Olav Ehala (1)

Uugametsa Gümnaasium

OLAV EHALA
Referaat
Mari Maasikas
12 kl
2014

Sisukord:

1. Elulugu............................................................................................lk 3
2. Looming..........................................................................................lk 4
3. Bändid............................................................................................ lk 6
4. Tunnustused....................................................................................lk 7
5. Diskograafia................................................................................... lk 8
6. Minu lemmikud.............................................................................. lk 9
7. Viited.............................................................................................. lk 10
Elulugu
Olav Ehala on sündinud 31. juulil 1950 Tallinnas, ta on eesti helilooja ja pianist.
Mõlemad ta vanemad olid väga musikaalsed. Ema mängis  klaverit  ja laulis, isa oli tuntum 
noodigraafkuna, aga oli ka koor-ja orkestijuht ning mängis trombooni. Mõnda aega täitis ta ka  noorsooteatris dirigendi ja kontsertmeistri kohustusi. 
Tal on abikaasa Katriniga tütar Eeva - Liisa (35a)ja poeg Tanel (25). Kõik nad tegelevad muusikaga.
19. mail 2007 sai Ehala oma tütre Eva-Liisa Tammiku kaudu vanaisaks.
Ta hüüdnimi on Olku.
Elab ta Tallinnas Lillekülas. Talviti käib ta naisega Kurgjärvel Haanjas suusatamas, suvel harrastab rattasõitu, veel käib ta ka korvpalli mängimas.
Ta on öelnud : „Suurimaks väljakutseks võis ehk olla nõustumine pakkumisega hakata õpetajaks Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias. Kahtlesin pikalt. Ei kujutanud end õpetajana ette ega omanud ka mingit metoodikat. Tasapisi õppisin õpetamise kõrvalt õpetamist ja nüüd usun end seda ka oskavat. “
Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.
Olav Ehala lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Eugen Kapi õpilasena.
Aastatel 1970–1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht.
1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana.
Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor ning oli 2001–2014 Eesti Heliloojate Liidu esimees.
Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", " Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele.
Aastal 2001 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks
Looming
Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt
tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika.
Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan
Viidingu luulele.
Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga.
Muusikalid
Ehala on kirjutanud päris mitu muusikali.

• "Sabata krokodill" (1972),
  
• "Oliver ja Jennifer" (1972),
  
• "Buratino" (1975)
  
• "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga),
  
• "Thijl Ulenspiegel" (1986)
  
• " Nukitsamees " (1981) (1999)
  
• „Lumekuninganna“ (2006)
  
• „Arabella“ (2013)
  

Filmid
Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Filmide "Nukitsamees" (režissöör Helle Karis, 1981) ja "Karoliine hõbelõng" (režissöör Helle Karis, 1984) laulud on muutunud populaarseks, samuti muusika 1971 valminud filmile "Don Juan Tallinnas" (näiteks "Vaid see on armastus")
Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga – Ehala on kirjutanud muusika peaagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu.
Bändid
Tihe koostöö seob Olav Ehalat vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kusjuures viimastel aastatel on ansambel eriti rohkesti esitanud just Olav Ehala laule ja seadeid. Olav Ehala on teinud kaasa kõigil kontsertitel, olles helilooja-klaverisaatja-konferansjee. Kiigelaulukuuik kujunes 80ndail aastail Tallinna Muusikakooli mõtte- ja õpingukaaslastest.
Esimene ülesastumine oli 3. juunil 1985. aastal Tallinna Matkamajas Tõnu Kaljuste
eestvedamisel-juhtimisel, millest algab Kuuiku ajaarvamine. Ansambliga on esinetud Eestis, Soomes, Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis. Ilmunud on CDd "Siidiplaat“
Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. See oli bänd, mis mängis bluusi ja džässi koos klassikalise muusika elementidega. Aastal 1967 võitsid nad telekonkursi. Koosnes see Tallinna Muusikakooli õpilastest.
Lisaks esineb Ehala pianistina ning osaleb ansamblite töös.
Koos saksofonisti Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele džässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta džässikontserte klubides ja kontserdisaalides.
Tunnustused
Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi:

• Eesti muusika aastapreemia (1992),
  
• Suure Vankri preemia (1997),
  
• Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000),
  
• Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001),
  
• Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002),
  
• Eesti Muusika Nõukogu aastapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest (2005),
  
• Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005),
  
• Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007),
  
• Riikliku Kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011). 
  
• Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige.
  

Diskograafia
Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d:

• "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992),
  
• "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998),
  
• "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003),
  
• "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004),
  
• "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005),
  
• "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007).
  

Mina Ehalast
Mõned minu lemmikud:
Ma tahan olla öö
näidendist „Kaotajad”
2003
Vaid see on armastus
Mängufilmist “Don Juan Tallinnas”
1971
Lambalaul
mängufilmist “Karoliine hõbelõng”
1984
Näki laul
mängufilmist “Karoliine hõbelõng”
1984
Vokilaul (Õrn, armas õrn)
mängufilmist “Karoliine hõbelõng”
1984
Kurjuse laul
mängufilmist “Nukitsamees”
1981
Valulaul
mängufilmist “Nukitsamees”
1981
Kodulaul
Mängufilmist “Nukitsamees”
1981
Siin on oja
1978
Viited
http://et.wikipedia.org/wiki/Olav_Ehala
http://www.emic.ee/olav-ehala-est
http://www.kappiyhing.ee/esi/kiigelaulukuuik_2001.html
http://www.dcc.ttu.ee/bands/get.asp?ident=4071
http://et.wikipedia.org/wiki/Kristallid