Oliver
Kihu Antonio Lucio Vivaldi
Antonio
Lucio Vivaldi (4.
märts 1678 Veneetsia – 28.
juuli 1741 Viin)
oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija.
Ta
õppis viiulit isa käe all. Sellegipoolest pandi ta 15-aastaselt
õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi
ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi
töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina
Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà.
Vaheaegadega oli ta seal tegev aastatel 1703– 1740 . Sealse orkestri
Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga
ANTONIO VIVALDI Hendrik Uibo üksinda TUTVUSTUS Antonio Lucio Vivaldi.Sündinud 4. märts 1678 Veneetsias ja surnud 28. juuli 1741 Viins.Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. ELULUGU Ta õppis viiulit isa käe all ning ühe allika andmetel asendas ta isa ka Püha Markuse Katedraali orkestris. Sellegipoolest pandi ta 15- aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina.
Elulugu Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega 1740. aastani aastani enne oma surma edasi ka lastekodus. 1713 a. oli kuu aega Vicenzas, et tuua lavale oma esimene ooper ,,Ottone in villa." 1717 a
Antonio Vivaldi (1678-1741) Antonio Lucio Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja pojana sai ta nii muusiku- kui ka vaimulikuhariduse ja juba noorelt ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat muusikaajaloos Antonio Vivaldi koostas: TarmoEtti Tartu 2007 Sisukord · 1 Biograafia · 2 Looming o 2.1 Kontserdid 2.1.1 Mandoliinile 2.1.2 Plokkflöödile ja flöödile o 2.2 Ooperid Biograafia Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontserdist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale st.Marksi katedraalis viiulimängijana töötamise ajal viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703
Elulugu................................................................................................................................3 Lisa tänapäevast.................................................................................................................. 4 Kasutatud Kirjandus............................................................................................................5 2 Sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ning suri 28. juulil 1741 Viinis. Ta oli üks Itaalia ja ka kogu baroki ajastu kuulsamatest heliloojatest. Vivaldi muusika, nagu ka enamuste teiste heliloojate muusika sai kuulsaks alles pärast tema surma. Vivaldi puhul aga juhtus see alles 2 sajandit hiljem - 1920ndatel aastatel. Esimesed kogemused muusikavallas omandas ta oma isa kaudu, kellega neid nähti ka tihedalt kirikus koos viiulit mängimas
Antonio Vivaldi Merili Kaarna ja Stiina Salumets GAG 10d noorus Sündis 4. märts 1678 Veneetsias 6-st lapsest vanim elu oli nädalaid ohus, ristiti alles 2 kuud hiljem 15-aastaselt preestrikooli 1703 sai preestriks, kuid vabastati ametist viiul Isa õpetas viiulit Ainuke elukutseline muusik perekonnas 1703 hakkas ise õpetajaks Ospedale della Pietà lastekodu: leidlapsed, orvud, vallaslapsed; enamasti tüdrukud Kuni 1740 töötas vaheaegadega lastekodus reisimine 1711 alustas reisimist, andes kontserte 1713 Vicenza (kuu aega)- esimene ooper 1717 Mantova (kolis 2 aastaks)- kapellmeister prints Philippi õukonnas 1723-1724 Rooma- leidis endale metseeni: kardinal Pietro Ottobon 1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost Instrumentaal- ja vokaalmuusika sonaat, kontsert ja s
instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S
Kõik kommentaarid