Wall Street: Money Never Sleeps (Wall Street: Raha ei maga kunagi) (2010) In Time (2011) 2. Vereteemant (ingl. k Blood Diamond) 2006 Režissöör: Edward Zwick Stsenarist: Charles Leavitt Filmimuusika: https://www.youtube.com/watch?v=6G7xHTW8pao Filmimuusika autor: James Newton Howard James Newton Howard on sündinud 9. juunil 1951. aastal. Ta on ameerika helilooja, kes on tuntud filminduses filmimuusika oma ala professionaalse kirjutajana ja sellega koos suurepärase pildi kooskõlastajana. Ta on üks populaarsemaid ja lugupeetumaid heliloojaid kinolinadel ja on teinud juurde üle 100 filmile filmimuusika. J. N. Howardi tuntuimate filmimuusikate hulka kuuluvad: King Kong (2005) Batman Begins (Batmani Algus) (2005) The Dark Knight (Pimeduse Rüütel) (2008) Green Lantern (Roheline Latern) (2011) Hunger Games (Näljamängud) (2012)
preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. Vaheaegadega oli ta seal tegev aastatel 1703–1740. Sealse orkestri ja koori viis ta nii kõrgele tasemele, et lapsi tuldi spetsiaalselt kuulama ka välismaalt. Alates 18. sajandi teisest kümnendist, mil sonaatide ja kontsertide kirjutajana tuntud Vivaldi ka vokaalmuusikat looma hakkas, hakkas ta peamiselt ooperite lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis Vivaldi Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. Kuid juba järgmisel aastal Vivaldi suri, põhjuseks ilmselt astma, mis oli Vivaldit häirinud juba sünnist saati. Vivaldi on kirjutanud soolo-, kaksik- ja ansamblikontserte, soolo- ja triosonaate, avamänge, oopereid, vaimulikke vokaalteoseid ja kantaate, kokku umbes 770 teost
Petrarca - sonetid Giovanni Boccacio "Dekameron" (100 lugu katku eest pagenutelt) W.Shakespeare "Hamlet", "Othello", "Macbeth" Miguelde Cervantes Saavedra "Don Quijote" Klassitsism: 17.saj - toetub antiigile, aga renessansist erinev - mõistusepärane, reeglitele alluv - Boileau (kõrged z: ood ja trag.)(madalad z: novell, romaan) - Descartes "Mõtlen, järelikult olen" TEOSED: Jean Baptiste Moliére "Ihnur", "Tartuffe", "Don Juan" - kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Romantism: 18.-19.saj - esteet. kateg
Eduard Magnus Jakobson Haridustee: algharidus- Torma kihelkonna koolja isa 1856-1859. a.- Valgas Cimze seminaris 1865- omandas saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse Karjääriastmed: 18591862- isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja 1862-1864- Jamburgis õpetaja 1864- 1865- kooli-ja koduõpetaja Peterburis 1865- hakkas saatma kaastööd Eesti Postimehele 1870- raamat, kus oli 3 isamaakõnet 18721874- töötas Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana 1874- Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president 1878 toimetas Viljandis ajalehte Sakala 1869- avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu: Teadus ja Seadus põllul 1874- raamat: Kuidas põllumees rikkaks saab 1876- raamat: Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad 1880- raamat: Sakala Kalender põllumeestele 18671876- Tema Kooli Lugemise raamat 1867- "Uus Aabitsaraamat..." 1868- Veikene Geograafia
Tema õde ning ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend .. . Haridustee : alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. Karjäär : Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. Ühiskondlik tegevus : Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti
juht. Oli aastatel 1970-1991 Noorsooteatris muusik ja hiljem muusikaala juhataja. Alates 1991 aastast töötab Olav Ehala Eesti Muusikaakateemia õppejõuna(1998 dotsent, 2004 professor). Ta on esinenud paljudes riikides ja saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu joonis- ja nukufilmide muusika eest. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heloloojate Liidu esimeheks. Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika
sõjaväkke. K. Ristikivi 1943. a novembris põgenes Soome. 1944 läks Rootsi. Koolitee 1920-1942 Varbla 6-klassiline algkool (lõpetas 1928) Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Tallinna Kolledzi õhtugümnaasium (4-aastase kursuse lõpetas ühe aastaga 1932) Tartu Ülikool geograafia eriala (lõpetas 1942) Noorus Esimene lisateenistusvõimalus tekkis oma kirjatöödega. Tegeles ajaviitejuttude kirjutajana Ivo Kari ja mitmete teiste varjunimede all. Noor Ristikivi huvitus elufilosoofiast ja enesekasvatusega seotud raamatutest. Looming Kirjutas luuletusi ja romaane Loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. Oluline on ka üksikinimese saatus. Loometee algus Esimese tunnustuse saavutab Ristikivi lastekirjanikuna 1935.a. raamatuga "Lendav maailm". 1936
juunil oma maakodus Kentil. Tema isa oli john Dickens ja ema Elizabeth Dickens. Ta isa töötas mereväe palgapüroos ametnikuna. Charles sündis enda pere kaheksast lapsest teisena. Kui Charles oli väike kolis ta mitu korda, kuid jäi lõpuks elama Kenti saarele Ta oli väike ja mitte eriti hoolitsetud. Ta veetis palju vaba aega õues ja tegeles ka lugemisega. Ta isa läks võlavanglasse. Ta läks tööle saapamäärdevabrikusse. Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadi büroos Tema kirjaniku nimi oli alguses Boz. Tema tuntumad romaanid on ,,Suured lootused´´ ja ,, Meie ühine sõber´´. Charles Dickens Charles Dickensi pere 2. 1.Oliver Twisti iseloomustus Oliver on väga tugev poiss, sest ta hakkas raamatu alguses Noahle vastu ja kägistas ta peaaegu ära.
Kirjanike elu ja looming Honoré de Balzac (20. mai 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Faktid: 1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes kirjutajana,kuid 20-selt jättis aga õpingud pooleli. Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. Sellest aastast alates hakkas Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku elustiili kulusid. Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. Looming:
Haridus C.R.Jakobson õppis: *Noorpõlves sai hariduse Tormas kihelkonnakoolis *18561859 Valgas Cimze seminaris *1865 õppis ära saksa keele ning kirjanduse alal gümnaasiumi ülemõpetaja kutse Töökohad *18591862 oli ta Torma kihelkonna õpetaja 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt *1864 töötas ta Peterburis kooli ja koduõpetajana *Alates 1865 saatis Eesti Postimehele artikleid * 18721874 tööts Vana ja UueVändra kirjutajana *1878 alates toimetas Sakala ajalehte *1881 valiti ta Hurda asemel Eesti Kirjandusmeeste Seltsi esimeheks Kirjandus Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sakala Kalender
Eesti esimene dzässorkester kandis nime The Murphy band. Dzässmuusika-alast haridust hakati Eestis esmalt andma G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Kadri voorand Kadri Voorand (sündinud 18. novembril 1986 Haljalas) Ta on eesti dzässlaulja ja helilooja. Töötab 2011. aastast EMTA jazzmuusika osakonna lektorina. EMTA õpingute ajast alates tegutseb Kadri Voorand dzässlaulja, arranzeerija ja laulutekstide kirjutajana. https://www.youtube.com/watch?v=oqJowzyQLt4 Aivar Vassiljev Aivar Vassiljev on löökpillimängija ja jazzmuusik. Sündis Otepääl, õppis aastatel 1990-1994 Heino Elleri nimelises muusikakoolis On aastast 2004 G. Otsa nimelises. Tallinna Muusikakoolis rütmiõpetuse ja popp-jazz löökpillide õpetaja. Aastal 2007 asutas plaadifirna AVRecords, mis salvestab ja annab välja peamiselt Eesti muusikat. Aastast 2015 on Aivar Vassiljev Viimsi Happy Jazz Festivali ellukutsuja
kiriku- ja võimumeeste kehtestatud tabud ja normid, ka mõistuse hullusehood, näiteks sõjad, võimuiha ja türannia. Rabelais' keelemängud on nii erandlikud, et selle raamatu pulbitsevat hingust pole keegi suutnud hiljem matkida." (10.03.2007). Kohati ajavad autori sõnamängud tõepoolest naerma satiiriline naer võib olla vahel teravamgi relv kui kuri kriitika. Rabelais sõnastab ka ise raamatu kokkuvõttes oma peamise idee ja ütleb, et nii tema kirjutajana kui ka tema lugejad väärivad mõistvamat suhtumist kui terve kari silmakirjalikke inimesi,"kes tahavad rahvast uskuma panna, et nad muud ei teegi, kui kaevavad oma sisimasse, mõtisklevad ja palvetavad, paastuvad ja suretavad liha, ning see pisku, mida nad söövad-joovad, on tarvilik ainult nende ülihapra inimliku olemise jalulpüsimiseks; aga tegelikult nad prassivad jumal teab mismoodi." Hea tahtmise korral võib Rabelais' teoste eeskujul leida võltsmoraali ka tänasest päevast, meie
põgenemine) esialgu oli fuugal ainult üks teema 1 teema a) dux(põhihelistik) b) comes(põhih. 5. Astmelt e dominadist) Ekspositsioon teema tutvustus Töötlus arendatakse teemat Repriis taassünd, tagasi võib tulla ekspositsioon - muudetud kujul Coda (tlk. saba) lõpus võib olla aga ei pea kokkuvõttev osa Antonio Vivaldi Teda teatakse ja tuntakse viiulikontsertide (concerto grossode) kirjutajana. 4 aastaaega (kevad, sügis, talv, suvi) jagunevad veel omakorda kolmeks oskaks(kokku 12). Teda kutsuti ,,punaseks preestriks" oma punaste juuste pärast. Muusikutee sai alguse vaeslastekodust (oli seal muusikaõpetaja) Valdas väga häst viiulit. On kirjutanud üle 450 teose (nende seal 49 ooperit, veel kantaate, oratooriume, passioone) Kiire ja produktiivne helilooja. On võimeline kirjutama väga kiiresti (kirjutas viie päevaga ooperi)
Inger hakkas õmblemisega tegelema ja Iisak saeveskit poegade abiga ehitama. Ingeri tehtud riided meeldisid ka teistele ning ta hakkas tellimustöid saama. Telegraafiliiniga tegelevad töölised tahtsid Iisaku tallu ööbima jääda. Nad korraldasid ka peo, peale mida Inger ära kadus. Kui Iisak teda otsima läks, avastas ta ka veel seda, et lisaks ta naisele on kadunud ka emalammas. Ingeri leidis ta metsast, kus ta ühe töölisega oli. Iisaku poega Eleseusi kutsuti tööle kirjutajana. Eleseus läks linna tööle. Tal oli linnas tegutsemiseks raha vaja. Mõnda aega sai ta seda oma isalt. Inger tahtis tallu teenijat saada, kuid Iisakule see mõte ei meeldinud. Inger käitus oma mehega üha ülbemalt. Ta proovis salaja Eleseusi jaoks raha võtta. See plaan tal läbi ei läinud, sest ta jäi Iisakule vahele. Sellest tuli suur riid. Peale seda märkas Iisak, et Inger oli alandlikumaks muutunud. Iisak sai endale uue naabri. Iisakule tuli külla jälle Geissler
Traditsiooniliselt algas ka see kontsert suure avapauguga, milleks oli lugu ''Berlin'' ning lõppes sama vägevalt looga ''Sad Song''. Puhk- ja keelpilliansamblis võis näha tenorsaksofoni, basstrombooni, viiuleid, tsellot, trompetit, klarneti. Lou Reed sündis 1942. Aastal, ta on tuntud laulja ja lugude autor lisaks ka kitarist. Oma tuntuse saavutas ta olles bändi The Velvet Underground originaalkoosseisus laulja ja lugude autorina. The Velvet Undergroundi põhilise lugude kirjutajana kirjutas ta lugusid omadest kogemustest. See oli väga teistsugune lähenemine tolle aja rokkmuusikale. Tema lugudes kajastusid teemad nagu narkootikumide (kuri)tarvitamine, dekadents, transvestiidid, homoseksuaalsus, suitsiidipiiril kõikuv depressioon. Sellega on ta avardanud rokkmuusika sõnavara ja taluvuspiire. Üks tema suurimaid iidoleid ja eeskujusid on David Bowie. Tema 40-aastasesse muusikakarjääri mahuvad ära nö ''normaalsed'' popplaulud kui ka raevukad rokklaulud
HENRI MATISSE Referaat Henri Matisse Henri Matisse (sünninimega Henri-Émile-Benoît Matisse) sündis 31. detsember 1869 Le Cateau-Cambresis Prantsusmaal ja suri 3. november 1954. Matisse õppis algselt õigusteadust ja töötas seejärel Saint-Quentini linnakeses advokaadibüroos kirjutajana. Maalima hakkas ta alles 20-aastaselt ja sedagi suuresti juhuse läbi. 1891. aastal loobus ta oma senisest töökohast ning läks elama Pariisi, et saada elukutseliseks kunstnikuks. Esialgu ei olnud Matisse'i maitse kaugeltki mitte avangardistlik ning tema varaseimad Pariisis maalitud tööd olid 17. sajandi Madalmaade stiilis, millest olid eestkuju võtnud prantsuse 1850. aastate realistid. 1892. aastast 1899. aastani võttis ta tunde
vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava
ja inglise kriitilise realismi silmapaistvam esindaja 7. veebruar 1812 9. juuni 1870 Sündis sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis John ja Elizabeth Dickensi pojana Oli seitsmelapselise pere vanim laps ELUKÄIK Kui Charles oli kolmeaastane, kolis perekond elama Londonisse Tema isa pandi võlavanglasse Kümneaastane Charles asus tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi 12 tundi päevas viksikarpidele silte kleepima Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadikontoris, ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina noor Charles Dickens 1836 abiellus ta ajalehe "Evening Chronicle" toimetaja tütre Catherine Thomson Hogarthiga Neil sündis kümme last Aasta pärast abiellumist asus Dickens koos oma naisega elama Londoni Holborni linnaossa Nendega koos elasid seal Charlesi noorem vend Frederick ja Catherine'i 17aastane õde Mary
liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava.
Kui ta hakkab võrdlema oma unistusi ja üksluist külaelu, satub ta sügavasse depressiooni. Tagajärjeks tema depressioonile ja loiule olekule jääb ta haigeks. Kui aga Emma jääb rasedaks otsustab Charlie kolida mõnda teise linna lootuses parandada nii Emma tervist. Uues väikelinnas Yonville'is kohtavad Bovarid Homaid, küla apteekrit, kes on väga särav jutupaunik ja kellele meeldib iseennast kuulda rääkimas. Seal kohub Emma Leoniga kes töötas notari juures kirjutajana. Leon oli väga tüdinenud maa elust ning talle meeldis tegevust leida läbi romantiliste novellide. Leonile hakkas Emma meeldima. Kuid kui Emmal sünnib tütar, ja jääb tulemata tema ihaldatud poeg, kurnab teda mõte olemaks ema langeb ta uuesti depressiooni. Nüüd aga puhkeb Leoni ja Emma vahel armastus. Kuigi kui Emma sellest lõpuks aru saab, et Leonil on tema vastu ka tunded, tunneb Emma ennast selles süüdi ja üritab kohusetundliku naist mängida
Mõjutajateks vanemad. 10. Ferenc Liszt (1811-1886) Helilooja, pianist, pedagoog, muusikakriitik, dirigent, organisaator, kunstilise tõe eest võitleja. Esimene pianist, kes andis soolokontserdi üksi. Sageli improviseeris. Püüdles klaverimuusikaga orkestrisarnase, jõulise ja värvika kõla poole. 11. Jean Sibelius (1865-1957) ja Edvard Grieg (1843-1907) Sibelius kirjutas programmilisi sümfoonilisi teoseid, kuid Krieg oli tuntud kui arvukate omapäraste lühipalade kirjutajana. Sibelius kirjutas Soome rahvale vabadushõngulisi teoseid, mis muutsid rahva kokkuhoidvaks, seda rahvusliku liikumise ajal vene võimu vastu. Grieg oli aga rahvusliku Norra koolkonna üks alustala panijtest. Konspekt 12. Ooper: Vaatus-> Pilt -> Stseen 1. Näitekunst 2. Muusika 3. Kujutavkunst 4. Kirjandus 5. Koreograafia 13. 19.saj oli ooperi kriisiaeg
kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida"(1867.aastal). Jakobson viis aabitsates õppimise uuele meetodile: tähti veeriti häälikuliselt. 1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868 ja1870 pidas ta "Vanemuise " seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid 1870 raamatuna. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. C.R. Jakobson kohtas oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. 10.novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Julia suri 26.02. 1940. aastal 89.- aastasena. 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi
Trükitud Tallinna raamatutrükikojas Toimetaja Andres Sule Korrektor Maris Makko Kujundaja Villu Koskaru Tegelased Peategelane minategelane, kes räägib oma elu pöördepunktist (asjalik, sõbralik, kohati naiivne, jutukas, abivalmis) Elina minategelase tüdruksõber (kena, sõbralik, julge, jutukas) Gustav töökaaslane Helena ustav sõbranna, kes päästab peategelase probleemidest Andreas peategelase sõber, kes töötab mälestusluuletuste kirjutajana (kahepalgeline, omakasupüüdlik, kohati abivalmis, jutukas, andekas) Merike Andrease tüdruksõber, keda poiss petab (naiivne, hella südamega, sõbralik, kinnine) Sündmustik Tegevus toimub Tartus Peategelane kohtub eluarmastusega Uus töökoht Peategelane visatakse koolist välja Konflikt hotellis, mille tekitavad soomlased Pettumine armastuses Tutvumine Helena, Merikese ja Andreasega, nende juurde kolimine Merikese ootamatu enesetapp Autoõnnetus, milles hukub Andreas
gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Töö Esimene korralik töökoht oli Jakobsonil sama kooli koolmeistrina, kus ta isa töötas ning ta ise sai oma alghariduse. Seal töötas ta aastatel 1859-1862. Lahkhelid Torma mõisniku ja pastoriga viisid Carli otsuseni lahkuda sellelt ametikohalt. Edasi läks ta Jamburgi ning aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise juurde tõi Jakobsoni kunstnik Johann Köler. Siis hakkas Carl Eesti Postimehes kirjutama probleemidest, mis vajasid koolides hädasti lahendamist. Näiteks pani ta ette kehvasid kooliolusid, kritiseeris liigset usuõpetuse osa ja soovis , et rohkem tähelepanu pöörataks isamaa-armastusele ning kodanikutunde äratamisele. Hiljem kirjutas ka teistele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele, tehes teravaid
e. k. 1937, 1991). Dickens ei saanud peaaegu mingit kooliharidust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis. Oma tulevaste romaanide teemadele jõudis ta päris lähedale kirjutajana advokaadikontoris, veel enam aga ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina. Peagi sündis Dickensi esimene teos, „Tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust“, mis ilmus algselt ajalehtedes nn Bozi skitsidena ja hiljem raamatuna (1836, Boz oli Dickensi pseudonüüm). Tõelise kirjanikukuulsuse saavutas ta teosega „Pickwick-klubi järelejäänud paberid“ (1836–1837, e. k. 1948).
diplomi saksa keele ja kirjanduse alal.1866. aasta esimesel poolel andis kodutunde keisri venna tütrele ning töötas koduõpetajana ka välismaise päritoluga kõrge riigiametniku peres.1867. lõpetas koolides töötamise ja ka enamus eratunde jättis ära. Nüüd hakkas ta kirjutama, sest ta lootis raamatutest head sissetulekut. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue- Vändra valla kirjutajana. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ühiskondlik tegevus : Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu Teadus ja Seadus põllul (I osa 1869) ning raamatud
harrastab rattasõitu, veel käib ta ka korvpalli mängimas. Ta on öelnud: „Suurimaks väljakutseks võis ehk olla nõustumine pakkumisega hakata õpetajaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kahtlesin pikalt. Ei kujutanud end õpetajana ette ega omanud ka mingit metoodikat. Tasapisi õppisin õpetamise kõrvalt õpetamist ja nüüd usun end seda ka oskavat. “ Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele
preestri juurde poiss astus katoliku usku. Siis lasi preester talle muusikat õpetada, õppis ka botaanikat, siis kunsti ja teadust, milles näitas üles erilist andekust. Ta hakkas komponeerima ka laule, katsetas füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Pariisis üritas läbi lüüa nootide kirjutajana ja kirjanikuna, kirjutas võistluskirjutisi, mis krooniti auhinnaga. Kirjutas ka töö riigikorralduse kohta. Tema tähtsust võib suruda mitmesugustesse vormelitesse, kuid nad kõik tuletuvad tegevusest, et ta julges kõnelda sellest, mis täitis ta südant, ja et ta seesuguste sõnadega tabas selle elunärvi, mida igatses aeg. Rousseau vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde." Aga ta ei nõudnud siiski
a) Tiberius ja Gaius Gracchus-roomlased, kes püüdsid luua uusi maareforme, mille kohaselt pidid suurmaaomanikud osa oma maast vaestele andma b) Marius-ema nimelised reformid , osales sõjas võimu pärast Sullaga. Otsis tuge rahvakoosolekutest rooma linnas c) Caesar-kolmikliit crassuse ja pompeiusega lõpuks sai ainuvalitsejaks. Kuulsaim saavutus gallia vallutamine rooma riigi võimu alla. Lasi ennast nimetada diktaatoriks. Tuntud ka ajaloo kirjutajana. d) Kleopatra-toetas antoniust, põgenesid koos Egiptusesse kus tapsid end koos. e) Augustus-Octavianuse aunimi .valitsusaeg 30-14 eKr .tema võimuajal arenes kiirelt majandus. Oli tasakaalukas valitseja. (Uskus et pannud aluse kestvale õnneajastule). f) Traianus-98-117 eKr vallutas Daakia ja Mesopotaamina , vallutas suure ala Rooma alla. Kehestas nn. Rooma rahu. g) Cicero- kõnekunsti esindaja, kuulsuse saavutas hiilgavate kohtukõnedega oli senati
eestikeelne ajaleht. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Nendes seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava.
kutse. Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses.1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna.18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana.1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu Teadus ja Seadus põllul (I osa 1869) ning raamatud Kuidas põllumees rikkaks saab (1874), Kuidas karjad ja
kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse „Wellesto“ tegevuses, pikemat aega on ta töötanud „Sirbi ja Vasara“ (hiljem „Sirbi“) toimetuses, algul korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Alates 1992. aastast on ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kareva sai kuulsaks 1980. aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta loomingus on ka religioosseid püüdlusi, ilu – ja harmooniaotsinguid jm. Alguspärase loomingu kõrval on ta avaldanud luuletõlkeid. Tal on tütar Maria Lee. Kareva on pärinud ka tunnustusi nagu: Vabariigi Kultuuripreemia luulekogu „Maailma asemel“ eest; Eduard Vilde preemia „Mandragora“ eest; Juhan Liivi luuleauhind 1991.aastal. Eesti teatrilaval on etendatud tema „Mandragorat“ (Tallinna Linnateatris, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30.aprillil 2003).
........................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on raamat ,,Isa Goriot." Valisin antud raamatu sellepärast, et mu õde on seda raamatut lugenud ja ütles, et see on hea teos. Referaadi eesmärgiks on tuua lugejani ülevaade nii Balzaci eluloost, loomingust kui ,, Isa Goriost." Balzac oli tuntud kui realismi kirjutajana ning seepärast tutvustan ka realismi. Info oma referaadi jaoks sain erinevatest raamatutest ja Internetist. 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD Honoré de Balzac[onor'e dö balz'ak] oli prantsuse kirjanik (20. mai 1799 Tours 18. august 1850 Pariis). Balzac sündis revolutsioonijärgsel Prantsusmaal rikastunud ametniku perekonnas. Tema lapsepõlv polnud kerge - ema sokutas ta internaati, pühendudes ise nooremale pojale. Pärast
liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava.
komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse ,,Wellesto" tegevuses, pikemat aega on ta töötanud ,,Sirbi ja Vasara" (hiljem ,,Sirbi") toimetuses, algul korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Alates 1992. aastast on ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kareva sai kuulsaks 1980. aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta loomingus on ka religioosseid püüdlusi, ilu ja harmooniaotsinguid jm. Alguspärase loomingu kõrval on ta avaldanud luuletõlkeid. Tal on tütar Maria Lee. Kareva on pärinud ka tunnustusi nagu: Vabariigi Kultuuripreemia luulekogu ,,Maailma asemel" eest; Eduard Vilde preemia ,,Mandragora" eest; Juhan Liivi luuleauhind 1991.aastal. Eesti teatrilaval on etendatud tema ,,Mandragorat" (Tallinna Linnateatris, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30.aprillil 2003).
vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht.Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses.1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna.1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks.1872 1874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana.1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava.Aastast 1878 toimetas
Kasvavate riisikote ajastul nõuti õiguse rakendamisel üha enam täpsust ning vaja oli õigusteadusliku meetodit. Linnavalitsus vajas juriste, et need aitaksid tööandjal vältida vigu ja jälgiksid piinliku täpsusega õigusest kinnipidamist. Neilt nõuti suurt administratiivset võimekust. Sündik juuraharidusega isik, kes töötas linnajuristina, tihti kuulus raadi ja on võrreldav bürgermeistriga. Tunti rae koosseisus ka kui kirjutajana. Vaenus, jumalarahu ja maarahu: Tihti ei omanud üksteise kõrval elavad ühendused üksteisega õiguslikke sidemeid ning omavahelisi konflikte sai lahendada üksnes jõuga. Vaenus ei olnud lihtsalt ürgsete tungide väljamäratsemine, vaid õiguspärane käitumine. Vaenus oli eraviisiliselt teostatav täitemenetlus. Kui teatati vastasele vormikohaselt vaenusest, tahtis ta sellega teostada oma tegelikke nõudeid ja sundima võlglast täitma oma õiguskohustusi
Ta oli ka maajumal. * Ra päikse- ja loojajumal. Temast sai egiptlaste ülim kõiketeadev jumalus. Päike oli Ra keskne sümbol. Teda kujutati samuti päikseketast kandva pistrikuna. * Hathor päiksejumal Ra tütar. Taevane lehm, universumi emand, taevane käskijanna ning ka laste kaitsja. Kehastas viljakust, hiljem seostati armastusega. Oli ka tantsujumalanna ning ilujumalanna. * Thot tarkuse- ja maagiajumal. Leiutas kirjutamise ja oli kirjutajate patrooniks. Tegutses jumalate kirjutajana. Oli kuujumalus. Esines tihti paavianina ning ka iibislinnuna. Temast sai ka ajajumal (kuukalender, kuujumal...) ning ta vastutas ka matemaatika, astronoomia, raamatupidamise ja keelte eest. Pühad loomad: Kassid, skarabeus (Hepri), krokodill (Sobek), jõehobu (Tauert), kobra (Uadzet). Kiri: Hieroglüüfkiri püha kiri Hieraatiline kiri preestrite kiri Demootiline kiri rahva kiri Haridus ja teadus:
ee/Teema/925/, http://erb.nlib.ee/? kid=18898683) 2011. aastal kutsus Lenna Kuurmaa Mihkli omanimelisse bändi ,,Lenna". Koostöö Lennaga on Mihklil varemgi olnud, salvestati koos üks lugu, on koos lugusi mängitud ja Lenna on temalt väga palju nõu küsinud plaadi tegemisel. Selles bändis on Mihkel tänaseni. Bändi koosseisus esineb küll nüüd vähem (poliitikasse siirdumise tõttu) kuid siiski. Kuni tänaseni on Mihkel oma muusikakarjääri jätkanud edasi lihtsalt sõnade kirjutajana. Lisaks kuulub ta jätkuvalt Singer-Vingeri ja Lenna bändi. Ning vahel tuleb ka Mr. Lawrence kokku ja esitab vanu lugusid. Viimatine esinemine toimus selle aasta 17.veebruaril, Tartus, vabaõhukontserdina. (http://www.ohtuleht.ee/449434/lenna-kuurmaa-kutsus-mihkel-raua-oma-bandi) 14 4. KIRJANIKUKARJÄÄR Olles kahe tuntud ja eduka kirjaniku laps, ei jätnud ka kirjutamine Mihklit külmaks.
· Saksa võimud arreteerivad ta, nimetavad ta saksa võimu vastutöötajakas · Nõukogude väe kohale jõudmisel saatsid ta 46. aastal vangilaagrisse, tagasi tuli 1954 aastal · ütles, et see oli ta elu raskemaid perioode · hakkas ülikooli ajal kirjutama · esimene raamat avaldati 1958 aastal · ilmus luulekogu "Söe rikastaja"- amet, mida pidas sunnitöölaagrites · oli abielus Ellen Niiduga · Ajaloolise romaani kirjutajana oluline · usaldati ka kinnisemate materjalide juurde, mis puudutasid eesti ajalugu · kirjutas eesti ajalugu, võtab sealt kindla printsiibiga inimesi · kõik silmapaistvad inimesed, kes on ka väljaspool Eestit silma paistnud · oluline teema tegelaste puhul on see, et kõik otsivad mingit laadi eneseteostust · teostes raske tõmmata piiri fakti ja tõelisuse vahel · ütles, et see oligi tema eesmärk, et nii need sündmused olidki, nagu kirjutas
kõnet. Eesti k ,,Kaitsekõne Eratosthenese mõrva puhul" Vikerkaar 1996 nr 8/9. Isokrates ( 436-338 eKr) Isokrateselt on säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390.a paiku rajas ta Ateenasse 1. retoorikakooli, kus õppisid paljud poliitikud ja kõnemehed. Isokratese haridusideaalil oli tuev järelmõju Rooma kõnemehele Cicerole. Ta koostas ka ilukirjanduslikke kõnesid. Õppis sofistide juures. 30 türanni valitsemisajal kaotas ta oma varanduse, pidi tegutsema kohtukõnede kirjutajana. Tasakaalustatud kõnestiil. Retoorika tema meelest kõige tähtsam õppeaine. ( sisaldas stiili, teadmised õigusteadusest, ajaloost, filosoofiast jne ) Ülistas mitmes kõnes Ateena linna: ,,Panegüürika", ,,Rahu", ,,Panatenaia kõne". Oli tähtis isik poliitikas. Tema kõned peegeldavad 4. saj ateena ühiskonda ja sealsete erakondade kemplemist. Andis tooni vastasseis tema enda ja tema vastase demokraatia pooldaja Demosthenese vahel. Isekrates pooldas valgustatud
sonaate erinevatele instrumentidele, keelpillikvartette ning muud kammermuusikat, aga ka oopereid. · Iseloomulikuks "Rautavaara muusikapildiks" võib nimetada rapsoodilist keelpilliviisi kerge flöödisaatega, lisaks õrnalt dissonantsed kellad ja pastoraalne puhkpillisaade. · Olulisemad teosed. "Nägemusteraamat" "Manhattani triloogia" "Enne ikoone" "Ikoonid". Aulis Sallinen (1935) · Tuntud rohkem ooperite kirjutajana. · 1978. aastal võitis ooperi "Ratsumies" eest ,,Nordic Council Music Prize" auhinna. See tekitas Soome ooperi buumi, mis haaras kaasa nii tavalisi inimesi isoleeritud põhja küladest kui ka Ameerika kriitikuid. · Teda on süüdistatud lihtsuses, vanamoelisuses ning uute võimaluste ja tehnikate eiramises. Ometi annab traditsioonilisus tema muusikale selguse, ereduse ja kindla struktuuri. · On kirjutanud 6 ooperit, 8 sümfooniat,
muusikat ja botaanikat, õpetas muusikat ja komponeeris laule. Peale selle katsetas ta veel füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Otsustas minna Pariisi ja seal oma õnne katsuda. Kui tähtsad olid Rosseaule aastad Pariisis? Tema uus nootide süsteem ei leidnud Pariisi Teaduste Akadeemia poolt vastuvõttu. Teenis endale põhiliselt leiba nootide kirjutajana ja kirjanikuna. Peaaegu kümme aastat elas Jean Jagques veel kuulsuseta ja puudusega võideldes. Pansionis, kus ta elas tutvus ta Tereese Levasseuriga, kes kunagi ei õppinud õieti lugema ja kirjutama, keda Rosseau aga siiski kiidab hea iseloomu ja praktilise mõistuse pärast. Ta hoolitses mehe eest nii headel kui halbadel päevadel. Kahekümne viie aastase kooselu järel tunnistas Rosseau ta pühalikult oma naiseks.
ever. Xenophon. Suursugune, pm aristokraat., kasvas üle Pelopennose sõja ajal ja nooruses suhtes Sokratesega ja pidas end tema õpilaseks 401 läks palgasõdurina Pärsia kuninga teenistusse. Sõjaretk Babüloni ja sõjaretke kestel tõusis ta üheks väejuhiks. Tema karjäär oli elukutseline palgaohvitser, eriti Spartas. Suhtus Ateena demokraatiasse negatiivselt, eriti kuna Sokrates mõisteti surma seal ja teda ka tagaselja. Ta on küll ateenlane, aga ta on pigem Sparta-meelne. Kirjutajana oli laiahaardeline publitsist. Hea stiil ja populaarne. Ta kirjutas kreeka ajaloo "Hellenika", Hellase ajalugu. Sealt kui Thukydides pooleli jäi (411) ja kirjutas oma kaasajani 362. Ta oli ka Teeba vastane ja mõned asjad vaikis ta maha, mis ei sobinud Spartale. 4 saj keskpaigas Ephoros. Ta kirjutas esimese läbiva kreeka ajaloo. Tema teos pole säilinud. Diodorus kirjutas tema pealt suht maha, kirjutas maailmaajaloo. 5./4. saj osad temalt on säilinud. Aristoteles
14 12.Kõnekunst - retoorika. Preetorid- kõnemehed. Jagunesid 1) avalikud ehk poliitilised kõned, 2) kohtukõned ja 3) pidulikud kõned. Logograafid kirjutasid inimeste soovil ja tasu eest neile kõne, nt kohtusse kui kaitsmisele oli vaja. Seal oli pöördumine, omapoolne versioon, vastuargumendid ja lõpetus. Demosthenes - teenis elatist mõnda aega kõnede kirjutajana ja advokaadina, kuid ka sõjaväe juhtkonnas. Näiteks püüdis Demosthenes kreeklasi veenda ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu, oma "Kõnedes Philippose vastu" ehk filiipikates. Tänaseks pole tema kirjapandud säilinud. Tema käsikirjad kirjutati ümber, originaalidega võrreldes mõningad erinevused. Väidetavalt on alles ligikaudu 200 kopeeritud kõnet. Cicero – roomlaste kuulsaim kõnemees, ei olnud silmapaistvast suguvõsast, hea hariduse saamiseks kolisid Rooma
Siin on käsitletud pisiasju, kuid ometigi paistab kõigi nende kugude taustal hoopis teistsugune Eesti Vabariik 90ndate. Selles vabariigis ei toimu ainult positiivsed protsesseid, vaid on palju lollust, eksimusi ja muid negatiivseid asju. KARL-MARTIN SINIJÄRV Sinijärve perekonnas on täiesti eesti kirjanduse traditsioon olemas, tema vanaisaks on Erni Hiir, kes 20 sajandi alguses debüteerib futuristi ja väga moodsa luule kirjutajana, aga 50ndatel on väga tihedalt seotud ka stalinistliku ideoloogiaga. Sinijärv alustab oma kirjanduslikku teekonda intensiivselt Tartus, kuuludes rühmitusse Hirohall. Sinna kuulus ka Kivisildnik. Tema esimene raamat ilmub väljaandes ,,Kassett 88", kandes pealkirja ,,Kolmring". Teine raamat, mis ilmub Sinijärve 20 juubeli tähistamiseks, on ,,Vari ja viisnurk" (1991). Teda iseloomustab keskseima terminina sõna ,mäng'. Mäng autoripositsioonidega, autori minaga, keelemäng, kujunditemäng
Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant läbi ka nukrad ja lüürilised toonid. Villoni looming oli väga isikupärane ning tema nuttev luule on vaimustanud paljusid hiliseid klassikuid. Artur Alliksaar sündis aastal 1923 Tartus raudteelase perekonda. Haridustee oli kirju: õppis Tartus, näiteks Treffneris, mida ta ei lõpetanud, Narvas ning lõpuks jõudis Tartu ülikooli õigusteadust õppima. 1943. mobiliseeriti 20-aastane noormees Saksa sõjaväkke, kus töötas kirjutajana, kuid kirjutas omale tõendi ning tuli sõjaväeteenistusest ära. 1944. jõudis tagasi Tartusse ning käis isa jälgedes, suundudes tööle raudteele. Hiljem sattus sekeldustesse ametivõimudega ning saadeti vanglilaagrisse. Narva vangilaagris puutus kokku kultuuriinimestega, nagu helilooja Tuudur Vetiku ja kirjanik Elar Kuusega. Tegeleti kirjandusega, õppisid ise ja õpetasid teisi. Alliksaar kirjutas ka oma käekäigust ning kui see avastati, saadeti mees kahtlaste seikade tõttu Venemaale
kogukonnad kujunesid kõnekunsti keskusteks. Siis tekkis ka kõnekunsti teooria- retoorika. Sel ajal hakkavad kuju võtma ka tulevase retoorika põhiliigid- pol. kõne rahva ees, kohtukõne ja uusima liigina epideiktiline e. pidulik kõne. Oraatori kõne muudab kirjanduslikuks zanriks alles sofistika. Ly si as (u. 4 59 -3 80 e. Kr. ) Ta oli rikas metoik ja kuulus Ateena dem. parteisse. "Kolmekümne türannia " ajal tegutses ta logograafina s.o. kõnede kirjutajana. Ta koostas väga mitmekesise iseloomuga kohtukõnesid, mida iseloomustavad eredad värvid ja veenev argumentatsioon. Ta keel on selge ja lihtne. Meie ajani on jõudnud tema kõnedest 34. Tema kõnedes peegelduvad ilmekalt tolle aja Ateena ühiskonna elu-olu ja kombed. I s ok ra tes (4 36 - 3 38 e. Kr. ) Atika kõnekunsti edasine arendaja. Sai kuulsaks eelkõige piduliku kõnekunsti rajajana. Epideiktiline kõne, mida enam ette ei kantud, vaid avaldati kirjandusliku teosena, saab temalt
Loodi teatrietenduste fond, kust finantseeriti pidustusi ja mis oli kokkuvõttes odavam kui sõjapidamine. Ainult et nüüd kui makedoonia hakkas tugevnema , ateenlased polnud valmis näitama initsiatiivi makedooniale vastuhakkamiseks, selle initsiatiivi võttis endale Demosthenes, kes oli rikas, oli varakult jäänud orvuks ja tema hooldajad raiskasid tema raha, alustas kohtukarjääri et oma varandust kätte saada. Hakaks elatist teenima kohtukõnede kirjutajana, hakkas pidama ka poliitilisi kõnesid, kujundas selgelt makedoonia vastaseks oma hoiakult. Tema ideaal oli 5 saj ateena. Teda peetakse tavapäraselt kreeka parimaks kõnemeheks kelle omadest meieni on need kõned säilinud. Raha tuleb kulutada sõjaväe ja laevastiku tugevndamiseks, et ateenlased hakkasksid uuesti ise oma sõjaväes võitlema,s suurendada nende vastutust, Philippos oli tema jaoks ateena vaenlane. Kolm kõnet Philipikad, philippose II vastu pühendatud.Demosthenese kõned
Käsitlus on filmilik. Väga palju inimeste siseellu ei näe. Nõukogude aja saabudes sai valmis teise romaani „Õige mehe koda”. Kirjanikuna teostab end. Tuleb sõjaaeg. Esialgu õnnestub jääda ülikooli. Teodor Lippmaa võtab ta oma töörühma. Kuidagi elab ära. 1943. aastal mobilisatsioon – kõik ülikooli inimesed, kelle töö ei ole sõja seisukohalt oluline represseeritakse. Võetakse sõjaväepolitsei väeüksusesse. Saab seal staapi kirjutajana tööd, otsesest lahingutegevusest osa ei võta. Pidid tegelema saksa sõjaväelastega ning tegelesid korra hoidmisega, partisanidega. Sõjaolukord ei sobinud talle. Kui ta saab võimaluse mõneks päevaks Tallinnasse puhkusele minna, õnnestub tal põgeneda Soome (26.november). Pääses sõjast. Soomes tegeles Eesti komitee asjadega. Soomes oli kuniks Soome oli sunnitud NSV liiduga rahu sõlmima ning põgenes Rootsi. Üsna pea saab ta Rootsis kontoriametniku tööd –
annaabi.ee 
