Rb, Cs, Fr) 2.A rühma (Ca, Sr, Ba, Ra)
Need on s-elemendid
* Pehmed , kergesti lõigatavad
*Kerged, madala sulamistemp
*Head elektri-soojusjuhid
*Reag aktiivselt veega
*Reag tormiliselt hapetega
Kasutamine: redutseerijatena org. sünteesis metallorgaaniliste ühendite saamisel,
lisanditena sulamites, Na kasut.
metallotermias Ti ja Zr tootmisel; Li, Na soojuskandjatena tuumaenergeetikas; K, Rb,
Cs fotoelementide valmistamise
REAKTSIOONID VIHIKUS
7.P-metallid
1) Alumiinium
*hõbehall
*kerge, pehme
*tihedus 2,7/cm3
*hea soojus - elektrijuht
*sulamistemp 660 kraadi
* keemistemp 2519 kraadi
* reag hapetega, alustega
2) Tina
*2 tüüpi-valge, hall
*pehme ja madal sulamistemp
* hea soojus-elektrijuht
*tih(hall) 5,7, valge 7,4
*sulamistemp 232
*keemistemp 2602
3) Plii
*hall
*raske, pehme
*hea soojus-elektrijuht
*tih 11,3
*sulamistemp 327
*keemistemp 1749
Al-ehitusmaterjal, Alumiinium on kasutusel masina-, mootori-, tanki- ja suurtükitööstuses, teda kasutatakse lõhkainete, valgustus - ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks ning tööstuses ja elamuehituses konstruktsioonielementidena.
Tina ja plii-konservikarbid, autoakud, elektrikaablite kaitsetorude valmistamiseks, kaitseekraanide valmistamiseks
REAKTSIOONID VIHIKUS
8. Siirdemetallid (Fe, Cu, Zn).
Lihtainete omadused:
* reageerivad hapete lahustega
* õhu ja vee suhtes vastupidavad
RAUD – keemiliselt küllalti aktiivne:
1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2)
2) Veega eriti ei reageeri
3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega
4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3.
5)raske
6)hästi töödeldav
7)kõrge sulamistemp
Rauast on väga palju asju tehtud, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades
raudteevõrgu, lennukite emalaevade ja ujuvate kindlustega.
TSINK – keskmise reageerimisvõimega:
1) Hapetega reageerib kergesti
2) Niiskes õhus hävineb aeglaselt, tugeval kuumutamisel õhus põleb
3) Reageerib leelistega (eraldub H2)
4) Kahvatu sinkjas-hallika värvusega
5)puuduvad mag omadused
Tsinki kasutatakse sellistes sulamites nagu messing , nikliga kaetud hõbe, uushõbe ning samuti ka
trükimasina metallina ja tinutamisel. Tsinki kasutatakse
tänapäevases oreliehituses.
VASK
*keskmise reageerimisvõimega:
*suurepärane elektrijuht
*painduv
Vaske kasutatakse laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide,
elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks. Samuti ka
soojusagregaatide valmistamiselt (näiteks : radiaator ). Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, jatraktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks.
VALEMID?
9.ÜLESANDED VIHIKUS
10. Mittemetallid
*mittemetallid on erivärvusega
*olek toatemp erinev
*puudub metalne läige
*ei juhi elektrit ega soojust
*eksisteerivad molekulidena
Keemia kontrolltöö #1 Keemia kontrolltöö #2 Keemia kontrolltöö #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
KORDAMISKÜSIMUSED 10. klass – KONTROLLTÖÖ nr 5

Sarnased õppematerjalid

Metallid sulamid korrosioon
3
doc

Metallid,sulamid,korrosio on

Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon ­ metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisandeid(süsinik) korrudeerub

Keemia
Siirdemetallid
2
odt

Siirdemetallid

Siirdemetallid Keemilised omadused ja kasutamine Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilistabeli B-rühmades. Enamik siirdemetalle on A-rühma metallidega võrreldes märgatavalt kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Siirdemetallide värvus varieerub üldiselt hõbevalgest terashallini (erandiks kuld ja vask). Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad kas vähese aktiivsuse tõttu või oksiidikihi tõttu. Kõrgemal temperatuuril raud hapniku atmosfääris põleb, pildudes laiali rauatagi sädemeid. RAUD ­ keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega, tõrjudes välja vesinikku Suhteliselt pehme metall, mis on kü

Keemia
Anorgaanilised ained
12
docx

Anorgaanilised ained

II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised j

Keemia
Kordamisküsimused rakenduskeemias-Tehnotroonika
8
docx

Kordamisküsimused rakenduskeemias: Tehnotroonika

energiaks elektrivoolu toimel, elektrolüüs on keemiline reaktsioon alalisvoolu toimel, mis reegline viib aine lagunemisele, redoksreaktsioonid, millele tuleneb positiivne vabaenergiamuut, ei kulge spontaanselt, ainult elektrivooli toimel, elektrolüüs ongi redoksreaktsiooni läbiviimine elektrivoolu toimel vastupidi spontaansele suunale. 15. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega elektrivoolu toimel ja kõige sellega seonduvaga.Elektrokeemilisi protsesse kasutatakse keemiliselt mitteaktiivsete metallide tootmiseks, metallide puhastamiseks ning keemiatööstuses tooraine saamiseks. 16. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on süsteem, mis koosneb kahest lahusest, soolasillast ning elektroodidest, milles tekitatakse vooluring. 17

Rakenduskeemia
10-klass METALLID-Kokkuvõte
6
docx

10. klass METALLID. Kokkuvõte.

METALLID Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 ­ rauatagi FeO . Fe2O3 ­ kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 ­ sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega Metallid reageerivad aktiivselt hapetega, tõrj

Keemia
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia
8
docx

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia

Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier "kaasaegse keemia isa"- olulisemad avastused on seotud põlemisreaktsiooniga>põlemine on ühinemine hapnikuga. Kaasajal on sellest välja arenenud kalorimeetrija, millega mõõdetakse toiduratsiooni kalorite määra. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised (põhi)harud

Rakenduskeemia
Kordamisküsimused metallid 2016
12
doc

Kordamisküsimused metallid 2016

Kordamisküsimused (kasuta vastamisel ka tabeli abi) 1) Selgita mõisteid:  leelis: vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid)  redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine  sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise r

Geograafia
Metallid praktikas
8
pdf

Metallid praktikas

Metallid praktikas  1. Füüsikalised omadused (5)  Läige, elektri­ ja soojusjuhtivus (sest neil on poolvabad elektronid), plastilisus (kihid võivad  üksteise suhtes nihkuda ilma kristallvõre lagunemata), ei lahustu vees ega org. lahuses. NB!  pole alati kõrge sulamistemp (nt elavhõbe, frantsium, gallium)  Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest:  1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste.  2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov.  sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar ­> tekitavad  metallilise sideme.  3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas).  2. Keemilised omadused (5)  Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus.  1. reageerimine mittemetallidega  Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hap

Anorgaaniline keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun