Henri Matisse (0)

HENRI MATISSE
Referaat
Henri Matisse
Henri Matisse (sünninimega Henri-Émile-Benoît Matisse) sündis 31. detsember 1869 Le Cateau-Cambresis Prantsusmaal ja suri 3. november 1954.
Matisse õppis algselt õigusteadust ja töötas seejärel Saint-Quentini linnakeses advokaadibüroos kirjutajana. Maalima hakkas ta alles 20-aastaselt ja sedagi suuresti juhuse läbi. 1891. aastal loobus ta oma senisest töökohast ning läks elama Pariisi, et saada elukutseliseks kunstnikuks. Esialgu ei olnud Matisse'i maitse kaugeltki mitte avangardistlik ning tema varaseimad Pariisis maalitud tööd olid 17. sajandi Madalmaade stiilis, millest olid eestkuju võtnud prantsuse 1850. aastate realistid . 1892. aastast 1899. aastani võttis ta tunde Gustave Moreau juures Pariisi Kaunite Kunstide Koolis (École des Beaux -Arts).
Matisse sai fovismi peaesindajaks. Ta lähtus oma tööd tehes impressionismist ja neoimpressionismist. Fovistliku laadi kujundas 1905-1908, ta tõusis sellega avangardistlike tippkuntsnike hulka.
Tema rõhutatult kahemõõtmelised maalid väljendavad pidulikkust ja elurõõmu, nende mõju põhineb suurtel säravatel puhastel värvipindadel, mille rütmi rõhutab arabeskne kontuur . Tema joonistus arenes aegamööda lihtsamaks ja vorme deformeerivamaks. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kuntsniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Ta arvas , et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid.
1896. aastal esines Matisse näitusel nelja oma maaliga , millest üks („Lugev naine“, 1894) osteti ära riigivõimude poolt. Samal ajal võeti Matisse Rahvusliku Kaunite Kunstide Ühingu ( Salon de la Société Nationale des Beaux-Arts) liikmeks, mis andis talle kunstnikuna juurde tublisti enesekindlust. 1897 . a. astus Matisse olulise sammu stilistilise vabanemise suunas oma ebatavalise värvivalikuga maaliga „Õhtusöögilaud“ („La Desserte“), mille eksponeerimine Salon-is tekitas väikese skandaali. Järgnevatel aastatel mõjutasid teda enim siiski neo- impressionistid ehk pointillistid (eeskätt nende liider Paul Signac), samuti Cézanne ja van Gogh. 1899. aastal lõpetas Matisse oma tegevuse Salon'is ning hakkas esmakordselt koguma tuntust moodsa kunstiga tegelevates ringkondades. Laiem tunnustus jäi esialgu siiski tulemata. Matisse'i esimene isikunäitus leidis aset alles 1904 . aastal.
1908. aastal asutas Henry oma kunstikooli , mis teguses aastani 1911. Ta nõudis seal akadeemilist ettevalmistust.
Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda.
Umbes 1904. aastal kohtus Matisse Pablo Picassoga, kes oli Matissest 12 aastat noorem. Nendest said eluaegsed sõbrad ja ka konkurendid, kelle töid võrreldi. Nende tööde erinevus oli see, et Matisse lähtus maalides loodusest , aga Picasso kujutlusvõimest.
Inimestele meeldisid Matisse maalid ja neid käidi vaatams üha sagedamini ja rahva hulk, kellele Matisse maalid meeldisid aina suurenes.
Matisse, kes jäi truuks oma kiindumusele puhastesse värvidesse ja stiliseeritud kontuuridesse sai 1905. aasta näitusele järgnevatel aastatel kiiresti maailmakuulsaks. Oma elu lõpuni paistis ta silma viljakuse ja huvi poolest hilisemagi avangardi vastu.
Looming
Henri Matisse tuntumad teosed:

• „Lugev naine“
  
• „Õhtusöögilaud“
  
• „Elurõõm“ (1905-1906)
  
• „Tants“ ( 1910 )
  
• „Lidija Delektorskaja“ (kunstniku sekretäri portree 1947)
  
• „Lõunalaud“ (1897)
  
• „Proua Matisse'i portree“ (1907)
  
• „ Muusika “ (1939)
  
• „Tüdrukud kollases ja punases interjööris“ (1947)
  
• „Meri Collioure'i lähedal“ (1906)
  
• „Autoportree“ (1918)
  

Henri Matisse.
Elurõõm. 1905-1906
Henri Matisse.
Tants. 1910.