Lauseõpetus-Kirjavahemärgid-Rektsioon (0)

2. LAUSEÕPETUS
Teksti   tõhusal   edastamisel   on   väga   oluline   õige   lausestus.   Mõtete   ladus   esitus   tagab
arusaamise sellest, mida täpselt sooviti öelda, tõstatada või esile tuua. Lausete õigekeelsuse kohta on olemas mitu õpikut, mida võib soovi korral sirvida. Järgnevalt
pöörame   tähelepanu   valdkondadele,   kus   kõige   rohkem   eksitakse.   Need   on   sõnajärg,
interpunktsioon ja rektsioon. Eesti sõnajärg on suhteliselt vaba, näidates pigem seda, mis on lause teema (mille kohta
midagi öeldakse) ja mida millegi kohta öeldakse. Neutraalses lauses on teema lause algul,
lause   lõpus   aga   osa,   mis   edastab   kõige   olulisemat   infot.   Uus   info   asub   üldjuhul   lause
lõpuosas. Nt   Patsient peab haiglasse kõik oma ravimid kaasa võtma. (neutraalne sõnajärg).
Patsient peab haiglasse kaasa võtma kõik oma ravimid    .  (rõhutatud) Kõige levinum sõnajärjestusviga on infot kandva lauseosa paigutamine valesse kohta. Oluline
on jälgida, et kasutatud sõnajärg ei lubaks lauset valesti tõlgendada. Mitmeti tõlgendamist
saab vältida kas sõnajärge muutes, kõrvallauset või liitsõna kasutades. Nt: Vale lause: Müügil
olid meeste nahast kingad. Õige lause: Müügil olid meeste nahkkingad.  Lausete õigel kirjutamisel on olulised järgmised reeglid: Neutraalses lauses on tegija lauses esimesel ja tegusõna teisel kohal. Nt: Üliõpilane sooritas jaanuaris edukalt kõik eksamid. Enne tegusõna võivad olla erinevad lauseliikmed, mida tahetakse rõhutada. Nt: Kõik eksamid sooritas üliõpilane jaanuaris edukalt.
Jaanuaris sooritas üliõpilane kõik eksamid edukalt. Enne tegusõna võivad ka olla kaks lauseliiget, kui üks nendest on lühike isikuline asesõna. Nt: Praegu ma töötan kodus. Tegusõna on lause lõpus siis, kui tegemist on küsi- või kõrvallausega. Nt: Kas sa homme haiglasse lähed?
Arst hakkas retsepti välja kirjutama, et patsient oma ravimi apteegist kiiresti kätte saaks.
Tahame teada, kelle peale sa mõtled. Umbisikulises lauses on objekt lause alguses, kui on tegemist tuntud infoga (1), uus info on 
tavaliselt pärast tegusõna (2). Nt: (1) Referaate kirjutatakse igal kursusel.
 (2) Analüüside põhjal otsustati teha uus operatsioon. Täiend on nimisõna ees. Nt:  Minu ema töötab polikliinikus.
Tütarlapsel olid ilusad sinised silmad.
Minu sõbra naine tuli arsti vastuvõtule. Kõrvallause, mis laiendab nimisõna, peab olema kohe pärast nimisõna. Vastasel juhul lause 
tähendus muutub. Nt: Õde juhatas kabinetti patsiendi, kellel olid koordinatsioonihäired. 1


   Õde, kes tahtis ruttu koju pääseda, juhatas kabinetti veel ühe patsiendi. Lause ei tohi alata kahe eriliigilise  määrusega. Nt:Koolis möödus aeg kiiresti. Vale on kirjutada: Kiiresti koolis möödus aeg. Lauses ei tohi olla määrus, sihitis ja öeldistäide pärast määrust. Nt:Ta tuleb homme meile. Vale on kirjutada: Ta homme tuleb meile. 
Vanaema võtab rohtu. Vale: Vanaema rohtu võtab. Lausetüübid  Lihtlauses on ainult üks tegusõna. Lauseliikmed eraldatakse komadega või järgmiste 
sidesõnadega: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka, aga, kuid, vaid, ent. Loetelus peaks eelviimase
ja viimase sõna vahel olema sidesõna.  Nt:Patsiendid viidi koridorist palatisse või uuringule.
Apteegis müüakse lisaks tablettidele, tilkadele ja salvidele ka kosmeetikat ja palju 
muud. Liitlause võib koosneda mitmest lihtlausest. Liitlaused jagunevad omakorda järgmiselt: rind- 
ja põimlaused. Rindlause koosneb kahest või enamast iseseisvast lihtlausest. Need osalaused võivad seista ka
eraldi. Rindlauses kasutatakse sidesõnu ja, ning, ega, või, aga, kuid, vaid, ent, seega,  
niisiis,  järelikult, nimelt, see on, see tähendab. Nt:Arst läks  ära, õde jäi veel tööle ja koristaja hakkas koristama.  Põimlause: koosneb kahest või enamast omavahel sõltuvast osalausest. Põimlauses 
kasutatakse sidesõnu, mille ees on alati koma: sest, et, sellepärast et, ilma et,  selleks et, 
vaatamata sellele et, kui, otsekui, enne seda kui, niipea kui, nagu, kuna, kuni, ehkki, 
kuigi, , kes, mis, kelle, mille, keda, mida, kellele, millega, kumb, missugune, milline, kuhu, 
kus, kust, millal, kuidas, miks, kui palju, kas.  Nt:Kõik olid kindlad, et nad siiski tulevad. Mees, kes tuli tuppa, oli meile tuttav arst. Ülesanne 5
Paranda sõnajärge.  Nt. Keelepuu teooria järgi ühest keelest aja jooksul kujunesid välja teised keeled. Keelepuu teooria järgi kujunesid aja jooksul ühest keelest välja tesied keeled. 1.  Une ajal keha puhkab ja taastub.    2. Patsient peale õhtusööki istus diivanile ja hakkas ajalehte lugema. 3. Mees kiiresti vaatas ajalehte. 4. Eesti võib saada riikliku rinnaga toitmise komitee. 5.  Tantsides teatab patsient, et parem õlg läks paigast ära.  6. Juba viiendat korda mööda   hiiglasuurest   rahvahulgast   jooksis   politseinik   oma   raportiga.   7.  Optometristid soovitavad lastele erinevas vanuses kontaktläätsesid. 8. Tasapisi kõik hakkasid laiali minema. 9.   Kukkudes   kaotas   meelemärkuse   põrandale.   10.  Umbes   200   kutset   oli   saadetud 2


tervishoiutöötajatele.   11.   Kas   te   olete   täheldanud   endal   probleeme   silmadega   arvutiga töötades? 12. Kannatanu toimetati Narva haiglasse, kus ta hiljem saadud vigastustesse suri. 13.   Kodanik   N   sõimas   joobeseisundis   politseinikku.   14.   Selle   kuu   maitsvaim   toit   meie menüüs on köömnetega maitsestamata jogurti marinaadis kana poolkoivad. 15. Selleks, et mitte haigestuda diabeeti, tarbi mõõdukalt alkoholi. Ülesanne 6
Paranda lausestusvead teadustöö keelest lähtuvalt. Laused on pärit Tallinna Tervishoiu 
Kõrgkooli üliõpilastöödest. Nt Uurimuse viisin läbi 6 koolis, viies maakonnas. Uurimus viidi läbi viie maakonna kuues  koolis.  1. Riikliku ainekava kohaselt on ette nähtud vaid kaks kehalise kasvatuse tundi nädalas, mis  on ilmselgelt liiga vähe, eriti just nende laste jaoks, kes väljaspool kooli ei ole kehaliselt 
aktiivne. ……………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………….
2. Jaapani lasteaiaõpilaste uuring leidis, et need, kes mängivad videomänge on rohkem sõpru ja rohkem julgust teistega rääkida. ……………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………….
3. Rohkem kui 3 tundi päevas kasutab arvutit poisse oluliselt rohkem kui tüdrukuid.
……………………………………………..................................................................
4. Poisid kasutavad arvutit ja vaatavad televiisorit rohkem, kui on soovitatav, kuid siiski ei  mõjutanud kehalist aktiivsust. ……………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………….
5. 16% elab peres, kus üks vanem on enda oma ja teine on uus vanem. 4% Eesti õpilastest on mõni muu vorm, näiteks elab koos vanavanematega või õe/vennaga. ……………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………….
6. Lastel, kellel on paremad suhted oma lähedastega, tarvitavad vähem alkoholi.
……………………………………………………………………………………………….
7. Nende ravimiseks kulub suurtes summades rahasid.
……………………………………………………………………………………………….
8. Liigse soolatarbimisega peaks tegelema, sest sool käib meie igapäevaelu juurde.
……………………………………………………………………………………………….
9. Suitsetavate tubakatoodete liigid on sigaret, sigar, sigarillo ning suitsetamistubakas.
……………………………………………………………………………………………….
10. Patsiendid, kellel on süstoolne vererõhk on 180 mm Hg ja kõrgema südame isheemiatõbi  leitakse 8 korda suurem risk kui  inimestel, kellel on normaalne vererõhu tase. 3


……………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………….
11. Patsient  homme läheb arsti juurde ja arst talle välja kirjutab retsepti. 
………………………………………………………………………………………………. Ülesanne 7
Paranda laused teadustöö keelele esitatavatest nõuetest lähtuvalt. Laused pärinevad 
üliõpilastöödest. 1. Lastel tihti esinevad seedetraktihäired, kõhuvalud, -puhitused või -kinnisus.  ……………………………………………………………………………………… 2. Nüüd hakkab mul nendest kahju, nähes teisi inimesi ja nende toitumisharjumusi. ……………………………………………………………………………………….. 3. Me valisime välja ühe uurimusliku artikli ja töötasime selle läbi, mis on seotud laste  seedetraktihäiretega. ……………………………………………………………………………………… 4. Lapsed vajavad individuaalset lähenemist, kellel on tõsisemaid probleeme. ……………………………………………………………………………………… 5. Suhtumine märgatavalt halvenes 14aastastel, kellest vaid veerand otsustas hoiduda  alkoholist. ……………………………………………………………………………………… 6. Hüpotermia võib tuleneda õnnetusest nagu külmas kliimas viibimine. …………………………………………………………………………………………….
7. Söömishäireid esineb paljudes erinevates kultuurides juba pikka aega ja see näitab, et  toitumishäiretel pole takistusi.
………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………… 8. Jalutuskäigud õues on kasuks nii emale kui lapsele ning aitavad energia saamist ja  kulutamist tasakaalus hoida,  soovitatavalt vähemalt kaks tundi päevas ja valgel ajal. …………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………… 2.1 KIRJAVAHEMÄRGID
Mõisted 1) Aja- ja kohamäärus on verbi laiend, mis vastab järgmistele küsimustele: millal? kui kaua?  kuhu? kus? kust?  Näide: Hommikuti on ilmad jahedad. 2) Hüüund väljendab tundmusi. Näide: Hurraa, meie võit! 3) Kiilsõna/-lause on põhilausega grammatiliselt seostamata, justkui kiilutud põhilause liikmete  vahele.  Kuidas sina, selline looder, nüüd tööle hakkasid? 4) Koondlause on lihtlause, milles on kaks või mitu rinnastatud lauseliiget. Näide: Jüri, Reet ja  Aivo lahkusid esimestena. 4


5) Laiend on moodustaja, mis täidab lauses “alistuja” funktsiooni. Laiend võib olla alus, sihitis,  täiend, määrus, öeldistäide. Näide: Mees parandas autot.   Pikk mees parandas autot. 6) Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mis esineb tervikuna mingi lauseliikme funktsioonis.  Lauselühendi peasõnaks võivad olla des-, mata-, maks-, vat-, v-, tav-, nud-, tud-, nuna- ja 
tuna-vormid. Näide: Üle tänava astudes vaatasin hoolikalt ringi. 7) Lisand on nimisõnalise täiendi eriliik, mis väljendab oma põhisõna tähendust mõne teise  mõiste või sõnaühendiga. Näide: Meie vanal ülikoolilinnal Tartul on eriline aura. 8) Otsekõne annab edasi rääkija sõnasõnalise teksti ja esineb enamasti ainult koos saatelausega.  Saatelause näitab, kes on rääkija. Näide: Ema ütles Marile:”Söö kohe toit ära!” 9) Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest kõrvallausest. Pealause  on sõltumatu, aga kõrvallause alistuv, mida ei saa omaette kasutada. Näide: Kui me välja 
sõitsime, oli juba hommik.  10) Rindlause on liitlause, mis koosneb grammatiliselt sõltumatutest osalausetest. Näide: Toomas sõitis edasi, meie jäime siia ja vana aasta lõpp jõudis kätte. 11) Täiend on nimisõna laiend, mis väljendab põhisõna omadust, kuuluvust või muud põhisõnale  omast tunnust. Kõige sagedamini on täiendiks omadus-, nimi- või asesõna. Sõitsime  uue 
autoga ringi. 12) Verbita lauselühend on lauselühendi eriliik, mille põhisõna on nimisõna nimetav kääne.  Lauses vastab ta küsimusele kuidas? Näide: Lapsed tulid, lilled peos, vanaema õnnitlema. 13) Öeldistäide on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alus. Näide: Jaani  isa on kogenud arst. 14) Üte näitab, kelle poole lausega pöördutakse. Näide: Tule siia, Toots, ja näita, mis sul seal  põues on.. 1. Koma kasutamine lauses Koma tuleb kasutada, kui lauses on järellisand Näide: Isaac Newton, kuulus inglise füüsik, on läinud teaduse ajalukku. NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult ette. Näide: Isaac Newtoni, kuulsa inglise füüsiku töid tuntakse kogu maailmas. Erand: koma ei ole kui-lisandi korral Näide:Isaac Newton kui kuulus inglise füüsik on läinud teaduse ajalukku. Erand: koma ei ole olevas käändes lisandi korral Näide: Isaac Newton kuulsa inglise füüsikuna on läinud teaduse ajalukku. Erand: koma ei ole eeslisandi korral  Näide: Kuulus inglise füüsik Isaac Newton on läinud teaduse ajalukku. Korduvad täiendid, kui järgnev täpsustab eelmist. Näide: Seisatasime kõrge, üheksakorruselise maja ees. 5


Koondlause korduvad liikmed omavahel. Näide: Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas. Rindlause osalaused üksteisest. Näide: Sina küsid, mina vastan. Põimlause eri astme osalaused üksteisest (ka siis, kui koma satub sidesõnade ja, ning, ehk, ega, või, 
kui ka ette). NB! sama astme kõrvallauseid komaga ei eraldata. Näide: Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummaline. Üte (ka siis, kui koma satub sidesõnade ja, ning, ehk, ega, või, kui ka ette). Näide: Teil, Jüri ja Mari, tuleb täna aeda parandama hakata. Võrdluses, kui on tegusõna. Näide: Ta on niisama tugev, kui on meie rotveiler Erand: koma ei panda võrdluses, kui puudub tegusõna Näide:Ta on niisama tugev kui meie rotveiler. Võrdluses, kui nagu = näiteks. Näide: Mulle meeldivad koduloomad, nagu hobused, koerad, kassid … Erand: koma ei panda võrdluses, kui kasutame sõna sellised Näide: Mulle meeldivad sellised koduloomad nagu hobused, koerad … Määruslik nud-, tud-lauselühend.  Näide:Lõpetanud töö, läks ta vanni. Töölised, saanud teada uuest seadusest, kogunesid koosolekule. Määruslik des-, mata-lauselühend eraldatakse komadega, kui peasõna on lühendi algul. Näide: Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud ta alla vaadata. Määruslik des-, mata-lauselühend ei eraldata komadega, kui peasõna on lühendi lõpus. Näide: Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud ta alla vaadata. Kesksõna- ja mata-lühend järeltäiendina (on komade vahel).  Näide:Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, vedeles põllul. vrd  (Osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata vili vedeles põllul.) Maja, pooleldi värvimata, torkas juba eemalt silma.
vrd  (Pooleldi värvimata maja torkas juba eemalt silma.) Verbita lauselühend (on komade vahel) (ka siis, kui koma satub sidesõnade ja, ning, ehk, ega, või, kui
ka ette). Näide:Ta läks, kepp käes, vile huulil, seljakott üle õla, süda kerge, pea püsti, ega mõelnud  varasemale vestlusele. Kiilsõna/-lause. Näide: Poiss, räägitakse, on andekas. Sama laadi ja mahuga korduvad aja- ja kohamäärused või kui järgnev täpsustab eelnevat. Näide: Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel on plaanis enesekaitseõppused. Esmaspäeval, 12. aprillil toimuvad enesekaitseõppused. Erand: koma ei ole eri laadi ja mahuga määruste (vastavad küsimustele millal? kus? jne) vahel  või 
kui määrused on üksteist hõlmavad. 6


Näide:Koosolek on 12. mail 2002. aastal kell 10.00 kabinetis nr 23. Ta elab Harjumaal Kose vallas Sõmeru külas. Kohanimed öeldistäitena (on mis?).  Näide:Ta elukoht on Harjumaa, Kose vald, Sõmeru küla. Tema aadress on 12611 Tallinn, Akadeemia tee 3–11. 2. Sidekriips
Sidekriips tuleb panna
Kokkukirjutistes, mille üks osadest (hrl eesosa) on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa: x-
jalad, T-särk, T-kujuline, C-vitamiin, EVP-arve, teksti-TV, de-mitmus, sk-lõpuline, nud-
kesksõna, mõte-tüüpi sõna, kuni-sõna. Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi: Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Peipsi-
lähedane, aga: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, Wolfgang Amadeus Mozarti 
taoline ehk W. A. Mozarti taoline).
Täpsustava täiendosaga nimedes: Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Ida-Karjala, Kesk-Aasia, 
Lähis-Ida. Erandid: Valgevene, Suurbritannia. NB! Nimeliitumitest saadud käändumatud omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega ja 
ilma sidekriipsuta: vanaarmeenia kirjakeel, lõunaeesti keel. Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: põhjaeestlane, idasakslane,
lõunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajärvelane, uusmeremaalane.
Liitsõnade korduva osa asemel (sama ees- või järelosa): sünniaasta, -kuu ja -päev,
sünniaeg ja -koht, koolivennad ja -õed; õuna- ja marjaaed, korra- ja heaolukaitse, poolaasta-
või aastatellimus, linna- või vallavalitsused, Ida- ja Kagu-Eesti. Seejuures peab olema selge, 
missugust kordust sidekriips asendab.  NB! Ühe mõiste korral võib sidesõna ja ka ära jääda: liha-villalammas (üks lambatõug
annab   nii   liha   kui   ka   villa),  metsmaasika-vanillijogurt,   õuna-marjaaed,   maksa-
makaronivorm, ekspordi-impordipank. Sidesõnaga on siiski selgem, vrd  haige-arsti
suhted   –   haige   ja   arsti   suhted,   aruande-valimiskoosolek   –   aruande-   ja
valimiskoosolek. Liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev: järk-järgult, aeg-ajalt, samm-sammult, sõna-
sõnalt, päev-päevalt, aasta-aastalt, tükk-tükilt, kord-korralt. NB!  Vrd lahkukirjutised:  ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse, päev päeva
järel, õlg õla kõrval, ots otsaga kokku. Sidekriipsulistest määrsõnadest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: järkjärguline,
sammsammuline. 7


Paaris- ja kordussõnade võrdväärsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna 
ja: isa-ema, naised-lapsed, emb-kumb, enam-vähem, tahes-tahtmata, heast-paremast, edasi-
tagasi, siin-seal, märts-aprill; või puuduvat sidesõna või: neli-viis õuna, viis-kuus sõdurit. NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisõnades käänduvad mõlemad pooled: naised-
lapsed, naiste-laste, naisi-lapsi, naistesse-lastesse jne.  Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades: avalik-õiguslik (< avalik õigus), patoloogilis-
anatoomiline (< patoloogiline anatoomia). NB! Liitsõnadest tuletatud omadussõnades sidekriipsu ei ole: sotsiaaldemokraatlik (<
sotsiaaldemokraatia),  eksperimentaalfüüsikaline  (seadus, Eesti-Vene läbirääkimised, Tallinna-Tartu linnavõistlus, Islandi-Rootsi-Soome film, 
Eesti-Ungari selts, Rootsi-Eesti ühisfirma, Leedu-Poola piir, prantsuse-eesti sõnaraamat, 
eesti-inglise-saksa-vene oskussõnastik, inimese-looduse probleem, magamise-ärkveloleku 
tsükkel, soome-ugri keeled. NB! 1. Kõik rinnastatud täiendid peavad olema omastavas käändes (vt eelmise lõigu näited).  Nimetavakujulised tuleb vormistada põhisõnaga kokku: inimene-masin-süsteem, täht-
number-sisestus. 2. Kui tegemist on vahemaadega (distantsid, liinid, marsruudid jms), võib panna kas  side- või mõttekriipsu: Tallinna-Peterburi maantee, Haapsalu-Tallinna rong, 
Tallinna-Amsterdami-Londoni lennuliin ~ lennuliin Tallinn-Amsterdam-London, 
Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada, Tallinna-Keila-Tallinna suusamaraton ~ 
suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 3. Kui üks rinnastatud täiendeist on sidekriipsuline või mitmesõnaline, siis tuleb täiendite vahel sidekriipsu asemel panna mõttekriips. Kaksikeesnimes või -perekonnanimes: Mari-Ann, Ulla-Liisa, Sven-Eerik, Grünthal-Ridala, 
Mari Plank-Veerits, August Falk-Valk.NB! Käändub ainult kaksiknime järelosa: on Ann-
Liisile räägitud, Falk-Valgu kirjad. Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel käändetunnuse lisamiseks: a-sse ja b-sse, m 
korrutada K-ga, aü-le, nr-d (vt „Lühendite käänamine”) . Sidekriipsu võib panna: 8


1. Pikemais liitsõnades parema loetavuse ja mõtteselguse huvides (nende osade vahele,  mille ühtekuuluvus on vähem tihe): karusmarja-jahukaste (karusmarja haigus), 
korvpalli-meistrivõistlused, hobu-heinaniiduk, elektri-veesoojendi. 2. Liitsõna piiril, kus satuvad kõrvuti kolm või enam ühesugust tähte: maa-ala, iga- aastane, kutse-eetika, üle-eestiline, tormi-iil, turu-uuringud, jää-äärne, plekk-katus, 
pakk-kast, latt-tara, lõpp-punkt, kilovatt-tund, lakk-kingad. 3. Liitsõnades, mille eesosa on number või märk (vt „Numbrid koos ne- ja line- omadussõnaga”: 8-tunnine tööpäev, 15-meetrine riidetükk, 50-aastane, +-märk). 4. Suurtähtlühendite, numbrite ja märkide käänamisel (vt „Lühendite käänamine”,  „Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul” ): VHL-iga, 264-st, ∞-st. 5. Tavaliselt lahku kirjutatavate sõnade ühendamiseks mõtte selguse huvides: Norra  Atlandi-uurijad, Venemaa Euroopa-osa, USA Hiina-poliitika, Kalevi Itaalia-turnee, 
professori Tartu-aastad. 6. Mõnedes rahvapärastes liitnimisõnades, mille eesosa on nimi: Liisa-tädi (tädi Liisa),  Kuuse-onu (onu Kuusk),  Juuli-preili, Kastani-härra (härra Kastan). 7. Sõnade ad hoc sidumisel ahelliitsõnaks: aega-küll-meeleolu, keelan-käsin-juhtimine,  varnast-võtta-teravmeelsused, ära-puutu-mind-hoiak, anna-mulle-andeks-naeratus, 
vaatab mis-see-minusse-puutub-näoga pealt. 8. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletistes nende loetavuse huvides: saul-bellow’lik  kirjeldus, bernard-kangrolik romaan, buenos-aireslane. 3. Mõttekriips
Mõttekriips(ud) pannakse 1. Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette: Rahulik, nõudlik ja vähese  jutuga – selline peabki üks ülemus olema. 2. Rindlauses osalause esiletõstuks: Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni  – keegi ei saanud selle eest tänugi. 3. Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke:  Rasvane lest kuivatati ja see oli – veel praegugi hakkab suu vett jooksma! – tõeline 
maiuspala. 4. Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks lause põhiosast: Viimase ülesande lahendas  valesti isegi Toomas – meie parim matemaatik. 5. Sõna(de) ette, mis peab (peavad) mõjuma üllatavana, ootamatuna: Uks lendas lahti ja  sisse kargas – suur koer. 6. Lausekatkestuse tähistuseks (nagu mõttepunktidki): Lähme – nojah – lähme siis  pärast – mis siis ikka – pärast kümmet võib – võib küll – lähme käime ära. 7. Sõna kuni asenduseks: lk-d 19–36, üheksa–kaksteist elanikku, 10–20 aastat, aastail  1945–1960, 1990.–1995. aastal, 12.3.–20.3.2008, kell 9.00–18.45, 19–26%, 6–9°, 
9,5–9,8 m pikkune, 3–6aastased lapsed (raskepärasem, aga samuti õige: 3–6-
aastased), 1–5karaadised teemandid (1–5-karaadised). NB! 9


1. Täpsemais erialatekstides (nt tehnikas, majanduses) kasutatakse mõttekriipsu  asemel kolme punkti (sest mõttekriips ja miinusmärk võivad segi minna): 
19...26%, –6...–9 °C, 6...8 mm läbimõõduga ava. 2. Kõrvutiste arvude puhul on peale tõlgenduse kuni (ning vastavalt mõttekriipsu) võimalik ka tõlgendus ja (ning vastavalt sidekriips). Siiski on lihtsam lähtuda 
siingi kuni-võimalusest ja panna mõttekriips: 16.–17. mail, 16.–17. leheküljel. 8. Rinnastatud täiendite vahele, kui tegemist on vahemaadega (distantsid, liinid,  marsruudid jms). Tallinna–Peterburi rong ~ Tallinna-Peterburi rong (nii ka järgmised
näited), edela–kirde suund, Kose–Männiku bussiliin, Tartu–Kääriku maraton, Lelle–
Türi raudteelõik. 9. Rinnastatud täiendite vahele, kui vähemalt üks neist on sidekriipsuline või  mitmesõnaline: Ameerika Ühendriikide – Prantsuse maavõistlus, Euroopa – Lõuna-
Ameerika jalgpallimatš; vahemaakriips: Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhe, 
autobussiliin Ristiku t – Paldiski mnt – Toompuiestee – Rannamäe tee 10. Rahasummade kirjutamisel, kui täis- või kümnendosa on null: 65.– eur, 65.– (65  eurot). 11. Loetelumärgina. Nt Põletiku lokaalsed tunnused: – valu, puutetundlikkus;
– punetus;
– turse, vedeliku eritumine punktsioonikohast;
– veresoone kõvastumine;
– paikselt tursunud naha temperatuuri tõus. Mõttekriipsu ei panda: väljajättelises ehk lünklauses:  Õde käib esimeses klassis, vend kolmandas. Ühele meeldib
ema, teisele tütar. Jüri ja Mari mingu põllule, Ants heinamaale.
Lausete, nagu Noorus – külviaeg, asemel tuleks öeldis välja öelda: Noorus on külviaeg. 4. Koolon Koolon pannakse 1. Koondlauses loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvõttev sõna: Eile jõudis kohale  kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell.
NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, 
koolonit ei panda: Neli evangelisti on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. 2. Saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele: Eesti vanasõna ütleb: „Habe kasvab  kiiremini kui aru.”
NB! Jutumärkides tsitaadi puhul koolonit ei ole: Vanasõna „Käbi ei kuku kännust 
kaugele” ei ole aegunud. 3. Rindlauses seletava või täpsustava osalause ette: Mees on jälle endine: ta pomiseb  muudkui oma sõnu, mis oleks justkui luuletus. 10


4. Tundide ja minutite eraldamiseks (rahvusvahelises standardis esitatud moodus,  ajamärk kirjutatakse mõlemalt poolt kokku): 16:19 (kell on 19 minutit neli läbi), 
võistleja aeg oli 8:14.15 (8 t 14 min 15 s). 5. Suhtemärgina (kirjutatakse mõlemalt poolt lahku nagu jagamismärk): Leedu võitis  esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3. 5. Jutumärgid  Jutumärkidesse pannakse: 1. Otsekõne ja tsitaat: „Leiba olete ihule andnud, hinge olete nälgida lasknud –  armastanud ei ole te mind,” süüdistas Tiina. 2. Tsiteeritav lause, väljend või sõna: Louis XIV lemmiklause olevat olnud „Riik – see  olen mina”. Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks „korrakaunis ehitus”. 
Arvatakse, et sildid „snacks” ja „fast food” tähendavad meie Euroopasse minekut. 3. Sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tuntakse tugeva  stiilihälbena: Suur panganduse „asjatundja” (tegelikult sel alal võhik). 800 aasta eest
langesid liivlased „heasoovlike” võõrvõimude hoole alla. Kas relvalubade andmisel 
on sõel niisama „tihe” kui juhilubade puhul (kui juhilube on antud kergekäeliselt)?  4. Kirjeldatav keelend: „Telekas” ja „teler” pole meie külas nõnda läbi löönud kui  „vusser”. Ühendverbil „maha laskma” on kolm tähendust: a) alla laskma; b) (sõitjat 
sõidukist) väljuda laskma; c) tulirelvast lastes tapma. 5. Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad.
6. Ürituste pealkirjad.
7. Taimede sordinimed mitteerialases tarvituses. 2. ja 4. punktis märgitud väljendeid ja sõnu võib muust tekstist esile tuua ka eri kirjaga (hrl 
kursiivis). Siis jutumärke ei ole. Jutumärkidesse ei panda: Ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid. Nt on üleliigsed järgmiste väljendite jutumärgid: 
ostis „mustalt turult”, soome „lauluisa” Elias Lönnrot (jutumärgid näitaksid, et kirjutaja ei 
peagi teda lauluisaks või tunneb selles sõnas stiilihälvet). 6. Ümarsulud Ümarsulgudesse pannakse: 1. Võrdväärne võimalus: viieprotsendi(li)ne, tek(k)ib, antiseptik(um). 2. Seletavad ja täiendavad kiilmärkused, nt sõnaseletused, nimede hääldus, viited jms:  Iherus (meriforell) kaalub 2–5 kg. See juhtus 1836. aastal Marseille’s (loe: marseis). 
Pandiõigust käsitleb üks tema värskemaid artikleid (Äripäev 1997, nr 43). 11


3. Muust tekstist vähem olulised seletavad ja täiendavad laused. Sellise lause punkt on  sulgude sees: Rahva mälu järgi elanud soosaarel üks erak. (Dokumendid seda küll ei 
näita.) Ta olevat tulnud Järvamaalt. Sama näidet võib kirjutada ka 2. punkti järgi: Rahva mälu järgi elanud soosaarel üks 
erak (dokumendid seda küll ei näita). Ta olevat tulnud Järvamaalt. Ülesanne 8
Põhjenda järgmiste fraaside ja lausekatkendite puhul koma kasutamist või mittekasutamist. Nt Kristin Puusepa,  Ravimiameti peadirektori sõnul on – lauses on omastavas käändes 
järellisand
1. Kristin Puusepp kui Ravimiameti peadirektor arvab..........................................................
2. Tuleb tegutseda pea püsti sirge siht silme ees ja mõelda mida kasulikku saad teistele 
pakkuda. 
.................................................................................................................................................
3. reegleid õppides mõtle näidetele ........................................................................................
4. õppides reegleid mõtle näidetele ........................................................................................
5. õpilane teades reegleid ei tee enam vigu ............................................................................
6. jõululaupäeval 24. detsembril ............................................................................................
7. See särab kui kuld. .............................................................................................................
8. See särab kui oleks ta kuld. ................................................................................................
9. Oodake poisid ma tulen kohe! ............................................................................................
10. Konverents toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 17. juunil 2019. a kell 12.00 kab 201.
.................................................................................................................................................
11. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli aadress on 13418 Tallinn  Kännu 67. 
.................................................................................................................................................. Ülesanne 9
Pane puuduvad kirjavahemärgid. Nt. Iiveldus neerutalitlust soodustava ravimtee kasutamisel on nagu vihma käest räästa alla minek   ebameeldiv   kõrvaltoime   kaalub   üles   loodetava   kasu.   –   Iiveldus   neerutalitlust soodustava   ravimtee   kasutamisel   on   nagu   vihma   käest   räästa   alla   minek   –   ebameeldiv kõrvaltoime kaalub üles loodetava kasu.  1. Perearsti väikeses kabinetis on sisustust igaks elujuhtumiks siin saab teha kardiogramme kaaluda imikut kontrollida  tabeli järgi silmi.   2. Infarkt insult õnnetusjuhtum  vähk tromb meeste   varase   surma   põhjusi   on   palju.   3.   Pealtnäha   on   asi   nii   ent   üksnes   pealtnäha.   4. Geeniuse   varvaste   lakkumine   võib   ju   olla   üllas   ent   mitte   hügieeniline   toiming.   5.  Arstid tunnistasid et nad peavad suutma esineda nii ravija psühholoogi sõbra kui ka vaimuliku rollis. 6. See tegevus on nii ebamajanduslik kui ka keskkonda saastav. 7. Homme 21. juunil kell 12 12


olete oodatud uue perekeskuse avamisele. 8. Elame linna kõrgeimas kümnekorruselises majas. 9.   Järgmine   Eesti   suuremate   linnade   esindajate   töökohtumine   toimub   uue   aasta   jaanuaris Pärnus. 10. Õppejõud Pärnal kui Jüri juhendajal oli üliõpilase tulemuste pärast häbi. 11. Tartu Eesti  vaimupealinna  tänavad  on sügiseti  noortest tulvil.  12. Me teeme  muidugi  kõik mis suudame aga sepsiseoht on igatahes olemas. 13. Ma mitte ainult ei looda seda vaid olen selles kindel. 14. Nüüd näikse avanevat aga hoopis uus ja ootamatu  võimalus. 15. Kui sellised kontaktid on olemas siis kellega?  16. On hullud ajad aga ega surm sellest küsi. 17. Igal inimesel pole kalduvusi ega annet äri alal  edukaks tegutsemiseks. 18. Mõeldavad  oleksid lihtsamad tööd nagu koristamine ja söögitegemine. 19. Midagi jääb justkui vajaka. 20. Nii et need kelle fotod on meil kartoteegis võivad kindlad olla et nende peale mõeldakse. 21. Õde aitab kohe niipea kui midagi paluda. 22. Tänapäeva tudengid mängivad rohkem internetis selle asemel et loengutes käia. 23. Ähmaselt ma muidugi aiman mille poole te sihite aga nii palju kui mina asjast aru saan ei tule sellest midagi. 24. Meile ei õpetatud peaaegu üldse haigega   suhtlemist   ega   seda   kuidas   lahendada   muresid.     25.   Püüdes   ennetada   keerulisi olukordi võite endale ette kujutada erinevate olukordadega kaasnevaid üksikasju. 26. Valget tabletti vaadates või maitstes ei selgu kas seal on piisavalt vajalikku südamerohtu või on see mõeldud   hoopis   palaviku   alandamiseks.   Iiveldus   neerutalitlust   soodustava   ravimtee kasutamisel   on   nagu   vihma   käest   räästa   alla   minek   ebameeldiv   kõrvaltoime   kaalub   üles loodetava kasu.  Ülesanne 10
Pane puuduvad kirjavahemärgid. Paranda ka muud vead. Laused on võetud Tallinna 
Tervishoiu Kõrgkooli lõputöödest.  Nt Mayer-Salovey mudel defineerib emotsionaalset intelligentsust, kui võimet tunnetada, mõista ja juhtida tundeid hõlbustamaks mõtlemist. – Mayer-Salovey mudel defineerib emotsionaalset intelligentsust kui võimet tunnetada, mõista ja juhtida tundeid, et  hõlbustada mõtlemist 1. Reuven   Bar-On´i   poolt   väljatöötatud   EQI-i  Emotional   Quotient   Inventory  test   on enesehindamise   vahend,   milles   esitatakse   rida   küsimusi   inimese   enda   emotsionaalse   ja sotsiaalse pädevuse kohta  toetudes sellele, mida vastaja tunneb, mõtleb ja enamasti käitub. 2. Uurimuses, kus õed kirjeldasid oma lugudes kuidas õendusalased teadmised mõjutasid nende professionaalset tööd, ilmnesid selgelt emotsionaalse intelligentsuse komponendid. 3. Uuritavatel,   kes   omasid   keskmist   emotsioonidele   keskendumist   ja   kõrget   selgust   ning emotsionaalset taastumist olid paremad vaimse tervise näitajad. 4. Kui ühendada emotsioonid intelligentsusega võime saada aga hästi toimiva rakendi, mis aitab orienteeruda inimsuhete keerulises valdkonnas. 13


5. Ankeetide   andmed   sisestasin   Microsoft   Excelisse,   ning   jätkasin   nende   võrdleva analüüsiga Excelis ja SPSS programmis. 6. Motiveerituse  olemasolu   peegeldab   oskust   oma   käitumist   reguleerida-oskust   püstitada eesmärk. 7. Lapsed, kes harrastavad sporti on suurem tõenäosus saada vigastusi. 8. Lapsed, kes vaatavad televiisorit rohkem kui kolm tundi päevas on 50% suurem tõenäosus rasvumisele, kui nendel kes vaatavad televiisorit vähe kui 2 tundi päevas. 9. Arvuti kasutamise kohta tuli uuringust välja, et poisid kasutavad arvutit rohkematel tundidel päevas, kui tüdrukud. 10. 90 % neist, kes ei võta osa kehalise kasvatuse tundidest on tüdrukud. 11. Uuringus tuuakse välja suitsetava õpetaja, kui halva eeskuju, suure mõju, eriti noortele  poistele. Ülesanne 11
Pane puuduvad kirjavahemärgid. Vajadusel paranda sõnastust. Laused on võetud Tallinna 
Tervishoiu Kõrgkooli lõputöödest.  Nt Kui patsient liigub ühest osakonnast teise peavad kõik dokumendid olema komplekteeritud 
ja väga oluline on hea infovahetus mis hõlbustab patsiendi eest hoolitsemist ja kindlustab 
vahendite parema kättesaadavuse. – Kui patsient liigub ühest osakonnast teise, peavad kõik 
dokumendid olema komplekteeritud ja samuti on väga oluline hea infovahetus, mis hõlbustab 
patsiendi eest hoolitsemist ja kindlustab vahendite parema kättesaadavuse. A. Vigade  tekkimise  põhjused  võivad tuleneda  ka keskkonnateguritest  nagu öötöö ja  töö dünaamika.   Inimlikud   tegurid   mille   tõttu   võivad   tekkida   vead   ravimite   manustamisel   on teadmiste puudujääk kogemuste puudumine korralduste valesti mõistmine või mittelugemine stress väsimus jne. Kui töö dünaamika pidevalt muutub  haiglas toimuvad ravikorralduste ja õendusplaani   muutused     sellistes   situatsioonides   on   õe   tegevus   häiritud   ja   tähelepanu tegevuselt kõrvale juhitud.  Uued õed kellel veel puuduvad töökogemused on kirjeldanud et teatud vead on põhjustatud teadmatusest kuid nad ei julge vanematelt olijatelt nõu küsida kartes langeda naeruvääristamise ohvriks.   Kaheaastaste laste hirmu tekitavateks faktoriteks võivad   olla   pimedus   vann   valjud   hääled   arstid   võõrad   ja   eraldumine   teistest.   Kolmandal neljandal eluaastal hakkab laps tajuma muutusi oma minapildis. Hirme tekitavate faktorite arv tõuseb   kuueaastaselt   kui   lapse   hirmud   on   seotud   eneseüldistusega.   Tal   tekivad   järgmised küsimused kas ta saab teatud asjadega hakkama ja kas ta teistele lastele meeldib. Läbivaatuse käigus   tuleks   eelnevalt   tutvustada   kõiki   kasutatavaid   abivahendeid   näiteks   see   siin   on kuuldetoru, sellega ma hakkan kuulama kuidas sinu süda lööb.  Lapsed kellel olid selgesti 14


ebanormaalsed   käitumismustrid   põdesid   lapsepõlve   psühhoose.   Esmased   füüsilised sümptomid võivad olla: väsimus, peavalu, lihaspinged, seedimisprobleemid. B.   Kartlikku   last   tuleb   läbivaatuse   käigus   lahti   riietada   järk   järgult.   Operatsiooniks ettevalmistamisel ei tohiks kasutada ärevust tekitavat keelt nagu arst hakkab sind lõikama avab sind või õmbleb sind nõelaga. Lisaks sellele uuriti järgmisi oraalsete parafunktsioonide olemasolu   sümptomeid   hammaste   kiristamine   küünte   närimine   kõne   muutus   suukaudne hingamine ebatüüpiline neelamine  sõrme/pöidla imemine.  Laps tuleb koju nägu naerul meel rõõmus ja hakkab tegelema oma igapäevaste toimingutega. Need süstid teevad valu ainult lühiajaliselt kuid võivad olla väga ärevusttekitavad nii lapsele kui lapsevanemale. Muusika joonistamine või kirjutamine need tegevused aitavad ravimatu haigusega lapsel väljendada oma tundeid ja põgeneda fantaasiamaailma mille ta ise on kujundanud. Mõnikord saab lapse tähelepanu kõrvale juhtida muude tegevustega nagu mullide puhumine muinasjutu lugemine või muusika kuulamine.  Tinglikult võib hamba lõualuusüsteemi anomaaliaid jagada tekke aja järgi   järgmiselt   pärilikud   kaasasündinud   või   omandatud.   Hambaniit   viiakse   ettevaatlikult edasi tagasi liigutustega hammaste kontaktpinnast läbi puhastades mõlema hamba pinna kuni igemevao põhjani. Rinnaga toitmise kõrval pakutakse lisaks rinnapiimale veel veidi kartuli riisi puuvilja või marjapüreed. Lutipudeli kasutamine peale 12. elukuud võib endaga kaasa tuua hammaste kiire lagunemise aneemia ülekaalu või varajase infektsiooniohu. Süsivesikute tarbimist   on   võimalik   vähendada   päeva   toitumiskordi   piirates.   Kuigi   lapsed   kuuluvad riskirühma keda ohustavad nii hamba kui ka suuõõne pehmete kudede kahjustused esineb lapsepõlves kõige enam kaariest. AIDS-i põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus HIV Human   Immunodeficiency   Virus  mis   hävitab   inimese   immuunsüsteemi   ning   mille   vastu praegu veel tõhusat ravi ei ole. Mäng mis vajab täpsust ja motoorset koordinatsiooni võib olla liiga masendav autismispektri häirega lapse jaoks. 2.2 REKTSIOON Rektsiooni all mõistetakse seost, kus põhisõna määrab laiendi vormi. Mõnel juhul on õige 
rektsiooni valimisega raskusi. Abi saab ÕSist https://www.eki.ee/dict/qs2018/index.cgi?
C03=1&Q=k%C3%B5lblik
Palju eksimusi on järgmiste sõnade rektsioonides:
adekvaatne (millega?)
aitama/abistama (keda? 
kellel mida teha?) allergiline (mille vastu? 
mille suhtes?) 
allkirjastama (mille? mida?)
alates (mis ajast? millest?) analoogiline/analoogne/
analoogiliselt (millega?)
aru saama (kellest? millest?)
arutlema (mida? mille üle?) 15


aus olema (kelle/mille 
vastu?) 
baseeruma (millel?) 
eelarvamus (mille suhtes?) 
eelistama (keda? mida? 
kellele? millele?)
eksima (millega? milles, 
kus?) 
eksimus (milles? mille 
vastu?  mille eksimus?) 
enamik (keda? mida?  
kellest? millest?)  mille 
enamik. 
erinema (kellest? millest? 
mille poolest?)
ettekanne kelle/mille kohta. 
ettekanne töötingimuste 
kohta.
kellest, millest. ettekanne 
töötingimustest.
haigestuma (millesse?)
hinnang (millele?  mille 
kohta?)  
hoiak (mille suhtes? kelle 
vastu?)  
hoolimatu (mille suhtes? 
kelle vastu?) 
huvi (kelle/mille vastu? 
mida teha?  mille huvi?) 
huvi tundma (kelle/mille 
vastu?) 
haigestuma (millesse?)
hakkama saama (millega?)
harjuma (kellega? millega?)
hoolima (kellest? millest?)
hoolitsema (kelle eest? mille
eest?)
huvi tundma (kelle vastu? 
mille vastu?)
huvituma (kellest? millest?)
identne (millega?)
igatsema (kelle järele? mille 
järele?)
imestama (mille üle?)
immuunne (mille 
suhtes/vastu?)  info (mille kohta?)
integreeruma (millega? 
millesse?)
jätma (kuhu?)
jääma (kuhu?)
kaasama (millesse?)
kaasnema (millega?)
kaasa elama (kellele? 
millele?)
kaasuma (millele?)
kahtlema (kelles? milles?)
keelduma (millest? mida 
tegemast?)
keskenduma (millele?)
kohanema (millega?)
kohustus (kelle/mille vastu?
mida teha? mille kohustus?) 
kokkulepe (mille kohta? 
kellega, millega? kelle/mille
vahel? mida teha? mille 
kokkulepe?) 
kokku leppima (kellega 
milles?) 
kontsentreeruma (kuhu? 
kellegi kätte)
käima (kus? mida tegemas?)
käskima (keda? kellel mida 
teha?)
lahti saama (kellest? 
millest?)
lisanduma (millele?)
loobuma (millest? mida 
tegemast?)
lugu pidama (kellest? 
millest?)
lähedane (millele?)
maha kirjutama (kelle pealt?
kust?)
muretsema (kelle pärast? 
mille pärast?)
nõudlus (mille järele?)
olema kade (kelle peale? 
mille pärast?)
olema kuulus (mille 
poolest?)
olema pahane (kelle peale?) olema rõõmus (kelle üle? 
mille üle?)
olema tuntud (mille 
poolest?)
olema uhke (kelle üle? mille
üle?)
olema opositsioonis 
(kellega?)
olenema (millest?)
opositsioonis (kellega?)
osa võtma (millest?)
osalema (kus?)
panustama (millesse?)
paralleelne (millega?)
paranema (millest?)
proportsionaalne (millega?)
põhinema (millel?)
pöörduma (kelle poole? 
kuhu?)
rahul olema (kellega? 
millega?)
rajanema (millel?)
saama (kelleks? 
missuguseks?)
sarnanema (millega?)
soovitama (kellel? mida 
teha?)
suhtuma (kellesse kuidas?)
teadlik olema (millest?)
teave (mille kohta? mille 
teave?) 
teavitama (keda? millest?)
toetuma (kellele? millele?) 
tuginema (kellele? millele?) 
tutvuma (kellega? millega?) 
tutvustama (kellele 
keda/mida?) 
vastanduma (millele?)
vastavuses (millega?) 16


 
Ülesanne 12
Paranda vead. Nt Mulle see väga segab. – Mind segab see väga.
1. Mu essee jäi kirjutuslaua sahtlis. 2. Filoloogia tõus, millest me meenutame, jätkus veel mõnda
aega. 3. Imestasin sinu käitumist. 4. Ühele aitab pinget maandada söömine, teisele kehakultuur. 5.
Halastage mind! 6. Unustasin koti kohvikus. 7. Haigele õnnestus paar tundi magada. 8.Õde kaebas
emale venna üle. 9. Mulle oli häbi seda kuulata. 10. Ta unustas oma probleemidest ja haigustest. 11.
Inimene peab hoolitsema oma kehast.  Ülesanne 13 Kasuta sulgudes olevaid sõnu õiges vormis! Nt Keskendu palun oma sõnavõtus …teadlaste arvamustele.… (teadlaste arvamused). Toetusin oma
……………………………..   (varasemad   kogemused).   On   immuunne   ……………………………
(sarlakid).   Minu   õde   haigestus   eelmisel   nädalal     …………………………   (gripp).   Ma   aitan
………………….   (sina)   hea   meelega.   Milline   on   sinu   hinnang   …………………………   (uus
seadus)?   Ma   aitan   ……………………….   (hooldaja,   koristama).   Järeldustes   tugineti
……………………………   (vaatlusandmed).   Ma   eelistan   ………………………………….   (tume
šokolaad)   ……………………………   (piimašokolaad).   Enamik   ……………………….   (väikesed
lapsed).   Enamik   ………………………………..   (need   juhud).   Eksisin   ………………………….
(kuupäev).   Tundsin  huvi  ………………………….  (teine   töökoht).  Hooldustöötaja  hoolitseb  oma
…………………………….   (kliendid).   Probleemide   korral   tuleb   pöörduda ……………………………   (logopeed).   Tal   on   kohustused   …………………….   (oma   perekond).
Mulle   tutvustati   …………………   (kodukord).   Tutvusin   ……………………..   (kolleegid).   Minu
kohustus on ………………………. (palat) pesta. Mardil oli …………………. (uus töö) eelarvamus.
Proovige   ………………………………   (mina)   aru   saada,   ma   üritan   …………………………….
(teie)   aidata.   Sõlmisime   kokkuleppe   ……………….   (tööjaotus).   Juhataja   tegi   kokkuleppe
…………………………   (oma   talituse   töötaja).   Ärge   jääge   ………………………………..   (tund)
hiljaks!   Eksisin   ………………………..   (elukutse   valik).   Minu   teadmised   baseeruvad
…………………….   (loetu).   Küll   oleks   tore,   kui   meil   õnnestuks   oma
…………………………………….   (halvad   harjumused)   lahti   saada!     Hoolimatu ………………………….. (kaaslased). Keskendume nüüd ………………………………   (reeglid).
Eksimused   ………………………….   (õigekirjareeglid).   Ta   ei   olnud   ……………………………..
(teiste) aus. Ma olen ……………………………………….. (rasked olud) harjunud. Kas te sooviksite
osaleda   …………………………………..   (esseekonkurss)?   Võtsime   osa …………………………………………   (ülelinnaline   võistlus).   Ta   on   allergiline
………………………  (apelsinimahl).  Lugesin   ajalehest   ………………………..  (teave   majanduse
olukord). Autismispektri häirega lapsed võivad olla kas üli- või alatundlikud ………………. (mõni
sensoorne stiimul).  17


Ülesanne 14 Paranda rektsioonivead, vajadusel lisa või muuda sõnu. Ära muuda tegusõna! Nt Teede- ja sideminister kirjutas eile firmaga ECD alla hoonestusõiguse lepingu. – Teede ja  sideminister kirjutas ei firmaga ECD alla hoonetsusõiguse lepingule. 1. Süütundega kaasuvad hirm ja pinge, see tekitab haavandeid. 2. Mis puutub analüütikute hinnanguid, siis me ei pea korrektseks neile omakorda hinnanguid anda. 3. Kui Pakritel oleks kas või Abrukaga lähedane loodus, võiks seal pisikest karja pidada. 4. Asi on kinni erakonnas ning näib, et seal otsustavad ainult kaks meest. 5. Baieri kelder pakub alates 3. jaanuar päevapraadi. 6. Loteriimark sarnaneb kujunduse poolest 25. novembril välja lastud jõulumargile. 7. Läbi aegade on ülikooliõpe põhinenud teadusuuringutele. 8. On tehtud uuring Eesti õpilaste seas alkoholi esmatarvitamises. 9. Allergilisele nohule kaasnes ka silmade kipitus. 10. Kaksikud ei ole alati teineteisele välimuselt identsed. 11. Lõpuks tehti otsus ka õppetoetuste osas. 12. Too tõend oma tervise suhtes! 13. Kõik on vastavuses seadusele. Ülesanne 15
Paranda vead (üks lause on õige). Nt Siin saab olema uus elamurajoon. – Siia ehitatakse uus elamurajoon.
1. Kahtlase paki leidja teavitas leiust politseile.
2. Homme saab siin toimuma valitsusdelegatsiooni istung.
3. Ta on tegelemas spordiga.
4. Rannas hulbib lainete poolt edasi kantud paat.
5. Pirukas on teile vanaema poolt.
6. Dokument on alla kirjutatud direktori poolt.
7. Mitte Juhan läheb reisima, vaid Peeter.
8. Kass mitte surnud, vaid magab.
9. Tõlge on adekvaatne originaalile.
10. See juhtum on analoogiline eelmisele.
11. Võid arvestada kolme või nelja töömehega.
12. Töö autori poolt leiti 41 kirjandusallikat.
13.  Kutsekõrgharidus baseerub keskharidusele.
14. Info tema lahkumisest firmast levis kiiresti.
15. Seadusloomele kaasatakse eksperte.
16. Seda oli kohe näha, et poisil on tunded tema suhtes. 18


17. See kõik on inimestes kinni.
18. On suurenenud nõudlus tarbekaupade järgi.
19. Eksitus põhineb arusaamatusele.
20. Valminud haiglas avati rida uusi osakondi.
21. Vastavalt täna kehtivale seadusele toimub haiguspäevade hüvitamine teisest tööpäevast.
22. Tervisealane konverents lükati korraldajate poolt edasi.
23. Suitsetamine on tervist kahjustav.
24. Ravimanöövrite     sooritamine erikoolituse saanud õe poolt on patsientide poolt aktsepteeritav. 19