Sidesõna- seob lause moodustajad Kaassõna- konkretiseerib käändsõna tähendust Algustäht 1) Lause algus- Suur algustäht 2) Nimi- Suur algustäht, ilma jutumärkideta: Isik, olend, koht, ehitis, riik, asutus, ettevõte, organisatsioon, ühendus, ajaloosündmus, autasu, üritus, kaup, sõiduk. 3) Perioodikaväljaanded- Läbiv suur algustäht 4) Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid- Jutumärgid, esisuurtäht 5) Tunderõhk- Suur algustäht (Sina, Teie) Kirjavahemärgid Üte- näitab, kelle poole pöördutakse. Eraldatakse alati komaga. Lisand- nimisõnaline täiend, tähistab sama asja teiste sõnadega. Nimetav kääne- ees ja taga koma Omastav kääne- ees koma Osastav kääne- ees ja taga koma Olev kääne- ei ole koma Võrdlus (kui-lisand)- ei ole koma Eeslisand- ei ole koma
Võru murre · Isikunime täiendamine Pagari Jüri (perekonnanimena) Pagari-Jüri (hüüdnimena pagari Jüri (elukutsena) · Isikunimi täiendina (v.a usundite ja loomatõugude puhul!) Downi sündroom, Achilleuse kand, luteri usk, buda usk, przevalski hobune · Asutused Kohamäärang Nimetus Allüksus Nimi Suuralgustäht (SA) Ametlik: SA VA SA ( lubatud ka mitteametlik: VA jutumärgid) Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskond Tartu lastepäevakodu Väike Päike · Väiksemad sündmused, tähtpäevad rahvusvaheline keemiaolümpiaad, mardipäev · Autasud Maarja Risti orden, Kotkaristi teenetemärgi I järk · Sõidukid (läbiv SA, võib kasutada jutumärke) purjekas Lendav Hollandlane · Kaubad (SA; jutumärgid pole lubatud) küpsised Meie Märk, Kirde sai
Ortograafia Suur ja väike algustäht Pärisnimetuletised: 1. Väikese algustähega 2. Ilma ülakomata Sagedasemad liited on lik, lane, lus, ism , ist Koidula koidulalik ludiakoidulik Vilde vildelik Hollywood hollywoodilik Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjut...
6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud kurvid", saatesari "Seitse vaprat") 3. pealkirjalaadsed üritusenimed (konverents "Balti riigid") Läbiv suurtäht: 1. isikud, olendid, hüüdnimed, müütilised olendid (Mari, Murka, Pöial-Liisi, Suur Tõll) 2. ehitiste, ruumide nimed (Eesti Rahvusraamatukogu, Pikk Hermann, Merevaigutuba) 3. ajalehed, ajakirjad (ajaleht Eesti Ekspress) 4
mersu,üldsõnad:hommiku-, päeva-ja õhtulehed,kuude, nädalapäevade, tähtpäevade nimetused: märts, mardipäev, jõulud,ürituste narh,monotoonne,montaaz,muhamedi,muuseum,mänedzer,nahaalne,nihilism,nivelleerima,okei,okupeerima,oranz,orientalistiks,orienteeruma,palagan,palkon,p nimetused:olümpiamängud,autasude liigisõnad:medal,orden, Svvesisuurtäht + jutumärgid Teoste pealkirjad:"Tõdeja õigus" raadio-ja alsam,panderoll,pankrot,paradoksaalne,paragrahv,paralleelne,perfektne,personal,petrooleum,pidzaama,plisseerima,pokaal,portugallane,potentsiaalne,president,pre telesaadete pealkirjad:..Aktuaalne kaamera " sarjade pealkirjad:.
Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti.
Kordamine eesti keele tasemetööks 1.Veaohtlikud sõnad Nt: telkkond, erakordsed, kitlid , kristalne, usjas, muutsin, leidsin, kaupu, postiviija, käia, kodukäija, seltskondlikke, hallikassinine. 2.Kirjavahemärgid Koondlause nt: See linn, kus ma tahaksin elada, asub Ameerikas. Täna võime õpetöö tulemust hinnata: kõik teevad homme tasemetööd. Neljapäev 17. mai. 12. mai. Olen käinud Soomes, Rootsis ja Norras. Jutumärgid. 3.Loetelu kirjanduslikest vormidest 4.Kõnekujundid 5.Riimid Aabb, abab, abba. Draama mõisted: tragöödia-kurb looline näidend, mis on kurva sisuga. Nt: Libahunt Komöödia- naljaka sisuga näidend. Kapsapea, või Lydia Koidula ,,Säärane mulk``. Monoloog-ühekõne Dialoog- kahekõne Rekvisiit laval olevad esemed Remark autori ääremärkus Tee vahet romaanil(pikk) ja novellil(lühike). Novell- lühike, tavaliselt 1 keskne sündmus, üheplaaniline, 1 keskne teema, läbiv
SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND müütilised olendid, Vanemuine, Vanapagan, Venus, hüüdnmed Koidulaulik, Surm, Tundmatu personifikaadid Sõdur, Saatus isikutüübi iseloomustamine d'Artagnanide vaprus, noored kellegi nimega Veerpalud, tundisid end Robinsonina isikunimega sõnaühendites Browni liikumine, Saalomoni otsus, Usundid Napoleoni kook, Gregoriuse luteri usk, muhamedi usk kalender kohanimi Ohio osariik, Rio de Janeiro, Liigisõna Saue vald, Põlva maakond, Punase Lageda küla, Kil...
väikse tähega. Nt: Rocca al Mare Traditsioonireegel Jutumärgireegel Nimi kirjutatakse Sümbolireegel Ajaloosündmus Ametlikkuse- Nimetus läbiva suure Suure Jutumärgid on lubatud väikese algustähega, reegel teatud nimede kirjutamisel: kui: tähega, kui see algustähega. Juriidiliste isikute 1) asutuste ja
Naistelaagrid toimuvad ,,Tule ja tunneta end osakesena loodusest. Kosuta oma meeli ning naudi puhkust rahulikus looduses."Kui on jutumärgid ja see on tsitaat, peaks olema all nimi, kelle tsitaadiga on tegu v pole jutukaid vaja KAVA Saabumine pühapäeva õhtul kell 19.00. Tutvumine, ergutame meeli (inimesel on mitmeid meeli) ja keha ürditeega Jalutame looduses ning korjame materjali eesmärgiga valmistada endale energiavaip Lõkkeõhtu - valmistame nõgesekotlette Esmaspäev Hommikusöök - üks sõna tervislik puder või röstitud helbed, lisaks ürditee/ kohv.
Eesti Loodus 8.Asutuste ,ettevõtete ja organisatsioonide ametlikud nimetuse: Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Valitsus, Esisuurtäht: 1.Lause alguses 2. Sina ja Teie kellegi poole pöördumisel 3. Teose ja sarjanimed: ,,Viimne reliikvia'' , ,, Aktuaalne kaamera'' 4.Ajaloosündmuste nimetused: Jüriöö ülestõus, Esimene maailmasõda, Mahtra sõda, Jäälahgin, Rooside sõda, Põhjasõda, Madisepäeva lahing Jutumärgid nimede puhul : 1. Teose-ja sarjanimed: romaan ,,Külmale maale'' ,telesaade ,,Aktuaalne kaamera'' 2. Kaubad: kakao ,,Meie mark'' , ,,Teekonna'' kommid , õunasort ,, Liivi kuldrenett''
nõrk ning mida võib kirjandis vaja minna. Kindlasti ei tohi liialdada sõnaga „probleem“. Kirjutamise ajal võiks olla kaasas vett ja/või sokolaadi, see paneb mõtte paremini jooksma. Tsitaatväljend oma lause sees eraldatakse jutumärkidega, autori väljendit ei pakuta omana; eriti kui tegemist on katkendiga väga tuntud tsitaadist. Proosatsitaatide kasutamisel peavad olema raudselt selged otsese kõne kirjavahemärgid ehk jutumärgid! Mustandile kirjutan süvenenult kõik mõtted mis pähe tulevad, ja kui mõtted otsas hakkan vaatama mida saaks juurde lisada. Kui arvan, et mustandi tekst enamvähem valmis ja sõnade arv ka piisav, hakkan otsima erinevaid vigasi: komad, sõnakordused, stiilivead, lõikude pikkused, taandread jne. Kõik vead parandan mustandis, puhtandil peab olema ilus käekiri ning sodimist ei tohi olla. Uut mõtet ehk lõiku tuleb alustada TAANDREAGA!
peekon, püramiidide maa, saksa täpsus, vallavolikogu, valitsus, hollandi juust, päevaleht, olümpiamängud, vanalinnapäevad, medal, jaanuar, esmaspäev, jõulud, suur lomp, male maailmameistrivõistlused, esimene üldlaulupidu, maailma karikavõistluste turniir, ülemaailmne noorsoofestival, rakvere raibe, siberi nulg, kreeka pähklipuu, pekingi part, tori hobue, kaukaasia lambakoer, soome kelk, soome saun, türgi diivan, mulgi kapsad, rootsi punane, tallinna kilud Esisuurtäht+jutumärgid 1. Teoste pealkirjad. 2. Raadio- ja telesaadete pealkirjad. 3. Sarjade pealkirjad. 4. Kunstiteoste pealkirjad. 5. Kultuurtaimede sordinimed. 6. Mängude nimed. ,,Tõde ja õigus", ,,Liivi kuldrenett" Esisuurtäht ilma jutumärkideta kirjutatakse ajaloosündmused. Esimene maailmasõda, Andromeeda udukogu, Rootsi kroon, Tartu Ülikooli arstiteaduskond,
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Roots...
Tihti on vaja kasutada (ümmargusi sulge). Olles juba koodikirjutaja, siis on vaja {loogelisi sulge}, kui ka [kandilisi sulge]. Elementaarne on ka märgi < on väiksem ja märgi > on suurem kasutamine. Olles aga kasutaja tabelarvutuses, siis seal algavad kõik valemid märgiga = ehk võrdlusmärk. Vahel on vaja ka astendada, siis kasuta märki ^. Palju tuleb tegemist hindadega, seega $ dollar, € euro ja isegi £ nael on vajalik. Käsureal on vajalik klahvi |. Märgid & (ja), % (protsent), ,,jutumärgid``, ! hüüumärk on aga liiga igapäevased. Samas aga / (slash) ja (backslash) on väga tavalised IT inimestele . Natuke tuleb ka seadustega kursis olla, seega § (paragrahv) võib osutuda vajalikuks. Soovitav on vahet teha ka – (sidekriipsul), kui ka _ (allkriipsul). Interneti aadressides leidub vahel ka märk ~ (tilde).
Tragöödia, komöödia, draama 3.Kuidas jaguneb näitekirjanduse tekst? Stseenideks, vaatlusteks, piltideks 4.Nimeta dramaatika põhiomadused - Dialoogivorm, lavalisus, sündmustiku tihendatus, olevikus kulgev tegevus. 5.Mis on dialoog? Kahekõne 6.Mis on monoloog? Kirjandusteose tegelase mina vormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette 7.Kes on dramaturg? Näitekirjanik 8.Mis on remark? Autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale. 9.Mis on veel draamakirjandusele iseloomulik? Jutumärgid puuduvad, puudub jutustaja 10.Nimeta klassikalise teose kompositsiooni osad - Sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus. 11.Mis ülesanne on sissejuhatusel? Tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. 12.Mis ülesanne on sõlmitusel? Sõlmituses tuuakse välja teose konflikt. 13.Mis ülesanne on teema arendusel? Tegevus liigub pingestatult haripunkti poole. 14.Mis ülesanne on kulminatsioonil? Teose kõige pingelisem koht, kus peategelane võtab
· Saated esisuurtähe ja jutumärkidega · Sarjad, rubriigid esisuurtähe ja jutumärkidega · mängud esisuurtähe ja jutumärkidega · PS! Nimetused jutumärkideta ja väikese tähega. Autasud · Väikese algustähega v.a. nimed: Nobeli preemia, Spordilehe auhind. · Autasu nimed suure tähega: Eesti Taassünni auhind, Kuldne Palmioks. Üritused · Üldiselt väikese tähega, nimed suurega. Taimesordid · Jutumärgid ja esisuurtäht: punane sõstar "Hollandi punane" · PS! Erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomad. · Võõrkeelne nimi võõrkeelselt : roosid "Super Star" · Ilukirjanduses ilma jutumärkideta ja väikese tähega Kaubad · Nimi suurega, liik väiksega · Registreeritud kaubamärgid nii nagu nad on: Ford Transit, Geisha, (neid tuleb käänata nagu võõrnimesid) · Nimetused väiksega Sõidukid
Kaudne kõneviis Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) teatelaadi, nt Laps jonnivat väga palju. Ta nägevat tööga suurt vaeva. · Kõneleja ei võta ise öeldu suhtes seisukohta, vaid edastab kelleltki teiselt pärineva info koos tõeväärtushinnanguga. · Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus. nt Nad olevat ära kolinud. · Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas. nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa. Ma ei teadvat sellest loost midagi. · Kvotatiivi tunnus on vat, nt söövat, vaatavat · Kaudsel kõneviisil on kaks aega olevik ja üldminevik. o Olevik: nägevat, rääkivat. o Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud. Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on en...
Pealkirja võib teha suuremate tähtedega või tõsta esile tumedas trükis. 3. Reavahe jäta 1,5, sest siis on lihtsam lugeda ja saab teha rea kohale parandusi. 4. Tekstilõikude vahele jäta tühi rida. 5. Joonda teksti servad mõlemalt poolt, sest see jätab tööst korrektsema mulje. 6. Teksti trükkides jäta meelde, et kirjavahemärgid pannakse kohe vahetult sõna järele, alles siis tuleb tühik. Erandiks on sulud ja jutumärgid, mis trükitakse mõlemalt poolt kokku sulgude või jutumärkide sisse jäävate sõnadega, tühikut vahele ei jäeta (nt Huvitavat materjali leidsin Tiit Hennoste kogumikust ,,Kommikoer ja pommikoer"). Viitamine Nii referaadis kui ka igasuguses muus tekstis , milles kasutatakse katkendeid raamatutest, artiklitest, uurimistöödest jne, tuleb viidata allikale. Enda nime all teiste inimeste mõtteid esitada ei tohi.
Komad olemas Nt: esmaspäeval, 6. novembril Nt: ilusaim, kõige kenam Nt: siin, trepi peal Sama- ja eriliigilised täiendid ja määrused Sama liik: koma on, Nt: kapis rippusid sametist, siidist ja villasest sallid Eri liik: koma pole, Nt: meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer Robi. Kaudne kõne jutustatakse ümber, mida keegi ütles 1) saatelause algusesse 2)sidesõna "et" 3)küsilause puhul küsisõna 4)isik muutub 5)kõneviis, tegumood ( isikuline, umbisikuline, kaudne, käskiv jne) 6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti. Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend nud - täisminevik, enneminevik tud - täisminevik, enneminevik, umbisikulises kõnes ( tegumood ) NB
Ei ole soovitatav lahutada täheühendit mis hääldub ühe häälikuna München, Gen-scher. Sõnaliigid Muutuvad pöördsõnad ains. Mitm. 3 pööret Käändsõnad nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad Muutumatud kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Kaassõna esineb ainult käändsõnaga! Määrsõna kuulub tegusõna juurde!, lt lõpuga alati määrsõna! Suur ja väike algustäht, jutumärgid. Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel) 4) Riigi- ja osariiginimed 5) Perioodikaväljaanded 6) Ajaloosündmuste nimed 7) Autasunimed ( orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms.) 8) Üritustenimed 9) Kaubanimed 10) Sõidukinimed jm nimed 11) Taevakehad ja nende süsteemid
· ! Erilise austuse märgina: Tema Kõrgeausus, Walesi prints, Tema Pühadus paavst Paulus VI, Tema Pühadus dalai-laama 9. Õppeained: inglise keel, füüsika 10. Usundid: budism, luteri usk, muhamedi usk, hinduism, kristlus 11. Isikunimi üldkasutatava nimetusena: barbi, brauning, frits, gobelään, mardisant, morse, napooleonikook, zilett, toomapäev, tuhajuhan 12. Ilmakaared: kagu, põhi, ida, lääs Jutumärgid ja esisuurtäht (pealkirjad): 1. Teoste, dokumentide, seaduste, sarjade, rubriikide jms pealkirjad: haridusministri 2001. Aasta 24. detsembri määrus nr 75 ,,Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord", luuletus ,,Minu kass", muinasjutt ,,Tark talutütar", romaan ,,Tõde ja õigus", piibel, uus testam. 2. Saated, sarjad: saatesari ,,Käsi kullas", ,,Aktuaalne kaamera", telesejaal ,,Kodus ja
isikunimed ookeani taifuunid Alice Isikunime täpsustav täiendosa Kaval-Ants, Räpsi-Rein Kniks- Lahku, kui käändub: sidekriipsuga Mariihen, Päralära-Leenu Suur Tõll, Perioodikaväljaanded läbiva Ajalehed Rahva Hääl, Oma suure tähega Saar, ajakiri Eesti Loodus, Teosed, dokumendid, sarjad ja Ilu- ja tarbekirjandusteosed: rubriigid esisuurtäht ja "Tõe ja õiguse" V osa. jutumärgid Õigusaktid ja dokumendid: "Autoriõiguse seadus", filmid: "Viimne reliikvia", muusika- ja koreograafiateosed: ballett "Luikede järv", kujutava ja tarbekunstiteosed: skulptuur "Äreval ootel", fotod: "Ohutusse kohta", saated: "Meil on kümme
Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti. PUNKT Punkt pannakse 1) väitlause lõppu: Me ei teadnud, millal ta tuleb. 2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele: 20. märtsil, 1995. aastal, 5. avenüül 3)lühenditesse, mis võivad lugejat eksitada: See toimus 5. saj e.m.a. KOMA Koma pannakse 1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks: Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm. 2) ja, ning, nii..
meistrid, kes suudavad kümne sekundiga leida veebist seda, mida enamik ei suudaks terve nädalaga. Kuidas nad seda teevad? 1. Fraasiotsing Esimene ja kõige vajalikum trikk, mida iga otsingumeister teab, on see, kuidas teha fraasotsingut, ehk kuidas tagada, et Google ei leiaks mitte veebilehti, kus esineb vaid mõni sisestatud otsingusõnadest vaid lehti, kus esinevad kõik sõnad just täpselt sisestamise järjekorras. Selleks tuleb otsitava teksti ümber panna jutumärgid. Otsinguga targad lapsed leitakse lehed, kus esinevad küll mõlemad sõnad, kuid need ei pruugi olla samas lauses ega isegi samas tekstis. Kui sind huvitavad konkreetselt targad lapsed, siis kasuta jutumärke: "targad lapsed". 2. Sõnade kaasamine ja väljaarvamine Kui saad oma otsingule vastuseks miljon veebilehte, millest 99,9% pole asjakohased, kasuta mittesoovitavate sõnade väljaarvamist. Leidmaks veebilehti, kus on küll juttu koertest, aga ei oleks
Kirja peab panema ainult need parameetrid,
mille väärtusi tahetakse muuta erinevaks vaikeväärtustest. Enamikul parameetritest on olemas
kindlad vaikeväärtused; erandiks on elemendid, mille otsene sisu määratakse märgendis toodud
parameetritega (, jm) ning millel vaikeväärtus puudub. Parameetri väärtus on viisakas
ümbritseda kas ühe- või kahekordsete jutumärkidega. Kui parameetri väärtus koosneb
mitmesõnalisest tekstist, on jutumärgid kohustuslikud. Mõningate elementide parameetrite
vaikeväärtused võivad sõltuda brauserist.
Hüperteksti edastusprotokoll (inglise keeles Hypertext Transfer Protocol ehk HTTP) on
protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes. Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti
märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide edastamiseks.
Selle protokolli kaudu laaditakse alla enamik dokumente, mis interneti kaudu liigub.
Samuti ei tohi lõpetus korrata kirjandi põhiosas juba öeldud mõtteid. Samuti ei piisa keskkoolis sissejuhatuseks või lõppsõnaks ühest või kahest väheütlevast lausest. 9. Read tuleb korralikult täis kirjutada, vajadusel poolitada sõna, rida ei tohi jätta poolikuks või lõpetamata. 10. Vanasõnu ei ole vaja panna jutumärkidesse nagu otsekõnet. Jutumärke kasutatakse selliste sõnade või väljendite ümber, mille tähendus pole tavapärane. Jutumärgid annavad sõnale tavaliselt vastupidise tähenduse. Jutumärkide abil on võimalik mõnda sõna lauses esile tõsta (tema esimene sõna oli "ema", sõnas "artiklid" tehti sageli viga). 11. Puhtandit sodida ei tohi kui on tegemist kodukirjandiga. Tähti-sõnu ülekirjutada ei tohi. Korrektorit ei tohi puhtandis kasutada. Käekiri peab olema loetav ja tähekujud standartsed. 12. Tuleb harjuda oma töid kuupäevastama. Kirjutamine kui protsess 1. Millest lähtuda teema valikul?
Kasuta tumedalt trükitud sõnades suurt ja väikest algustähte õigesti. Kui vaja, lisa jutumärgid ja sidekriips. 1. Tähistasime rahvusvahelist raamatuaastat kirjanduskonverentsiga lugemine on nauding. 2. Raamatupood rahva raamat asub sõpruse puiesteel. 3. Lugesin raamatukogus ajakirja keel ja kirjandus. 4. Õpetaja soovitas lugeda läbi E. M. Remarque'i romaani läänerindel muutuseta. 5. Juhanile ei tulnud meelde, mis teose tegelane on kupja-prits. 6. Konflikt põhja- ja lõuna-korea vahel ähvardas maailma uue sõjaga. 7
nt. Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnnesünnipäevaks! Üksiku hüüdsõna järele. nt. Põmm! Sõna või sõnaühendi järele, mis äratab imestust või üllatab. nt. 50-aastane Villi on seitse korda(!) kohtulikult karistatud mees. Tunderõhulise ütte järele. nt. Mehed! Kodumaa kutsub. Hoiatuse või käsu olulise sõna järele. nt. Ettevaatust! Aias on kuri koer. Kirja algul oleva pöördumise järele. nt. Austatud professor Pirk! Jutumärgid Jutumärkidesse pannakse: Otsekõne ja tsitaat. Tsiteeritav lause, väljend või sõna. Sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tuntakse tugeva stiilihälbena. Kirjeldatav keelend. Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad. ürituste pealkirjad. Taimede sordinimed mitteerialased tarvituses. Enam pole tarvis jutumärkidesse panna: Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimesid.
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti. KIILLAUSE Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud. Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare. Ausõna, mina seda ei teinud Kas tõesti, juba ta tulebki. Ei või olla, ema teab juba kõike.
Oma teed jätkates ei vaadanud mees tagasi. Kordagi tagasi vaatamata jätkas mees oma teed. Mees ei vaadanud tagasi, jätkates oma teed. Mees jätkas oma teed, vaatamata kordagi tagasi. Mees ei vaadanud tagasi oma teed jätkates. Mees jätkas oma teed kordagi tagasi vaatamata. Mees, jätkates oma teed, ei vaadanud tagasi. OTSEKÕNE: koosneb otsekõnelausest ja saatelausest, annab kellegi teksti sõna-sõnalt edasi. Jutumärgid algavad alt ja lõppevad üleval. Jutumärgid lõppevad alati pärast lause lõpu märki! Mina ütlen: ,,Täna on ilus ilm." Mina hüüan: ,,Tere!" Mina küsin: ,,Mis kell on?" ,,Täna on ilus ilm," ütlen mina. ,,Tere!" hüüan mina. ,,Mis kell on?" küsin mina. ,,Tule kööki," ütles ema, ,,söök on valmis." ,,Tule kööki," ütles ema. ,,Söök on valmis." ,,Tule kööki! Söök on valmis," ütles ema. Ära unusta saatelause lõpust punkti! ÜTE: on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse
eest reguleeritud tasu nõuda, tagasivõtmist. Euroopa komisjon soovib konkurentsiameti ettepaneku tagasi võtmist. Ettepaneku kohaselt saab Elion teistelt operaatoritelt oma lairibainfrastruktuuri kasutamise eest reguleeritud tasu nõuda. 12. Ta ei oska vastata etteheitele, et sageli purjus alaealisi on ta kodust leitud. Ta ei oska vastata etteheitele, mille kohaselt on ta kodust sageli leitud purjus alaealisi. Lisa kõikvõimalikud kirjavahemärgid (sulud, mõttekriipsud, semikoolonid, jutumärgid, kõnelemata komadest) Allikas Douglas Adamsi ,,Pöidlaküüdi teejuht galaktikas" Rob McKenna oli masendav tüüp ja teadis seda isegi, sest aastate jooksul oli hulk inimesi talle seda mõista andnud ning tal polnud mingit põhjust nendega mitte nõus olla, kui välja arvata kõige ilmsem põhjus: nimelt see et talle (,,ei meeldinud" oleks parem!!) meeldis inimestega mitte nõus olla eriti nendega, kes talle ei meeldinud, ja nende hulka kuulusid viimase arvestuse kohaselt kõik inimesed.
eelarvamusliku suhtumise õpilasse. Siinkohal leiab taaskordselt äramärkimist Binet´ mõte lapsele omistatakse mingi staatus vastavalt testitulemustele ning see võib mõjutada tema edasist haridusteed ja toimetulekut (IQ Test: Where Does..., s.a.). Minnes täiesti äärmusesse, võib testi kriitikana välja tuua eugeenika ehk pärilike omaduste parandamise. Parema inimkonna ja täiuslikemate inimeste kujundamiseks ,,paarituvad" (kõlab pigem loomalikult, seetõttu lisatud ka jutumärgid) omavahel valitud isendid. Selle põhimõte on sarnane tõuaretusele. Eugeenika viidi ekstreemsele tasemele natside poolt, kui kõik ,,alamast klassist" inimesed, eriti juudid, alaarenenud lapsed ja täiskasvanud ning kõik geneetilise häirega indiviidid hävitati (IQ Test: Where Does...,s.a.). Ka siin võib näha kasvulava väga ekstreemsele, kuid mitte välistatud probleemile. 9 Alati jääb kahtlus erinevate testide vajalikkuse osas. Alati on kõigil teema kohta midagi öelda.
osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool. Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna! Vale: Sina ole siin , aga sina jää sinna ! sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad tühikud ümber sõna Õige: Nii olin ma enam-vähem alguspunktis tagasi ei infot ega raha. Vale: Nii olin ma enam vähem alguspunktis tagasi-ei infot ega raha. sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad.
osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool. Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna! Vale: Sina ole siin , aga sina jää sinna ! sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad tühikud ümber sõna Õige: Nii olin ma enam-vähem alguspunktis tagasi ei infot ega raha. Vale: Nii olin ma enam vähem alguspunktis tagasi-ei infot ega raha. sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad.
Krimmis (kohamäärus) keelepäeva. * Jälgi, et valitud sõnajärg ei lubaks lauset vääriti tõlgendada: Turult leiab kehvema väljanägemisega moosiks sobivaid marju. > Turult leiab kehvema väljanägemisega marju, mis sobivad moosiks. KIRJAVAHEMÄRGID Kirja kirjutamine. 5 Tere, Mari! Tere Kiri algab suure algustähega. Lugupidamisega Heade soovidega Jutumärgid Otsekõne ja tsitaat. Mari ütles: ,,Käisin poes." ,,Käisin poes," ütles Mari. Otsekõne tuleb hoida lahus lausesse seotud tsitaadist. Nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik see olen mina". Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks ,,korrakaunis". Jutumärkidesse pannakse ka sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus. Nt Suur panganduse ,,asjatundja" (tegelikult sel alal võhik). Jutumärkidesse ei panda ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 · Selline vorm näitab vähest teadlikkust ja pole soovitav. Tsiteerida võib ainult siis, kui tead, kes (ja kus) on midagi öelnud. · Ei ole hea kasutada äraleierdatud ja kõigile tuntud väljendeid (nt Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.). Luuletsitaat: · Kui luuletsitaat on värssidena kirjutatud, pole jutumärgid vajalikud (aga neid võib kasutada). · NÄIDE: Betti Alveri luuletused on sügavalt elutunnetuslikud ja panevad elu üle mõtlema (:) (.) Sul puudub sirav siht? Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine. · Luuletsitaati on võimalik paigutada ka proosateksti sarnaselt, kuid siis tuleb värsirea lõpu märkimiseks kasutada kaldkriipsu. · NÄIDE: Lihtsate detailide valik H
" Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti. Kaudkõne : Kaudkõnet kasutatakse kellegi poolt öeldu, mõeldu, kirjutatu või küsitu edasiandmiseks, ilma selle isiku sõnu täpselt kordamata. Näiteks : Jätkakem seda laulu. Lauselühend : Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peal ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid:
London, Oxford street Artikkel a, an Umbmäärane artikkel on a konsonantide ees ja an vokaalide ees. A dog A cake An apple An umbrella 10 Muu Otsekõne Direct speech 1. Otsekõne käib jutumärkides. 2. Saatelause järel on koma. Tom says to me: "I'm hungry." He adds: "I have eaten nothing today." Kaudkõne Reported speech 1. Kaudkõnes jutumärgid puuduvad 2. Saatesõna järel on sidesõna that. 3. Saatesõnade say ja tell järel jäetakse sidesõna that tavaliselt ära. 4. Kaudkõnes tuleb muuta asesõnu vastavalt sellele, kes räädib. Tom tells me he's hungry. He adds that he has eaten nothing today. Küsimused kaudses kõnes 1. Küsimused ilma küsisõnata juhatatakse sisse whether või if (kas) abil. "Do you play an instument?" They wanted to know if I played an instument. 2
rakenduse töö alguses. void näitab, et ei raporteerita operatsioonisüsteemile programmi töö edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle. Tühikud ja reavahetused on üldjuhul vaid oma silmailu ja pildi korrastuse pärast
Teises aknas vali Comma (kuna arvude eraldajaks on koma) Finish Vii järgmised andmed eraldi lahtritesse 45 78 16 94 12 19 75 46 Harjutus 4.4 4. Valemite kaitsmine ülekirjutamise eest! Märgista valem Vali Data-->Validation Vali Custom ja sisesta Formula reale ="" (võrdusmärk ja 2 korda jutumärgid) Ava vaheleht Error Alert ning sisesta hoiatuse pealkiri ja tekst OK Sisesta suvaline funktsioon ja anna veateade kui kasutaja proovib sinna midagi sisestada VALEM Harjutus 4.5 5. Piirangud andmete sisestamisel Märgista kõigepealt "Soo" veerus olevad andmed, ava korraldus Data Validation, vaata piiranguid. Seejärel märgista pikkuse andmed ja vaata piiranguid. Koosta piirangud kinga nr ja sünnipäeva andmetele
Juba materjali korjamisel tuleb teada, mis saab uudise tuumaks ja koguda just selle laiendamiseks materjali. 2. Lühike lõik või omaette lõiguks tõstetud lause tõstab esile temas oleva materjali siis, kui ta paiknes pikkade lõikude vahel. tuleb valida, mida esitada uudise lühikese lõiguga. 3. Tsitaadid ja dialoog tõusevad alati esile. Täpselt kirja pandud jutt on tähtis lugejale. Ka jutumärgid tõstavad esile teksti. Keeleline manipuleerimine - uudis peab olema objektiivne. Ei tohi kasutada võtteid, et veenda lugejat. Manipuleerimist saab jagada kolme tüüpi: 1. Argumenteerimise asemel asetatakse rõhk vaidlusvastasele või iseendale. 2. Rikutakse teadlikult argumenteerimise reegleid. 3. Mängitakse kuulaja tunnetel. Eelkõige tuleb välja tunnetel mängimine. Selle taustaks on reporteri oma arusaamad ja
London, Oxford street Artikkel a, an Umbmäärane artikkel on a konsonantide ees ja an vokaalide ees. 11 A dog A cake An apple An umbrella 12 Muu Otsekõne Direct speech 1. Otsekõne käib jutumärkides. 2. Saatelause järel on koma. Tom says to me: "I'm hungry." He adds: "I have eaten nothing today." Kaudkõne Reported speech 1. Kaudkõnes jutumärgid puuduvad 2. Saatesõna järel on sidesõna that. 3. Saatesõnade say ja tell järel jäetakse sidesõna that tavaliselt ära. 4. Kaudkõnes tuleb muuta asesõnu vastavalt sellele, kes räädib. Tom tells me he's hungry. He adds that he has eaten nothing today. Küsimused kaudses kõnes 1. Küsimused ilma küsisõnata juhatatakse sisse whether või if (kas) abil. "Do you play an instument?" They wanted to know if I played an instument. 2
1) esisuurtäht algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt ,,Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda; 2) läbiv suurtäht algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime või nimetuse sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Kodu ja Aed, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross; 3) jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt · territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald;
esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Nimi või suurtäheline nimetus võib olla: 1) kohal, ehitisel, 2) asutusel, ettevõttel, organisatsioonil, ühendusel, 3) riigil, osariigil, 4) isikul, olendil, 5) perioodikaväljaandel, 6) teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil, 7) ajaloosündmusel, 8) autasul, 9) üritusel, 10) taimesordil, 11) kaubal, 12) sõidukil jne. 1. Kohad, ehitised Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn,
Teises aknas vali Comma (kuna arvude eraldajaks on koma) Finish Vii järgmised andmed eraldi lahtritesse 45 78 16 94 121 12 19 75 46 19 Harjutus 4.4 4. Valemite kaitsmine ülekirjutamise eest! Märgista valem Vali Data-->Validation Vali Custom ja sisesta Formula reale ="" (võrdusmärk ja 2 korda jutumärgid) Ava vaheleht Error Alert ning sisesta hoiatuse pealkiri ja tekst OK Sisesta suvaline funktsioon ja anna veateade kui kasutaja proovib sinna midagi sisestada Harjutus 4.5 5. Piirangud andmete sisestamisel Märgista kõigepealt "Soo" veerus olevad andmed, ava korraldus Data Validation, vaata piiranguid. Seejärel märgista pikkuse andmed ja vaata piiranguid. Koosta piirangud kinga nr ja sünnipäeva andmetele
Tahtlik loomevargus Õpilane kopeerib mõnelt interneti-aadressilt teksti ja esitab selle referaadina (Miksike, Wikipeedia vms.); õpilane võtab kellegi teise töö ja kirjutab peale enda nime; õpilane kirjutab raamatust lõikude kaupa teksti maha, jätmata sellele viitamata ja jutumärkidesse panemata. Tahtmatu loomevargus Õpilane ei oska teksti oma sõnadega ümber kirjutada; õpilane unustab siiralt viite ja/või jutumärgid lisamata; õpilane tõesti ei tea, kuidas referaad, uurimistöö vm koolitöö kirjutamine käib. Kas tõesti kuritegu? Jah! Ülesanne Fjodor Dostojevski (1821-1881) Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli Moskva vaesunud aadliperes sündinud kirjanik. Peterburi sõjaväeinseneride kooli saadeti ta õppima pärast oma ema surma. Peale kooli lõpetamist suundus ta küll erialasele tööle, kuid aasta hiljem läks erru. Tol ajal huvitus Dostojevski
oluline on et muutuja algaks dollariga ($). Näiteks: mul on vaja hoida mälus eesnimesid. Selleks pean välja mõtlema muutujale nime, millel võiks olla mingi tähendus. Valin selleksks $enimi. Nüüd omistan (=) sellele tekstilise väärtuse näiteks "Karin". PHP's tuleb see kirja panna nii: $enimi="Karin". NB! Kõik tekstid lisatakse jutumärkide vahele! Kasutusel on nii ühekordsed (' ') kui ka kahekordsed (" ") jutumärgid. Mis on nende vahe, vaatame kohe allpool. Muutuja nime andmine Panen keelud ja lubadused loendina, sest nii peaks asjad paremini meelde jääma: Iga muutujal peaks olema tähendus (see annab võimaluse hiljem koodist paremini aru saada) Nime andmisel kasuta tähestikkus A-Z, võimalusel ära kasuta täpitähti Ä. Õ, Ü ja Ö Kasutada võid nii suuri kui väikesi tähti, kuid muutujad on tõstutundlikud
Põhiliselt 20.saj luule. Mängib hingega kahel plaanil. Ingveritee on ka Kruusa juures tähtis (tee joomise luuletused). Viimane uudiskogu ,,Äädikkärbsed" (2015). Muutumise iseloomustus: Noor Kruusa on midagi sellist, nagu luuletus ,,Vyrsena/Vysuna" (pärit ,,Meeleolust") Imelik ortograafia. Õ asemel kasutab y (tema firmamärk). Tekitab ortograafilisel pinnal häire, ei saa normaalselt lugeda. Segased viited. Jutumärgid tähendavad, et tsiteerib midagi. Intertekstuaalne võrgustik. Eneseküllane ja tühi maailm. Alguses oli esteetiline tendents alguses, kuid hiljem see taandus. 90ndate lõpus ja 00ndate alguses hakkasid Aare Pilv ja Kalju Kruusa üksteist peegeldama. Luuletus ,,Ümber-panu". Pilve puhul oli ka loodus oluline, teisalt segasevõitu ja keeruline tekstimäng. Võõra ja oma sõna kokkupanemine. Kruusal on oluline kontakt lugejaga, et tekst jõuaks lugejale pärale
annaabi.ee 
