Siirdemetallid (0)

Siirdemetallid
Keemilised omadused ja kasutamine
Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilistabeli B-rühmades. Enamik siirdemetalle on A-rühma metallidega võrreldes märgatavalt kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Siirdemetallide värvus varieerub üldiselt hõbevalgest terashallini ( erandiks kuld ja vask). Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad kas vähese aktiivsuse tõttu või oksiidikihi tõttu. Kõrgemal temperatuuril raud hapniku atmosfääris põleb, pildudes laiali rauatagi sädemeid.
RAUD – keemiliselt küllalti aktiivne:
1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2)
2) Veega eriti ei reageeri
3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega
4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3.
Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega , tõrjudes välja vesinikku
Suhteliselt pehme metall , mis on küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Rauda on vaja hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks. Raua puudus põhjustab kehvveresust, keskendumisraskusi, väsimust, nõrkust ja ärrituvust, nõrgendab vastupanu- ja tegutsemisvõimet. Rauast on väga palju asju tehtud, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteevõrgu, lennukite emalaevade ja ujuvate kindlustega.
TSINK – keskmise reageerimisvõimega:
1) Hapetega reageerib kergesti
2) Niiskes õhus hävineb aeglaselt, tugeval kuumutamisel õhus põleb
3) Reageerib leelistega (eraldub H2)
Tsinki kasutatakse sellistes sulamites nagu messing , nikliga kaetud hõbe, uushõbe ning samuti ka trükimasina metallina ja tinutamisel. Sellest on vermitud münte, nt USA 1-sendiste müntide südamik tsingist. Tsinki kasutatakse ka patareides anoodina ja kaitsetoimelise anoodina paatidel ja laevadel, millel kasutatakse katoodilist pihustamist, et vältida korrosiooni. Tsinki kasutatakse tänapäevases oreliehituses tavapärase plii/tina sulamite asendamiseks, kuna see on tonaalselt peaaegu eristamatu pliist/ tinast . Samuti on see praktilisem kokkuhoidlikkuse mõistes ning kergema massiga.
VASK – keskmise reageerimisvõimega:
1) Reageerib mittemetalliga
2) Reageerib happega
3) Reageerib veega
4) Reageerib soolaga
Vaske kasutatakse laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas - ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks. Samuti ka soojusagregaatide valmistamiselt (näiteks : radiaator ). Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale , et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist.